Tööõigus (1)

TÖÖÕIGUS

Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid.
Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle.
Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus.
Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega.
Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused:

• töötaja teeb kokkulepitud tööd
  
• töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile , on alluvusvahekord
  
• tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu
  
• tööaeg on reguleeritud
  
• tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest
  
• tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud
  
• tulu ja kasum lähevad tööandjale ja töötaja saab ainult kokkulepitud töötasu
  
• üldjuhul tähtajatu, võib olla ka tähtajaline
  
• töötajal on õigus puhkusele
  

Kui need tunnused on olemas, peab olema tööleping. Muud lepingud on ebaseaduslikud. Seda reguleerib töölepingu seadus.
Võlaõigusseaduse alusel võib sõlmida järgmisi lepinguid:
Käsundusleping – üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid. Käsundiandja maksab selle eest tasu, kui on kokku lepitud.

• suunatud käsundiandja kasu saamisele
  
• alluvusvahekorda pole
  
• riskide eest vastutab käsundisaaja
  
• tasuline , kuid võib olla ka tasuta; miinimumtasu puudub
  
• kohustuslikke tingimusi seadus ei määra
  
• üldjuhul tähtajaline, võib olla ka tähtajatu
  
• võib olla suuline
  
• puhkust ei ole
  

Töövõtuleping – üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö). Teine isik ( tellija ) maksab selle eest tasu.

• suunatud tulemusele
  
• alluvusvahekorda pole
  
• riskide eest vastutab töövõtja
  
• tasuline, alammäära pole
  
• töövõtja ei pea isiklikult täitma
  
• kohustuslikke tingimusi seadus ei määra
  
• üldjuhul tähtajaline, võib olla ka tähtajatu
  
• võib olla suuline
  
• puhkust ei ole
  

Lisaks veel maaklerileping , agendileping ja komisjonileping.
Vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.
Avalikuks teenistuseks nimetatakse töötamist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes – avalikku võimu teostavas ametiasutuses. Seda reguleerib avaliku teenistuse seadus.
Lepingute eest makstavat tasu maksustatakse sarnaselt tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kui töövõtjaks on äriühing, siis lisandub tasule sotsiaal- ja tulumaksu asemel käibemaks.
Lisaks võib tööd teha või teenust pakkuda füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE). Seda reguleerib äriseadustik. FIE esitab peale töö tegemist või tellimuse täitmist arve. Maksud ja raamatupidamine on FIE enda vastutus.
Töölepingu seadus
1.Sissejuhatus.
Uus töölepingu seadus (TLS) jõustus 01.07.2009.
Uue TLS vastuvõtmise eesmärgid:

• Eraõiguse kohaldamine töölepingule. Töölepingu regulatsioon viia kooskõlla võlaõigusseadusega (VÕS). Lepinguvabaduse põhimõtete laiendamine.
  
• Halduskoormuse vähendamine. Tööraamatute, isikukaartide, töösisekorraeeskirjade ja tööinspektoriga kooskõlastamise kaotamine.
  
• Tööõiguse regulatsiooni koondamine . Üks seadus võtab kokku neli seadust.
  
• Muuta töösuhted paindlikumaks vastavalt muutunud majanduskeskkonnale. Muutunud on ettevõtlusstruktuur, tööturul on uued trendid. Tähtis ei ole töökoha säilitamine, vaid tööhõives olemine.
  

