· Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; · Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded · Esmaabi korraldus ettevõttes; · Tuleohutuse üldnõuded; · Ohumärguannete kasutamise nõuded töökojas · jt. Samuti reguleerivad töötervishoidu ja tööohutust kehtivad töökeskkonna tegurite normatiivaktid ning muud kehtivad eeskirjad ja lepingud. Töökorraldus riigi tasandil- EV SOTSIAALMINISTEERIUM TÖÖKESKKONNA BÜROO TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖKESKKONNA NÕUKODA TÖÖKESKKONNAFOND KOHALIKUD TÖÖTERVISHOIU AMETILIIDUD TÖÖ- TEENISTUSED (KUTSEKOJAD) INSPEKTSIOON TÖÖKOHT TÖÖANDJA TÖÖKESKKONNA SPETSIALIST TÖÖTAJA TÖÖKESKKONNA VOLINIK TÖÖKESKKONNA BÜROO kavandab ja teostab töökeskkonna poliitikat, mille eesmärgiks on ohutu ja tervisliku töökeskkonna väljaarendamine, ühtse tööohutuse ja töötervishoiu süsteemi loomine.
- käsitlusviga Suurem osa kommunikatsioonist inimeste vahel toimub suuliselt. See viis on eriti aldis mitmesugustele häiringutele ja teave ei lähe alati pärale. Suulise kommunikatsiooni nõrk koht on see, et teave võib ununeda, kontroll ei ole nii kerge kui kirjaliku teavitamise korral Inimlike vigade sündi mõjutavad tegurid: - keskkonnategurid - koormustegurid - stressitegurid - teiste töötajatega seotud tegurid. 1.4. TÖÖKESKKONNAALASE TÖÖ KORRALDUS RIIGI TASANDIL EV SOTSIAALMINISTEERIUM TÖÖKESKKONNA BÜROO TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖKESKKONNA NÕUKODA TÖÖKESKKONNAFOND KOHALIKUD TÖÖTERVISHOIU AMETILIIDUD TÖÖ- TEENISTUSED (KUTSEKOJAD) INSPEKTSIOON TÖÖKOHT TÖÖANDJA TÖÖKESKKONNA SPETSIALIST TÖÖTAJA TÖÖKESKKONNA VOLINIK TÖÖKESKKONNA BÜROO kavandab ja teostab töökeskkonna poliitikat, mille eesmärgiks on ohutu ja tervisliku töökeskkonna väljaarendamine, ühtse tööohutuse ja töötervishoiu süsteemi loomine.
Wikipedia andmetel sundsteriliseeriti Eesti Vabariigis vähemalt 41 inimest (Lätis ca 60). Selle steriliseerimisseaduse tühistas 23.oktoobril 1940 Nõukogude Eesti valitsus. (Olari, Terviseleht 2001) SUNDSTERILISEERIMISEST EI PÄÄSTNUD KA KOHUS Kõik steriliseerimisega seonduv oli Kallingu sõnul salajane ning seetõttu on täpsete andmete leidmine sundsteriliseerimise kohta keeruline ja siingi esitatud numbrid ei pruugi õiged olla. On aga teada, et sotsiaalministeerium moodustas Tartusse ja Tallinnasse spetsiaalsed ringkonnakomisjonid. 1938. aasta märtsis teatas ministeerium, et Tartus tehti ettepanek steriliseerida 14 ja Tallinnas 17 inimest. Enamiku moodustasid naised, mehi oli 6. Tartu komisjon soovitas steriliseerida 10 ja Tallinna komisjon 11 inimest. Neist 21 steriliseeritust olid kaks mehed. Üks steriliseeritud naisest kaebas otsuse enne selle täideviimist riigikohtusse edasi, kuid jäi kaotajaks
1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; 2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust; 3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust; 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust · Tulemuslikkuse hindamisel lähtub Riigikontroll järgmistest kriteeriumitest: - säästlikkus; - tõhusus; - mõjusus. Riigikontrolli poolt teostatav majanduskontroll hõlmab (RKS § 7 lg 1) - riigiasutusi (nt Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank); - kohaliku omavalitsuse üksusi valdu ja linnu; - avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid (nt Rahvusringhääling); - äriühinguid, sihtasutusi ja mittetulundusühinguid, millega riik, kohaliku omavalitsuse üksused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud on seotud seaduses ettenähtud viisil (nt sihtasutus, kelle asutaja või liige on riik). · KOV-de auditeerimisel on Riigikontrolli volitused piiratud (RKS § 7 lg 1 p 3)
9.Tööandja vastutus. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 14 Tööandja rahaline vastutus erinevate rikkumiste eest on kirjas TLS-s ptk 7. Lisamaterjal. 1. www.riigiteataja.ee 2. www.ti.ee - Tööinspektsioon 3. www.tootukassa.ee - Eesti Töötukassa 4. www.tööõiguskoolitus.eu - töölepinguseadus, e-käsiraamat, kursus 5. www.eakl.ee - Eesti Ametiühingute Keskliit 6. www.sm.ee - Sotsiaalministeerium 7. www.rmp.ee - tööõigus 8. www.raamatupidaja.ee - tööõigus 9. www.rup.ee 10. "Töölepingu seadus praktikas" I, II, III osa, Heli Raidve, Mari Rask Pärnumaa Kutsehariduskeskus 15
