GMO – KAS TARBIDA VÕI MITTE? (0)

11. KLASS
GMO – KAS TARBIDA VÕI MITTE?
Uurimistöö
SISSEJUHATUS
Ühiskonnas on üha enam populaarsus koguma hakanud teema „GMO – kas tarbida või mitte?“. Selle peamisteks negatiivseteks argumentideks peetakse seda, et tegelikult ei teata, milline mõju on tarbijale. Geneetiliselt muundatud organismide üheks peamiseks loomise põhjuseks oli näljahäda leevendamine.
Vormi lõpp
Kuna Eesti meedias on viimastel aastatel räägitud palju geneetiliselt muundatud organismidest, siis on töö autoril tekkinud küsimused - Mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud organismid? Millised ohud nendega kaasnevad ohud? Milliste seadustega piiratakse nende kasutamist? Kui palju mõjutavad GMO-d keskkonda?
Nendest küsimustest lähtuvalt, püstitati uurimistööle järgmised eesmärgid:    
1. Saada teada, miks luuakse geneetiliselt muundatud organisme.
2. Välja selgitada, millised ohud kaasnevad GMO-de tarbimisega keskkonnale ja inimese tervisele.
3. Uurida, milline on GMO-de kasutamise olukord Eestis ja kuidas on see seadusandluses reguleeritud.
4. Uurida õpilaste teadlikust GMO-de teemal ja seda, kas ja missugused hirmud on õpilastel nendega seoses.
Töö eesmärkide täitmiseks tutvus töö autor erinevate materjalidega geneetiliselt muundatud organismide kohta ja uuris antud teema kohta saadavaid materjale internetist ning viis end kurssi sellega, millistel seisukohtadel ollakse GMO-de suhtes maailmas.
Uurimistöö alguses oli plaanis koostada küsimustik, milles töö autor tahtis teha uurimust , mis hõlmaks erinevas vanuses eestlasi üle kogu riigi. Väga raske oleks olnud tagada vastuste maakondlike ühtlust ja andmete analüüs oleks kujunenud liiga keeruliseks. Koos juhendajaga otsustati, et huvitavam on uurida Tsirguliina Keskkooli 8., 9. klasside õpilaste ja gümnasistide teadmisi GMO valdkonnast.
Töö esimeses viies osas antakse ülevaade sellest, mis on geneetiliselt muundatud organismid, kuidas neid luuakse, nende mõju keskkonnale ja inimesele ning millised seadused lubavad ja piiravad nende kasutamist. Viimase osas analüüsitakse andmeid, mis saadi küsitluse käigus, mida täitsid Tsirguliina Keskkooli 8., 9. klasside õpilased ja gümnasistid.
1. MIS ON GMO NING SELLE AJALUGU
Tähekombinatsioon GMO (genetically modified organism) on lühend sõnadest geenmuundatud organism või geneetiliselt muundatud organism (Homutov 2011). Geneetiliselt muundatud organismid on organismid, kelle pärilikkuse ainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud viisil, mida looduses ei esine (Geneetiliselt... 2012).   
Geneetiliselt muundatud taimedest ja loomadest valmistatud toiduained näevad välja ja maitsevad nagu tavalised toiduained. Seda, kas tegemist on geneetiliselt muundatud (GM) tootega , saab kindlaks teha vaid laboratoorselt. (Geneetiliselt... 2012).   