Uus töölepingu seadus on raam, töötajale kahjulikumalt ei saa töölepingut sõlmida, kui seadus lubab. Tähtsal kohal on mõisted: mõistlik, eelkõige, eeldatakse.
2.Töölepingu sõlmimine.
Töölepingu mõiste – töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
Nõutav kirjalik vorm (§ 4 lg 2), v.a. kuni 2-nädalane töösuhe (§ 4 lg 5).
Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest.
Kui kirjalikku vormi ei ole, on tööleping ikka kehtiv (§ 4 lg 4).
Lepingus ei ole kohustuslikke tingimusi, on olulised tingimused. Tuleb eristada kahepoolset kokkulepet ja ühepoolset teavitamist. § 4, 5 ja 6 koosmõju on tähtis.
Töötaja teavitamine töötingimustest, kirjalikult (§ 5):
1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
3) tööülesannete kirjeldus;
4) ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
5) töö eest makstav tasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ja palgapäev, samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud;
6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;
7) aeg, millal töötaja täidab tööülesandeid (tööaeg);
8) töö tegemise koht;
9) puhkuse kestus;
10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või need tähtajad;
11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;
12) viide kollektiivlepingule, kui see on olemas.
Töötaja võib neid andmeid igal ajal nõuda, kui neid ei ole esitatud.
Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul.
Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel, kirjalikult (§ 6):

kui katseaeg on lühem neljast kuust (vaikimisi on töölepingud nelja kuulise katseajaga); Katseaeg – et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele.

kui tööleping on tähtajaline – töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjus;

konkurentsipiirangu ja ärisaladuse hoidmise kokkulepe;

kui lepitakse kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö);

kui lepitakse kokku, et töötaja teeb tööd, alludes kolmanda isiku juhtimisele ja kontrollile (renditöö);

kui lepitakse kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg);

kui lepitakse kokku, et tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel tekkinud kulutused;

kui lepitakse kokku, et töötaja töötab kauem kui ühe kuu välisriigis.
Töölepingu sõlmimine alaealisega (§ 7 ja 8):
Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis:

ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;

ohustab alaealise kõlblust;

sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;

takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;

ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.
Tööandja võib 13 – 14-aastase alaealisega või 15 – 16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö).
7 – 12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.
Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega alaealisele lubatud kergete tööde liigid.
Töölepingu sõlmimiseks alaealisega peab olema tema seadusliku esindaja nõusolek.
Nõusolekut ei tohi anda koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga vaheaja kestusest.
Töölepingu sõlmimiseks 7 – 14-aastase alaealisega on vajalik tööinspektori nõusolek.
Alates 1.juulist võib kasutada ka katseaega .
Tähtajalise töölepingu sõlmimine (§ 9 ja 10) :

eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult;

tähtajalise töölepingu võib sõlmida, kui aluseks on töö ajutine iseloom, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine;

tähtajalise töölepingu võib sõlmida ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks;

tähtaja määramine kas kuupäevaga või tingimuslik (töö on valmis, keegi tuleb tagasi tööle), maksimaalselt kuni viieks aastaks;

kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks;

järjestikuseks loetakse, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.
Ennetähtaegsel ülesütlemisel tööandja kohustus hüvitada lepingu tähtaja saabumiseni ette nähtud töötasu (§ 100 lg 3).
Töölepingu muutmine (§ 12).
Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel.
Tööandja võib töölepingu tühistada eksimuse või pettuse tõttu kahe nädala jooksul arvates eksimusest või pettusest teadasaamisest.
3.Töölepingu poolte õigused ja kohustused.
Töötaja kohustused (§ 15):

lojaalsuskohustus;

teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;

teeb tööd kokkulepitud mahus , kohas ja ajal;

täidab õigel ajal tööandja seaduslikke korraldusi;

osaleb oma tööalaste oskuste arendamiseks koolitusel;

hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad kellegi elu, tervist või vara;

teeb koostööd teiste töötajatega;

teatab viivitamatult tööandjale töötakistusest ning võimaluse korral kõrvaldab takistuse;

tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;

hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;

teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest.
Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Töötaja hoolsuse määr (§ 16). Töötaja täidab oma kohustusi oma parimate teadmiste ja oskuste kohaselt ning tööandja kasu silmas pidades. Nõutav hoolsus tuleneb konkreetsest töösuhtest. Selle mittejärgimine toob kaasa töölepingu töötajapoolse rikkumise.
Raseda töötingimuste erisus (§ 18). Terviseseisundile vastav töö või tööst keeldumine. Õigus rasedus - ja sünnituspuhkuse ajal paranenud töötingimustele.
Töö tegemisest keeldumine (§ 19). Vanas seaduses oli töölepingu peatumine. Põhjused – puhkus, ajutine töövõimetus, töötajate esindamine või streigis osalemine, ajateenistus või õppekogunemine.
Töö tegemise koht (§ 20). Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse täpsusega. Töölähetus (§ 21) – töö tegemine väljaspool töö tegemise kohta kuni 30 kalendripäeva, kui pole kokku lepitud pikemat tähtaega. Rasedat, töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast last ja alaealist võib töölähetusse saata nõusolekul. Lähetuskulud hüvitatakse (§ 40), välislähetuse puhul makstakse ka päevaraha. Õigus nõuda ettemaksu.
Saladuse hoidmise kohustus (§ 22). Eelkõige äri- või tootmissaladus, sisu määrab tööandja. Saladus selgelt määratletud ja eelnevalt teada antud (§ 6 lg 3). Ei eelda eraldi tasu maksmist. Kohustuse rikkumise juhuks lubatud leppetrahv . Kohustus kestab edasi ka pärast lepingu lõppemist (vt. ka VÕS § 625).
Konkurentsipiirang (§-d 23-27). Töösuhte ajal või pärast töösuhte lõppu. Selgelt piiritletud – ese, aeg, ruum (§ 6 lg 3). Pärast töösuhte lõppu kirjaliku kokkuleppe alusel tasu eest ja kuni üheks aastaks. Piirangu rikkumise juhuks lubatud leppetrahv.
Tööandja kohustused (§ 28):

lojaalsuskohustus;

kindlustama töötaja kokkulepitud tööga;

maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;

andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ;

tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja;

tagama töötajale tööalase koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;

tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;

tutvustama töötajale tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;

tutvustama töötajale kollektiivlepingu tingimusi;

teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid vabadest töökohtadest, kus on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;

teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest;

austama töötaja privaatsust;

andma töötaja nõudmisel andmeid tema töötasu kohta ning muid töösuhet iseloomustavaid teatisi;

mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötaja töötasu kohta.
Koolituskulude hüvitamise kokkulepe (§ 34). Tavalisi koolituskulusid ületavad kulud. Siduvusaeg proportsionaalne kuludega , maksimum kuni kolm aastat. Kulude proportsionaalne hüvitamine.
Torumehe säte (§ 38). Töötaja õigus tegeleda tööajast isiklike asjadega. Mõistlik aeg – pigem tunnid, mitte päevad. Töötasu maksmise kohustus.
4.Töötasu.
Töötasu üldnõuded (§ 29).
Töötasu on töölepingu oluline tunnus ja tingimus (§ 1).
Kui töötasu suurus ei ole kokku lepitud, on töötasu suuruseks sarnase töö eest tavaliselt makstav tasu.
Töötasu brutosummana ja rahas, muud hüved kokkulepituna.
Oluline on – mida ja mille eest saab. Töötasu arvutamise viis, maksmise kord ja palgapäev. Samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed (§ 5 lg 1 p 5).
Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega töötasu alammäära ja keskmise töötasu maksmise korra.
Kui kokku lepitud osa kasumist või käibest, eeldatakse, et arvutamise aluseks on majandusaasta aruanne (§ 30).
Tehingutelt makstav tasu (§ 31).
Töötasu vaba kasutamine (§ 32).
Maksmine vähemalt kord kuus või kokkuleppel lühem tähtaeg (§ 33 lg 1).
Puhkepäeva ja riigipüha korral maksta eelneval tööpäeval (§ 33 lg 2).
Tasud pangakontole, kui pole teistsugust kokkulepet (§ 33 lg 4).
Kohustus maksta ka juhul, kui tööandja tööd ei anna (§ 35). Muule tööle saata saab, kui jõutakse kokkuleppele. Peab tegema muud tööd, kui see tulenes hädavajadusest (§ 17 lg 4).
Töötasu vähendamine töö mitteandmisel (§ 37). Vanas seaduses osaline tööaeg ja sundpuhkus.

• Tööandjast mitteolenev ajutine majanduslik asjaolu.
  
• Töötasu vähendamine kuni kolmeks kuuks 12 kuu kohta.
  
• Kohustus maksta vähemalt töötasu alammäära.
  
• Teise töö pakkumise kohustus.
  
• Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.
  
• Etteteatamine vähemalt 14 kalendripäeva.
  
• Töötajal õigus tööleping üles öelda. Töötajale makstakse hüvitist nagu koondamiselgi (§ 100 lg 1 ja 2).
  

Töötasu alandamine (§ 73).

• Tööandja selge juhise rikkumine , mittenõuetekohane töö.
  
• Tegemist on hinna alandamise erivormiga (VÕS § 112). Sarnane vana seaduse praaktööga.
  
• Keeld viivitada töötasu alandamisega.
  
• Ei pea töötajalt nõusolekut saama, aga peab olema mõõdetav.
  

Tasaarvestamise erisus (§ 78).

• Töötasu puutumatuse põhimõte.
  
• Tasaarvestus kokkuleppel.
  
• Ette antud nõusolek tasaarvestuseks on tühine.
  
• Ette saab nõusolekut anda eelnevalt kokku lepitud kulude osas. Näiteks telefoni kasutamise limiit ületati ja tehakse tasaarvestus.
  
• Nõusolekuta tasaarvestus seaduse alusel ettemaksude ja välja töötamata puhkuse osas.
  
• Tasaarvestust saab teha kehtiva kohtuotsuse alusel
  
• Tööandja peab tasaarvestamisel arvestama täitemenetluse seadustiku § 132.
  

Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist VÕS § 628 lg 2-4 alusel (§ 40 lg 1).
Tööandja võib esitada töötaja vastu nõude töötasu tagastamiseks 12 kuu jooksul arvates ajast, kui töötaja sai töötasu (§ 39).
5.Töö- ja puhkeaeg .
Tööaeg.

• Täistööaeg endiselt 40 tundi nädalas (§ 43 lg 1) ja 8 tundi päevas (lg 2). Kehtib eeldus, et on nii. Tööajanormi mõistet enam ei ole.
  
• Lühendatud tööaeg on alaealisel (§ 43 lg 4) ja haridustöötajal (§ 43 lg 6).
  
• Osaline tööaeg (§ 43 lg 1).
  
• Summeeritud tööajaga on tegu kui tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (§ 6 lg 6 ja § 43 lg 3).
  

Lühendatud tööaeg alaealisel ja haridustöötajal (§ 43 lg 4 ja 6).

• 7-12-aastasel – 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas.
  
• 13-14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas.
  
• 15-aastasel, kes ei ole koolikohustuslik – 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas.
  
• 16-aastasel, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal – 7 tundi päevas 35 tundi nädalas.
  

Ületunnitöö (§ 44).

• Töötamine üle kokkulepitud aja (lg 1).
  
• Ületunnitöö tegemine on kokkuleppel .
  
• Kokkuleppeta ületunnitöö erandjuhtudel (lg 4). Kehtib hea usu põhimõte, tööandja tegevusega seotud ettenägematud asjaolud, eelkõige kahju ärahoidmiseks.
  
• Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine (lg 2).
  
• Kehtib eeldus, et ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega (lg 6).
  
• Ületunnitöö rahas hüvitamise korral 1,5 kordne töötasu (lg 7).
  

Tööaja piirang.

• Tööaeg kokku (sh ületunnitöö) keskmiselt 48 tundi nädalas arvestusperioodiga kuni neli kuud (§ 46 lg 1).
  
• Arvestusperioodi võib kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel (§ 46 lg 2).
  
• Arvestusperiood on kuni kuus kuud päästeteenistujatel (§ 162) ja turvatöötajatel (§ 171).
  
• Erandina tööaeg kokkuleppel keskmiselt 52 tundi nädalas (§ 46 lg 3-5), eraldi arvestus, tööinspektor saab keelata.
  

Öötöö ja riigipühal töötamine.

• Öötöö on vahemikus 22.00 – 06.00 (§ 45 lg 1). Töötamist õhtusel ajal enam ei reguleerita.
  
• 1,25 kordne töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest (§ 45 lg 1).
  
• Öötöötaja mõiste (§ 50 lg 1). Töötaja, kes töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast.
  
• Öötöö piirang (§ 50). Tööpäev 8 tundi ööpäevas, lubatud erandid tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele ja muud (§ 50 lg 4).
  
• Riigipühal töötamine – kahekordne töötasu (§ 45 lg 2).
  
• Kokkuleppel võib ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitada ka täiendava vaba aja andmisega (§ 45 lg 3).
  

Valveaeg (§ 48).

• Valveaeg on aeg, mil töötaja on tööandjale tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega kättesaadav.
  
• Valveaja tasu vähemalt 1/10 töötasust.
  
• Valveaja rakendamisel peab töötajale olema tagatud tema puhkeaeg.
  
• Tööajaks loetakse see aeg, mil töötaja reaalselt tööd teeb.
  

Kohustuslik puhkeaeg.

• Igapäevane puhkeaeg 11 järjestikust tundi 24-tunnises vahemikus (§ 51 lg 1). Erisus alaealistel (§ 51 lg 2). Erandid kollektiivlepinguga (§ 51 lg 3). Erisus tervishoius ja hoolekandes (§ 51 lg 4). Täiendav vaba aeg (§ 51 lg 5). Töötajale, kes töötab 24 tunni jooksul rohkem kui 13 tundi, anda kohe täiendav võrdeline vaba aeg. Üle 13 tunnise töö hüvitamine rahas ei ole lubatud.
  
• Iganädalane puhkeaeg 48 järjestikust tundi 7-päevases vahemikus (§ 52 lg 1). Erandina summeeritud tööaja arvestuse korral 36 tundi (§ 52 lg 2).
  
• Eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäeval ja pühapäeval.
  
• Tööpäevasiseselt vähemalt 30 minutit 6-tunnises vahemikus (§ 47 lg 2). Ei arvestata tööaja hulka, v.a. juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal. Muud lühemad vaheajad kokkuleppel ja lähevad tööaja sisse.
  
• Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui see tuleneb tööandja vajadustest ja on mõistlik (§ 47 lg 4).
  

Tööaja lühendamine (§ 53). Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja 3-tunni võrra.
6.Puhkus.
Põhipuhkus.

• Põhipuhkus 28 kalendripäeva (§ 55).
  
• Põhipuhkuse erisused – alaealine 35 klp (§ 56), töövõimetuspensionär 35 klp (§ 57), haridustöötaja kuni 56 klp (§ 58).
  
• Põhipuhkuse arvestus kalendriaastas (§ 68 lg 3).
  
• Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (§ 68 lg 6).
  
• Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel ning vähemalt 14 p puhkust peab töötaja kasutama järjest (§ 68 lg 5).
  
• Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikud (§ 69 lg 1). Ajakava tuleb koostada esimeses kvartalis (§ 69 lg 2). Ajakavasse märkimata puhkusest teatab töötaja tööandjale 14 klp ette (§ 69 lg 3).
  
• Tööandjal on õigus ühepoolselt puhkus katkestada hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seejuures peab aga töötajale hüvitama tekkinud kulud (§ 69 lg 5).
  
• Töötajal on õigus puhkus katkestada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse tõttu (§ 69 lg 6).
  
• Õigus nõuda puhkust sobival ajal on naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last; vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last lapse koolivaheajal; koolikohustuslikul alaealisel koolivaheajal.
  
• Puhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse vastavasisulise määruse alusel (§ 70 lg 1 ja § 29 lg 8). Puhkusetasu võib poolte kokkuleppel maksta ka puhkusele järgneval esimesel palgapäeval, kokkuleppe puudumisel puhkusele eelneval eelviimasel tööpäeval (§ 70 lg 2).
  
• Töölepingu kestuse ajal ei või puhkust hüvitada rahas (§ 70 lg 3).
  
• Töölepingu lõppemisel hüvitatakse kasutamata ja aegumata puhkus rahas (§ 71).
  

Perepuhkused.

• Rasedus- ja sünnituspuhkus 140 klp (§ 59). Hüvitis ravikindlustuse seaduse kohaselt.
  
• Isapuhkus 10 tööpäeva (§ 60). Alates 01.01.2013 tasustatakse keskmise töötasu alusel.
  
• Lapsendaja puhkus 70 klp (§ 61).
  
• Lapsehoolduspuhkus ühele vanemale korraga kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (§ 62). Puhkusele jäämisest ja puhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 klp ette. Hüvitis vastavalt vanemahüvitise seadusele.
  
• Lapsepuhkus (§ 63). 3 tööpäeva, kui on üks või kaks alla 14-aastast last; 6 tööpäeva, kui on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps. Alates 01.01.2013 tasustatakse töötasu alammäära alusel.
  
• Tasustamata lapsepuhkus kuni 10 tööpäeva (§ 64).
  

Õppepuhkus.

• Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine (§ 172).
  
• Kokku 30 klp aastas.
  
• Tööalaseks või tasemekoolituseks 20 klp keskmise töötasuga. Ülejäänud päevad tasustamata.
  
• Tasemekoolituse lõpetamiseks täiendavalt 15 klp töötasu alammääraga.
  
• Lisandunud on õppepuhkuse võimalus ka päevases õppevormis õppijatele.
  
• Õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks.
  

7.Töötaja varaline vastutus.

• Kaob töötaja distsiplinaarvastutuse regulatsioon (jääb ametnikele).
  
• Ei ole ainult varaline kahju, vaid ka muu kahju ( klient läheb ära, leping valesti sõlmitud).
  
• Vastutuse üldnõuded . Süüline vastutus (§ 72). Süü – hooletus, raske hooletus, tahtlus (VÕS § 104). Töötaja hoolsuse määr (§ 16).
  
• Tahtliku rikkumise korral vastutab töötaja kogu kahju eest (§ 74 lg 1). Süü peab olema tõendatud. Ei ole ülempiiri.
  
• Hooletuse tõttu kahju tekitamise korral jagatakse tekkinud kahju töötaja ja tööandja vahel arvestades süü astet ja rikkumise olulisust, töö iseloomust tulenevat riski ja töötaja senist käitumist (§ 74 lg 2).
  
• Kahju hüvitamise nõudele on ajalised piirid (§ 74 lg 4). 12 kuud teada saamisest või 3 aastat tekkimisest.
  
• Tööandja peab tuvastama konkreetse kahju tekitaja , ei saa reeglina jagada vastutust kollektiivi vahel. Ei kohaldata VÕS § 138 (§ 74 lg 7).
  

Varalise vastutuse kokkulepe (§ 75).

• Süüst sõltumata varaline vastutus.
  
• Vajalik kirjalik kokkulepe.
  
• Vastutusel olev vara on täpselt ja selgelt määratletud.
  
• Varale piiratud juurdepääs. Laos saab, avatud kaupluses ei saa.
  
• Kokku lepitud vastutuse rahaline ülempiir.
  
• Tööandja maksab töötajale mõistlikku hüvitist
  

Töötaja vastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest (§ 76).

• Tööandja vabastab töötaja kahju hüvitamise kohustusest.
  
• Hiljem saab töötajalt tagasi küsida.
  

Töötaja suhtes saab leppida kokku leppetrahvi maksmise kohustuse, kuid seda üksnes seaduses nimetatud rikkumiste puhuks.

• Tööle mitteasumine või omavoliline töölt lahkumine (§ 77).
  
• Ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine (§ 22).
  
• Konkurentsikeelu rikkumine (§ 26).
  