· TEENUSED: töövahendus, karjäärinõustamine, tööturukoolitus, tööpraktika, tööharjutus, avalik töö, LISAKS eriteenused puudega inimestele tööruumide kohandamine, abivahendi tasuta kasutada andmine, töötamine tugi-isikuga, abi töö intervjuul. · Sptsiaalselt puudega inimestele (töövõimekaotusega) suunatud teenuste eesmärk on puudest tingitud takistuste kõrvaldamine töökoha saamisel ja töötamisel Koordineerivad Sotsiaalministeerium ja Töötukassa, www.tootukassa.ee Töö- ja kutsealast rehabilitatsiooni on võimalik saada: · Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses · Töötukassa kaudu · Kutseõppeasutustes · Puuetega inimeste kaitstud töö keskused · KOV-de loodud rakenduskeskused · Vähemal määral rehabilitatsiooniasutused. 13 · Pakutav abi töölesaamiseks on jäänud väheseks, puuetega inimeste tööhõive madalaks.
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kuusik Lapse õigused ja kohustused Eesti Vabariigis Kursusetöö Juhendaja: Lembit Allingu Tallinn 2010 Sisukord Lapsed on meie tulevik ja lootus helgema ühiskonna loomiseks ja hoidmiseks. Seega kasvatame me oma lastest tuleviku ühiskonna alustalasid. Et ühiskond tuleks terve ja et riik hoiaks haritud inimeste eestvedamisel heaoluühiskonnamärki on lapse kasvatamisel kaks olulist rolli: vanematepoolne kasvatus kooskõlas lapse õiguste ja kohustustega, mis tulenevad seadustest ning nende seaduste rakendamine lapse terveks ja inimlikuks kasvatamiseks lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest ja üldtuntud tavadest. Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam pööratakse meie arenevas ...
11. KLASS GMO KAS TARBIDA VÕI MITTE? Uurimistöö SISSEJUHATUS Ühiskonnas on üha enam populaarsus koguma hakanud teema ,,GMO kas tarbida või mitte?". Selle peamisteks negatiivseteks argumentideks peetakse seda, et tegelikult ei teata, milline mõju on tarbijale. Geneetiliselt muundatud organismide üheks peamiseks loomise põhjuseks oli näljahäda leevendamine. Kuna Eesti meedias on viimastel aastatel räägitud palju geneetiliselt muundatud organismidest, siis on töö autoril tekkinud küsimused - Mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud organismid? Millised ohud nendega kaasnevad ohud? Milliste seadustega piiratakse nende kasutamist? Kui palju mõjutavad GMO-d keskkonda? Nendest küsimustest lähtuvalt, püstitati uurimistööle järgmised eesmärgid: 1. Saada teada, miks luuakse geneetiliselt muundatud organisme. 2. Välja selgitada, millised ohud kaasnevad GMO-de tarbimisega keskkonnale ja inimese ...
9.Tööandja vastutus. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 14 Tööandja rahaline vastutus erinevate rikkumiste eest on kirjas TLS-s ptk 7. Lisamaterjal. 1. www.riigiteataja.ee 2. www.ti.ee - Tööinspektsioon 3. www.tootukassa.ee - Eesti Töötukassa 4. www.tööõiguskoolitus.eu - töölepinguseadus, e-käsiraamat, kursus 5. www.eakl.ee - Eesti Ametiühingute Keskliit 6. www.sm.ee - Sotsiaalministeerium 7. www.rmp.ee - tööõigus 8. www.raamatupidaja.ee - tööõigus 9. www.rup.ee 10. www.tooelu.ee 11. www.koda.ee - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, ettevõtjate esindamine, majanduspoliitika, tööõigus, lepingute näidised 12. www.eveamentor.ee - töölepingu veebimentor 13. www.toooigusabi.ee - Heli Raidve Tööõigusabi 14. "Töölepingu seadus praktikas" I, II, III osa, Heli Raidve, Mari Rask
ee/et/mojud/alkohol-ja-onnetused (viimati vaadatud 21. mail 2013) · Alkohol ja selle mõju. 2011. URL: http://alkoinfo.ee/et/kogused/mis-on-alkohol (viimati vaadatud 9. jaanuaril 2012) · Alkohol ja sport s.a. JooTargalt. URL: http://www.jootargalt.ee/alkohol-ja-sport (viimati vaadatud 21. mail 2013) · Alkohol ja tervis s.a. JooTargalt. URL: http://www.jootargalt.ee/tervis (viimati vaadatud 21. mail 2013) · Alkoholipoliitika Roheline Raamat 2011. Sotsiaalministeerium. URL: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervisepoliitika /Alkoholipoliitika/Failid/Alkoholi_roheline_raamat.pdf · Alkoholiseadus, 2002. Riigikogu. URL: https://www.riigiteataja.ee/akt/13342566 (viimati vaadatud 22. mail 2013) · Alkoholism s.a. URL: http://pood.alkomeeter.com/alkoholist (viimati vaadatud 29. Mail 2013) · Gabor, R. Koppel, S. Linnas, H. Viksi, L. 2011. Mõõdukas alkoholi tarbimine ja selle mõju tervisele
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi ...
Töökeskonna-alane koolitus jaguneb kaheks: 1) tööandja ja tema esindajate, töökeskkonnaspetsialistide, töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete koolitamine 2) töötajate koolitamine. Koolitus koosneb kohustuslikust koolitusest ja süvakoolitusest. Kohustusliku koolitusega tegelevad spetsiaalse ettevalmistuse saanud koolitajad. Koolitaja peab omama litsentsi, mille väljaandmise korraldab Sotsiaalministeerium, või koolitusluba, mille väljastab Haridusministeerium kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga. 5. Tööõnnetused Tööõnnetus on töö juures aset leidnud õnnetusjuhtum. Õnnetusjuhtumite vähendamise ja ärahoidmise eesmärgil on mõistlik uurida traumale eelnenud sündmusi - õnnetuseni viinud sündmuste ahelat. 6. Tööõnnetuste uurimismudelid Õnnetusjuhtumite uurimisel jaotatakse kõik juhtumid kolme rühma: töö-, liiklus- ja olmeõnnetused
ka õiguse ja kohustuse juhtida valitsemisasutuse ministeeriumi tööd. Ministeeriumid luuakse selleks, et korraldada valitsemist eri valdkondades. Eestis on 11 ministeeriumit: · Välisministeerium. · Kaitseministeerium. · Siseministeerium. · Justiitsministeerium. · Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. · Põllumajandusministeerium. · Rahandusministeerium. · Keskkonnaministeerium. · Sotsiaalministeerium. · Haridus- ja teadusministeerium. · Kultuuriministeerium. Valitsuse peamised ülesanded: · Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat. · Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel. · Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid. · Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust. Mõnikord kuulub valitsusse ka mõni nn portfellita minister. Temal pole ministeeriumi, vaid ainult väike büroo
TALLINNA TRANSPORDIKOOL  Kärt Ojala MTÜ TÜRI NAISTE JA LASTE KRIISIKODU Äriplaan Juhendaja: Jaan Kotkas Tallinn 2014 ÄRIPLAAN Teenuse Teenuse valdkond Sotsiaal Nõustamine, koolitus nimetus MTÜ Türi Naiste ja Laste Teenuse osutaja nimi Reg. kood Kriisikodu Aadress ja Interneti www.naiste_lasteabi.ee Türi 72215, Tallinna 25 postiindeks koduleht Telefon Mob. 56 43 210 E-kiri tyri@naiste_lasteabi.ee ...
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad...
Nukk T., 2005. "Rakvere liikumispuudega inimeste hinnangud vaba aja sisustamise võimalustele", bakalaureusetöö, TLÜ. O`Sullivan, E.Kennedy, D.J.Yoder, G.Parr, Glancy,M 2006. Introduction to Recreation and Lesure. United States of America: Human Kinetics. Pedak, K. (2006). Muudatused puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadustes Põlluste, J. (toim.) (2005). Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon : RFK. Tallinn : Sotsiaalministeerium. http://www.sm.ee/est/HtmlPages/icf/$file/icf.pdf (18.05.08). Raepress, 2000. Komisjon: Ratastooliga ligipääsetavus tuleks kaartistada kogu linnas. Eesti Päevaleht. Rekkor, S., 2009. Teenindusühiskond. Õppematerjal. Tallinna Ülikool. Riigi Teataja, 2002, Nõuded liikumis-, nägemise- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes. Vastu võetud 28.11.2002 nr 14 Määrus kehtestatakse «Ehitusseaduse» (RT I 2002, 47, 297) § 3 lõike 10 alusel.
· muutused testosteroonisisalduses · muutused limbilise süsteemi talitluses psühhosotsiaalsed tegurid: · vägivaldne kasvukeskkond · alkoholism ja muud sotsiaalsed probleemid Psühhodünaamiline seletus: patsiendi kalduvus kanda oma sisemine ärevus tegevuste tasandile. 1.2. Patoloogiline hasartmängimine (problem gambling) Uuring: Elanikkonna kokkupuuted hasart-ja õnnemängudega (2006) Läbiviijad: Turu-uuringute AS + Sotsiaalministeerium Valim 2005 inimest, vanuses 15-74.a. Selgitati välja hasartmängijate probleemrühmad Seotuse alusel rühmitati: probleemsed (mängukire ohjamine raske) ja patoloogilised mängurid (sõltlased) Tulemus: Eestis 35 700 patoloogilist mängurit ja 31 400 probleemset mängurit Mängurluse erivormid Eestis (Allikas: Sotsiaalministeerium) % kõigist vastanuist Loterii 72 Mänguaparaadid (kasiinos, laeval) 19
SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete k...
Tallinna Saksa Gümnaasium Homoabielude seadustamine Eestis Uurimistöö Koostajad: Henry Tõnnis 11b Karl-Kristjan Veskus 11a Juhendaja: Kaarel Rundu Tallinn 2011 The legalization of gay marriage in Estonia Author: Henry Tõnnis and Karl-Kristjan Veskus Summary The aim of this research is to get the opinion of Estonian youngsters, aged 14-21, about the legalization of gay marriages in Estonia. We chose this topic because it is on the media everywhere and we think that the opinion of young people is equal t...
tugivõrgustiku olemasolu, laste turvakodudes, õpilas- ja noortekodudes ja kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolides; 3. Kõikides üldhariduskoolides koordinaatori nimetamine, kes läbib (täiend)koolituse ning juhib seejärel koolis ennetustööd; 4. Vaba aja veetmise vajaduste hindamine ja uute vaba aja veetmise võimaluste loomine vastavalt hindamise tulemustele; 5. Koostöös kohalike omavalitsuste ja lastevanematega laste ning noorte vaba aja 20 sh Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, kohalikud omavalitsused, Alkoholismi ja narkomaania ennetamise riiklik programm 1997-2007 ja uimastiabi valdkonnas tegutsevad mittetulundusühingud. 10 veetmise võimaluste edasiarendamine, eesmärgiga haarata huvitegevusse võimalikult palju osalejaid; 6
Libertaanid on põhimõtteliselt riigi vastu, nende peamine eelistus on turg. Isegi maksud nende arvates rikkuvad omandiõigusi 7. LOENG 30. Tooge välja neli sotsiaalpoliitika määratlemise võimalust. 1) sümboolne nt võrdsed võimalused meeste ja naiste vahel; ehk sõnades ja dokumentides on olemas. 2) materiaalne nt vanemahüvitis; ehk mingi konkreetne tuntav väljund. 3) substantiivne sisuline, see, mida sotsiaalministeerium tahab teha. 4) protseduuriline see, mida tegelikult tehakse; konkreetsed sammud. 31. Kirjeldage lühidalt Anglo-Ameerika ja Euroopa sotsiaalpoliitika traditsioone. Anglo Ameerika riik toetab toimetulekut teenuste kaudu. Euroopa reguleerimine läbi institutsioonide ja nende vaheliste suhete. Vastutavad pere, riik jm. 32. Seletage lahti sotsiaalpoliitika instrumendid (sotsiaalkindlustus, -hoolekanne, aktiivsed ja passiivsed meetodid).
INIMKAUBANDUS EUROOPA LIIDUS Mis on inimkaubandus? Karistusseadustik § 133 käsitleb inimkaubandusena: inimese asetamist olukorda, kus ta on sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmist, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega. Haavatava seisundina käsitletakse olukorda, kus inimesel puudub tegelik või vastuvõetav võimalus mitte täita mõnda nimetatud kohustust. ÜRO definitsiooni järgi on inimkaubandus on inimeste värbamine, transportimine, ümber asustamine, neile varjupaiga andmine või majutamine jõudu kasutades või sellega ähvardades. Samuti hõlmab inimeste smugeldamine röövimist, pettust, kelmust, jõu kasutamist või isiku kaitsetu või abitu seisundi ära kasutam...
KOOLI NIMI Uurimustöö KANEPITARBIMINE JA UIMASTIENNETUSTÖÖ TULEMUSLIKKUS (valitud koolide) KOOLINOORTE SEAS Nimi Õppejõud: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 1. KANEPI TARBIMINE JA ENNETUSTÖÖ.........................................................................4 1.1. Kanepi levimine ja selle tarbimise harjumused koolinoorte seas ....................4 1.2. Koolinoorte hoiakud ja suhtumine kanepisse.................................................. 5 1.3. Kanepi tarbimis...
