Lapse õigused ja kohustused Eesti Vabariigis (0)

Sotsiaal-Humanitaarinstituut
Õigusteaduskond
Kristine Kuusik
Lapse õigused ja kohustused Eesti Vabariigis
Kursusetöö
Juhendaja : Lembit Allingu
Tallinn 2010
Sisukord
1. Lapse õigused 4
1.1 Laste õiguste kontseptsiooni areng 4
1.2 Laste õigused Eestis 5
1.2.1 Lapse õigus elule ja arengule 5
1.2.2 Lapse õigus ainumääratlusele 6
1.2.3 Laste võrdne õigus saada abi ja hooldust 7
1.2.4 Lapse sotsiaalsed õigused 8
1.2.5 Lapse õigus puhkusele ja jõudeajale 8
1.2.6 Lapse õigus privaatsusele 8
1.2.7 Lapse õigus kaitsele majandusliku, kehalise ja vaimse ekspluateerimise eest 9
1.2.8 Orvu või vanemliku hoolitsuseta lapse õigus riiklikule ülalpidamisele 10
1.2.9 Lapse õigus osa võtta lastekaitseprogrammide väljatöötamisest 11
1.2.10 Lapse sotsiaalsete õiguste piiramine 11
1.3 Laste kehaline väärkohtlemine 11
2. Lapse kohustused 13
2.1.1 Lapse kohustused vanemate ja perekonna ees 13
2.1.2 Lapse kohustused ühiskonna ees 13
2.1.3 Laps ja kaasinimesed 14
2.1.4 Laps ja töö 15
2.1.5 Lapse koolikohustus 17
2.1.6 Lapse kohustus hoida oma tervist 17
1.2.7 Alaealise liikumisvabaduse piirang 17
Kokkuvõte 19
Kasutatud allikad 20
Lapsed on meie tulevik ja lootus helgema ühiskonna loomiseks ja hoidmiseks. Seega kasvatame me oma lastest tuleviku ühiskonna alustalasid. Et ühiskond tuleks terve ja et riik hoiaks haritud inimeste eestvedamisel heaoluühiskonnamärki on lapse kasvatamisel kaks olulist rolli: vanematepoolne kasvatus kooskõlas lapse õiguste ja kohustustega, mis tulenevad seadustest ning nende seaduste rakendamine lapse terveks ja inimlikuks kasvatamiseks lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest ja üldtuntud tavadest .
Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam pööratakse meie arenevas euroopalikus kultuuripildis tähelepanu lapsele kui eritähelepanu vajavale indiviidile ning sotsiaalministeeriumis on hetkel valmimas parandus lastekaitse seadusse, mis keelustaks igasuguse lapse kehalise karistamise .
Oma kursusetöö kirjutamisel ei sea ma eesmärgiks niivõrd lastekaitse tööga seotud ekspertide hinnangute ja arvamuste lahti mõtestamist kuivõrd lihtsalt seadusandlusest ülesse otsida laste õigused ja kohustused ning nende lühike ja lakooniline kommenteerimine. Kursusetöö koostamise käigus üritan välja selgitada, millised probleemid leiduvad laste õiguste ja kohustuste rakendamisel ning milliseid õiguslikke ja psühholoogilisi vastuolusid antud teema võib tõstatada.

1. Lapse õigused

Lapsed kui indiviidid pole kuigi kaua olnud areneva maailmapildi täieõiguslikud ning arvestatavad ühiskonnaliikmed. Keskajal muutus laps tööjõuks juba siis, kui suutis korralikult käia ja või rääkida. Alles valgustussajand oli see aeg, mil hakati lastes nägema neid subjekte, millest kasvab välja tulevik ja mõisteti, et „helgema tuleviku“ nimel tuleb laste kasvatamisele ja harimisele senisest rohkem tähelepanu ja aega pöörata. Uusajastu päris lõpus ehk siis 19 sajandi lõpuks hakkasid välja kujunema laste õigused ja kohustused, millest esimesed jõudsid ka seadusandja kaante vahele. Oluliseks aastaks saab 1923 aasta, mil rahvusvahelise liikumise Save the Children asutaja Eglantyne Jebb väljendas vajadust määratleda teatud kindlad õigused, mis kuuluksid igale lapsele (Laps ja noor: Lapse õigused ja kohustused, 2010). Samal aastal võeti nimetatud organisatsiooni poolt assotsiatsiooni asutamiskoosolekul vastu lapse õiguste deklaratsioon ning aasta hiljem kiitis selle tollane Rahvaste Liit Genfis heaks. Genfi deklaratsioon sedastas lapse õiguse lihtsas keeles viie punktina (Laps ja noor: Lapse õigused ja kohustused, 2010). Selline on lühidalt ja üldjoontes laste õiguste areng.

