Rukkileiva arvestus 1. Kuidas tekkis leib? Leivaküpsetamine sai alguse umbes 5000 aastat eKr. Sellele eelnes pudrukeetmise leiutamine. Õue jäetud jahu segunes vihmaveega – esimene “kört” oligi valmis. Tuletegemise oskusega hakati toorputru lõkkel keetma. Pudrupotist kees kört üle ääre kuumadele kividele. Saadi omapärase maitsega krõbedad kakukesed. 2. Jahu saamise viisid Viljateri püüti peenestada uhmri ja jahvekivide abil. Kasutati ka tambiküna ja tambilabidat. Hiljemalt esiaja lõpust saati valmistati jahu oma tarbeks kahest üksteise peal asetsevast kivikettast koosneva käsikiviga. Hiljemalt 13. saj hakati meil ehitama vesiveskeid. 14. saj jõudsid meie maile tuuleveskid. Käsikivijahvatust kasutati enamikes taludes kuni 19. saj lõpuni. Käidi ka veskites vilja jahvatamas, kuna sealt saadi paremat jahu. 3. Meie vanim leivavili Baltimaades vanimaks leivaviljaks on oder. Terad peenendati jahvekivide (lohuga kivide) abil. Jahu segati mit...
Kuigi, et Eesti rahvaarv oli 17.sajandi alguseks lausa kriitiliselt madal, suutis eesti rahvas püsima jääda, sest: 1) Sõjategevus lõppes, soodustas sündi; 2) Eesti mehi ei värvatud enam sunniviisiliselt rootsi sõjaväkke; 3) suur sisseränne. Põhilisteks sisserändajateks olid Peipsi põhja- ja läänekaldale elama asunud venelased, Viru- ja Harjumaale asunud soomlased ja Lõuna-Eestisse asunud lätlased. 5. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsiooni tulemus riigile, aadlikele ja talupoegadele. Reduktsioon on mõisate riigistamine. Selle viis läbi 1680.aastal Karl XI. Reduktsiooni põhjused: Rootsi riik oli suures raha puuduses. Kuningas soovis oma võimu tugevdada.
Temale allus sõjavägi, kohalik seadusandlus, samuti kiriku- ja koolielu. Kogu Eesti alal kehtestati Rootsi kirikukord ja haridussüsteem, mis oli Põhja-Eestis maksev olnud juba 1561. aastast. Kooli vajati kiriku abiks, samuti oli vaja kohalikku keelt oskavaid riigiametnikke. (Andressen 1997, lk. 99) Rootsi võimu perioodil tegutses kogu Eestis umbes 650 vaimulikku. Liivi Aarma kokkuvõtete järgi olid neist kolmandik sakslased, kolmandik baltisakslased, kuuendik rootslased ja kümnendik soomlased (umbes saja kohta teated puuduvad). Sünnipäraseid eestlasi oli vähe, ja enamus olid need Tallinna linna stipendiaadid. 408 õpetajat olid hariduse saanud ülikoolides (kolmandiku kohta teated puuduvad), suur osa (301) oli õppinud Wittenbergis, Rostockis ja Tartus. 190 vaimulikku oli Baltikumis sündinud ja eeldused kohalike keelte oskamiseks olid neil olemas. (Talve 2004, lk. 141) Kui mõelda kirikule kultuuriajaloolise tegurina, siis erineb Rootsi suurvõimu aeg järsult
o Noored läksid metsa kuulama loenguid jne. Tallinna vana telemast 1955: · Alustas Tallinna televisioon (kaugnägemine), selleks püstitati mast o Eestis algasid tele saated enne soomet · Telekava: o Tuli juurde ka venemaalt kesktelevisioon Need kõik saated pidid olema näitatud Mootorleav Vanemuine: · Ühendas eestita ja soomet o Tegelt oli jõe laev · Tallinna tänavaile tulid soomlased, kes tõid teksapükse ja närimiskumme · Tekkis luba läbikäija välismaalastega. Hotell Tallinn · Soome turistide jaoks o Kuna eesti oli NSVL näidis riik Kõik ruumid olid ülekuulatavad · NSVL kodanikule oli suur õnn puhata, suvitada Eestis, Lätis või Leedus NSVL nõrgenemine (idabloki nõrgenemine) · Ainukene turuallikas oli nafta, mis võimaldas Läänega sammu pidada · Defitsiit nii toidu kui tarbekaupade puudus
katoliikluse mõju oli Poola ajal olnud kõige tugevam, tugev luterlik hariduskeskus. Kool nimetati kuninga auks Academia Gustavianaks. • Avamispidustustel kuulutati, et uus kool on mõeldud ka talupoegadele. Siiski ei ole Rootsiaegse Tartu Ülikooli tudengite seast teada ühtki eestlast (siiski 1 lätlane). • Ülikoolis oli neli teaduskonda – filosoofia-, teoloogia-, arsti- ja õigusteaduskond. Kõige kauem (6 a) õpiti filosoofiat. Enamik õpilasi olid rootslased ja soomlased, aadlikke õppis seal vähe (10%) • Ülikool oli ohtlikus piirkonnas – pidevalt ähvardasid Tartut sõjad Poola ja Venemaaga. 1656 tungisid Eestisse Vene väed ja kool koliti Tallinnasse. Seal käis ülikool alla, 1665 lõpetas kool tegevuse. • Uuesti avati ülikool 1690, koliti aga 1699 Pärnusse. Seal lõpetas ta tegevuse 1710. Uuesti avati ta alles 1802.
Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Omariikluseni jõudsid soomlased, lätlased, eestlased, leedukad, poolakad ning slovakid. Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometigi kõigi osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks kastumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. Sõjapõhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks tervanenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Kodukoha kultuuriline identiteet 2012 Kodukoha kultuuriline identiteet Pärnu on rikka ajaloo ja atraktiivse olevikuga pea 175-aasta vanune kuurortlinn, kus on mõnus elada, suurepärane puhata ning hea töötada. Linn on koduks umbes 43 000 inimesele ning võtab igal aastal koos maakonnaga vastu ligikaudu 700 000 väliskülalist. Pärnu looduslikult soodne asukoht mere ja jõe vahetus läheduses, lõunasse avanev madalaveeline liivarand, siinsete inimeste külalislahkus ning mõnus linnakeskkond on kaasa aidanud Pärnu arengule ja tuntusele ning kujundanud Pärnust hansa-, sadama-, kuurort- ja suvepealinna. Pärnu ajalugu algab aastal 1251, kui linna esmakordselt mainiti. 14.-15. sajandil oli Pärnu tähtis hansalinn, 17. sajandil kuulus Rootsi võimu alla, 19. sajandil algas Pärnu kui kuurortlinna areng. 1996. aastal sai Pärnust Eest...
aasta detsembris. Eestis ei korraldatud Vilmsi saatuse kohta ametlikku uurimist, Soomes seevastu aga uuriti seda lausa kaks korda, kuid tulemusteta. Soomes äratas erilist pahameelt see, et Eesti ei loovutanud oma kogutud uudismaterjali nagu ka hukkamisfotot Soome võimudele. Eestlaste salatsemist võib käsitleda esmajoones nii, et nad kahtlesid tõestusmaterjali ehtsuses ka ise, kuid kartsid selle loovutamsest tekkivat otsest katastroofi. Soomlased saanuks selliseid niidiotsi, mille abil kogu ametlik tõde kokku kukkuks. Tähtsaks tõendiks olnud hukkamispilt annab sellesuunalisi viiteid. Eesti võimud küll kahtlesid, et fotol paitvad pead on võltsitud, kuid seda hiljem soomlase pilguga uuriv inimene avastas lisaks pea töötlemisele sellegi, et foto on hoopis millestki muust kui sakslaste läbiviidud hukkamisest; laskjad kannavad Soome kiivreid ja mundreid, Tegemist on mingi muu sündmusega kui sellega mida fotot
See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile MuugaHelsingiRostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev Georg Ots. 1. jaanuaril 1993 lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. Eminre Jaanuaris 1994 asutasid Eesti Merelaevandus ja Inreko ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal reisilaeva Vana Tallinn, mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 19901992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil TallinnStockholm.
mis oleks jätnud soome nõukogude liidu rünnaku puhul kaitsetuks. Soome järeleandmisi ei teinud. Novembri lõpus 1939 tungis punaarmee Soomele kallale. Algas märtsini 1940 kestnud talvesõda, mille käigus nõukogude liit kasutas soome linnade pommitamiseks ka oma eestis asuvaid lennuväebaase. Kallaletungi eest Soomele heideti NSV liit rahvaste liidust välja. Tänu erakordselt karmile talvele mis raskendas sõjatehnika massilist kasutamist lumistes metsades suutsid soomlased üle kolme kuu üksi vastu panna. . Lõpuks said soomlased küll puhtsõjalises mõttes lüüa, kuid nõukogude liit jättis muutunud poliitilise olukorra tõttu maa okupeerimata ja leppis esialgu vaid kümnendikuga soomest. Nimelt olid suur Britannia ja prantsusmaa valmis saatma Soomele appi oma vägesid. inglaste ja Prantslastega aga Stalin ei kavatsenud sõdida. Kogu selle aja peeti läänerindel nn kummalist sõda, kus lääneriigid hoidusid aktiivsest sõja tegevusest saksamaa vastu
Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses. Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Ta sai odaviskes viienda koha tulemusega 62.39. Eelvõistlusel tühistas soomlasest kohtunik eestlase parima viske, mis kandus 65 meetrini. Kuna soomlased 4 tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord püstitada