8.Töölepingu lõppemine.
Olulised muudatused TLS regulatsioonis seonduvad töölepingu lõpetamise teemaga .
Lõppemise alused.

• Kokkuleppel lõpetamine (§ 79).
  
• Lepingu lõppemine tähtaja möödumisel (§ 80). Tähtajalise lepingu üleminek tähtajatuks (§ 80 lg 3).
  
• Töötaja surm (§ 81) ja tööandja surm (§ 111).
  
• Lõppemine ülesütlemisega (§ 83).
  

Töölepingu ülesütlemine.

• Töölepingu ühepoolne lõpetamine toimub töölepingu ülesütlemise teel. Mõiste tuleb VÕS-st.
  
• Eristatakse korralist ja erakorralist ülesütlemist.
  
• Korralise ülesütlemise korral tuleb lepingu lõpetamisest teisele poolele ette teatada , ülesütlemiseks ei ole vaja õigustava põhjuse olemasolu.
  
• Erakorraliseks ülesütlemiseks on vajalik mõjuva põhjuse esinemine, teatud juhtudel saab lepingu lõpetada päeva pealt.
  

Töölepingu korraline ülesütlemine (§ 85).

• Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda.
  
• Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut.
  
• Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda.
  

Töölepingu ülesütlemine katseajal (§ 86).

• Katseajal võib hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.
  
• Tööandja ja töötaja võib töölepingu üles öelda katseaja jooksul.
  
• Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Töötaja peab tõendama, et ta vabastati muul põhjusel.
  

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel (§ 88 lg 1).

• Töötaja isikust tulenevad põhjused. Terviseseisund , ebapiisav tööoskus, sobimatus, töövõime vähenemine.
  
• Töötaja käitumisest tulenevad põhjused. Töökohustuste rikkumine, joobeseisundis tööl, usalduse kaotus, rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.
  
• Kui põhjus on terviseseisund või töövõime vähenemine, siis kohustus pakkuda võimaluse korral teist tööd.
  
• Töötaja kohustuse rikkumisel või töövõime vähenemisel peab töötajat eelnevalt hoiatama (§ 88 lg 3). Hoiatamist ei ole vaja, kui rikkumine eriliselt raske. Hoiatus peaks olema kirjalik.
  

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel (§ 89).

• Töömahu vähenemine või töö ümberkorraldamine (koondamine).
  
• Tegevuse lõpetamine või pankroti väljakuulutamine.
  
• Koondamisel kohustus pakkuda võimaluse korral teist tööd.
  
• Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet.
  
• Koondamisel on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla 3-aastast last.
  
• Koondamine ei ole lubatud raseda, rasedus- või sünnituspuhkusel viibiva isiku puhul või isikuga , kes kasutab lapsehoolduspuhkust. Välja arvatud tegevuse lõppemisel või pankroti puhul (§ 93 lg 1).
  
• Rasedal on kohustus teavitada tööandjat (§ 93 lg 3). Enne ülesütlemisavalduse kättesaamist või 14 klp jooksul pärast seda.
  

Töölepingute kollektiivne ülesütlemine (§ 90).

• Töötajate informeerimine ja konsulteerimine (§ 101).
  
• Töötukassa teavitamine (§ 102).
  

Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt (§ 91).

• Töötajast tulenevad põhjused (lg 3). Terviseseisund, perekondlikud kohustused.
  
• Tööandjapoolne rikkumine (lg 2). Ebaväärikas kohtlemine; töötasu maksmisega viivitamine; töö on ohtlik elule, tervisele, heale nimele.
  

Tööandja ülesütlemise piirangud (§ 92). Keelatud põhjused.

• Rasedus või õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele.
  
• Perekondlikud kohustused.
  
• Ajutine terviseseisundi halvenemine.
  
• Töötajate esindamine.
  
• Töötaja ei ole nõus töökoormuse muutmisega.
  
• Ajateenistus või asendusteenistus.
  

Ülesütlemisavaldus.