Mitme autori, toimetaja või koostaja puhul kirjutatakse tiitellehel esimesena toodud perekonnanimi ja selle järel lühend eestikeelsena ,,jt". (olenemata sellest, mis keeles kirjanduse loetelu on koostatud). Näide 20: (Smeltzer jt 2004: 24). Autori, toimetaja või koostaja puudumisel kirjutatakse kirjandusallika nimetuse kaks esimest sõna ja kolm punkti, ilmumisaasta, koolon ja leheküljenumbrid. Näide 21: (Õenduse ja ... 2000: 4-6) 30 Näide 18: Õendusala arengukava 2002-2015. EV Sotsiaalministeerium. Tallinn. Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn. Kui on tegemist ühe autori, toimetaja või organisatsiooni poolt mitme samal aastal ilmunud tööga, siis tekstiviites, nii nagu kirjandusallikate loetelus (vt apt 3.8.10. näide 16) eristatakse need tähtedega. Näide 22: (Alas 2001a: 56-61) (Alas 2001b: 32-42) Õigusaktile viitamisel kirjutada akti nimetus (nimetuse kaks esimest sõna ja kolm punkti), ilmumisaasta, koolon ja paragrahvi number.
Mõnedele inimestele stereotüübid aitavad erinevatega probleemidega toime tulla,teistele nad segavad või ei sega. Aga minu meelest, inimesed siiski ei pea unustama naiselikkuse stereotüüpidest, sest ilma nendeta ei saa eksisteerida kaasaegne ühiskond. 20 Kirjandusallikad 1.McGarty,C., Y.Yzerbut,V., Spears,R.2002.Stereotypes as Explanations.Cambridge. 2.Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium.2000.Teel tasakaalustatud ühiskonda.Tallinn. 3.Joon,S.Naine on see,kes loob armastust.URL- http://www.parnupostimees.ee/170708/tarbija/10086376_1.php 12.05.2009 4.Vikipeedia.Stereotüüp. URL- http://et.wikipedia.org/wiki/Stereot%C3%BC%C3%BCp 27.04.2009 5.Pormeister,E.URL- http://www.fl.ut.ee/39541 12.05.2009 6.Germaine,G.Stereotüüp. URL- http://www.folklore.ee/seminar/greer.html 25.05.2009 7.Kivilo,E
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab,...
, Bare, G. B. (Eds.) (2004). Textbook of Medical Surgical Nursing. New York: Lippicott Williams and Wilkins. Kui autorit, toimetajat või koostajat ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Kindlasti on vaja kirjutada organisatsiooni nimetus. Kirjandusallika pealkirja ja sulu vahele punkti ei panda. Punkt pannakse siis, kui on toodud initsiaal. Näide: Alas, R. (2001). Näide 17: Õendusala arengukava 2002-2015. EV Sotsiaalministeerium. Tallinn. Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn. 3.9. Teksti viitamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on lubatud ainult nimeline viitamine. Teksti viites tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi (autori puudumisel toimetaja või koostaja perekonnanimi), väljaande ilmumisaasta ja leheküljenumbrid, kust info pärineb. Lehekülje number eraldatakse aastast kooloniga. Näide: (Pael 2002: 12).
· Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel · Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid · Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust EESTI MINISTEERIUMID: · Välisministeerium · Kaitseministeerium · Siseministeerium · Justiitsministeerium · Majandus ja kommunikatsiooniministeerium · Põllumajandusministeerium · Rahandusministeerium · Keskkonnaministeerium · Sotsiaalministeerium · Haridus ja teadusministeerium · Kultuuriministeerium Maakonnad ja omavalitsused Maakondregionaalne haldusüksus eestis Maavanem maakonda juhtiv ametnik, maavanema nimetab ametisse valitsus Maavalitsus regionaalne ametkond, teostab täitevvõimu maakonnas Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused Omavalitsus kohalik võim koos valitava esindusorgani ( volikogu) ja täitev
09.2020 TÖÖÕIGUSE EKSAMI TEEMAD KOOS ÕPPEMATERJALIDEGA LÜHENDID AÜS - ametiühingute seadus KLS - kollektiivlepingu seadus KTTLS - kollektiivse töötüli lahendamise seadus PankrS - pankrotiseadus RKTK - riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend TKindlS - töötuskindlustuse seadus TLS - töölepingu seadus TLS selgitused - Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats, jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. - https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/ Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf TLSE seletuskiri - seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde. 18.06.2008. - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584-38cd- 05fc754e99c4/T%C3%B6%C3%B6lepingu%20seadus TMS - täitemenetluse seadustik TsÜS - tsiviilseadustiku üldosa seadus
loal). 11.Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused Lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Lastekaitse tagatakse riiklike, omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu. Lastekaitse korraldamine: Laste õiguste kaitsega tegelevad kõik institutsioonid, mis edendavad Eestis elavate inimeste heaolu. Samas on tegevusvaldkonnast sõltuvalt väljakujunenud ka teistest enam lastega tegelevad institutsioonid. Näiteks Valitsusasutusest: Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, mõnevõrra ka Kultuuriministeerium ning Siseministeerium. Riiklik lastekaitse sisaldab endas laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamist. Riik peab tagama vajaliku seadusloome ja järelevalve, arendama lastekaitse eriala, töötama välja strateegiad ja tegevuskavad ning osalema rahvusvahelises koostöös. Riik peab tagama ka vanemliku hoolitsuseta laste ülalpidamise ning korraldama rahvusvahelist lapsendamist.
