Diktatuurid kahe maailmasõja vahel (4)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL:
1. NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL:
1.1. Kodusõja tagajärjed: (Vt. ka õpik lk.98-99)

Kodusõjas saavutasid võidu punased ( enamlased ) ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise.
Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. 1917-1923 13 miljonit).
Riik oli majanduslikus kaoses:

tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele
1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest
välismaised heategevusorganistatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest
näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad

Kodusõja aastatel 1918.-1921.a. kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda.
Sõjakommunismi iseloomustavad:

toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili)
keelustati viljaga kauplemine
jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele
hakati looma ühismajandeid- kolhoose
natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks
üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele
seati sisse nn.klassipajuk jne.

Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa:

jätkuva majanduslanguse ja näljahädad
talurahvamässud Tambovis ja Voronežis (ca 50 000 mässajat)
Kroonlinna madruste enamlaste vastase mässu jne.

Uus majanduspoliitika NEP 1921.-1927/28.a.: (Vt. ka õpik lk.99)

Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud sõjakommunismist loobuma ja üle minema NEP-ile, mida iseloomustavad:

mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele
talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada
taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive)
kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted)
väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks)
rahareform (uus raha tšervoonets seoti kullastandardiga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

306 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Linzuke18 Õppematerjali autor

nsvl

Sarnased õppematerjalid

doc

DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused:

Ajalugu

doc

Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse.

Maailmasõjad

docx

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku

Ajalugu

doc

Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel

Katrin Olhovikov 25.01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja vabadused. Demokraatliku riigi tunnused on veel ka rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, pluralism

Ajalugu

doc

Maailm kahe Maailmasõja vahel

ning taas hakkas kasvama äärmusparteide (natsid; kommunistid) populaarsus. 1933.a. sai A.Hitler Saksamaa valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934.a. suri Saksamaa president Hindenburg; uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks (füühreriks). Alustati massilist terrorit (iseloomulik oli terrori süvevnemine aja jooksul Rajati koonduslaagrite süsteem; kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Välispoliitikas: Hitleri välispoliitika eesmärkideks oli: "Suur-Saksamaa" loomine sakslaste eluruumi laiendamine Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas) ITAALIA Mussolini / faistide võimuletulek: 1920-ndate aastate alguses süvenes Itaalias sisepoliitiline kriis.

Ajalugu

doc

Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil

paremopositsiooni vastu. NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu (“Pikkade nugade öö” 1934; E.Röhmi ja teiste tähtsamate SA e rünnakrühmade juhtide tapmine). juutide ja teiste “alamrassi” esindajate vastu (“Kristalliöö” 1938 - juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne). Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt “Mein Kampfi” levitamine).

Ajalugu

odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

III. RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: · I maailmasõja tulemusena: said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse.

Ajalugu

doc

Kahe maailmasõja vahel

Alternatiivsete ideoloogiate keelustamine/ formaalne religioossete tõekspidamiste vabadus Riik kontrollib kogu kultuurisfääri. Kultuuri/ideoloogiat kasutatakse reziimi toetuseks. Sovinistlik natsionalism. Pariisi rahukonverents ja Versailles` rahuleping 18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine, teha kokkuvõte Esimese maailmasõja tulemustest, määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus, seada tingimused kaotanud Keskriikidele. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja USA juhtide poolt. Tehtud otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused. Pariisi rahukonverents kestis 21. jaanuarini 1920. aastal.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid