keel (ärimehed, kehvemal Suits) - Eesmärk: piiratud järjel talupojad) - rahvusliku, monarhia (tsaar võib - Nn majandusmehed seisusliku, olla, aga nõuandjaks - Baltisakslaste vastu majandusliku peab olema (Jakobsoni rida!), selle ebavõrdsuse vastu parlament); nimel liit venelastega 2. 1905. a. revolutsiooni käik · 20. saj alguse Venemaal üldine rahulolematus · talv: streigid, nõudmised (nt. tööpäeva lühendamine) - 9. jaanuaril 1905 nn Verine pühapäev (ühes vabrikus tööliste streik, otsustatakse minna nõudmistega Talvepaleesse keisri juurde. Kogunetakse selle ette, asutakse rahumeelselt nõudmisi esitama. Järsku keisrit kaitsev sõjavägi avab tule streikijate pihta. Algavad TOETUSSTREIGID) - Venemaal toimuva kajastus ka Eestis · kevad, suvi: esialgu leppis rahvas järeleandmistega · sügis: rahva suuremad nõudmised - 17. oktoobril tsaari manifest
htm, 05.11.2009 Priimäe, H. (1998). Maailma ajalugu 1600-1918 2. Osa. Tallinn: ,,Valgus" 1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed Eestis nagu kogu impeeriumiski puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme. Kuna keskvalitsus selles suunas samme ei astunud, siis võis karta revolutsiooni. Seda kiirendas veelgi Venemaa jaoks läbikukkumisega lõppenud sõda Jaapaniga, milles osales mobiliseerituna ka tuhandeid eestlasi. Eestis haarasid rahutused kõigepealt Tallinna töölisi. Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi nii majandusliku kui poliitilise olukorra tervendamiseks, leidsid aset kokkupõrked politseiga
Loomakaitsjatel on olemas video- ja fototõendid. Vivisektsioonidel on palju alternatiive. Rahvusvaheline organisatsioon ,,Tudengid humaanse hariduse eest" on välja andnud kataloogi, milles on 400 alternatiivi vivisektsioonidele. Videotõestus: http://www.youtube.com/watch? v=rspWH3_w2ew&feature=related http://www.youtube.com/watch? v=48iiIzHnZEo&feature=related PROCTER & GAMBLE Iga aasta mai lõpus paljudes maailma riikides toimuvad streigid Procter & Gamble (PG) vastu, mis on kuulus sellega, et tapab oma laborites umbes 50 tuhat looma aastas, ja nii juba mitu aastat. Karmid eksperimendid ja kosmeetikatoodangu testid on tuhandetel loomadel elu võtnud. PG teeb lobbi-tööd Euroopa Liidus selleks et võtta maha kosmeetika testimise moratooriumi, mis kehtib Euroopa riikides aastast 2000. PG petab tarbijaid kuulutades, et tegeleb alternatiivide väljatöötamisega. 15 aasta jooksul
Konstantin Päts/ Teataja), Sotsiaaldemokraadid-kõik on võrdsed(eestvedaja Peeter Speek/ Uudised) Venemaa 20. Sajandi alguses · Troonil tsaar Nikolai II (valitses 1894-1917) · Linnad moodsad ja võimsad · Talupoja ja töölise olukord väga halb · Valitsusvorm keskaegne Vene-Jaapani sõda · 1904-1905 · Ülemvõimu küsimus Hiinas (Manzuurias) · Venemaa saab haledalt lüüa 1905 aasta revolutsioon · 9. Jaanuar ,,Verine pühapäev'' · Streigid, miitingud, palvekirjad (mässulained) · Oktoobris ülevenemaaline streik 16. Oktoober lõpeb Eestis halvasti (94 surnut, 200 haavatut) · 17. Oktoober Nikolai II manifest (teadaanne) algab poliitiline aktiviseerumine *Sõnavabadus *Koosolekuvabadus *Ühinemisvabadus *Riigiduuma valimised (esimest korda valitakse tsaari kõrvale mingi muu organ ka, mis on rahva esindaja) Riigi reaktsioon mässule · 10
· Mineraalväetisi · Määrdeaineid · Toiduaineid · Tööstusseadmeid · Toorainet Jaapan ekspordib: · Elektroonikadetaile · Mootoriosi · Sõidukeid · Optikat jalaboratooriumiseadmeid · Rauda ja terast · Keemiatooteid Erinevalt Läänest iseloomustab Jaapani ettevõtjate ja töötajate vahekorda koostöö, mitte vastasseis. Mõlemad pooled suhtuvad firmasse nagu oma perekonda, kus on nooremaid ja vanemaid liikmeid. Seetõttu on majanduslikud streigid seal haruldased, sest töölised leiavad, et streik kahjustab firmat ja sealtkaudu ka neid endid. Palju on väikeettevõtteid - perepoode, väikseid restorane ja baare, koduseid töökodasid jms. Selliseid perefirmasid pärandatakse isadelt poegadele ja need võivad olla väga vanade traditsioonidega. Jaapani elamu- ja pargikultuur on samuti väga kuulsad. Jaapani interjöör on vähedetailne, kuid elegantne ja mugav. Peen värvivalik, hoolikalt valitud
1. Kuidas kutsutakse I MS-järgselt maailmas kehtinud rahusüsteemi? Versailles' süsteemiks. Miks nii? Sest rahulepingu tingimused töötati välja Pariisi rahukonverentsil, mida peeti Versailles' lossis. 2. Milline oli "Wilsoni 14 punkti" sisu? USA presidendi Woodrow Wilsoni rahukava, mis kutsus sõdivaid osapooli sõlmima rahu ilma kahjutasunõueteta ja maade äravõtmiseta. Mida arvad, miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale? Mõlemad soovisid Saksamaad veel karmimalt karistada ja ise võimalikult rohkem kasu saada (Pr. tahtis näiteks Reinimaad puhverriigiks, Saarimaa söekaevandusi, Ingl. tahtis endale Saksamaa kolooniaid, ei soovinud, et Prantsusmaa liiga tugevaks saaks jne). 3. Millised nõudmised/tingimused seati I MS järgselt kaotajatele riikidele võitjate poolt? Saksamaa pidi loobuma paljudest piirialadest, samuti asumaadest. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, aalveelaevu, lahingulen...
tarnijate ja partneritega, üha suurem osa tarneahela toimingutest teostatakse väljaspool ettevõtet, mis on viinud riskide realiseerumise oma ettevõttest kaugemale ja nende haldamise seetõttu ka keerukamaks. Täiendava riski on toonud kaasa opereerimine suurtel ja kaugetel turgudel ning toodete elutsüklite lühenemine. Hankimise, tootmise ja klienditeeninduse globaliseerumine on lisanud ja süvendanud erinevaid riske. Majanduslik ja poliitiline ebakindlus, streigid veoahelais ning muud võimalikud sündmused on tõstnud tarneahela riskid senisest kõrgemale. Risk fokuseerub äritegevusele tervikuna, ähvardades tuua kaasa selle katkemise. See ei kehti ainult tarneahelate ja nende juhtimise kohta, vaid puudutab üha enam ka tootmist ja infotehnoloogiat. Riskide vähendamiseks kindlustatakse ja kaitstakse end nende vastu. See on aga raske keerukate ja geograafiliselt hajutatud tarneahelate puhul.
Seoses inimeste eelistuste muutumisega ja rahvastiku vananemisega tuleb ettevõttel pakkuda mitmekülgseid teenuseid erinevate eelistustega ja erinevas vanuses olevatele inimestele. Poliitilise keskkonna teguritest mõjutavad ettevõtet Eesti ja Euroopa sisesed regulatsioonid ja seadused ning rahvusvahelised suhted koostööpartneritega. Enim muutusi tõi ettevõttele kaasa Eesti astumine Euroopa Liitu. Maailma poliitiline kliima võib muutuda ettearvamatute sündmuste tõttu nagu sõjad, streigid ja ülestõusud turismisihtkohtades. Lennuliiklusele-ja reisimisele mõjus enim 11. septembril 2012 toimunud terrorirünnak. 3. Ettevõtte konkurentsipositsioon, konkurendid ja eristumine konkurentidest Eestis on Estravel AS reisibürool konkurentsieelis teiste reisibüroode ees, kuna ettevõte on Eesti vanim, suurim ja usaldusväärseim. Estravel pakub klientidele personaalset teenindust lähtudes nende soovidest ja vajadustest. Reisibüroo lahendab kiirelt klientide
Fasistide põhiideed: 1. Kõige tähtsam on rahvus kui tervik 2. Üksikisikud ja klassihuvid tuleb allutada rahvuse huvidele 3. Unistati Rooma impeeriumi taastamisele 1922 1. Fasistide marss Rooma 2. Mussoloini määratakse peaministriks Fasistlik riigikorraldus · Kehtestati üheparteisüsteem · Mussolini võttis endale duce tiitli ja koondas enda kätte piiramatu võimu · Majandus allutati riigi kontrollile · Keelati ametiühingud ja streigid · Loodi salapolitsei · Kehtestati korporatiivne süsteem (töölised ja ülemused samas ühingus) (sellega loodeti luua parem tööstus süsteem) 1936 vallitas Itaalia Etioopia Autoritaalsed riigid mujal euroopas Ungari · Miklos Horthy Portugal · Antonio Salazar Albaaaina 1924 · Ahmed Zogu Jugoslaavia 1929 · Aleksandar I Kreeka · Ioannis Metaxas Saksamaa (1919-1933 Weimari vabariik) (1933-1945 Kolmas Riik)
VALITSEMINE Demokraatlik ühiskond Demokraatia jaguneb: 1. Otsene e. osalusdemokraatia riigi tasemel peamiselt referendumid, kodanikualgatused, streigid, kampaaniad jne. 2. Esindusdemokraatia rahvas valib esindajad, kes rahva nimel valitsevad 3. Eliitdemokraatia võim on koondunud väikese grupi otsustajate kätte Demokraatia võimalused: · Valitsejate piiratud võib kaitseb üksikisikut ja tema vabadust · Inimestel on võimalus olla informeeritud ja osaleda valitsemises · Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve · Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia kriitika:
Jaan Poska saamine Tallinna linnapeaks 1904 ,,Teataja" tegevuse tulemusel. 1904 aasta sügisel võesti Tallinna omavalitsus baltisakslastelt üle, Teataja moodustas valimisliidu Venemaaga. 30. 1905. aasta revolutsioon mis see oli, mis olid selle põhjused? Kümned tuhanded inimesed kogunesid Talvepalee ette, et tsaarilt majanduslikku abi paluda. Valvurid avasid tule, mille järel algas revolutsioon. 31. 1905. aasta revolutsiooni tagajärjed. Toimusid streigid ja ülestõusud üle terve riigi. Revolutsioon suruti jõuga maha 1906. aasta oktoobriks, tsaar pidi vastu võtma 17. oktoobri manifesti. Sõna-, usu- ja mõttevabadus, õigus ametiühingutele ja meeleavaldustele. Erakonnad ja riigiduuma. Põhiseadus, konstitutsiooniline monarhia. Nikolai II tagnes lubadustest ja jätkus venestamine, suurendati tsensuuri ja propagandat. 32. 1905. aasta revolutsioon Eestis. Mõisate põletamine.
jõuga laiali. * Rahulolematus jäi tuha alla ja plahvatas mõne aasta pärast avalikuks vastuseisuks Poola ülestõus 1956 * diktaatorita jäänud NSV Liidul võimutipus olid segased suhted. * 25. veeb 1956 pidas Nikita Hruštšov NLKP XX kongressil kõne, kus mõistis osaliselt hukka stalinismi ja 1955 viidi Austriast Nõukogude väed välja -see tekitas Kesk- ja Ida- Euroopa rahvastes lootust. * 1956 juunis algasid Poolas streigid * Augustis kasvasid need üle rahutusteks, mille mahasurumiseks toodi välja sõjavägi ja meeleavaldajate pihta avati tuli. * Tulemuseks oli meeleavalduste plahvatuslik kasv, mille survel pidid Poola kommunistid järelandmisi tegema. * Poola kompartei etteotsa valiti Gomulka. Hruštšov (kes oli „rahvakommunismi“ tekkimise vastu) oli poolakate meelekindlusest kohutatud ja leppis Gomulka tõusuga Poola etteotsa, kes lubas siiski, et Poola ei lahku sotsalismileerist. Ungari ülestõus
Likvideeriti teised parteid, riigistati ettevõtted, säilis maaeraomand. Vägede kõrgeim ülemjuhataja oli poola päritolu vene marssal Rokossovski, kes sai kaitseministriks. Lech Walesa streigikomitee juht, ametiühingukoondise "Solidaarsus" esimees. "Solidaarsus" iseseisev võimudest ja parteidest sõltumatu organisatsioon Poolas 1970. aastail. "Solidaarsus" muutus ohtlikuks valitsusele, kuulutati välja erakorraline seisukord, arreteerimised, keelustati streigid ja väljaastumised, üldine töökohustus sõjaväe kontrolli all. Püüti muuta tervet Poolat suureks sunnitöölaagriks. 1983. tühistati erakorraline seisukord. "Solidaarsus" jäi keelustatuks. Kriisiseisund majanduses jätkus. 1989. algasid ümarlauakõnelused valitsus, "Solidaarsus" ja katoliku kirik 1989. suvel esimesed vabad valimised. T. Mazowiecki sai esimeseks mittekommunistist valitsusjuhiks Idablokis. 1990. sai L. Walesa presidendiks. Saksa DV
majanduselus- USA idaranniku linnad kunstielus- Pariis / Prantsusmaa Peep Reimer 1 1.3. Töölisliikumise kujunemine ja kasv: · 19.sajandiks oli seoses tööstusliku pöördega välja kujunenud töölisklass (ehk proletariaat) · Töölisliikumise eesmärgiks oli töölisklassi olukorra (töö ja palgatingimuste) parandamine · Töölisliikumise vormideks olid: A) streigid B) meeleavaldused C) töölisklassi olukorra parandamine parlamentaarsel teel seadusandlust muutes (sotsiaaldemokraatlik arusaam). D) kehtiva poliitilise süsteemi purustamine ülestõusu või revolutsiooniga ning proletariaadi diktatuuri kehtestamine (marksistlik arusaam). 1.4. Rahvusküsimuse teravnemine: · Rahvusluse ehk natsionalismi võidukäik algas koos Suure Prantsuse revolutsiooniga. · Rahvuslaste eesmärkid:
põhiseadus tegelikkuses kõiki lubatud vabadusi ja õigusi ei taganud. 1906. aasta 23. aprillil anti siis välja Venemaa esimene põhiseadus (nn fundamentaalsed seadused) ja maikuus loodi selle alusel Riigiduuma, kellele pidi kuuluma hakkama seadusandlik võim riigis. Duuma võim oli aga küllaltki piiratud, tal puudus voli määrata ametisse või sealt vabastada ministreid ning tsaaril oli Duuma üle vetoõigus ja ka õigus Duumat laiali saata. Ametiühingud ja streigid olid küll seaduslikud, kuid politseil säilisid laiaulatuslikud volitused ametiühingute tegevust jälgida ja neid ka ebaseadusliku poliitilise tegevuse tõttu või isegi miitingutel poliitiliste kõnede lubamise pärast laiali saata. Uute seadustega mingil määral küll suurenes ka ajakirjandusvabadus, paraku oli see aga siiski pigem formaalne muutus, sest praktikas võidi ajakirju lubatud ajakirjandusvabaduse piiridest
· 1869 toimus Tartus esimene üldlaulupidu · 1880-ndatel alustati Eestis venestusreforme ning kaotati Balti erikord. · 1870-ndatel alustati Eestis raudteevõrgu väljaehitamist. · 20.sajandi alguseks kujunesid Eestis välja poliitilised voolud ja 1905 revolutsiooni tulemusena (17.oktoobri manifest) esimesed partied. · 1905 toimus Eestis (analoogselt Venemaaga) isevalitsuse vastane revolutsioon, mille käigus toimusid streigid, peeti isevalitsusevastaseid demonstratsioone, nõuti demokraatiat ja põletati mõisaid. Revolutsioon suruti repressioone ja järeleandmiseid tehes maha. · 1909 loodi Raadi mõisas Eesti Rahva Muuseum. · 1914-1918 toimus Esimene maailmasõda. Vene sõjaväkke mobiliseeriti ~100 000 eestlast, kellest ~ 1/10 hukkus. Sõjategevus jõudis Eesti territooriumile 1917 sügisel. · 1917 Veebruarirevolutsiooni tulemusena loodi eestlastega asustatud aladest ühtne
o ELDRP valitsus organiseerib Eesti territooriumil elavate inimeste (eelisjärjekorras riskirühmade) kohustusliku meditsiinilise läbivaatuse HI- viiruse (ja teiste ohtlike viiruste) küsimuses riiklikul finantseerimisel 2 aasta jooksul. o Eestis läbi viia haldusterritoriaalse reformi, mille järgi riik jagatakse viieks maakonnaks ja 80 (+/-5) omavalitsuseks-vallaks. Reform viiakse läbi resoluutselt ja jõuliselt. o ELDRP valitsus keelustab Eestis streigid. o Eesti Liberaal-Demokraatlik Riigipartei pooldab Eesti ühinemist Lääne struktuuridega: Euroopa Liidu (EU) ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon -iga (NATO). o Eesti Liberaal-Demokraatlik Riigipartei pooldab majanduslike, sõjaliste ja poliitiliste suhete arendamist Euroopa Liiduga senikaua, kui sellised suhted osutuvad kasulikeks meie riigile. Eestimaa Rahvaliit Maailmavaade: Eestluse elujõu hoidmine. Kodust algab Eestimaa.