Neis oludes tekkis riigis kommunismivastane Lapua liikumine,mis nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist Soomes.Liikumine kogus poolehoidu,mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöörde katsele.See kukkus läbi ja liikumine keelati. Majanduskriisist ülesaamine aitas ka siseriikliku olukorra rahunemisele,kuid välispoliitiline olukord muutus aina pingelisemaks:Soomet hirmutas oht idast.Selleks et kaitsat ennast võimaliku ohu eest,ehitasid soomlased Karjala maakitsusele võimsa kaitseliini(Mannerheimi liin) Talvesõda(1939-1940) Kui teine maailmasõda oli alanud,esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised:loovutada alasid ja sõlmida vastastikuse abistamise leping.Soomlased lükkasid NSV liid nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväepaaside rajamisega Soome aladele. 1939a. nov süüdistas NSV liit Soomet selles,et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid
Lennart Meri suutis saavutada Ernst Jaaksoni, kes oli selleaegne Eesti Vabariigi peakonsul, heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Lääneriigid kohtlesid Baltiriike alandavalt, kuid nagu ütles Lennart Meri ka neist tuleb aru saada. Kopenhaageni konverents oli esimene avalik üritus, kus Meri tundis, et ta on teretulnud. 7 Lennart Meri suursaadikuna Soomes Lennart Meri töötas suursaadikuna Soomes. Soomlased on rahvas, keda Lennart väga austas ja imetles. 23 aprill 1992- 10 oktoober 1992. tema töö suursaadikuna katkes kuna 6 oktoober 1992 vannutati ta esimeseks taasiseseisvunud Eesti presidendiks. Lennart Georg Meri presidendina Presidendiks palusid Meri tema sõbrad erakonnast Isamaa ning ta vastas endastmõistetavalt, et ta kandideerib loomulikult. Kuid Lennart arvas, et kolmedt presidendikandidaadist on vähe ning palus kandideerida ka Taageperel
sellest 2,840 km2) Rahvaarv: 1 340 935 elanikku (neist 71.8% eestlased, 21.6% venelased, 2.1% ukrainlased, 1.2% valgevenelased, 0.8% soomlased, 0.2% poolakad ja lätlased. Keel: eesti keel Rahaühik: Eesti kroon Pealinn: Tallinn Eestile saab osaks parasvöötme kliima, on merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Tänu soojale Põhja-Atlandi hoovusele on Eestis palju soojem kui näiteks P-Ameerikas samadel laiuskraadidel.
rahvusküsimus Euroopas üha enam esiplaanile. See oli probleemiks juba Prantsuse keisririigi ajal, kui Napoleon püüdis luua Euroopa föderatsiooni. Föderatsiooni vastu tekkinud liikumiste seas oli juhtiv saksa rahvuslik liikumine, mille mõju ulatus ka Baltimaile. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Suur Prantsuse revolutsioon kaotas feodaaligandid, mis vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas ning sillutas teed tänapäeva turumajandusele. Enam ei piiranud manufaktuuride tekkimist oma aja ära elanud läänisuhted. Suur Prantsuse revolutsioon oli ka poliitiline punkt, millest algas termini kodanik ja kodanikuühiskond teadlik ja eesmärgistatud kasutamine
UNWTO andmetel kasvanud aastast 1950, kui tehti hinnanguliselt 25 miljonit reisi, 9 2005 aasta andmete põhjal 806 miljonile reisile. Iga-aastane kasv on keskmiselt 6,5 %. (Historical...2013) 2.2. Turismitrendid praegusel ajal Tänapäeval reisitakse enim siiski puhkuse, lõõgastuse ja vaba aja veetmise eesmärgil ja peamiselt reisitakse Euroopa piires. Peamisteks reisijateks on põhiliselt 45-56- aastased põhja- ning lääneeurooplased (sveitslased, hollandlased, sakslased, soomlased, rootslased, taanlased). Keskmiselt veedetakse aastas 2 puhkust, üks nendest kodumaal ja teine kaugemas sihtkohas. Eelistatuimaks on nn. ,,sea, sand, sun" puhkused ehk rannapuhkused. Suur osakaal on ka ärireisidel ning ringreisidel suurlinnades. Väiksema tähtsusega on puhkused maal, aktiivsed puhkused ning vähem külastatakse ka sõpru ja sugulasi. (Jakobson, 2003) Turistide liikumine erinevatel külastuseesmärkidel on välja toodud joonisel 1. Joonis 1
AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku.Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa-, savimasse, paljastasid paepinna, lihvisid kaasavõetud kaljupanku, jätsid rändrahnudena maha.Jää sulamisel tekkisid järved ja jõgede sügavad orud,Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored.Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala praegusest palju väiksem, samuti oli väga karm kliima.Järk- jägult kliima soojen...
talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud
osa sealseid karjalasi pages uue võimu eest Tverimaale. Nõnda said alguse tverikarjalased. 6 Nii kujunes muistsete karjalaste asuala lõhestav piir katoliikliku (hiljem luterliku) Rootsi (sh Soome) ja õigeuskliku Novgorodi (hiljem Venemaa) vahel. Varasem läänemeresoome pidevustik jagati poliitilise (ja ühtlasi kultuurilise) piiriga kaheks piirist läände jäänutest said soomlased (luterlased), itta jäänutest aga karjalased (õigeusklikud). Stolbovo rahuga (1617) sai Rootsi endale ka Karjala kannase idaosa, Laadoga põhjaranniku alad (Käkisalmi lään) ning praeguse Põhja-Karjala. Rootslased hakkasid oma uutele alamatele luterlust peale suruma ning tõstsid makse. See viis karjalaste massilisele lahkumisele Rootsile loovutatud aladelt. Arvatakse, et umbes 25 000-30 000 karjalast lahkus tookord oma kodudest. 10 Asuti peamiselt Tveri piirkonda
Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Linna elanikkond tegeles käsitöö ja kaubandusega. Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam-Saksa aladelt. Eriti kolonisatsiooni algul oli linnade uuskodanike seas suur osa Ojamaa kaudu saabunud saksa kaupmeestel. Suure osa linnade elanikest -- poole või enamgi -- moodustasid eestlased, neile lisandusid soomlased, rootslased, venelased jt. Käsitöö eraldumine põllumajandusest oli linnade tekkimise aluseks. Sellised keskused hakkasid Eestis kujunema juba enne 13. sajandit. Suuremad linnad (Tallinn, Narva, Uus-Pärnu ja Viljandi) ümbritseti kõrge müüriga. Tänavad olid kitsad, turuplatsid väikesed. 4) 17. 19. sajand. Linnaelanikkond jagunes kodanikeks ja mittekodanikeks; kodanikeks võisid olla kaupmeeste ja käsitööliste ametiühenduste -- gildide -- liikmed
Sissejuhatus 1sõnumite siirdamine a-lt b-le Kommunikatsioon on imeline 2 tähenduste loomine ja vahetus Kommunikatsiooni seos ühiskonnaprotsessidega, kommunikatsiooniteooria võimalused sotsiaalsete 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab protsesside ühist mõtestamisel ja mõistmisel. sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust o Mõned sotsiaalteadlased on järjest rohkem seisukohal, 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles et osalejad sotsiaalsed protsessid on eeskätt konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on kommunikatsiooniprotsessid. sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on o Ühtlasi on saanud enes...
Minu arvates võiks Rootsi töötute osakaal olla kordi väiksem , kuna kindlasti on palju võimalusi uutele ettevõtjatele ja samuti on kõrghariduse omandamine Rootsis tasuta , mis annab võimaluse elupõlisel õppel käija igaühel ning väetada endale teerada . 8. MUUD ANDMED Rootsis elab peale põlis-rootslaste ka muid rahvuseid . Põlised rootslased moodustavad kogua rahvuses 86,7 % (19). Suurima vähemusrahvuse moodustavad soomlased (2%). Veel on Rootsis sellised etnilised grupid nagu jugoslaavlased, norralased, kreeklased , tühklased ja teised. Ligi 12 % elanikest on sündinud välismaal nign üks viiendik teistest etnilistest gruppidest inimestest on immigrandid või nende järeltulijad. Ametlikuks keeleks on Rootsi keel , kuid veel räägitakse rohkem soome- ja inglise keeles . Valdavaks usundiks Rootsis on luteri usk (87%). Veel on levinud usunditeks rooma katoliku-
AJALOO SUULINE ARVESTUS 2015 1. teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1)Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa) Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem) Kubermange valitsesid kaks kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17. Saj. 17. Saj alguses oli Eestimaal elanikke umbes 100tuh, kuid rahvaarv hakkas järjest kasvama uusasukate saabumisega. Võõrastest asus Eestisse : Vene talupoegi ja käsitöölisi, kaupmehed, kalurid (Ida-Eesti) Soomlased koondusid omaette küladesse (...
näha lehmade lüpsmist, piima läbikurnamist ja või valmistamist. Juustu valmistamisest ei ole sellel friisil veel midagi aimata. Seda mainitakse alles 500 aastat hiljem kiilkirjatahvlil, mis pärineb samuti Sumeritelt. Üks Sumeri põllumees on tahvlil üles tähendanud oma karja suuruse ja majapidamise saagi läbi mitme aasta (Piimast). Piima kasutamine toiduks on väga laialt levinud terves maailmas. Suurimateks piimatarbijateks on meie planeedil rahvustena Soomlased, Rootslased ja Taanlased, kus tarbitava piima hulk aastas küündib ühe inimese kohta 150 kg-ni ja isegi rohkem. Järgmistena tulevad Saksamaa ja Prantsusmaa ning Eesti jagab taset Ameerika ühendriikidega, kus piima tarvitatakse ühe inimese kohta aastas keskmiselt 80 – 90 kg. Siit võib järeldada, et kõige rohkem on piim au sees just Euroopas. Vahemereäärsetes maades on tänapäeval rohkem levinud kõrgpastöriseeritud piim, mille rahvusvaheline koodnimetus on UHT piim (ultra high
peamiseks seltskondlikeks üritusteks kujunesid aga iga kuu toimunud kuuõhtud, kus peeti ettekandeid ja kõnesi, kuid ka lauldi, tantsiti, söödi jne. Rahva kokkumeelitamiseks ja lõbustamiseks otsustati kavva võtta ka näitemänge. Rahvusliku teatri loomise idee oli tegelikult pidevalt õhus. Riia Läti selts oli 1868. aastal lavale toonud taanlase Ludwig Holbergi ,,Mäeotsa Jeppe" alusel valminud komöödia ,,Purjus Bertulis", mida lätlased loevad oma rahvusliku teatri sünnipäevaks. Soomlased alustavad oma teatri ajalugu 1869. aastal Soome seltsis mängitud Aleksis Kivi ,,Leaga". Teated naabrite teatritegevusest jõudsid ka Eestisse: Lydia Koidula (1843-1886) luges läti teatrist Postimehest ning soome teatrist kirjutasid talle kirjasõbrad Soomest. Teisalt oli Koidulal kujunenud (meelelahutus)teatrisse üsnagi skeptiline suhtumine. Tõsise draama esitamiseks ja vastuvõtmiseks ei pidanud ta eestlasi aga veel küpseteks. Sõprade pealekäimisel otsustas
Kui haigusnähud mõne päeva pärast taanduvad, kattub keha lööbega ning vaevama hakkab väiksemaid liigeseid mööda rändav jooksvat meenutav valu. Raskematel juhtudel võivad liigesed tursuda ning reumataoline haiguspilt püsib nädalaid või isegi kuid. Vähem uuritud, kuid Sindbis'ist kümneid kordi levinum on Inko-viirus. Selle kandjaks on kaks-kolm kümnest Soome maaelanikust. Lapimaal aga nakatub enamik inimesi sellesse juba enne 20. eluaastat. Soomlased näitasid hiljuti, et Inko on identne Jamestown Canyon- viirusega, mis tekitab mõningatel juhtudel entsefaliiti. Soomes kannavad sääsed edasi veel ka Snowshoe hare-viirust, mis on võimeline haigust tekitama. Eesti sääsed Soome omadest suurt ei erine ja nakatavad küllap meidki samalaadsete viirustega. Suvel esinevaid arusaamatu põhjusega palavikuhaigusi nimetatakse tihtilugu üldistavalt gripiks. Tõeline haigustekitaja jääb välja selgitamata http://www.postimees
püsti ahelikkude taga, juhatades ja julgustades oma mehi. Siis tabas teda vaenlase kuul, mis läbistas rinna. Kuperjanov langes maha. Paar meest kandsid ta lahinguväljalt ära ja viisid Sangaste sidumispunkti. Kuperjanovi langedes haaras partisane viha ja hoolimata sellest, et neid oli vähe, tungisid nad metsikult edasi, III rood kõige ees. Leitnant Soodla tegi mitu katset mehi edasi viia, kuid tagajärjeks olid ainult surnud oma poolel. Lõpuks saabusid appi ka soomlased, kes samuti said suuri kaotusi ja olid alul sunnitud taganema. III roodu olukord hakkas muutuma juba lootusetuks, sest jõud vähenes järjest ja nii ka laskemoon. I rood oli Kamatsi talust, mille ta veidi varem vallutas, ka õlekuhjadeni tõmbunud ja jäi nüüd leitnant Soodla käsutusse kuna nende endi ülem leitnant Piip oli raskesti haavata saanud. - 10 -
ja ütlesid, et nad suudavad võtta vaid Madalmaad ja Prantsusmaa. Välja arvatud merel, kus Saksa allveelaevad töötasid Inglismaa kaubalaevade vastu ja uputasid mitmeid laevu päevas. 5 Nõukogude-Soome Sõda 30 novembril pärast kahekuist poliitilist vaidlemist kuulutas Nõukogude Venemaa lõpuks sõja Soomele. Stalin tahtis ka oma Välksõda, aga ta plaan nurjus. Soomlased, kes võitlesid marssal Carl G. Mannerheimi all olid talvise sõja eksperdid. Venelased aga olid halvasti organiseeritud ja segaduses kõrgemate ohvitseride väest väljasöömise tõttu. Soomlased, keda oli viis korda vähem, kui Venelasi, võitlesid jõudsalt uude aastasse. Venelaste rünnak tõstis ka Prantslaste ja Inglaste huvi. Saksa mereväe admiral Erich Raeder kiirustas Hitlerit tagant vallutamaks Norrat, sest
halgijas, halgjas ning helkjas (Eisen 1995:44), aga Harjumaal ka all ja Muhul aljas (Masing 1998:117). Siiski pole haldjad tuntud kogu Eestis, sõna puudub täiesti Lõuna-Tartumaal, Võrumaal ja Lõuna-Viljandimaal, kus sama mõistet asendavad igasugused isad ja emad (Masing 1998:117), mida Eisen nimetab vaimudeks (Eisen 1995:44). Haldjas esineb üldse vähestel soome-ugri rahvastel, peale eestlaste tunnevad sõna ainult soomlased ja vadjalased. “Soomlased nimetavad teda haltia, mis on tegelikult samane haltija’ga ja see tähendab “pidaja, omaja, omanik”, ja haltu (voli, võim) ja hallita (valitseda, peremees olla).”(Masing 1998:117) Vanad eestlased mõistsid haldja all looduses elutsevaid hingesid, algselt ei olnud haldjatel mitte mingit visuaalset keha, hiljem haldjad antropomorfiseerusid ning ei olnud enam niivõrd seotud objektiga, mida nad kaitsma pidid. Nad võisid vabalt liikuda ning tahtmisel omandada
kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine
Jõhvi Gümnaasium Referaat Rootsi Koostaja: Klass: Õpeataja: Jõhvi 2009 SISUKORD 1. SISUKORD ...................................................................................................... 2 2. ÜLDANDMED .................................................................................................. 3 3. PINNAMOOD ...............................................................................................
Põhihariduse eesmärk on kujundada iseseisev õppija, kes suudab oma edasise õpitee kohta Eestlased, venelased, soomlased, valgevenelased, ukrainlased ... teadlikke valikuid teha, on otsustus- ja vastutusvõimeline, koostööaldis ja väärikas isiksus ning Loetletud peab olema kolm rahvust
väejuhatus satub Sx lõksu, uskudes, et Sx kordab 1914 a. sõjaplaani. 20 inglaste sõjavarustus langeb sõja käigus sx-ste kätte; prantslaste vaim murtud Esimene tõsisem tagasilöök 1940 juulis "lahingus Inglismaa pärast", kusbriti õhujõududel õnnestub peale jääda. 3. Nõukogude Liidu roll II ms-s. Sõja algperioodil (1939 1941): 21 17. sept 1939 tungib kallale Poolale, hõivates Ida-Poola 22 Nõudmised Soomele, et loodaks NL sõjaväebaasid, soomlased venitavad läbirääkimisi, NL ründab ootamatult sõda kuulutamata.Algab Talvesõda(nov 1939). Venelastele osutub raskeks murda läbi Mannerheimi liinist(külm + tundmatu maastik), märts 1940 sõlmitakse rahu: Soome loovutab mõned piirkonnad(Karjala maakitsus, Hanko sõjaväebaas), kuid iseseisvus jääb püsima 23 Analoogsed baaside lepingud Eestis, Lätis ja Leedus. Riigid püüavad küll vaielda, kuid on lõpuks sunnitud siiski järele andma
Selle tõttu võtsid venelased sõna ning koostati vastastiku abi osutamine leping. Lepiti kokku, et venelased saavad luua baase Eestisse ning samas nad ei sisene me siseasjadesse. Saksamaa kutsus aga paljusid eestlasi ümber asuma Saksamaale, ning lahkusid palju haritud inimesed. Sellega jäi Eesti osakesest ilma. Balti riigid sai enamvähema normaalselt Nõukogude Liiduga läbi, kuid Soome lükkas nende nõudmised tagasi, mille tõttu algas Talvesõda. Selle võitsid soomlased, kuna ilmastikuolud olid massihävitusrelvade toomiseks liialt ekstreemsed. Venelased lahkusid maalt ning said sellest väga väikese osa. Iseseisvuse kaotamine Kui Saksamaa hakkas sõjas edu saavutama, siis okupeeris ta paljusid riike, mille varjus leidis Nõukogude liit, et on õige aeg hakata vaikselt Baltimaade vabadust livkideerima. Varsti esitatigi Lätile, Leedule Eestile ultimaatumid, et lubataks ehitada baase juurde ning muuta valitsus Nõukogde võimule alluvaks. Kõik riigid alistusid
Tallinna Polütehnikum Eesti Vabadussõda Referaat Erki Tõnne PA-12A Tallinn 2013 Sissejuhatus 19. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Manifest kõigile Eestimaa rahvastele (Joonis 1), milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks riigiks ja mis kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Demoraliseerunud Vene armee taganes peaa...
Eesti laskesuusatamine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldine ajalugu......................................................................................................................... 3 Eesti ajalugu............................................................................................................................ 4 Eesti suusa ajalugu.............................................................................................................. 4 NL meistersportlase nimetus on omistatud ajavahemikus 1944-1989. a 294-le Eesti suusatajale, kusjuures 13 neist on kahekordsed meistrid. Laskesuusatamises on need järgmised:........................................................................................................................ 6 Eesti laskesuusatajate medalivõidud maail...
Püütakse väljendada kollektiivset ideaali ja läbi selle rahvusluseni jõuda. Norras pöörati nt tähelepanu viikingite ajale. Munthe Gerhard maalis akvarellidega.tasapinnaline stiil, selles stiilis kujutati kõike nii mööblit, tapeeti, raamatuid. Soome satub enne autonoomia savautamist venestamise surve alla ja kunstist sai vaimse vastupanu vahend venestamisele. Soome kunstnikke innustas eriti karjala, sest sealt oli kogutud Kalevala materjal ja seal oli suurejooneline loodus. Soomlased olid ka tublid arhitektid. Kuulsamaid arhitekte oli Eliel Saarinen. Tema poolt on kavandatud Helsingi Raudteejaam. Tema hooned on suured ja rohmakad. Nurgelised ornamendid kuhu on põimitud taimemotiiv ja muinasjutulised elukad. Tema maja on ka Eestis Draamateatri vastas. Kavand Suur Tallinn. Tähtis esindaja oli kujutavas kunstis Akseli Gallen-Kallela. Tema on meie Kristjan Raud. Ta on illustreerinud Kalevala
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
SISUKORD 1.KINNISVARA OLEMUS JA SISU.........................................................................................3 1.2.Kinnisvara liigitus.............................................................................................................3 2.KINNISVARA ASUKOHA KIRJELDUS...............................................................................6 2.1. Sotsiaal –ja majanduslikud näitajad Jõgevamaal.............................................................7 3.MAAKATASTRI ANDMED...................................................................................................9 4.EHITISREGISTRI ANDMED JA HOONE SEISUKORD...................................................12 5.KINNISTUSRAAMATU ANDMED....................................................................................13 6.KINNISVARA MAJANDUSLIKUD ALUSED....................................................................14 KOKKUVÕTE...........