struktuuris. (jätk 1) II ASTE Euroopa tasandi inimõiguste masinavärk: Euroopa Nõukogu (EN); Väljaandmise Euroopa konventsioon ja lisaprotokollid. Pagulaste kaitse koht inimõiguste üldises struktuuris. (jätk 2) III ASTE Eesti riigisiseste inimõigustekaitse mehhanismid: Eesti Vabariigi Põhiseadus; Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); Sotsiaalministeerium, kes on Vabariigi Valitsuse poolt määratud koordineerima tööd varjupaiga taotlejate ja pagulastega. Valitsusvälised asutused Eesti Punase Risti Selts Pagulaste õigused rahvusvahelistes inimõigustes ja Eestis ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon pagulaste õigustest:artikli 14 esimeses lauses: "Igal inimesel on tagakiusamise korral õigus taotleda ja kasutada varjupaika teistes maades. Seda õigust ei
TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM........................................................................................... 7 DEFINITSIOONID:................................................................................................. 8 Norm, normaalsus ja väärtused.....................
ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 11 Siseministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid: o Kaitsepolitseiamet o Politsei- ja Piirivalveamet o Päästeamet o Siseministeeriumi valitsemisalas on Häirekeskus 10) Sotsiaalministeerium: Riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid:
valdkonnas jooksva aasta teise kuu lõpuks; 8) tagab hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamisega seonduva dokumentatsiooni säilimise arhiiviseaduses sätestatud nõuete kohaselt; 9) tagab kontrollimisel saadud ärisaladuse kaitse. (8) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrollasutusel jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Sotsiaalministeerium. (9) Haldusülesannete täitmisega seotud kulutused kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu, välja arvatud need kulud, mis kaasnevad uuringuid läbiviivate laborite hea laboritava nõuetele vastavuse vahetu hindamise ja tõendamisega. Need hea laboritava kontrollasutuse kulud tasub see labor, kelle vastavust hea laboritava nõuetele hinnatakse ja tõendatakse. [RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006] § 10
valdkonnas jooksva aasta teise kuu lõpuks; 8) tagab hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamisega seonduva dokumentatsiooni säilimise arhiiviseaduses sätestatud nõuete kohaselt; 9) tagab kontrollimisel saadud ärisaladuse kaitse. (8) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrollasutusel jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Sotsiaalministeerium. (9) Haldusülesannete täitmisega seotud kulutused kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu, välja arvatud need kulud, mis kaasnevad uuringuid läbiviivate laborite hea laboritava nõuetele vastavuse vahetu hindamise ja tõendamisega. Need hea laboritava kontrollasutuse kulud tasub see labor, kelle vastavust hea laboritava nõuetele hinnatakse ja tõendatakse. [RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006] § 10. Kemikaali ohtlikkuse määramine, riski hindamine ja klassifitseerimine
1 Töösuhe ja selle reguleerimine Töökorraldus ettevõttes Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Töö tegemine on inimese igapäevane tegevus, et saavutada oma eesmärke. Siin müüb üldreeglina töötaja oma tööjõudu füüsilisele isikule või juriidilisele isikule. Seega tekivad tööalased suhted ja kellele müüakse oma tööjõudu, peab ka organiseerima kogu tööprotsessi ning tulemus mida saavutatakse kuulub seega tööandjale. Riik reguleerib vastavalt välja antud seadusandlusega selliseid ühiskondlikke suhteid ning ka töösuhteid vastavalt vajadusele. Seadustega on ära määratud töösuhte loomiseks vastavad võimalused. Ettevõtte kohustus on töökeskkonna korraldamine, seega üldvastutus lasub tööandjal ja tuleb...