revolutsiooniks. Sõda lõppes 1905. aastal Jaapani võiduga. 7. 1905. aasta revolutsioon: puhkemise põhjused, algus, sündmused, tulemused. Venemaa siseriiklik kriis kasvas edasi revolutsiooniks. Põhjusteks olid raske majanduslik olukord, ebaõnnestunud sõda Jaapaniga, rahulolematus keisriga. Revolutsioon algas 1905. aasta 9. jaanuaril, kui toimus nn Verine Pühapäev hukkus 5000 inimest. Samal aastal toimusid streigid ja ülestõusud. 17. oktoobril andis keiser NikolaiII välja manifesti, milles lubas olla parem keiser. 8. Stolõpini reformid. 1906. aastal sai Venemaa uueks peaministriks Pjotr Stolõpin(1862-1911). Tema esmane eesmärk oli vene küla ümberkujundamine, et murda senine külakogukondlik korraldus maal. Ta andis välja seaduse, millega talupojad võisid vabalt külakogukonnast lahkuda. Maapuuduse
Kokku hukkus tuhatkond inimest. Lõplikult ei õnnestunud NSV Liidul olukorda Kesk- Ja Ida-Euroopas siiski muuta. Poola kriis-põhjus: N.Hrushsov mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod. See vapustas kommuniste kogu maailmas, eriti tugeva surve alla sattusid NSV Liidu sateliitriikide komparteid- normaliseeriti suhted Jugoslaaviaga ja 1955. viidi NSVL armee Austriast välja. See tekitas Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastes uut lootust. 1956.a. Algasid Poolas ulatuslikud streigid. Augustis kasvasid need Poznanis üle rahutusteks, mis suruti maha relvajõududega. Tulemus: meeleavalduste plahvatuslik kasv, mille survel Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. Tagajärg: NSVL poolt algasid sõjalised ettevalmistused sõjaliseks interventsiooniks, kuid Poolakad vastasid sellele meeleavaldustega ning Poolakate meelekindlusest kohutatud Hrustshov taandus ning leppis Wladislaw Gomulka tõusuga Poola etteotsa.
KÜLM SÕDA 04.02. Muutused pärast II Maailmasõda (piirid, jõudude vahekord maailmas). · Saksamaa jagati 4 okupatsioonitsooniks. · NSV-le liideti palju riike. · USA osatähtsus lääneriikide hulgas kasvas. · NSV Liit sai määravaks jõuks Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega. · Lääne algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule. Trumani doktriin. · Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini. · Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii ...
Kui vastastikused ootused on positiivsed ja saavad täidetud, siis eksisteerib eelpool toodud mudel, kui ootused ei ühti, siis võib tulemus olla negatiivne: Tööluusid Tööjõu voolavus Usalduse kuritarvitamine, Töö vastu huvi kaotamine, Organisatsioonikäitumine 2014/15 Eneken Titov Streigid, Sabotaaž Normide mittetäitmine jne Psühholoogilisest leppest tulenevate soovimatute tagajärgede ennetamiseks peavad tööandjad: abistama töötajatel selgitada nende ootusi ja arusaamisi, algatama avatud arutelu vastastikustest kohustustest, olema lubaduste andmisel ettevaatlikud, lubaduste mittetäitmisel andma siiraid selgitusi, hoiatama töötajaid reaalsetest arengutest.
Venestamise põhimõte kõik venepäraseks, vene keel, õigeusk jne. Olulisem välispoliitika osa Vene-Jaapani sõda. 1905.aasta REVOLUTSIOON Põhjused: 1) Lüüasaamised Vene-Jaapani sõjas 2) Lahendamata maaküsimus 3) Elatustaseme langus 4) Rahvas kaotas usu 9.jaanuar 1905 Verine Pühapäev Rahvas tahtis minna tsaarile märgukirja edastama minna, kuid tsaarile öeldi, et rahvas tahab teda tappa. Talurahvamässud Streigid Mõisate põletamine Sõjaline vastuhakk Miitingud 17.okt 1905 manifest, demokraatilikud vabadused, Riigiduuma valimised, alles III jäi püsima Eluolu 20.sajandi alguses: MUUDATUSED: Tööstuse areng ja linnastumine Tekkisid keskkonna- ja hügieeni probleemid, slummistumine, massikultuur Hariduse ja arstiabi kättesaadavus kõigile Tööpäeva pikkus 10-12h/6-7 päeva nädalas (sotsiaalreformid)
1. Imperialism ja selle avaldumine 20. sajandi algul. Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine). NT: 1904-1905 sõdis Venemaa Jaapaniga alade pärast; 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda (koloniaalvallutus); suured koloniaalvallutused Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia jt poolt Aafrikas (90,4%); Inglismaa ei lubanud Iirimaal iseseisvuda jne. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. 2. Tehnika areng. * Kõrge tootlikusega tööpingid, panid aluse seeriatootmisele * Autode tootmise suur kasv- Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid * Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata * Sidetehnika areng- raadiosignaal üle Atlandi (tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele jne) * Pandi alus geneetikale (Vries), kantmehhaanikale (Planck), avastati elektron (...