1.1 Laste õiguste kontseptsiooni areng

1945 aastal asutati Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (edaspidi ÜRO). ÜRO asutamisega algas aktiivne tegevus inimõiguste väljatöötamisel. Ühtlasi sätestasid need dokumendid ka üldisel tasemel laste õigused. Kuid need õigused ei taganud laste piisavat üleskasvamist ja arengut. Peeti silmas küll last kui võrdõiguslikku ühiskondlikku õigussubjekti ent ei peetud silmas last kui erivajadustega sotsiaalset indiviidi. 1954 aastal võeti vastu ÜRO peaassambleel laste õiguste deklaratsioon. See dokument on tähtis sellepärast, et võtab täpselt kokku ja kirjeldab laste peamistel vajadustel põhinevaid õigusi. Selles deklaratsioonis on printsiipidena määratud 10 peamist lapse õigust. Deklaratsioonide üldine negatiivne pool seisneb aga selles, et liikmesmaadele ei ole nad kohustuslikud ratifitseerimiseks vaid on pigem soovitusliku iseloomuga . 1989 aastaks olid ÜRO töögrupid väljatöötanud laste õiguste konventsiooni, mis oli juba juriidiliselt siduva tähtsusega ka liikmesriikidele (ja kogu maailmale). Lapse õiguste konventsioon sisaldab rahvusvaheliselt tunnustatud õigusi, mis kuuluvad igale lapsele kogu maailmas alates lapse sünnihetkest kuni 18-aastaseks saamiseni . Konventsiooni artiklid sisaldavad nii lapse põhiõigusi ja -vabadusi kui ka poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi (Laps ja noor: Lapse õigused ja kohustused, 2010).

1.2 Laste õigused Eestis

Õigused, mis kehtivad lastele Eestis sätestab Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (edaspidi LKS) II peatükk nimega lapse õigused. LKSi II peatükk loetleb ülesse lapse põhiõigused, mis tulenevad Põhiseadusest ning sätestab nende rakendamise ja kaitse. Laste õiguste loetuelu on ammendav . Eelkõige tulevad laste õigused 1989 aastal ÜRO poolt vastuvõetud laste konventsioonist, mille Eesti ratifitseeris 1991 aastal ning juba järgmiseks aastaks oli Eesti väljatöötanud oma lastekaitse seaduse, mis on esimene otseselt lapsi puudutav ja neile suunatud seadus Eesti ajaloos. Riik peab kandma hoolt selle eest, et kõigi laste õigused oleksid tagatud ja et hädasolevatele lastele antaks õigeaegset ning vajalikku abi ( Sotsiaalministeerium ).

1.2.1 Lapse õigus elule ja arengule

Vastavalt Eestis kehtivale seadusandlusele on raseduse katkestamine lubatud naise omal soovil ja vastutusel kuni kaheteistkümnenda rasedusnädalani ja meditsiinilistel näidustustel kuni kahekümnenda rasedusnädalani. Raseduse katkestamist reguleerib raseduse katkestamise- ja steriliseerimisseadus. Karistusseaduse kohaselt on ettenähtud emale, kes tapab oma sündiva või vastsündinud lapse, kuni viieaastane karistus .
LKSi kaheksas paragrahv ei väljenda mitte ainult lapse sünnipärases õiguses elule, vaid ka lapse õigust maksimaalsele võimetekohasele arengule. Seega see tähendab õigus elule, toimetulekule, arengule ( hingeline , vaimne, moraalne , sotsiaalne areng), lapse kaitse väärkohtlemise (ka ekspluateerimise) eest, meetmed enesehävitamise vastu ning ennetav töö ja abi perekondadele ja lapsele riigi poolt.

1.2.2 Lapse õigus ainumääratlusele

Lapse õigus ainumääratlusele tähendab põhimõtteliselt identiteedi andmist lapsele. Lapsele tuleb anda talle ainuomane identiteet. Selle mitte tegemine on karistatav.
Sünd:
Lapse sünni registreerimine on kohustuslik. Selle mittetäitmisel võetakse vanemad haldusvastutusele. Sünnid registreeritakse kõigi Eestis sündinud laste kohta. Olenemata vanemate elukohast või kodakondsusest on Eestis võimalik lapse sündi registreerida kahes erinevas institutsioonis:

• Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis;
  
• Perekonnaseisuametis.
  

EKMI registreerib alates 1992 aastast kõik sünnikaardid, mis koostatakse sünnitusmajas nii elavate kui ka surnult sündinud laste kohta. Sünniakti koostamiseks Perekonnaseisuametis peavad vanemad selleks avalduse esitama mitte hiljem kui üks kuu peale lapse sündi. Perekonnaseisuamet väljastab sünni kohta sünnitunnistuse, kus seisavad lapse nimi ja perekonnanimi , isikukood , sünnikoht ja vanemate andmed.
Nimi:
Eesnime panekul tuleb lähtuda nimeseaduses sätestatust. Nimeseaduse kohaselt ei või lapsele antav eesnimi olla andmisel mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatavast nimest ja mitte rohkem kui kahest sidekriipsuga seotud nimest. Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega. Ilma mõjuva põhjuseta ei või anda isikule anda nime, mis on mittevastavuses tema sooga, tavatut eesnime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv. Ning ilma mõjuva põhjuseta ei või isikule nimeks anda üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime. Teenistusnimena käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses nime, mida kasutatakse ametikohustuste täitmisel, kuid mis ei ole isiku ametlik nimi. Surnult sündinud lapsele nime panemine ei ole kohustuslik. Juhul, kui vanemad ei jõua eesnime andmisel kokkuleppele, teeb otsuse eeskoste amet (nimede hulgast, mille üle vanematel vaidlus käis).
Perekonnaseaduse alusel antakse lapsele ka perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Tavaliselt on see kas ema või isa perekonnanimi. Vastavalt nimeseadusele antakse lapsele ema perekonnanimi siis, kui lapse ei ole kindlaks tehtud või kui ema on abielus mehega, kes ei ole nimetatud last eostanud. Lapsele ei või anda perekonnanimeks vanemale abiellumisel antud kahest nimest koosnevat perekonnanime . Leidlapse ees- ja perekonnanime otsustab eeskosteamet.
Rahvus:
Põhiseseaduse § 8 kohaselt on igal lapsel, kellel üks vanematest on eestlane, õigus eesti kodakondsusele sünnilt ning seaduse kohaselt ei tohi kellelt võtta sünniga omandatud eesti kodakondsust. Samuti ei tohi kodakondsust võtta veendumuste pärast. Juhul, kui vanematel võetakse kodakondsus , ei mõjuta see lapse õiguslikku seisundit . Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused sätestab Kodakondsusseadus.
Üldharidus:
Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja KOV üldhariduskoolides õppemaksuta. Hariduse andmine on riigi järelevalve all ning laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Euroopa Liidu liikmesriigid, kes on ühinenud LÕKiga, kohustuvad tegema kättesaadavaks kesk- ja kutsehariduse ning võimaldama kõrgharidust vastavalt igaühe võimetele. Samas peab looma võimalused valida erinevate koolitüüpide ja haridusvõimaluste vahel.
Õigus vanematele ja hooldamisele vanemate poolt: lapsel on õigus mõlemale vanemale. Kui laps kasvab ilma ühe vanemata, siis on tal õigus saada informatsiooni oma puuduoleva vanema kohta ning last ei tohi takistada kokkusaamast puuduoleva vanemaga (Unicef: Lapsed, 2010).

1.2.3 Laste võrdne õigus saada abi ja hooldust

Olenemata oma sotsiaalselt määratlusest on kõigil lastel võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda vastavalt võimetele. Vene peres sündinud last ei tohi eelistada eesti peres sündinud lapsele, abielust sündinud lapsest ei tohi eelistada vabast kooselust sündinud lapsele, poisse ei tohi eelistada tüdrukutele ning terveid lapsi ei tohi eelistada haigetest või puudega lastest. Lapsendatud laps on võrdne nii perekonnas kui abielus sündinud lastega. Lapsed on kõik võrdsed ja absoluutselt ei tohi eelistada mitte mingitel põhustel ja alustel ühte teisest.

1.2.4 Lapse sotsiaalsed õigused

Laps võib vabatahtlikult osaleda organisatsioonides ja liikumistest, kuuluda rühmitustesse ja vabaaega korraldavatesse gruppidesse, ringidesse ja trennidesse mis on eakohased, arendavad ja mis arvestavad lapse vajadusi ning mis eelkõige on tervislikud . Lapsele ei tohi vanemad peale sundida oma religiooni, oma tõekspidamisi ega oma mõttemaailma. Vanemate ja riigi poolt koolitatud ekspertide (õpetajate, psühholoogide ja muu sotsiaaltööd korraldavate ametnike) ülesandeks on õpetada ja suunata last tegema vahet heal ja halval, õigel ja valel, mitte peale suruda oma tahet. Lapsele peab olema võimaldatud otsida, saada ja jagada humanistlikku informatsiooni arvestades seejuures lapse enda mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadusega. Laps on oma iseloomust tulenevalt iseseisev indiviid, kes ei ole veel kohastumiseks saavutanud maksimumi, seega on vanemate ülesandeks lapse toetamine ja suunamine ideaalseks kohastumiseks ühiskonnas.

1.2.5 Lapse õigus puhkusele ja jõudeajale

Lapsel on õigus mängule, mängimisele ja puhkusele. Seaduses ei ole sätestatud, et tüdrukud peavad mängima ainult nukkudega ja et poisid peavad mängima ainult autodega. Mängimisel kasutab laps just neid eakohaseid ja meelepäraseid mänge ja mänguasju, olenevalt tervisest ja soovidest, millele lapsel on võimalus. Seega lapsel peab olema võimalus ja õigus ise valida aega millal ja millega ta mängib või puhkab. Lapsele peab olema tagatud võimalused ja tingimused mängimiseks. Läbi mängu laps areneb ja omandab uusi oskusi ja teadmisi mis on aluseks iseseisvale elule.

1.2.6 Lapse õigus privaatsusele

Lapsele ei tohi keelata sõprus- ja suhtlusringkonda. Laps valib endale meelepärased sõbrad ja tutvused omale meelepärasest sotsiaalsest keskkonnast või keskkonnast kus ta on ülesse kasvanud. Seejuures ei tohi vanemad last takistada ega seada norme sõprade leidmisel. Lapsel on õigus isiklikule elule, mille korraldamisest võivad vanemad osa võtta ainult lapse palvel . Mitte mingil juhul ei tohi lapse eraellu tungida moraalset või füüsilist vägivalda kasutades. Lapse eraellu võib sekkuda rahumeelselt ilma lapse au, väärikust, kiindumusi ja head mainet kahjustamata. Kui sekkumine on korduv ja jõhker on see aluseks administratiiv- või distsiplinaarvastutusele võtmiseks või vanemlike õiguste äravõtmiseks.

1.2.7 Lapse õigus kaitsele majandusliku, kehalise ja vaimse ekspluateerimise eest

Vähearenenud riikides on lapstööjõud kuni tänaseni väga arvestatav tööjõud. Näiteks Indias ja Malaisias on vaibaõmblustšehhe, kus saavadki tööd teha ainult kuni 6-14 aastased lapsed tänu oma peenikestele sõrmedele, mis on võimelised nii peenikesi niite ja kangaid töötlema ja õmblema. Tööpäevad on väga pikad ja rasked, puhkepausid on olematud, palk olematu või äärmiselt nigel.
Eesti Vabariigis on lapse tööjõu ja majanduslik ekspluatatsioon rangelt piiritletud . Töölepingu seadusega ei tohi tööandja töölepingut sõlmida ega tööle lubada alla 15-aastast või koolikohustusliku alaealist. Mitte mingil juhul ei tohi luba alaealist tööle, mis ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid, mis ohustab tema kõlblust, mis sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljeõppe puudumise tõttu, mis takistab alaealise sotsiaalselt arengut või hariduse omandamist ning mis ohustab alaealise tervist töö iseloomu või keskkonna ohutegurite tõttu. Alaealistele lubatud kergete tööde liigid on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Kerge töö alaealisele on töö, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Kerge töö võib olla kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Alaealise töötamiseks on vajalikalaealise enda vabatahtlik tahteavaldus , seadusliku esindaja nõusolek ja tegevuskohajärgse tööinspektori nõusolek. Alaealine ei tohi töötada koolivaheajal mitte rohkem kui pool iga koolivaheaja kestusest1.
Laps ei või olla ka kehalise ega vaimse ekspluatatsiooni objektiks . Seadusandja on siinkohal andnud tõlgendajale vabamat mõtlemisruumi, mida vaimse ja kehalise kasutamise all silmas pidada. Alles hiljuti puhkes Brasiilias skandaal seitsmeaastase sambakuninganna ümber, sest lastekaitsespetsialistide arust oli tegemist kehalise ekspluateerimisega (Heikki, 2010 ). Tõsi, Samba Karnevali peetakse seksikaks meelelahutuspeoks ent traditsioonilises mõttes ei ole tegemist muu kui hommikust õhtuni samba tantsimisega. Ent siiski jääb kahtlus : kas on eetiline panna sinna esitantsijaks napis riietuses seitsme aastast last? Selge on see, et last ei tohi kasutada, filmida ega pildistada reklaamides ja muudes meelehatusärides ülinappides riietuses või üldse alasti. Absoluutselt on keelatud laste kasutamine pornotööstustes ja seksiärides ning see on ka rangelt karistatav.

1.2.8 Orvu või vanemliku hoolitsuseta lapse õigus riiklikule ülalpidamisele

Lapsel, kes on jäänud orvuks või kes on jäänud vanemliku hoolitsusele on õigus täielikule riiklikule ülalpidamisele. Toitjakaotuspensionile omab õigust vanema (või vanemate või ülalpidaja) surma korral alla 18-aastane laps ilma täiendavate tingimusteta. Mõlema vanema surma korral makstakse toitjakaotuspensioni mõlema vanema eest. Vanuses 18 kuni 24 aastat (kuid mitte kauem, kui 24.sünnipäeva eelse päeva kuu lõpuni) on toitjakaotuspensioni saamise tingimuseks õppimine, täpsemalt õigustatud saajaks on (Sotsiaalkindlustusamet ):
- gümnaasiumi või kutseõppeasutuse päevases õppevormis õppiv õpilane või
- ülikooli või rakenduskõrgkooli täiskoormusega õppiv õpilane.
Vanemlike hoolitsuseta jäänud lapsed saab paigutada lastekodudesse ja SOS-küladesse, kus nad saavad hariduse, abi ja hoolitsuse omaalaspetsialistidelt. Riikliku ülalpidamist saavad lapse kuni 18-aastaseks saamiseni. Riigieelarvest hüvitatakse ka 18-aastase või vanema lapse ülalpidamiskulud hoolekandeasutuses kui ta õpib päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või rakenduskõrgharidusõppe rakenduskõrgkoolis või bakalaureuseõppes ülikoolis õppekavajärgse nominaalse õppeaja jooksul (Halinga vald: Laste asenduskoduteenus). Orvuks või vanemliku hoolitsuseta lapseks loetakse last:

• kelle vanem on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või piiratud teovõimega isikuks ;
  
• kelle vanemalt on ära võetud vanemlikud õigused või laps on kohtuotsusega vanemalt ära võetud vanema õiguste äravõtmiseta;
  
• kelle vanem kannab karistust kinnipidamisasutuses;
  
• kes on paigutatud hoolekandeasutusse enne 01.01.1995.
  

Lapse võib paigutada riiklikule asenduskoduteenusele ka enne vanema õiguste äravõtmise või lapse perekonnast eraldamise, vanema teadmata kadunuks või piiratud teovõimega isikuks tunnistamise kohtuotsuse tegemist, kui lapse vanema kohta on esitatud või esitatakse materjalid kohtusse 10 päeva jooksul arvates lapse perekonnast eraldamise päevast (Halinga vald: Laste asenduskoduteenus).

1.2.9 Lapse õigus osa võtta lastekaitseprogrammide väljatöötamisest

Kui töötatakse välja erinevaid sotsiaalkampaaniaid ja lastekaitseprogramme, siis peavad need olema väljatöötatud nii, et need oleks suunatud laste vajaduste rahuldamisele, laste peale mõeldes ja eelkõige arvestades laste vajadusi ning lähtudes nende huvidest. Igal lapsel on õigus nende väljatöötamisprotsessist osa võtta või kasutada selleks valitud esindajaid. Valitud esindajateks peetakse erinevaid lastekaitse eksperte ja sotsiaaltöötajaid.

1.2.10 Lapse sotsiaalsete õiguste piiramine

Lapse sotsiaalseid õigusi tohi piirata vaid seaduslikel alustel ja last arvestavalt. Laps on samamoodi tahtelt vaba indiviid nagu täiskasvanud. Sellepärast ei tohi tema sotsiaalseid õigusi ilma veenva vajaduseta ka piirata.

1.3 Laste kehaline väärkohtlemine

Sotsiaalministeerium on ette valmistamas lastekaitseseaduse parandust , millega sätestataks selgelt, et laste kehaline karistamine on keelatud (Maasalu, Postimees , 2010). Ministeerium kavatseb seadust täiendada järgmiselt: keelatud on lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine ning karistamine viisil, mis valmistab talle piina või ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist. Nimetatud eelnõu on leidnud palju kajastamist ja erinevaid diskussioone nii erinevate spetsialistide kui ka lapsevanemate seas. Haridus - ja teadusminister Tõnis Lukas rõhutas, et lapse löömine pole ka praegu aktsepteeritav ning selle seadusega keelamine võib anda soovitule hoopis vastupidise efekti (Maasalu, Postimees, 2010). Tõnis Lukas sõnab: “Me ei tohiks hakata asju nägema niimoodi , et kõik mis on keelatud, on keelatud ainult siis, kui see on seadusega keelatud. /… / Traditsiooniline ühiskondlik kokkulepe peaks olema ka veel elujõuline, sest muidu me peame hakkama kõike seadusesse kirjutama, kaasa arvatud seda, et laps ei tohi lüüa oma ema või isa.“
Mina isiklikult leian, et lapse füüsiline karistamine võiks tulla perekondlikest traditsioonidest ja see võiks ja peaks olema perekonna sisene asi, kuidas ja mil moel last korrale kutsuda. Selge on see, et ma ei poolda lapse vaeseomaks peksmist sellepärast, et õnnetuse tagajärjel mängu hoos lõhkus laps kogemata hinnalise kristallvaasi. Pean igati vajalikuks mingisugust lapse füüsilise karistuse vormi, mis tõstaks lapse silmis vanemate autoriteeti ja õpetaks teda väärtustama perekondlikke reegleid ja tõekspidamisi (Lastekaitse, 2006). Lapsel võiks olla kodus selline „kardetav asi“, mille ees tekiks hirm ja teistkordne mõtlemine. Olgu selleks „kardetavaks asjaks“ siis kas isa püksirihm või ema urvaplaastrid. Leian veel, et see füüsiline karsitus peaks vastavalt vanusele muutuma . Nelja-viieaastasele jõmpsikale õpetab kodukorda veel urvaplaastriga aga vanuses 16-17 on selline asi juba hilja peale jäänud. Arvan, et mida vanemaks laps saab, seda enam võiks karistus esineda suusõnalisel moel. Kui nüüd rääkida sellest seaduse muudatusest, siis leian, et see on järjekordne bürokraatlik apsakas, mis defineerituna on jõudnud seadusandja kaante vahele. Pigem on selle seaduse eesmärk korrale kutsuda neid vanemaid, kes oma võimu laste üle kuritarvitavad või korralekutsumisega tõesti liiale on läinud. Aga kui suur on tõenäosus, et selline riskiperekond sellisest lakoonilisest hoiatuslausest ennast häirida laseb ? Karistus lastele peab olema aga see peab olema hästi läbimõeldud, põhjendatud ja toimiv.