avaliku konkursi korras. (4) Konkursi komisjon on kolmeliikmeline ning sellesse kuuluvad valdkonna eest vastutav minister, tööandjate keskliidu esindaja ja ametiühingute keskliidu esindaja. Kui ametiühingute või tööandjate keskliite on rohkem kui üks, nimetavad nii ametiühingute keskliidud kui ka tööandjate keskliidud kumbki ühe esindaja. Komisjon langetab otsuse riikliku lepitaja kandidaadi kohta lihthäälteenamusega. (5) Sotsiaalministeerium teavitab konkursi lõpptulemustest konkursi võitnud isikut ja valituks mitteosutunud kandidaate kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul alates konkursi lõpptulemuste selgumisest. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel ei õnnestu riikliku lepitaja kandidaati valida, esitab riikliku lepitaja kandidaadi Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutav minister. (7) Vabariigi Valitsus nimetab riikliku lepitaja ametisse viieks aastaks.
kollektiivse töötüli puhul; Ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekul ühelt isikult teisele läheb kollektiivleping üle ettevõtte omandajale. Kõik, kellele KL laieneb, peavad KLS § 12 kohaselt saama tööandja abiga kollektiivlepinguga tutvuda. KASUTATUD ALLIKAD Käesoleva konspekti koostamisel on kasutatud lisaks eelpool toodud seadustele 1. Sotsiaalministeerium, „Töölepingu seaduse käsiraamat“ 32 2. Vahur-Peeter Liin, „Töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel: töötaja tagatised“, Juridica (2009), nr 4, 244 – 250 3. Merle Muda, „Töötaja varaline vastutus“, Juridica (2009), nr 5, 312 – 320 4. Eveli Ojamäe, „Saladuse hoidmise kohustus ja konkurentsipiirang uues töölepingu seaduses“,
valdkonnas jooksva aasta teise kuu lõpuks; 8) tagab hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamisega seonduva dokumentatsiooni säilimise arhiiviseaduses sätestatud nõuete kohaselt; 9) tagab kontrollimisel saadud ärisaladuse kaitse. (8) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrollasutusel jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Sotsiaalministeerium. (9) Haldusülesannete täitmisega seotud kulutused kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu, välja arvatud need kulud, mis kaasnevad uuringuid läbiviivate laborite hea laboritava nõuetele vastavuse vahetu hindamise ja tõendamisega. Need hea laboritava kontrollasutuse kulud tasub see labor, kelle vastavust hea laboritava nõuetele hinnatakse ja tõendatakse. [RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006] § 10. Kemikaali ohtlikkuse määramine, riski hindamine ja klassifitseerimine
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
jooksva aasta teise kuu lõpuks; 8) tagab hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamisega seonduva dokumentatsiooni säilimise arhiiviseaduses sätestatud nõuete kohaselt; 9) tagab kontrollimisel saadud ärisaladuse kaitse. (8) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrollasutusel jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Sotsiaalministeerium. (9) Haldusülesannete täitmisega seotud kulutused kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu, välja arvatud need kulud, mis kaasnevad uuringuid läbiviivate laborite hea laboritava nõuetele vastavuse vahetu hindamise ja tõendamisega. Need hea laboritava kontrollasutuse kulud tasub see labor, kelle vastavust hea laboritava nõuetele hinnatakse ja tõendatakse. [RT I 2006, 28, 209 jõust. 30.06.2006] § 10. Kemikaali ohtlikkuse määramine, riski hindamine ja klassifitseerimine
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuse...