25.01.1919 1919. aasta jaanuaris oli tunda muutusi Vabadussõja küsimuses. Eesti Rahvavägi asus kaitsema enda riiki, rahva moraal oli tõusmas, eestlased ja muud vabatahtlikud lõid koos löögiüksusi, meie riik sai Soomelt abiks nii relvi kui ka raha, samuti aitasid soomlased meid sellega, et moodustasid vabatahtlike väeosi. 7. jaanuaril, 1919 aastal tungisid Rahvaväelased peale ning sellega saavutati edu, isegi siis, kui Punaarmeelasi oli korduvalt rohkem. Jaanuari keskpaigaks olid meie käes Rakvere, Narva ning Tartu. Punaste kätte jäidki veel Lõuna-Eesti koos Võru ja Valga linnaga. Lätlastele oligi kõige tähtsam just Valga linn, sest seal oli tolle aegne ainuke korrasolev raudteeühendus Venemaa ja Riia vahel
Praegu on see orgaaniline areng poliitiliste otsustega rikutud ja lahknemine tõenäoliselt vältimatu. Olaf Suuder: aidake eelarve täis juua! (Postimees, 16.11.17) Eesti praeguse alkoholipoliitika peaarhitekt Jevgeni Ossinovski on oma algatuse üle ammu kontrolli kaotanud, leiab ajakirjanik Olaf Suuder. Kas mitte selliseks ei kujune meie riigi uus tunnuslause praeguse koalitsiooni jõulise aktsiisipoliitika tingimustes? Kui Eesti statistiline alkoholitarbimine väheneb, soomlased siit jooki enam kõrgete hindade tõttu kaasa ei osta ja oma rahvas toob vajamineva kraami Lätist, on vaja arvestatava januga lisajõudu, mis tagaks kümnete miljonite eurode ulatuses riigieelarvesse planeeritud aktsiisitulu laekumise. Õnneks või õnnetuseks sellist jõudu ei paista. Mõistmine, et eelarvepoliitikas läks midagi valesti, on tänaseks ootuspärast vertikaali pidi läbinud alt ülespoole peaaegu kõik võimalikud tasandid
Dzäss levis juba enne Esimest maailmasõda, kuid just 1920ndaid nimetatakse «kergemeelseteks» ja dzässil on selles oma osa. Kohvergrammofon võrrelgem seda papa Kiire suure ja raske imemasinaga («Mingem üles mägedelle...») laiendas muusika tarbimist ja levikut; tulemas oli raadio. Eesti põhjarannikul jäid 1920ndad ajalukku ja rahva mällu salapiirituse ajastuna. Eestis oli kehtinud kuiv seadus aastail 19141920 (olemata seejuures päris kuiv); soomlased kehtestasid oma kuiva seaduse 1919 ja see oli jõus 1932. aastani. Selle ajaga veeti Eestit Soome lugematu arv kanistreid piiritust ja teeniti raha, mille täpne suurus pole teada, kuid mille suurest hulgast annavad tunnistust «piiritusekuningate» uhked häärberid päris paljudes rannakülades. Eestile ei teinud see keelatud äri mingit kahju, kuid korra ja seaduse nimel ning lugupidamisest sõbraliku naaberriigi vastu püüdsid politsei ja piirivalve seda igati takistada.
Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud isegi mõisnikku, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid Lõuna-Eestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid, kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes asusid eriti arvukalt Viru- ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad Eestisse rännanud soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi. Võrdluseks
etniline identieet. Need rahvad, kes on läbinud rahvusliku ärakamise. Etnose arengujärgu lõppstaadium. Kaukaasias on 3 riiki: Armeeni, Gruusia ja Aserbaitsan, kuid rahvuslik olukord on seal väga kirju. 30 erinevat rahvust, parem öelda erinevat rahvast! See on meile üks lähedal paiknev suure mitmekesisusega ala. Eestis elavad rahvused- eestlased 930 tuhat, venelased 351 tuhat, ukrainlased 29 tuhat, valgevenelased 17 tuhat, soomlased 11 tuhat, tatarlased, lätlased, poolakad, juudid, leedukad 2 tuhat. Sakslased 1800. Eestis elab väga palju erinevaid rahvusi, ka 1 inimene rahvusest on esinadatud. Millised rahvad elavad Eestis? 2000 rahvaloenduse järgi Eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, tatarlased, lätlased, poolakad, juudid, leedulased, sakslased, armeenlased. Gagauusid-Kaukaasia rahvas. Karaiimid-ühte pidi on juudid. Jne, jne, jne Kokku 170 rahvast
Rootsi Koostaja: Audru Keskkool 10 klass Juhendaja: Sissejuhatus Rootsi asub PõhjaEuroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja PõhjaAtlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ü...