2. Lapse kohustused

Õigused arenevad koos kohustustega. Oluline on, et lapsed teavad oma õiguste kõrval ka oma kohustusi. Lapse kohustused on kirjas Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse kolmandas peatükis. Võrdväärse ühiskonnaliikmena kasvavad lapse kohustused riigi ja ühiskonna ees koos vanusega.

2.1.1 Lapse kohustused vanemate ja perekonna ees

Võrdväärse perekonna liikmena on lapsel kohustused oma perekonna ja kasvatajate ees. Laps peab oma vanusele vastavalt:

• austama oma vanemaid ja kasvatajaid nagu nemad peavad austama last;
  
• abistama oma vanemaid, kasvatajaid ja teisi pereliikmeid ning osalema perekonna ühistes tegevustes ja igapäeva töödes;
  
• laps peab hoidma puhtust ja korda.
  

Psühholoogiline enigma tekib lapsel siis, kui vanemad, kes on terve elu alkoholi liigtarvitanud ja õigel ajal lapse hoolitsuse ja armastuseta jätnud ning lapse käest abi siis paluma tulevad, kui laps on juba ühiskonnas oma positsiooni leidnud. Kas ka sel juhul on õigus ja eetiline lapse käest nõuda kohustusena oma vanemaid abistada ja austada? Selline olukord jääb vast iga lapse enda südametunnistuse otsustada.

2.1.2 Lapse kohustused ühiskonna ees

Lapse kohustused ühiskonna ees küpsevad koos ealiste eripärasustega ning kuna laps on täisväärtuslik ühiskonnaliige, siis peab laps:
täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees;
lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse:
hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda ning
kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid.
Lapsele tuleb õpetada väärtustama elukeskkonda ja kultuuriruumi, kuhu ta on sündinud. Selleks peab panuse andma lapse perekond, lähtudes seadustest ja perekonna traditsioonidest ning teiselt poolt ka kool, kus laps omandab põhihariduse. Laps kohustub täitma Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda ning suhtuma lugupidavalt riigikorda ja seadustesse. Selle paragrahviga on seadusandja ette näinud pigem tõsiasja, et lapsele tuleb selgitada seaduste vajalikkust ja asjaolu, et seadused on riigikorra tagamiseks ja muutuvate ühiskonnasuhete reguleerimiseks. Laps peab andma endast kõik oleneva, et säiliks terve ja täisväärtuslik ühiskond. Lisaks peab laps väärtustama elukeskkonda ja kultuuripilti, kuhu ta on sündinud.

2.1.3 Laps ja kaasinimesed

Laps peab kaasinimeste austamisel ja toetamisel:

• abistama nõrgemaid;
  
• käituma ja suhtlema kaasinimestega lugupidavalt;
  
• oma õiguste teostamisel arvestama teiste laste ja täiskasvanute õigustega (Tikerpuu, 2007).
  

Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma ja suhtuma. Lapsel on kohustus austada oma õpetajaid ja juhendajaid nagu nemad peavad austama last. Kuid kas me näeme ja kogeme lugupidavat käitumist ja suhtumist poodides , ühistranspordis, tänaval jalutades? Iga suvaline nolk saadab kohe ropendades erinevatesse kohtadesse , kui teda korrale kutsuda või abi paluda . Väikesed lapsed poes nõuavad vanematelt karjudes ja kisades asju, mida võib-olla ei ole võimalik soetada, häirides seeläbi kaasostlejaid. Kas see on liberaale vabakasvatuse tulemus? Suhtumine ja käitumine saab alguse kodust ja kodustest traditsioonidest. Kuidas või mis alusel võtta vastutusele vanemad, kes on vabakasvatust rakendades liiga liberaalseks läinud? Nagu eksperdid on öelnud: „ /…/ last kasvatatakse kolmanda eluaastani, siis hakkab ümberkasvatamine.“