Geneetilise muundamise käigus paigutatakse üks või mitu geeni ühest organismist teise, kusjuures geene on võimalik üle kanda omavahel mittesuguluses olevate organismide vahel – näiteks võivad geneetiliselt muundatud põllukultuurid (GM-kultuurid) sisaldada geene, mis on pärit viirustelt, bakteritelt, loomadelt või teistelt taimedelt. (Homutov 2011)
GM toiduaineid töötatakse välja ja turustatakse eelkõige sellepärast, et neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned märgatavad eelised. Enamasti on selleks kas toote madalam hind, suurem kasutegur (vastupidavus või toiteväärtus) või mõlemad korraga. GM organismide ja GM toiduainete põhjalikuks hindamiseks nii inimese tervise kui ka keskkonna seisukohast on loodud spetsiaalsed süsteemid. (GMO)
GMO „alguspunktiks“ võib pidada 1944. aastat, kui Oswald Avery, Colin MacLeod ja Maclyn McCarthy tõestasid desoksüribonukleiinhappe (DNA) osa päriliku informatsiooni kandjana . 1953. aastal avastasid James Watson ja Francis Crick DNA molekulaarstruktuuri ning geneetilise informatsiooni kopeerimise ja edastamise põhimõtte. (Homutov 2011)
Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971 . aastal, esimesed GM taimed loodi aga Belgias ja Missouris 1983. aastal. 1980. aastal leidsid OECD liikmesmaad, et biotehnoloogia ja geneetiline muundamine pakuvad uuenenud võimalusi inimkonna majandusele. Esimene aruanne selle kasust tuli 1982. aastal. Tehnoloogia arenedes tuli muidugi kehtestada ohutusrežiim. (Homutov 2011)
1993. aastal tuli turule esimene massitarbimisele suunatud muundkultuur: Flavr Savr tomat , mis ei läinud enam kergesti mädanema. Sellele järgnes suurel hulgal muid põllukultuure: raps , mais, sojauba , puuvill, hetkel tegeletakse juba riisiga. Kuid tõsisasi on see, et nende taimede nimekiri, millega tegeletakse aga mis pole veel turule jõudnud, on pikk. (Homutov 2011)
1996. aasta tutvustati meile lammast nimega Dolly . Wilmuti ja teiste Edinburghi Ülikooli teadlaste loodud Dolly oli esimene imetaja , keda klooniti täiskasvanud looma keharaku tuuma baasil. Tema tuuma siirdamiseks kasutati 277 munarakku, neist saadi 29 erinevat embrüot, mis siirati asendus uttedele. Dolly sugused lambad peaksid elama keskmiselt 11-12 aastaseks, kuid tema suri juba 6aastasena. Lambal oli kopsuhaigus ja ränk artriit (liigesepõletik). Peale Dollyt on kasutatud sarnast meetodit ka hiirte, küülikute, kitsede, veiste, sigade ja kasside kloonimisel. Samas on need aastad näidanud ka, et see metoodika on alles lapsekingades, olles ebakindel, kallis ja ohtlik. Harvade õnnestumiste kõrval on need siiani sisaldanud palju rohkem ebaõnnestumisi, kusjuures isegi, kui loode on hakanud arenema, on sündinud kas surnud või tõsiste arenguhäiretega loomad. (Truve 2003)
GMO-de loomine on kallis protsess, mis on jõukohane vaid suurtele agrotööstuskorporatsioonidele. GM kultuuride loomisel on esirinnas olnud sellised rahvusvahelised suurfirmad, nagu Monsanto, Syngenta, Bayer , Pioneer Hi-Bred, DuPont, BASF ja Dow.
(Homutov 2011)
1.1. Kuidas  luuakse geneetiliselt muundatud organisme?
Joonis 1. Eesti Loodus 2004 nr2, autor Kaarel Tamme. ( http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1094243/GMO+raamat+eesti+2008.pdf lk3)
GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil. Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st  taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi selle bakteri abil võõr-DNA taimerakkudesse viia. (Kuidas...)
Võimalik on kasutada ka nn DNA püssi, mille abil saab taimerakku tulistada imepisikesi kullaosakesi, kuhu on eelnevalt seotud sisestatav võõras DNA. Raku sees tuleb DNA kullaosa küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse . Nii ühel kui ka teisel juhul õnnestub siirdamine vaid väikese hulga rakkudesse. (Kuidas...)
Muundamiseks ei piisa vaid ühe geeni lisamisest. Tundmaks ära, millised rakud on sisestatud võõra DNA vastu võtnud, on sisestatavale geenile veel lisatud antibiootikumiresistentne märgistusgeen. Selleks, et sisestatud uus pärilikkusmaterjal rakus tööle lülituks, lisatakse ka nn käivitaja, DNA osake – promootor. Mõlema eeltoodud meetodi puhul tuleb pärast uue kompleksi rakku viimist sellest üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saame tõelise GMO. Seda tehakse koekultuuri meetodil. (Kuidas...)
1.2. GMO-de loomise põhjused
GM toiduaineid töötatakse välja ja turustatakse sellepärast, et neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned märgatavad eelised. Enamasti on selleks toote madalam hind või suurem kasutegur (vastupidavus või toiteväärtus) või mõlemad korraga. Alguses soovisid GM seemnete arendajad, et nende tooted leiaksid soodsa vastuvõtu tootjate seas. Seetõttu keskenduti esmalt sellistele uuendustele, mida hindaksid põllumehed ja toiduainetööstused üldisemalt. (20... 2002, lk1)
Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikide näljahäda ja vitamiinivaegust ( Geenitehnoloogia ...).