• Kirjalik taasesitamist võimaldav vorm (§ 95 lg 1). E-kiri võib olla, ilma allkirjata. Suuliselt ei või.
  
• Erakorralist ülesütlemist tuleb põhjendada (§ 95 lg 2). Kirjas peavad olema faktid ja tegelik olukord, mitte juriidilised punktid.
  
• Ette teatada tuleb seaduses sätestatud tähtaegu arvestades.
  
• Ei toimu enam teatud töötajate puhul lepingu lõpetamise eelkontrolli tööinspektori poolt.
  
• Kadus keeld lõpetada töölepingut ajutise töövõimetuse ajal.
  

Etteteatamise tähtajad.

• Katseajal 15 klp (§ 96).
  
• Tööandja peab ette teatama töösuhte pikkusest sõltuvalt (§ 97).
  
• Alla 1 aasta 15 klp
  
• 1-5 aastat 30 klp
  
• 5-10 aastat 60 klp
  
• Üle 10 aasta 90 klp
  
• Teatud juhtudel ei pea ette teatama (§ 97 lg 3).
  
• Vaba aeg uue töö otsimiseks (§ 99).
  
• Töötaja peab korralisest ülesütlemisest ette teatama 30 klp (§ 98 lg 1). Erakorralisest ei pea ette teatama (§ 98 lg 2).
  

Ülesütlemise hüvitis.

• Tööandja maksab koondamisel töötajale 1 kuu töötasu (§100 lg 1).
  
• Töösuhte pikkusest sõltuvalt maksab Töötukassa lisaks (§ 100 lg 2). 5-10 aastat – 1 kuu töötasu, üle 10 aasta 2 kuu töötasu.
  
• Kui töötaja ütleb töölepingu üles, kuna tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, on hüvitis 3 kuu töötasu (§ 100 lg 4). Töövaidluskomisjon või kohus võib hüvitise suurust muuta.
  
• Kui etteteatamise tähtajast ei peeta kinni, tuleb see rahaliselt hüvitada (§ 100 lg 5).
  

Vaidlused.

• Töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks peab töötaja 30 päeva jooksul teate kättesaamisest pöörduma kohtusse või töövaidluskomisjoni (§ 105). Vanas seaduses oli aega oluliselt rohkem.
  
• Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab lepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse, ei toimu enam tööle ennistamist, v.a. üksikud erandid. Tööandja saab nõuda, et kohus või töövaidluskomisjon lõpetaks lepingu (§ 107).
  
• Töötaja saab nõuda hüvitist 3 kuu töötasu ulatuses (§109 lg 1). Rasedale ja töötajate esindajale 6 kuu töötasu (§109 lg 2). Kohus võib hüvitise suurust muuta.
  
• Ei saa nõuda saamata jäänud töötasu (§ 109 lg 3).
  
• Töösuhe saab jätkuda poolte kokkuleppel. Töötajal on õigus nõuda kahju hüvitamist (§ 108).
  

Töölepingu üleminek.

• Ettevõtte üleminekul lähevad töölepingud üle muutumatul kujul (§ 112).
  
• Tingimuseks sama või sarnase majandustegevuse jätkamine.
  
• Informeerimise ja konsulteerimise kohustus (§ 113).
  

9.Tööandja vastutus.
Tööandja rahaline vastutus erinevate rikkumiste eest on kirjas TLS-s ptk 7.
Lisamaterjal .

www. riigiteataja .ee

www.ti.ee - Tööinspektsioon

www. tootukassa .ee - Eesti Töötukassa

www.tööõiguskoolitus.eu - töölepinguseadus, e-käsiraamat, kursus

www.eakl.ee - Eesti Ametiühingute Keskliit

www.sm.ee - Sotsiaalministeerium

www.rmp.ee - tööõigus

www. raamatupidaja .ee - tööõigus

www.rup.ee

“Töölepingu seadus praktikas” I, II, III osa, Heli Raidve, Mari Rask
15
Pärnumaa Kutsehariduskeskus