2.1.4 Laps ja töö

Vastavalt seadusele võib põhihariduse omandanud noor inimene, kes on alla 18-aastane ning ei soovi jätkata või ei ole võimeline jätkama õpinguid, tööle asuda . Eakohane ja vabatahtlik töö on lapse normaalse arengu üks tähtsamaid tingimusi. Lapse tööks võib pidada ka oma igapäevased kohustusi kodus ja ühiseid toimetusi perekonna heaks.
Põhihariduseta lapse või vanemliku hoolitsuseta lapse tööle asumise otsustab tööhõivetalitus koos sotsiaaltalitusega. Soovi korral võib alaealine töötada ka õppeperioodil õppetöö välisel ajal ning koolivaheaegadel. Töölepingu seaduse järgi võib erandjuhul töötajaks olla 13-15-aastane noor inimene ühe vanema või eestkostja ja tööinspektori kirjalikul nõusolekul, kui töötamine ei ohusta tema tervist, kõlblust ja hariduse omandamist. 15-aastane noor inimene võib ühe vanema või hooldaja kirjalikul nõusolekul asuda tööle, mis ei ohusta tema tervist, kõlblust ja hariduse omandamist ega ole alaealisele seadusega keelatud. Vabariigi Valitsuse määrusega on kinnitatud nende tööde loetelu , kus on lubatud töötada 13-14- aastastel alaealistel. Lisaks on Vabariigi Valitsuse määrusega on kinnitatud nende raskete, tervistkahjustavate või ohtlike töötingimustega tööde loetelu ning kõlblust ohustavate tööde loetelu, kus alaealiste töötamine on keelatud. Kui nõusolekud on saadud sõlmitakse alla 18-aastase noore inimesega tööleping, mis sisaldab vähemalt järgmisi kokkuleppeid:

• tehtav töö, selle keerukuseaste, ameti- või kutsenimetus ning kvalifikatsiooninõuded;
  
• tööaeg,
  
• töötasu;
  
• töö tegemise asukoht;
  
• määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaeg;
  
• tööle asumise aeg.
  

Tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb noorele inimesele endale ning teine tööandjale. Töölepingu sõlmib, s.t. kirjutab alla, alaealine isiklikult. Alaealisel on töösuhetes ja töövaidlustes võrdsed õigused täisealisega, lisaks veel seadusega ettenähtud soodustused.
Alla 18-aastastele noortele on tervise ja ohutuse kaitse huvides kehtestatud lühendatud tööaeg. Lühendatud tööaeg ei või ületada:

• 13-14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal - 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas;
  
• 15-16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik - 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas;
  
• 17-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik - 7 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas.
  

Alaealist ei ole lubatud rakendada ületunnitööle, tööle õhtusel ajal ja ööajal. Ööajaks loetakse aega kella kümnest õhtul kuni kella kuueni hommikul ; ületunnitööks loetakse töötaja töötamist üle kokkulepitu tööaja. Alaealist ei tohi tööle rakendada talle ettenähtud puhkepäevadel. Seaduses ettenähtud erandjuhul võib:

• 13-14-aastast või koolikohustuslikku töötajat tööinspektori loal töötajana kultuuri-, spordi- või reklaamitegevuse alal tööle rakendada õhtusel ajal kuni kella 20.00-ni tingimusel, et nimetatud töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut ja kõlblust ega takista osalemist õppetöös;
  
• 15-17-aastast töötajat, kes ei ole koolikohustuslik, rakendada tööinspektori loal tööle loomingulise töötajana kultuuri-, spordi- ja reklaamitegevuse alal kuni kella 23.00-ni või osalemisel etendusasutuste loomingulises tegevuses ööajal kuni kella 24-ni tingimusel, et nimetatud töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut ja kõlblust ega takista osalemist õppetöös.
  

2.1.5 Lapse koolikohustus

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaühel õigus haridusele. Vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on põhikoolis õppimine kooliealistele lastele kohutuslik2. Koolikohustuslikud on kõik lapsed, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks3. Õpilane on koolikohutuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Koolikohustuslikud on ka keha-, kõne-, meele- ja vaimupuudega ning eriabi või kasvatuse eritingimusi vajavad lapsed. Koolikohustust võib täita ka kodus õppides. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse ja kutsehariduse omandamiseks (Latsekaitse Liit).

2.1.6 Lapse kohustus hoida oma tervist

Laps peab hoidma ja vastutama oma tervise eest, et olla kunagi ise täisväärtuslik elujätkaja. Selleks peab ta saama vajalikku ja eakohast informatsiooni ja teavet koolist ning kodust. Laps vastutab ise oma isikliku hügieeni eest, laps peab toituma tervislikult, peab arendama oma kehalist võimekust ning laps peab olema puhanud ning laps peab viibima värskes õhus.

1.2.7 Alaealise liikumisvabaduse piirang

Nagu täiskasvanud, nii peavad ka lapsed järgima üldkehtestatud avalikku korda. Lapse sotsiaalseid õigusi tohib piirata ainult seaduslikel alustel ja last arvestavalt, siis on lapse liikumisvabadus piiratud lastekaitse seadusega. Nimelt on alla 16-aastasel lapsel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00 - 06.00. Ajavahemikus 01.06–31.08 on alla 16-aastasel lapsel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00 – 05.00. Kohalikul omavalitsusel on õigus ülalnimetatud liikumispiirangut ajutiselt lühendada.