Algne eesmärk GMO taimede loomisel oligi täiustada taimekaitset. Praegu turul olevad GM põllukultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks putukate või viiruste poolt põhjustatavatele taimehaigustele või on suurendatud nende umbrohumürgi kindlust (20... 2002, lk 1).
GMO-de turuletoomise üks argumente on vaba valiku võimaldamine põllumeestele ja tarbijale. Kuna avatud ökosüsteemis on GM ja mitte-GM taimede kõrvuti kasvatamine sisuliselt võimatu, käib ühtedele valikuvõimaluse pakkumine aga teiste arvelt. Näiteks on USAs regioone, kus GMO-vaba rapsi kasvatamine pole võimalik, sest saastumine on vältimatu. Sarnaseid probleeme on juba Euroopaski. (GMO... 2014)
Teine, väga levinud argument on püüdlemine “helgema tuleviku” poole. Siiani on aga GMO põllumajandust iseloomustanud tendents lubada palju ja teha vähe. Lubatud on näiteks suuri saake ja maailma näljahädast päästmist, samas on GM taimede saagikus enamasti väiksem kui tavataimel. GMO-de arendamise asemel võiks rahastada põllumajanduse muutmist jätkusuutlikumaks. (GMO... 2014)
1.3 Millised toiduaineid on maailmas geneetiliselt kõige enam muundatud?
Suurenevast vastuseisust hoolimata, toodetakse siiski üha enam geneetiliselt muundatud toitu. Oluline on see, et täielikult vabaneda nendest toitudest on nüüdseks väga keeruline. Üle maailma kasvatatud maisist suur osa on geneetiliselt muundatud ning see pole enam üllatus. 2007. aasta seisuga on Euroopa Liidu põllukultuuride sordilehte kantud ligikaudu poolsada GM maisi sorti, mille seemet ja paljundusmaterjali võib ELi piires turustada. Bt- toksiin , mida kasutatakse GMO-maisis, avastati hiljuti mitme raseda ja tema lapse verest. (GMO... 2014)
2006. aastal oli 60% turul olevast sojast geneetiliselt muundatud. Soja leidub nii tofus, sojaoaõlis, sojajahus aga ka paljudes teistes toodetes. Eriti tähelepanelikuks ja ettevaatlikuks peaks tegema asjaolu, et tänapäeval enamus loomatootjaid kasutavad söödaks odavamat GM maisi ja soja. Parim viis aga kaudsest GMO tarbimisest hoiduda on süüa ulukiliha või mahedalt toodetud liha. (GMO... 2014)
Lisaks neile kahele on maailmas veel mitmeid erinevaid geneetiliselt muundatud organisme. Näiteks on olemas mürgine lisaaine , mida kasutatakse arvukates toitudes ja jookides magustajana ja seda nimetatakse aspartaamiks. Seda peaks vältima muude põhjuste hulgas ka seetõttu, et seda toodetakse GM bakteri abil. (GMO... 2014)
Geneetiliselt muundatud rapsiseemet tutvustati esimest korda 1995. aastal Kanadas. EL-is on lubatud mitmed geneetiliselt muundatud rapsitaimed. Lisaks ei ole mingeid piiranguid õlide impordile ega tootmisele rapsiseemnetest. Lisaks varisevad valminud rapsiseemned kergesti ja säilivad mullas ka 10 aastat, mis teeb muundrapsi levimise väga lihtsaks ja saastumise mõjud pikaajaliseks. (GMO... 2014)
Peale selle, et GMO võib sattuda piima loomasöödu kaudu, sisaldab piim nii mõneski riigis sünteetilisi kasvuhormoone. Näiteks ⅕ kõikidest piimalehmadest Ameerikas on täis pumbatud sellistest hormoonidest. Kasvuhormoonide eesmärgiks on tõsta lehmade tootlikkust, samas pahupooleks on loomade suurem haigestumine . Kuigi ohtu inimese tervisele väidetavalt pole tuvastatud, on õnneks Euroopa Liidus kasvuhormooni kasutamine keelatud. Seega on hea teada, et eestimaine ja EL pärinev piim peab olema kasvuhormoonivaba. (GMO... 2014)
Geneetiliselt muundatud papaiasid ei tohi müüa Euroopa Liidus, kuid need võetakse avasüli vastu Ameerikas ja Kanadas. Papaia põhilised ekspordi paigad on Indoneesia , Malaisia, Filipiinid , Tai ja Vietnam . Lisaks papaiale turustatakse maailmas veel suvikõrvitsa ja maguskartuli viirusresistentseid GM-taimesorte. (GMO... 2014)
1.4 Kolm põlvkonda geneetiliselt muundatud organisme
Maailmas kasvatatakse üldiselt kolme tüüpi geenmuundatud taimi: herbitsiiditolerantseid taimi, mis taluvad enamusi umbrohumürke (65%), taimi, mis sünteesivad oma kudede toksiini ja on seetõttu mürgised osadele putukatele, kes nendest toituvad (15%) ja taimi, mis sisaldavad mõlemat tunnust (u 20%).
1.4.1 Esimene põlvkond
Esimesse põlvkonda kuuluvad herbitsiiditolerantsed kultuurid – soja, raps, mais, mis taluvad keemilist umbrohutõrjet. Taimedesse sisestatud geen muudab nad tundetuks vastavatele umbrohutõrjevahenditele ja see võimaldab taimede töötlemise igas kasvufaasis . Samuti kuuluvad siia ka kahjurikindlad kultuurid. Resistentsus tagatakse peamiselt mullabakterist Bacillus thuringensis pärit toksiini sünteesiva geeni viimisega taimerakku, sellest tuleneb ka nimi Bt- taimed. Need taimed sünteesivad sisestatud geeni abil mürki ja tapavad nendel toituvaid liblikaste röövikuid kogu kasvuperioodil.
1.4.2 Teine põlvkond
Selles põlvkonnas on kõige ilmekamaks näiteks terminaatorgeeni leiutamine, mis muudab põllult koristatud seemnesaagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ja paljunemist ning suurendab põllupidaja seotust seemne firmaga . Teise põlvkonna geenmuundatud kultuuride hulka kuuluvad viirusresistentsust kandvad GM kultuurid ( riis , papaia, bataat , pipar). Põllumajandustootmisesse on jõudnud ka viirusresistente papaia ja mingil määral ka viirusresistentne kartul , moodustades vaid alla 1% turulolevatest GM taimedest.
1.4.3 Kolmas põlvkond
Keskendutakse parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega põllukultuuridele. Eesmärgiks on panna taimi efektiivsemalt kasutama toitaineid, valgust või vett ning töötada välja ravimite komponente või vaktsiine tootvaid põllu- ja aiakultuure.
Reaalselt kommertskasutuses olevad geenmuundatud taimed jagunevad järgmiselt:
63% on umbrohumürgikindlad (HT- taimed)
15% on resistentsed teatud kahjuritele (Bt- taimed)
22% on mõlema omadusega
ülejäänud tüüpe on alla 1% (nt viirusekindlaid).
2. GMO MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE
Enamus ühiskonnast arvab , et geneetiliselt muundatud organismid on kahjulikud. GMOsid ühendab ainult nende valmistamise viis, geneetiline manipulatsioon . Tänu GMOdele võib olla tulevikus olla võimalik luua mõne olemaoleva või sarnase aretatud liigi. See juba annab mõista, et GMOd on kahjulikud, on põhimõtteliselt väär. ( Luuk , 2008)
Geneetiline manipulatsioon võib anda mingil määral kontrollimatuid tulemusi, aga sordiaretus on samamoodi geneetilises mõttes kontrollimatu . Võimalik ei ole väita, et geneetiline muundamine oleks igale liigile kahjutu. Näiteks kartulimardikas ei taha geneetiliselt muundatud kartulit süüa.