4. Lepitaja ettepanekutele tuleb vastata kolme päeva jooksul Kui ka siis kokkuleppele ei jõuta, 1. Töövaidluskomisjon 2. Kohus 3. Streik või töösulg Streigi otsuse langetab töövõtjate üldkoosolek, töösulu otsustab tööandja. Mõlemast tuleb teatada 2 ndl ette üksteisele ja üldsusele Streiki juhib streigijuht, kellel on järgmised ülesanded: 1. Vara säilitamine 2. Avalik kord 3. Seaduslikkus Veel on olemas lühiajalised streigid 1. Hoiatusstreik 1h 2. Toetusstreik kuni 3 päeva Streigist osavõtt on vabatahtlik Streike ja töösulge on võimalik edasi lükata lepitaja ettepanekul. Streigid on keelatud valitsusasutustes, kohalikes omavalitsustes ametnikel, kaitseväes, kohtus, politseis, päästeteenistuses jne Kohus võib tunnistada streigi või töösulu ebaseaduslikuks. Streigi ja töösulu eest palka ei maksta. KARISTUSSEADUSTIKU ALUSED Karistuse eesmärgid: 1
Lääneriigid abi ei osutanud ja Nõukogude Liit surus sõjaväe abiga ülestõusu maha. 1955 sai Saksa Liitvabariik täieliku suveräänsuse. Keeldus tunnustamast Saksa demokraatlikku vabariiki ja kuulutas: kes tunnustab Saksa DV-d, on Saksa LV vaenlane. (Hallsteini doktriin). Kesk- ja Ida-Euroopa Pärast Stalini surma mõisteti Nõukogude Liidu tema teod osaliselt hukka. Tõi kaasa segadusi satelliitriikides. Poola Tekkis lootus vabanemisele. 1956 algasid ulatuslikud streigid. Kommunistide juhiks valiti W. Gomulka, keda rahvas toetas. Nõukogude Liit alustas ettevalmistusi sõjaliseks sekkumiseks, kuid Poola ei andnud alla ja sai Hrustsovi järeleandmisi. Ungari 1956 alustati Poola toetuseks meeleavaldusi. Tekkisid relvastatud tänavalahingud võimuesindajatega. Kasutati Nõukogude Liidu tanke rahva vastu. Ametisse astus uus valitsus rahva poolt toetatud kommunisti I. Nagy juhtimisel. Saavutas algul Nõukogude Liiduga kokkuleppe vägede väljaviimiseks
mis toodi välja põhiseaduses, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani ning kaotati ka aadliseisus. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac René Guy Le Chapellier järgi), mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud ning oli üldiselt suunatud tsunftikorra vastu, ent samas tegi võimatuks ka ametiühingute tekke ning keelustas ka streigid. Seadus võeti vastu ühehäälselt ning jäi kehtima kuni 1864. aastani. 2 Kuninga põgenemine Kuningas Louis XVI ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Teda mõjututati salaja Pariisist põgenema ning emigreeruma. 20. juunil algaski kuninga põgenemiskatse, mis on tuntud Varennes'i kriisi nime all. Kuningas
Sõja kestel mobiliseeriti Eestist rohkem kui 12 000 meest. Tänu kõigele sellele kasvas üha enam revolutsiooni oht. · Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. Jaanuaril. Surma sai üle 1000 inimese ning haavata 5000 inimest. · Rahutused levisid kiiresti ka Tallinnast väljapoole. Teravnesid ka võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevaseks, maal hävitati mõisavara ning sagenesid ka kokkupõrked politsei ja sõjaväega. · Tallinnas Uuel turul tuli 16. Oktoobril kokku rahvakoosolek, et nõuda poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Paraku avas aga kohale ilmunud sõjaväeüksus rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, haavatuid oli üle 200. · Päev pärast Tallinna tragöödiat kirjutas Nikolai II alla 17
Speek+inimesed. Propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste austamist ja vastutulekut eestlaste rahvuslike soovidele. 2) 1905. aasta revolutsioon, pooled, põhjused, käik, tagajärg? Ajend: Verine Pühapäev(9.jan). Teated Peterburist aktiviseerisid Tallinna töölisi: miitingud, kokkupõrked politseiga, igapäevased streigid, maal hävitati mõisavara. Vabadusliikumise levinuimaks vormiks oli palvekirjade esitamine. Kõikjal Eestis korraldati koosolekuid, kus taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku-ja maareformi. Revolutsiooni süvenemist näitas ülevenemaaline streik. Suleti töökojad, ärid, vabrikud, koolid, ametiasutused, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti miitinguid, otsused, rüüstati kauplusi, nõuti
2 Oktoober 1980 nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhtidelt "kontrrevolutsiooni" peatamist, "korra" jaluleseadmist. 5.3 Kompartei etteotsa rahvalemmik kindral W. Jaruzelski, ent Solidaarsuse võidukäik jätkus. 5.4 13.12 1981 kehtestas Jaruzelski sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Üle 10tuh ametiühinguaktivisti vangistamine, ka Walesa. Kommunistliku partei juhtkonnale saadeti tagasi mln parteipiletit, puhkesid ülemaalised stiihilised streigid, mille sõjavägi maha surus. 5.5 Solidaarsuse tegevuse jätk "põrandaall". § 44. LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA 1. Uus strateegia külma sõja võitmiseks 1.1 Reagani hoiakud NSVLi suhtes kajastusid kõnedes, kus kuulutas eesmärgiks "kurjuse impeerium" hävitada ning visata kommunism ajaloo prügikasti. 1.2 Reagani plaan, et USA takistab NSVLi võimutsemist ning toetab võitlust kommunismi vastu. Teiseks lõigata läbi NSVLi sissetulekuallikad (nafta, gaas).