Kokkuvõte

Seda kursusetööd oli väga huvitav ja tore koostada. Kuna ma seadsin kursusetöö kirjutamisega endale eesmärgi lihtsalt lastekaitse seadusest välja otsida laste õigused ja kohustused, siis ma arvan, et see eesmärk on saavutatud. Ma olen neid ka lühidalt kommenteerinud ja lisa otsinud teistest seadustest ja määrustest.
Oma kursusetöö kirjutamisel jõudsin ma kahele väge positiivsele järeldusele. Esiteks ei ole laste õigused ja kohustused kirjas mitte ainult lastekaitse seaduses vaid tulenevad ka mitmetest muudest Vabariigi Valitsuse määrustest ja otsustest ning seadustest. Teiseks leidsin, et lastekaitse seadus on väga paljude teiste seadustega kooskõlas näiteks perekonnaseadusega, karistusseadustikuga ja paljude teistega .
Lastekaitse seaduse õigusliku rakendamise negatiivse poolena leidsin, et ei ole välja töötatud ühtset platvormi, mis tutvustakse lastele arusaadavalt ja eakohaselt neile nende õigusi ning kohustusi. Konflikti tekkimisel ei oska ega tea lapsed kusagilt abi otsida. Selge on see, et 16 aastasele noorukile ei saa tema õigusi ja kohustusi selgitada samamoodi kui 7 aastasele lapsele.
Lapse enda psühholoogilise vastuoluna võivad tekitada kahtlusi kohustus, mis sätestab abivajajate vanemate ülalpidamist, kui vanemad on lapse õigeaegselt unarusse jätnud. Kas siis ikka tõesti on lapsel kohustus neid ülalpidada? Lastekaitse seaduse järgi võib laps enesele ise religiooni valida, kuid mida teha siis kui vanemad on otsustanud oma usu järgi oma vastsündinud lapse ristida? Samuti on õigus lapsel privaatsusele. Kas see tähendaks siis seda, et 14 tütarlaps võib segamatult endast poole vanema meesterahvaga aega viita ? Üksjagu retoorilisi küsimusi tekib lastekaitse seadusega.

Kasutatud allikad

1. Halinga vald: Laste asenduskoduteenus. (kuupäev puudub). Allikas: Halinga vald: http://www.halingavald.ee/index.php?pageID=203
Heikki, A. (6. Veebruar 2010 . a.). Brasiilias puhkes skandaal lapsest sambakuninganna pärast . Allikas: Eesti Rahvusringhääling: http://uudised.err.ee/index.php?06193625
Laps ja noor: Lapse õigused ja kohustused. (16. February 2010. a.). Allikas: Lastekaitse Liit: http://www.lastekaitseliit.ee/?id=10444
Lastekaitse, L. (2006). Lapse heaolu Eestis: riskid ja valikud ariklite kogumik. Tallinn.
Latsekaitse Liit. (kuupäev puudub). Allikas: http://www.lastekaitseliit.ee/?id=11371
Maasalu, S. (9. märts 2010. a.). Postimees. Allikas: Lukas: seadustega keelamine ei tohi tervet mõistust uppi lüüa: http://www.postimees.ee/?id=234572
Maasalu, S. (9. Märts 2010. a.). Postimees. Allikas: Postimees: Lukas: seadustega keelamine ei tohi tervet mõistust uppi lüüa: http://www.postimees.ee/?id=234572
Sotsiaalkindlustusamet . (kuupäev puudub). Allikas: Sotsiaalkindlustusamet: Pensionid ja toetused: http://www.ensib.ee/frame_pensionid.html
Sotsiaalministeerium. (kuupäev puudub). Allikas: Sotsiaalministeerium: Lapsele: http://www.sm.ee/sinule/lapsele.html
Tikerpuu, A. (25. Märts 2007. a.). Sotsiaalministeerium. Allikas: Sotsiaalministeerium: Lapse kohustused: http://www2.sm.ee/lastekaitse/index.php?t=1&id=23
Unicef: Lapsed. (2010). Allikas: Unicef : http://www.unicef.ee/sisu/index.php?id=31
http://www.lastekaitseliit.ee/?id=10444 [09.02.2010]
http://www.riik.ee/pere/aruanne.html [09.02.2010]
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=832979 [16.05.2010]
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=633949 [16.05.2010]
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=968165 [13.02.2010]
http://www.eihr.ee/Est/seminar7.html [16.05.2010]
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13249859 [16.05.2010]
1 Töölepingu seaduse (RT I 2009,5,35) alusel koostatud.
2 Eesti Vabariigi haridusseadus (RT 1992,12,192)
3 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (RT I 1993,63,892)
21