Kindlasti ei tohiks ära unustada, et GMOd on läbinud loomkatsed, aga samas sordiaretusega saadud liikide kahjulikust ei ole keegi kontrollinud. (Luuk, 2008)
Tabel 1
Geneetiliselt muundatud toidutaimede poolt ja vastu väited
POOLDAJAD
VASTASED
Suur saagikus vähendab inimeste toiduprobleeme
Muundamine põhjustab eetikaprobleeme
Kasvatamine vähendab keskkonna saastatust
Kahjulikud imetajate tervisele
Neist saadud toit on:
Kasutamine põhjustab keskkonnale kahju:

• puhtam ja tervislikum
  

• võõrgeenide ülekandumine
  

• toitvam ja maitsvam
  

• tolmlejate ja juhuslike putukate hävimine
  

• odavam ja säilib kauem
  

• GMO tekitavad keskkonnale kahju
  

Allikas: Bioloogia 9. klassile 2. osa, 2013, lk 55
2.1 Geneetiliselt muundatud toiduainete pooldajad
Samas on ka palju väiteid, miks on GM taimed maailmas vajalikud või mis on nende positiivsed küljed. Näiteks on võimalik biotehnoloogiliste meetoditega parandada toidu kvaliteeti, näiteks pikendada viljade säilivusaega. Tuntud näide on McDonalds ja spetsiaalne kartulisort friikartulite ja kartulikrõpsude tootmiseks. Selles transgeenses kartulis on suurendatud tärklise sisaldust 30-60% ning seetõttu on seal vähem vett, mida tuleks aurutamisel eemaldada. Tänu sellele, ei ima kartul enesesse nii palju õli ja ka energiakulu on väiksem. Tulemuseks on tervislikum friikartul. (Homutov 2011)
Kindlasti nähakse GMOs ainsat võimalust, kuidas võidelda näljahädade vastu. Arvatakse, et geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam, ehk pole vaja teha enam putukatõrjet ning toit, mida me sööme ja keskkond on selle võrra puhtamad. Geenitehnoloogiline põllumajandus on osa kõrgtehnoloogilisest tootmisest, kus raha ei teenita mitte enam niivõrd suurema koguse valatud higi ja täiendavalt ülesküntud põldude arvel, vaid teadmiste rakendamise arvel. (Homutov 2011)
2.2 Geneetiliselt muundatud toiduainete vastased
Mitmed GMO-d on leidnud tee turule ja põldudele, samas on mõnede GMO-de kasutamine kas keelatud või on nende kasutamine ajutiselt peatatud. Enne kui ükski geenmuundatud organism kasutusele lubatakse, tuleb teha üksasjaline riskianalüüs, mille käigus määratletakse kõik võimalikud ohud. Iga geneetiliselt muundatud organism  on unikaalne . Samuti on iga riskianalüüs ainulaadne ja selle tulemus on iga GMO jaoks erinev. Pole olemas sellist asja nagu üldine GMOde ohtlikkus või ohutust tõendav riskianalüüs. ( Turve , Koppel , Eek, Levandi 2008, lk 7)
Ohu määratlemisel on esimeseks sammuks kindlaks teha GMO mingi omadus (bioloogiline, keemiline, füüsikaline), millel võib olla kas inimesele või keskkonnale kahjulik mõju. Geneetiliselt muundatud organismi oht võib olla näiteks tema mürgisus või see, kui GMO tekitaks mingit haigust. (Turve jt 2008, lk 8)
Oht võib olla otsene, kaudne, koheselt ilmnev, mingi aja pärast ilmnev või kumulatiivne , summeeruv. Otseseks ohuks võib nimetada mürgitust. Kaudne oht võib aga ilmneda alles pika aja, isegi põlvkonna möödudes. Kumulatiivseks ohuks peetakse aga ohtu, mis ilmneb pika aja jooksul, kuid mõjud kuhjuvad, erinevad tegurid suhtestuvad omavahel.  (Turve jt 2008, lk 8)
Küllalt raske on hinnata ohtu, mis kaasneb GMO ristumisega looduslike sugulasliikidega või muundamata põllukultuuridega. See ei pruugi olla keskkonnale või inimtervisele kahjulik, kuid sellega ei anta edasi omadusi, mis muudaksid sugulasliikide edaspidist käitumist. Ristandid muutuvad ohtlikuks alles siis, kui need on võimelised looduses püsima jääma ja oma levikut suurendama ( umbrohi ei allu enam tõrjele). Järglasi aga mitte andvad ristandtaimed ei kujuta endast ohtu.  (Turve jt 2008, lk 9)
Geenmuundatud taimede kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust. Muidugi on võimalik luua tohutu hulk uusi kombinatsioone, millega loodus kunagi varem pole kokku puutunud. Nende talitlemise tagajärgi ökosüsteemis pole aga praeguste tasemete juures võimalik prognoosida. Lisaks arvatakse, et geneetiliselt muundatud taimed ja loomad on nii ohtlikud loodusele , kui ka inimeste tervisele. Just - arvatakse, kuna GMO-toidu ohutust pole veel piisavalt kontrollitud. (Homutov 2011)
Peamised põhjused geneetiliselt muundatud organismide vastu on erinevad terviseriskid, mis võivad kaasneda GMOde kasutamisel . Näiteks uute allergeenide teke, antibiootikum – residentsus (inimesed muutuvad immuunseks), umbrohu mürkide kasutamise suurenemisega seotud mõjud tervisele. Need riskid moodustavad vaid väikese osa probleemide kogumikest.