töölistel vajadus oma huvide kaitseks organiseeruda ja uueühiskonnakorraga tekkinud kasvav nõudmine majandusliku võrdsuse järele. Uus ühiskondlik liikumine püüdiski neid jõudmisi rahuldada. Käsitööliste organisatsioonid ja gildid olid Euroopas tegutsenud juba sajandeid, hoolitsedes ametialase väljaõppe eest ning korraldades vastava ala töötajate tegevust. Linnade kasv ja tööstuse areng tekitas organisatsioonides pingeid. Ühised väljaastumised ja streigid muutusid üha sagedamaks ja Briti parlament võttis aastatel 17991800 vastu seadused, mis keelasid töölistel nõuda ühiselt palga tõstmist ja töötingimuste muutmist. 4 Kuid organisatsioonid jäid siiski püsima kaitstuna vaikimisvandega. Prantsusmaal keelas Le Chapelier' seadus 1791 aastast tööliste ühendused ehkki jakobiinid reguleerisid järgnevatel
aastal president Hindenburg suri. Parlament võttis sel puhul vastu seaduse, mille järgi presidendi volitused läksid kantslerile. See tähendab, Hitlerist sai nii riigipea kui ka valitsuse juht. Mõlemad ametid pidid olema eluaegsed ja Hitleril oli õigus määrata endale järglasi. Hitleri poolt 1933 kuni 1934 ellu viidud ümberkorraldused: 1) Keelustati kõik parteid peale natsliku. 2) Parlament saadeti nii-öelda vaikivasse olekusse , 3) keelustati ametiühingud ja streigid. 4) keelustati opositsioonilised väljaanded 5) Demokraatlikud omavalitsused likvideeriti, kohtadele määrati Hitlerile alluvad riigi asehaldurid, kes kuulusid natsiparteisse. Seega riigi ja partei võim sulasid ühte. 6) Kehtestati riiklik kontroll tootmise üle, kuid natsionaliseerimisi ei teostatud. Majandust hakati arendama nelja- aastakute kaupa. 7) tööliste palka ja kehtestati üldine töökohustus. Naistest tehti
rahulolematused viletsate elutingimustega. Osapooled: NSVL ja Saksamaa Kus: Berliinis Tulemused: Rahulolematus jäi tuha alla hõõguma ning plahvatas mõne a. pärast avalikuks vastasseisuks. Hukkus ligi 1000 inimest, ülestõus suruti maha, säilis kommude ülemvõim. Ungari ülestõus (1953) Sündmus: Budapestis alanud meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks, sai alguse Poola toetuseks, kus streigid olid kasvanud rahutusteks. Liikumine kommunistliku võimu vastu. Osapooled: NSVL, Ungari Kus: Budapestis Tulemused: Ungarlastest meeleavaldajad, neid üritati maha suruda Nõukogude tankidega. Ungaris nim. ametisse valitsus Imre Nagy juhtimisel, kes lubas.... demokraatlikud lääneriigid andsid NSVL-le vabad käed ning NL-i väed tõttasid kiiresti ülestõusu jõuga maha suruma. Vastupanu suruti maha nov. keskpaigaks, hukkus u 3000 ungarlast, vahistati 20 000 inimest, kellest osa lasti maha.
saksi mõjuga riikides. rühm) Nt: kaubanduslik vaidlus tsiviilõigus Spetsiaalne seadustik Vääramatu jõud Loodusõnnetused, mida ei Lisaks eelnevale saanud ette näha, ,,jumala etteaimamatud tahe" inimtegevused ja nende tulemusi(rahutused, streigid jms) 11. Millised on kultuurilise keskkonna tegurid? · Sotsiaalne struktuur · Haridus · Religioon · Kommunikatsioon · Esteetika · Väärtushinnangud · Ärikultuur 12. Mida tähendavad madala ja kõrge kontekstiga kultuurid? Kõrge kontekstiga kultuurides pole niivõrd oluline see, mida öeldakse, vaid kuidas seda öeldakse, kes seda ütleb ja mis on ütluse taga
sajandi alguse Inglismaa tunduda väga rahuliku ja isegi idüllilise paigana, kuid tolle aja inimestele oli see murettekitavate muudatuste aeg. Lõppes kuninganna Victoria 63 aastat kestnud valitsemisaeg ning koos sellega ka nn viktoriaanlik ajastu, mis Inglismaa oli selline, nagu seda kujutas oma romaanides Charles Dickens: väiklaselt täpne ja korralik, jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse ja seda vaatamata olemasolevatele kodanikuvabadustele. Tavaliseks muutusid streigid, töölismiitingud ja piketid, kokkupõrked politseiga. Sufrazetid asusid aktiivsemalt tegutsema, nende peamiseks nõudmiseks oli naistele valimisõiguste andmine. Saksamaa 20. sajandi alguse Saksamaad iseloomustavad sõnad progress ja edu kõikides eluvaldkondades. Haridussüsteemi kopeeriti nii idas kui läänes, monarh, armee ja riigiaparaat olid autoriteetsed kõigi elanikkonnakihtide seas. Siiski ei suutnud Saksa keisririik 20
Eesti teel iseseisvusele XX sajandi algus Rahvusluse uus tõus ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkisid uued seltsid, tugevnesid poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kad...
hakates jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. Riik andis ka krediiti sõjatoodangu ettevõtetele ja tasus toodangu eest riigikassast. Sõja alguses valitses sõjavaimustus. Sõtta mindi patriotismiga ning püüti unustada poliitilisi erimeelsusi.Kuid juba esimestel kuudel, kui oli juba enneolematu arv ohvreid, vähenes sõjavaimustus. See asendus tüdimusega ning paljud mõtlesid, et kas seda sõda ikka vaja on. Sõjavastased meeleolud levisid ka tagalas ning paljudes riikides toimusid streigid ja demonstratsioonid ning vennastumine vaenlaste vahel. Sõja üheks märksõnaks oli kaeviku ehk positsioonisõda, sest armeed oli suured, võeti kasutusele kuulipilduja ja rajati kaitserajatisi. See sai mõistagi toimuda ainult industriaalühiskonnas.Tekkisid ka uued väeliigid: lennu, tanki ja õhukaitsesuurtükivägi. Esimesed õhurünnakud tehti tsepeliinidega, mille leiutas krahv Zeppelin. Alles 1917.aastal asendati need pommituslennukitega. Sõda
Poliitika tulemused: · sõjakommunismi poliitika oli erakordselt ränk talupoegade jaoks · näljahäda (talupojad jätsid osa maast sööti, sest mõistsid, et ülejäägid võetakse nagunii ära). Suur nälg oli 1921. a kevadel ja suvel. Näljahädastele saadeti rahvusvahelist abi (Nanseni tegevus ARA ...) · talupoegade ülestõusud (1920-1922. a. Tambovi kubermangus, Doni, Volga, Siberi, Karjala, Valgevene aladel ja Uraalis) · Tööliste streigid. Nõuti Asutava Kogu kokkukutsumist ja populaarseks kujunes loosung ,,Nõukogud ilma bolseviketa". · Kroonlinna madruste ülestõus 1921.a märtsis · kujunesid suured kodutute laste jõugud, kes hakkasid korda saatma väga raskeid kuritegusid · majanduse kohutav allakäik (1921. aastal enne nepi kehtestamist toodeti 2 % 1913. a rauamaagist, 3% suhkrust, 5-6% puuvillast)