o pikaajalised töötud (eriti üle 45-aastased ning madala haridustaseme või aegunud kvalifikatsiooniga inimesed) o puudega ja pikaajaliste terviseprobleemidega inimesed, kellest on tööga hõivatud 22% võrreldes 61%-ga muust tööealisest elanikkonnast; o mitte-eestlased, kel puudub eesti keele oskus ja kellest paljud elavad kõrge tööpuudusega piirkondades; Hõivepoliitika (tööpoliitika) Eestis ja Euroopa Liidus vt õpik lk. 160 (Vt. Sotsiaalministeerium hõivepoliitika 2005.a. jõustus uus tööturuteenuste ja toetuste seadus; 2009 liidetakse Tööhõiveamet Töötukassaga üheks ametiks) Tööpuuduse leevendamiseks peab valitsus sekkuma majandusse, et vältida tööpuuduse tekkimise põhjusi ja andma abi tööta jäänutele. 21 Peamiselt tegelevad tööpuuduse probleemide ja tööturu arengu suunamisega igas maakonnas asuvad tööhõiveametid
KASUTATUD KIRJANDUS Ayliffe, G. A. J. jt. (2000). Control of Hospital Infection. Garner, J. S., Jarvis, W. R., Emori, T. G., Horan, T. C., Hughes, J. M. (1996). CDC definitions for nosocomial infections. In: Olmsted, R. N. ( Ed.) (1996). APIC Infection Control and Applied Epidemiology: Principles and Practice. (A-1-A-20). St. Louis: Mosby. Aaviksoo, E. (toim.) (2002). Haiglainfektsioonid- probleem iga arsti jaoks. Lege Artis. Tallinn: OÜ Lege Artis. Haiglanakkustõrje standardid (2002). Sotsiaalministeerium. Tallinn. Hellsten, S. (toim.) (1999). Infektioiden torjunta sairaalassa. Helsinki. Loogna, G. (toim.) (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina. Maimets, M. (eritoim.) (2000). Infektsioonhaigused. Tallinn: AS Medicina. Mikelsaar, M., Mändar, R. (toim.) (1998). Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Parm, Ü. (1995). Hospitaalinfektsioon. Tallinn: HK Trükikoda. Sarv, I. (2002). Eri institutsioonide rollist hospitaalinfektsiooni ohjamisel
puolen. Rovaniemi Mäkelä, K. 1990. Kvalitatiivisen aineiston analyysi ja tulkinta. 1990 Nachmias, C-F., Nachimias, D. 1996. Research Methods in the Social Sciences. St Martins´s Press, Inc. Patton, M-Q. 1987. How to Use Qualitative Methods in Evaluation. Center for the Stady of Evaluation. Los Angeles: University of California. Perens, A. 1998. Teenuste markenting. Tallinn: Külim. Sipilä, J. 1994. Lühike sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse. Sotsiaaltöö küsimusi. Tallinn: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium. Sirkel, R. 2001. Turundusuuringud. AS Kirjastus Iloy. Sosiaalinen pääoma: globaaleja ja paikallisia näkökulmiä. 2000. Toim. Kajanoja, J. & Simpura, J. STAKES. Saarijärvi: Gummerus Kirjapaino OY. Tamm, V. 1996. Statistika baasmõisted ja meetodid. Tartu Ülikool 1996 Toivonen, T. 1999. Empiirinen sosiaalitutkimus: filosofia ja metodolologia. Helsinki Tooding, L-M. 1998. Andmeanalüüs sotsiaalteadustes. Tartu Ülikool 1998 Vilkka, M. 1996
küsimustes; 3) esitab Vabariigi Valitsusele oma seisukoha ministeeriumide esitatud riiklike programmide käesoleva seaduse paragrahvile 9 vastamise kohta. (2) Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu töökord sätestatakse põhimääruses. Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. (3) Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu tehnilise teenindamise tagab Sotsiaalministeerium. Seadusega kaasnevad õigused 1) sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ja teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel; 2) naiste ja meeste võrdne kohtlemine 3) kontrollorgani tegevusest tulenevad õigused 4) naistel ja meestel kui sotsiaalse grupi esindajatel on mitte ainult võrdsed
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Helen Rohtla VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS Lõputöö Juhendaja: LLM, Jaanus Konsa Tallinn 2013 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemi- püstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor Helen Rohtla Õppekava: Õigusteenistus Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja Jaanus Konsa SISUKORD LÜHENDITE LOETELU..........................................................................................................4 LÜHIKOKKUVÕTE.................................................................................................................5 SISSEJUHATUS................................................................................
Osakuomanikul on õigus kogumispensioni väljamaksetele vabatahtlikust pensionifondist, kuid mitte enne kahe aasta möödumist tema poolt väljamaksete tegemise käigus tagasivõetavate osakute omandamisest. 13.Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus Tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustuse õigusliku regulatsiooni üldised alused 14. Sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalteenus. Sotsiaaltoetus 14.1. Sotsiaalhoolekande korraldus Sotsiaalhoolekannet korraldab Sotsiaalministeerium maavalitsuste kaudu. Maakonnas korraldab sotsiaalhoolekannet maavalitsuse vastav osakond. Omavalitsuse hoolekannet korraldab valla- või linnavalitsus. SHS on eraldi kirjas nii sotsiaalministeeriumi pädevus, maavalitsuste kui ka kohalike omavalitsuste ülesanded sotsiaalhoolekande teostamisel. Kohalikul omavalitsusel on kõige otsesem kohustus kohapeal sotsiaalteenuste ja muu abi andmise korraldamine ning sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine. Sotsiaalhoolekande seadus
15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja 23 666 583 23 666 583 0 0 0 0 23 666 583 renoveerimine (ü) 70001952. Sotsiaalministeerium 15 029 531 492 14 565 770 539 222 600 460 218 353 3 320 000 0 15 026 211 492 4 Eraldised 14 864 143 122 14 435 586 742 0 428 556 380 0 0 14 864 143 122
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