Et tulevikus vältida pöördumatuid tagajärgi nii inimesele, kui keskkonnale, peaks olema GM-taimede üle väga range kontroll ning pikad uuringud ja katsetused . Eelkõige on vajalik, et nende uuringute teostajad oleksid sõltumatutest organisatsioonidest ning tulemused kõigile avalikud. (Miks... 2009)
3. GMO-DE KASUTAMINE EESTIS
Euroopa Liidu liikmesriikides otsustatakse GMO-de kasutamise lubamine EL tasemel. Lisaks on osad liikmesriigid seadnud omakorda piiranguid oma territooriumi geenmuundatud organismide kasutamisele. Eestis aga selliseid piiranguid seatud pole. Kasvatamissätteid sätestab iga liikmesriik ise aga Eestis need puuduvad (Wikipedia: Geenmuundatud... 2014).
Eestis on geneetiliselt muundatud organismide kasutamise reguleerimine jagatud kolme ministeeriumi vahel. Keskkonnaministeerium vastutab geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise ning geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise lubade väljastamist. Põllumajandusministeerium vastutab uuendtoidu käitlemise ja turustamise lubade eest, seemnete ja taimse paljundusmaterjali, väetise, sööda kasutamise lubade väljastamise eest ning loomkatsete läbiviimise lubade väljastamise eest. Sotsiaalministeerium vastutab geenmuundatud  mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest. (Wikipedia: Geenmuundatud... 2014)
Lisaks ministeeriumitele on veel kaks nõuandvat komisjoni - geenitehnoloogiakomisjon ja uuendtoidukomisjon. Need teevad geneetiliselt muundatud organismide ja nendest koosnevate või sisaldavate toodete kohta riskianalüüsi (Wikipedia: Geenmuundatud... 2014).
Geenitehnoloogiakomisjoni ülesandeks on nõustada valitsusasutusi geenitehnoloogia küsimustes. Uuendtoidukomisjoni ülesandeks on Veterinaar - ja Toiduametile esitatud uuendtoidu käitlemise loa taotluse ja sellele lisatud andmete ning dokumentide alusel anda seisukoht uuendtoidu nõuetekohasuse, märgistamiseks tehtud ettepanekute ning käitlemise loa väljastamise või väljastamisest keeldumise kohta. (Wikipedia: Geenmuundatud... 2014)
Eestis on loodud ka kodanikualgatus “GMO-vaba Eesti”. See sündis 10. märtsil 2005 aastal. Algatuse mõtteks on pakkuda eestikeelset infot GMO-dega seotud probleemide kohta (GMO-vaba... ).
3.1 GMO-de märgistamist reguleerivad seadused
Geenmuundatud toit ja sööt peab olema vastavalt seadusele märgistatud. Märgistamist reguleerib Euroopa Komisjoni määrus 1830/2003, mille järgi peab pakendil esitama märkme, et toit on toodetud geneetiliselt muundatud organismist või sisaldab seda. Märgistuse põhjal on ostjal võimalik eristada GM toitu tavalisest . (GM-toit)
Geenmuundatud organismi turustamisluba antakse välja konkreetses liikmesriigis, ent selleks peab olema ka teiste liikmesriikide nõusolek (eriarvamuste korral Euroopa Komisjoni nõusolek). Kui turustamisluba on ühes liikmesriigis välja antud, kehtib see kohu EL territooriumil (sh Eestis). (GMOd 2014)
Eestis reguleerib GMOde keskkonda viimist geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus. See seadus reguleerib:
1. geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimist
2. geneetiliselt muundatud organismide või neid sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamist
3. geneetiliselt muundatud põllukultuuri käitlemist.