~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170 000 Languse tingisid sõjad: U. 10% rootslasi, posi- Suur nälg (1696-97). Põhjasõda (1700-1721) Liivi ja Rootsi-Poola sõda. tiivne iive, sisseränne: Ilmastikust tingitud Eesti aladel lõppes see Tingis ka nälg 17.saj. soomlased (Soome ala- probleemid (sadas sõda 1710-ks aastaks. alguses (1601-1603). delt võeti mehi sõjaväkke, palju teravili ei kas- Katk (1709-1710) Tulemused: 75% taludest Eesti aladelt mitte nö. vanud; samal ajal veeti tühjaks jäänud, rohkem sõja põgenikud), lätlased vilja Rootsi, kus oli kannatas Kesk-Eesti, sest (piisavalt vaba viljakat samuti nälg. Siinsed seal oli tihedam asustus maad), venelased (17. saj
ööbib Hiiumaal üle 15 000 turisti. Lisaks mainitud asjaolule ööbib suur osa turiste sugulaste/tuttavate juures. Hinnanguliselt võib Hiiumaal ööbivate turistide tegelik arv olla aastas ca 30 000. 6 Tallinna Tehnikakõrgkool Majutusteenuse tarbijaskond jaguneb hinnanguliselt 1/3 osas välis- ja 2/3 osas siseturistideks. Hiiumaa väliskülastajatest enamuse (üle 50%) moodustavad soomlased, kuid tegemist on kahaneva trendiga. Samas tuginedes EAS Turismiarenduskeskuse uuringutele saab väita, et järjest on pikenenud soomlaste Eestis sh. ka Hiiumaal veedetud aeg. Lisaks Soomele on Hiiumaa külastajate hulgas ka palju Saksamaalt, Rootsist ja Lätist pärit turiste. Tõusvat trendi on märgata Venemaalt pärit külastajate hulgas. Eestis on turism hooajaline äri ja majutusteenuse sesoonsus Hiiumaal langeb kokku kogu Eesti vastava perioodiga
Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis 1.Tuumajaamadest üldiselt 2.Eesti ajalooline seotus aatomienrgiaga 3.Tuuma reaktorid ja kütus 4.Ohud ja tuumakütuse jäägid 5.Majanduslik otstarbekus ja omanikud Viimastel ajal on hoogustunud debatt Eesti oma tuumajaama võimaliku ehitamise üle.Jaapanis asetleidnud 9 magnituudine maavärin, sellele järgnenud 38,5 m hiidlaine ja järgnenud avariid Fukushima Daiichi tuumajaamas on pannud inimesed muret tundma tuumaenergeetika tuleviku üle. Nagu ikka esineb nii poolt kui vastu käivaid seisukohti. Kahjuks pole tuumajaama vastastel eriti muid põhjendusi kui vaid see, kui ohtlik see on. Kuid maailmas on söe, gaasi ja hüdroelektrijaamades tunduvalt rohkem õnnetusi kui tuumajaamades. Praegu on maailmas umbes 443 töötavat tuumareaktorit ja ajast, mil esimene tuumajaam aastal 1954 NSVL tööd alustas, on olnud vaid 3 suuremat avariid. Ja tuletagem kasvõi meelde ajaloost seda, kuidas 1906. aastal hävis te...
Paul Burman tegi impressionistlikke pilte, tal oli ka ekspressiivne, jõuline alatoon. Oskar Kallis, teda on peetud üheks andekamaks Eesti kunstnikuks, kelle anne ei jõudnud välja areneda, kuna ta põdes tiisikust ning suri noorelt. Juugendlik, rahvusromantiline stiil ning pildid Eesti mütoloogia ainetel, kuulsaimad Kalevipoja teemalised. Sel ajal alustas oma loominguga ka Karl Jansen, rahvusromantilised teemad. Arhitektuuris tegid Eestis sel ajal ilma rohkem soomlased, nt Lindgren ja Lönn projekteerisid Estonia teatri juugendlikus stiilis. Tartusse tegi Saarinen Pauluse kiriku. Ehtne rahvusromantiline hoone Tartus on eestlase tehtud, EÜSi maja, mille insener oli Georg Hellat. Eesti kunst Vabariigi ajal Vabadussõja ajal loodi Tartusse kunstiühing Pallas, mille raames 1919 avati Kõrgem Kunstikool Pallas, ühingusse ei kuulunud vaid kunstnikud, ka kirjanikud olid sellega seotud, kunstnikest näiteks Triik, Tassa, Starkopf, Mägi jne
Soome kirjanikest on just tema teoseid avaldatud kõige suuremates tiraazides üle maailma. Nimelt seda -- viljakust ja kommertsedu -- panid talle pahaks soome modernistid, kui lükkasid Waltari loomingu pikemalt kommenteerimata ajaviitekirjanduse hulka.4 2008. aasta sügisel tähistati Soomes suurejooneliselt Waltari 100. sünniaastapäeva. Modernistlik esteetika on unustatud, raamatu väärtus ei ole enam pöördvõrdelises sõltuvuses tema mahuga ja soomlased on otsustanud olla oma suurmehe üle uhked. On ka põhjust -- ,,Sinuhest", ,,Mikael Karvajalast" ja ,,Mikael Hakimist", ,,Johannes Angelusest" ja ,,Turms, 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Mika_Waltar 2 http://www.kirjasto.sci.fi/mwaltari.htm 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Mika_Waltar 4 http://www.looming.ee/?archive_mode=article&articleid=152 3 surematust" on ilmunud tõlked kõigis suuremates keeltes, esimesest on Hollywoodis tehtud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