takistanud revolutsiooni toimumist - 9. jaanuaril (Verine pühapäev) puhkes Putilovi tehases tööliste streik ning rahvas kogunes Talvepalee ette, kus taheti üle anda tööliste palvekiri. Võimukandjad kaotasid enesevalitsuse ja saatsid armee inimeste pihta tuld andma, et neile õppetund anda. Hukkus üle tuhande ning haavata sai umbes 5000 inimest. Rahvas kaotas usu tsaari - Streigid muutusid tavaliseks nähtuseks. Ka Eestis streigiti ja nõuti töölistele paremaid tingimusi (Asutava Kogu kokkukutsumist, 8-tunnilist tööpäeva, poliitilisi õigusi) - Tartu Ülikoolis katkes ka õppetöö streigi tõttu ning ülikooli ruume kastuati revolutsiooniliste koosolekute pidamiseks - Revolutsioon hakkas muutuma üldrahvalikuks. Tulid agraarrahutuste lained üle Venemaa, talurahva
kõikehõlmav, püsiv ja jääv. 1922- marss Rooma - Mussolini tuleb võimule 1924 Matteotti kriis 1925-1927 diktatuuri loomine 1925.a. eemaldati valitsusest kõik mittefasistid, laiendati valitsusjuhi õigusi, kes hakkas vastutama üksnes kuninga ees. Kehtestati erakorralised seadused. - suleti opos. ajalehed, seati sisse tsensuur - keelati kõik parteid peale fasistliku 1926 - Mussolini saab õiguse välja anda dekreete 1926 - valitud linnapead asendatakse määratud ametnikega - keelati streigid - reziimivastastel keelati riigist lahkuda - piiridel erivalve - loodi Riigi Julgeoleku Erakorraline Tribunal - asutati poliitiline politsei OVRA (Opera Vigilanza Repressione Antifascismo) - Riigi majanduse juhtimises loodi korporatiivne süsteem II 2. Diktatuuri kujunemine Saksamaal Ideoloogia natsionaalsotsialism, sead esiplaanile rassi 1. Weimari vabariik Saksamaal miks Weimari vabariik ebaõnnestub? 9
20sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühingud pakkusid võimalust majanduselus osalemiseks. Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust. Tõnisson ja tema aatekaaslased kõnelesid linnatänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades eesti keelt. Postimees andis lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb...
Johan Laidoner - sõjalise kõrgharidusega staabiohvitser, sai Eesti diviisi ülemaks 1905, 1917 Veebruari- ja Oktoobrirevolutsiooni põhjused, käik, tulemused. Eestis, Venemaal. 1905.a revolutsiooni ajendiks Verine Pühapäev, põhjustas protestimeeleavavalduse kogu Venemaal. Tallinnas toimus streike, miitinguid. Rahutused levisid Tallinnast välja, haarates käsitöölisi, tudengeid, sulaseid jne. Maal hävitati mõisavara, sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega, streigid muutusid peaaegu igapäevasteks. Oktoobris algas ülemaailmnestreik. Suleti töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused. Võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt. 17.okt kirjutas Nikolai II alla manifestile, kus lubas Venemaale anda parlamendi, põhiseaduse, kodanikuõigused. 17.okt manifest lõi eeldused poliitilisele organiseerumisele. Tartus kokku esimene üle-eestimaalise rahvaasemike koosolek. Kehtestati sõjaseaduse ning algasid arreteerimised
keskvõimudega liidulepingu üle. · 1991.a. 19.-21.august- NSV Liidus toimub nn. augustiputs: riigipöördekatse millega NSV Liidu lagunemist ära hoida püüdvad jõud (vanameelsed kommunistlikud tegelased; siseministeerium; julgeolek jne.) moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee; panid Krimmis puhkusel oleva Gorbatsovi koduaresti ja kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra; keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. · 1991.a. 20.august- Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus riikliku iseseisvuse taastamise kohta. Keerulises olukorras suutsid iseseisvusliikumise mõõdukas ja radikaalne tiib omavahel kokku leppida- lisaks iseseisvumise taastamise otsusele taotleti ka rahvusvahelist tunnustust ning uue põhiseaduse moodustamiseks otsustati moodustada võrdsetel alustel Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest Põhiseaduslik Assamblee. 1991.a
Kõik 2281 paragrahvi koondati ühte köitesse. Prantsuse armee kandis koodeksi Euroopas laiali ja see on tänaseni paljude Euroopa riikide õigussüsteemide aluseks. ,,Napoleoni koodeksis" puudus küll võrdsus mehe ja naise vahel, olulised eelistused olid perekonnapeal. ,,Napoleoni koodeksile" järgnesid ,,Kriminaalkoodeks" ja ,,Kommertskoodeks". - Prantsusmaal mindi üle vabale turumajandusele säilitati kitsendused töölistele. Keelatud olid töölisorganisatsioonid ja streigid. Uuendusena seati sisse töölisraamatud. Uut töölist palgates võis peremees näha ta eelnevat teenistuskäiku. - Muudatused sõjaväekorras joonetaktika asendamine ründekolonnidega ja uuenduste läbiviimine sõjaväe varustamises mis võimaldas sõjaväe liikumist tunduvalt kiirendada; manööverdused Nende tulemusena jättis Napoleon suure jälje ajalukku ning mõjutas Euroopa kujunemise protsessi. Mida arvata väitest, et Napoleon on üks Euroopa Liidu idee algatajatest