Seadusega on samuti välja toodud see, et kui soovid geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viia, peab olema keskkonnaministri kirjalik luba. Samuti on välja toodud väga täpselt taotluse esitamise kord. (Riigi Teataja : Geneetiliselt … 2004)
Nii on lood ka turustamisega. Geenmuundatud organismi või toodet tohib turustada keskkonnaministri kirjaliku loa alusel. Aga Euroopa Liidu liikmesriigis antud turustamisloa alusel turustatud geneetiliselt muundatud organismi või toote Eesti Vabariigis turustamiseks turustamisluba vaja ei ole. Jällegi on välja toodud kõik punktid, mida peab järgima taotlust esitades . Keskkonnaministeerium edastab nõuetekohase taotluse geenitehnoloogiakomisjonile ja teavitab sellest taotlejat kirjalikult. Keskkonnaministeerium edastab taotluse kokkuvõtte Euroopa Komisjonile. Taotluse läbivaatamisel geenitehnoloogiakomisjon:
1. kontrollib taotluse vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
2. hindab toote ohutuse tagamiseks kavandatud abinõusid;
3. hindab võimalikke kahjulikke mõjusid inimese tervisele ja keskkonnale, mis võivad ilmneda otseselt või kaudselt geenide ülekandmisel geneetiliselt muundatud organismidelt teistele organismidele;
4. nõuab vajaduse korral teavet valitsus-, riigi- või teadusasutustelt;
5. teeb või tellib vajaduse korral kaitseid või analüüse taotluses esitatud andmete kontrollimiseks. (Riigi Teataja: Geneetiliselt … 2004)
Välja on toodud, kuidas toodet võib turustada. Toodet võib turustada pakendatult ja märgistatult. Märgistus peab olema visuaalselt hästi nähtav ja selgelt arusaadav. Toote turustamisel peavad tootega kaasas olema saatedokumendid, milles märgitakse geneetiliselt muundatud organismi ainuomane kood. Toote pakendil olev märgistus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1. toote kaubanime;
2. teksti “Toode sisaldab geneetiliselt muundatud organisme”;
3. tootes oleva geneetiliselt muundatud organismi nimetust;
4. toote turustamise eest vastutava isiku nime ja aadressi;
5. viidet täiendava teabe saamise võimaluste kohta.
(Riigi Teataja: Geneetiliselt … 2004)
Geneetiliselt muundatud organismide piiriülest liikumist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1946/2003, mis sätestab reeglid GMOde ekspordile EL-ist ning millega tagatakse kindel riikidevaheline infoliikumine. Geenmuundatud toidu käitlemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, selle kohaselt on GM toidu ja sööda turule toomine lubatud üksnes pärast GM toidu ohutuse põhjalikku uurimust Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt. (GMO)
KOKKUVÕTE
Uurimistöös saadi ülevaade sellest, miks toodetakse maailmas geneetiliselt muundatud organisme, nende mõju inimesele ning keskkonnale, GMO-de kasutamise olukorda Eestis ning kuidas see on seadusandluses reguleeritud
Esimeseks eesmärgiks oli teada saada, miks luuakse geneetiliselt muundatud organisme. Uurimistööd tehes selgus GMO-sid luuakse sellepärast, et vähendada maailmas näljahädasid ning toota madalama hinnaga kõrge toiteväärtusega vilju .
Uurimistöö teiseks eesmärgiks oli välja selgitada, millised ohud kaasnevad GMO-de tarbimisega keskkonnale ja inimese tervisele. Töö autor leidis, et geneetiliselt muundatud organismid on põllukultuuridena vähe aega kasvatatud, seega inimesed ei tea otseseid ega kaudseid tagajärgi. Tulevikus võib selguda, et GMO-d sisaldavad toiduained on kahjulikud inimese tervisele kui keskkonnale, aga me ei saa selles kindel olla.
Kolmandaks uurimustöö eesmärgiks oli saada ülevaade, milline on GMO-de kasutamise olukord Eestis ja kuidas on see seadusandlusega reguleeritud nii Eestis kui mujal Euroopa Liidus. EL liikmesriigid on seadnud piiranguid oma territooriumi geenmuundatud organismide kasutamiseks. Selgus, et Eestis aga selliseid piiranguid seatud pole. Kasvatamistingimusi sätestab iga liikmesriik ise aga Eestis need samuti puuduvad.
Analüüsi tegemine osutus keerulisemaks, kui autor algselt arvas . Küsimustiku iga küsimuse tõlgendamine oli raske, sest õpilaste teadmised olid ebaühtlased. Diagrammide tegemisel tekkisid probleemid andmete kokkuvõtmisel sellepärast, et vastused olid laialivalguvad.
Kõik püstitatud eesmärgid said töö käigus täidetud. Uurimustöö autor oli rahul oma valikuga, kuna sellest kujunes väga huvitav teema. Autor sai uusi teadmisi GMO-de kohta. Tulevikus võiks uurida põhjalikumalt geneetiliselt muundatud organismide seadusandlust Euroopa Liidus ja nende levikut maailmas. Kindlasti saaks uurida veel eraldi neid taimesorte, mida on geneetiliselt muundatud ja hinnata nende kasulikkust või kahjulikkust. Väga huvitav oleks uurida veel geenmuundatud loomi, nagu näiteks lammas Dolly.
KASUTATUD KIRJANDUS
Humotov, T. 2011. http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-10497/Geneetiliselt-muundatud-organismide-poolt-ja-vastu . (26.04.2014)
Geneetiliselt muundatud organismid. https://www.eesti.ee/est/teemad/keskkond_loodus/looduskaitse/geneetiliselt_muundatud_organismid . (02.05.2014)
GMO. Keskkonnaministeerium. http://www.envir.ee/959236 . (06.04.2014)
Geenitehnoloogia – kas lihtsalt uus sordiaretus? http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&view=article&id=17&Itemid=27 . (01.05.2014)
GMO – miks peaksime seda pelgama? http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervisliktoit/gmo-miks-peaksime-seda-pelgama.d?id=68239119 . (02.05.2014)
GM-toit. http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=683 . (23.04.2014)
Kuidas GMO-sid luuakse? http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&view=article&id=33&Itemid=44 . (02.05.2014)
GMOd. 2014. http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid/teemavaldkonnad/gmod . (24.04.2014)
GMO. http://www.envir.ee/959236 . (22.04.2014)
Kokassaar, U. 2013. Bioloogia 9. klassile 2. osa. Tallinn: Avita.
Luuk, E. 2008. http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=81:v-idelge-monopolide-mitte-gmo-vastu&catid=4:film&Itemid=3&issue=3458 . (15.04.2014)
Miks hoiduda geneetiliselt muundatud toidust? 2009. http://mahekeskus.wordpress.com/2009/10/19/miks-hoiduda-geneetiliselt-muundatud-toidust/ . (01.05.2014)
Truve, E., Koppel, M., Eek, L., Levandi, T. 2008. Kuidas hinnata GMOde mõju inimesele ja loodusele. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1090217/gmo+eesti.pdf . (02.05.2014)
Truve, E. 2003. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel86_68.html . (29.04.2014)
Wikipedia. 2014. Geenmuundatud organism. http://et.wikipedia.org/wiki/Geenmuundatud_organis m. (08.04.2014)
20 küsimust geneetiliselt muundatud (GM) toiduainete kohta. http://www.who.int/foodsafety/publications/biotech/en/20questions_estonian.pdf (07.04.2013)
Riigi Teataja. 2004. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus (lühend - GMOVS)
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122010024 (07.04 2013)
SUMMARY
GMO - To consume or not to consume?
This is becoming more and more popular topic in today's life. The most negative about GMo is the fact that nobody really knows the real effect of it for consumers. Genetically modified food was mainly created to prevent and eventually stop the starvation in the world.
Estonian media has been talking alot about GMO in the past couple of years and therefore the author became interested about this topic. Several questions about the GMO has been raised by the autor.
These questions were the foundation of this research project and its aims:
1. To find out, why genetically modified food was created.
2. To find out, what are the dangers of comsuming GMO to the environment and people's health.
3.  To investigate, what is the situation with using GMO in Estonia and how does it comply with the law.
4. To investigate, what knowledge do students have about GMO, and what are their fears regarding it, if any.
At the beginning of the reseach, the author read different articles published in Estonia about GMOs. Then she narrowed down the most interesting topics and changed the initial plan a little bit.
Another aim of the project was to elaborate, analyse and write a summary for each and every question raised in the reasearch project. That end up being the most time consuming part of the project.
Further investigation could be done in this area. The author could look into the laws about GMO in European Union and in the rest of the world. Also, investigation could be done for each plant and animal that has been genetically modified and results could be used to decide wheather they are dangerous or not to humans to consume.
LISA 1. Küsitlus geneetiliselt muundatud organismidest

LISA 2. Küsitluse veebiaadress
https://docs.google.com/forms/d/1kLNJsOUPKjA09yLPUs5KJjxXj6D2vSPvAN4yZzsf51o/viewfor m (09.05.2014)