tuntavalt vähenes. Berliini ülestõus 1953 1953.a. juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvasid massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa. Lääneriigid aga jätsid ülestõusnud saatuse hooleks, mis võimaldas ülestõusu kiiresti maha suruda. Saksa DV-s kehtestati erakorraline seisukord. Rahutusi toodi maha suruma Nõukogude sõjavägi. Kokku hukkus tuhatkond inimest. Poola sündmused 1956.a. 1956.a. juunis algasid Poolas ulatuslikud streigid, mis kasvasid augustis üle rahutusteks. Rahutuste mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe. Poola kommunistliku partei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. Meeleavaldustel toetati Gomulkat. Moskva otsustas taanduda ja leppida Gomulka valimisega Poola etteotsa ning mõnevõrra pehmendati sisepoliitikat. Ungari ülestõus 1956.a. 1956.a. oktoobris puhkes rahvaülestõus Ungaris. Põhjuseks Ungari demokratiseerimise püüdlused 1956.a
Tootjate arvu kasv suurendab turupakkumist ja vastupidi. 6)Maksud ja subsiidiumid. Kui tootjad peavad maksma oma toodangult mingeid makse, siis toob maksude suurenemine kaasa kulude kasvu ja see vähendab pakkumist. Vastupidine mõju on subsiidiumidel. Selle mõjul tootjate kulud vähenevad ja pakkumine suureneb. 7)Mitmesugused muud tegurid. Mõne kauba pakkumine muutub seoses looduslike tingimustega, nagu näiteks ilmastik. Mõne teise kauba pakkumist mõjutavad sellised tegurid nagu sõjad ja streigid. 2.2 Pakkumise hinnaelastsus Nii nagu nõudluse hinnaelastsus mõõdab tarbijate reaktsiooni hinnamuutuse korral,nii mõõdab pakkumise hinnaelastsus seda, kuidas hinnamuutusele reageerivad pakkujad. Pakkumise hinnaelastsuse liigid: Pakkumise hinnaelastsusel on palju ühist nõudluse hinnaelastsusega. Nimelt, kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsendi väärtus on väiksem kui 1,on pakkumine
Arvestuse küsimused. 1. Saksamaa 1919-1929 1) territoriaalsed muutused (millistele riikidele ja kui suure osa ter-st): Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Schleswig Taanile, Posen, osa Pommerist ja Sileesiast läksid taasloodud Poola koosseisu, Hultschin Tsehhoslovakkiale, Memel Leedule. Ümberjagamisel ei arvestatud rahvaste endi soove, 53.4% elanikest olid sakslased. 2) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused: kolooniad Aafrikas läksid Suurbritanniale, Prantsusmaale, Belgiale ja Portugalile; Okeaanias Austraaliale; Aasias Jaapanile. 3) sõjalised piirangud(4 punkti): Sõjaväge vähendati 100 000 meheni. Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikes koosnev sõjavägi. Vähendati relvastust ja tehnikat. Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks 4 )reparatsioonid: Määrati sissemakseks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kuid ka see ostus ebareaalseks. 2. 192...
6. Ostuvõime risk. Investeerimisobjekti müügist saadud summa ostuvõime on väiksem, kui investeeritud summa. Ainult antud investeeringuga seotud riski nimetatakse süsteemiväliseks riskiks. See risk on seotud konkreetse projektiga ja konkreetse investeeringuga. Nt, kui te soetate ettevõtte aktsiad ja see ettevõte hiljem pankrotistub, siis ei ole see seotud antud majandusharu kogu majanduse kriisiga. Süsteemiväölise riski allikateks võivad olla streigid, ettevõtte juhatuse ebakompetentsus, vale turu valik jne. siia kategooriasse kuuluvad äririsk, likviidsusrisk,finantsrisk. Teise riski kategooriat- süsteemset riski- ei saa juhtida hajutamise abil, sest seda riski mõjutavad välised tegurid ning süsteemne risk ei ole iseloomulik ainult antud investeeringule, vaid sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski allikateks võivad olla inflatsioon, intressimäärade muutmine, äriaktiivuse erinevad tsüklid , maksu ja
alandada toodete hinda, muutes need kättesaadavaks enamikule ameeriklastest. Kuni 1921 võimul olnud Demokraatlik Partei pooldas riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. 1920 said naised USA-s valimisõiguse; töötavate naiste arv kasvas kiiresti 10-le miljonile. 1920-ndate algul võis täheldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA ühiskonnas: sagenesid streigid, aktiviseerusid vasakradikaalid, loodi Kommunistlik Partei ja toimus mitmeid terroriakte. Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. Ajavahemikul 1920-1933 kehtis alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetuse kasvu (nt Al Capone ja itaalia maffia tõus USA-s). 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei propageeris riigi võimalikult
Alguse sai see tekstiilitööstusest. 1857 avati Kreenholmi Puuvillamanufaktuur, mis oli Venemaa üks suurimaid ning milles oli tasemel inglise sisseseade. Tooraine toodi Egiptusest ja Kesk-Aasiast ning Ameerikast. Valmis lõng saadeti Moskva lähistele tekstiilitööstusesse, kus töödeldi ümber sitsiks. Laiendati ka varasemaid tekstiilivabrikuid Sindis ja Kärdlas. Tallinnas alustas tegevust Balti Puuvillamanufaktuur. Kreenholmis töötas 5000 töölist ning sealsed streigid olid esimesed ning võimsaimad tervel Venemaal. Masina- ja metallitööstus Sajandivahetusel võttis Tallinn Narvalt üle esimese tööstuslinna koha. Suuremad ettevõtted olid: · elektrimasinate tehas "Volta" · vagunitehas "Dvigatel" · metallitehas "Franz Krull" · "Wiegandi masinatehas" 1912-1913 lasti Tallinnas käiku kolm suurt sõjalaevatehast: 1. Vene-Balti 2. Bekker´i 3. Noblessner´i
vahendusel. Sotsiaaldemokraadid tegutsesid illegaalselt. 1903. algas selle areng - Tartus alustas ilmumist ajaleht "Uudised" (Peeter Speek). Eesti kaasajastumist takistasid vene keisri piirangud, puudusid kodanikuõigused/vabadused. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused. Ühiskond vajas põhjalikke reforme, aga valitsus ei liigutanud, oli oodata revolutsiooni. 9 jaan 1905 - Revolutsiooni puhkemine - Verine Pühapäev. Tööliste streigid, palvekirjad. K. Päts muutus võimude silmis revolutsiooonilise liikumise juhiks. 16. oktoobri veretöö - nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt. Leidis aset suur rahvakoosolek, kus kohaleilmunud sõjaväeüksus tappis 94 inimest. 17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused. J
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
