Realism ja Impressionism (0)

Realism
19 saj keskel toimub muutus. Paljud sõltumatud kunstnikud hakkasid romantismist eemalduma. Pärast 1830. aastat hakati romantismi akadeemia poolt arvestama. Loobuti väljamõeldud kujundiest, fantaaisast, põnevatest motiividest ja hakati kujutama ainult seda, mida nad nägid enda ümber. Kõige tähtsamaks peeti tegelikkuse ja tõe kujutamist. Eemaldumine romantismist polnud järsk, toimub järk-järgult.
Pariisist läheb grupp inimesi maalima Barbizoni metsa ja hakkavad tegelema loodusemaaliga. Kujuneb välja Barbizoni koolkond. Üks nendest kunstnikest oli Theodore Rousseau( 1812 -1867), kes jäi päris paikseks. Teosed valmivad otse loodusest. Tema on põhiliselet tuntud kui loodusmaalija. Loodusest võeti kõik: värvid, kompositsioon, detailid ja ise midagi juurde ei lisatud.
Jean Francois Millet ( 1814 -1975). Kui teised maalisid põhiliselt loodusmaastikke siis tema sümpaatia kuulus talupoegadele, ta kujutas maalidel lihtsate inimeste rasket igapäevast elu ja see ei meeldinud kunstipublikule. Kardeti et Millet oma kujutamisega õhutab mässumeelsust. Tal oli väga suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müümisega ja tulemuseks oli surm tundmatuna. 19 saj lõpupoole avastati kui suurepärane ta tegelikult on. Saadi aru, et ta dokumenteeris talupoegada elu ja alles siis hakatakse seda hindama nagu tõelist ajaloolist dokumenti. Võetakse eeskuju.
Honore Daumier (1808- 1879 ) hakkas ennast teadlikult vastandama kogu prantsuse kunstile, püüdis võtta oma tegelased argielust, tema töödes on ühiskonnakriitiline iseloom. Põhiliselt on tema tööd joonistused ja litograafiad, pigem illustratsioonid mida ta radikaalsetele ajalehtedele tegi. Tema tööde tüübid mõjuvad karikatuursena. Ta naeruvääristab seda, mida ta enda ümber näeb. Parlamentaaride ja ministrite kujutamine käib. Tavainimese suhtes leebem. Ta tegi ka skulptuure, samas tema maalid on pehmemad. Ta on esimene kunstnik, kes oma maalidel kujutab linnaelanikke . Teos („Kolmanda klassi vagun “).
Gustav Courbet (1819- 1877 ) radikaalne , kuid peetakse kõige sihikindlamaks ja tähtsamaks realistiks!!. Kui üldiselt realistid maalisid väiksemõõtmelisi maale, siis tema maalis suuremõõtmelisi maale, motiiv oli argipäevane mitte idealiseeritud. Tähtsamad teosed on „Matus Ornansis“ „Kivilõhkujad“, „Allikal“. Ta maalis ainult seda mida ta nägi. Maalis olustikumaale, natüürmorti. Loobus oma mingist väiksest kohast ja tegi ise oma näituse, mille nimeks sai REALISM. Sealt tuleb ka sõna contranäitus, mis on uuendusliku kunsti aluseks. See teeb ka maha eelnevat kunstiajalugu, sest tehakse maha asju nagu ajaloo sündmusi, mida maalida ei saa, sest seda ei näe oma silmaga.
Realism tõi kaasa endaga ka fotograafia , mis aitas paremini ja täpsemalt jäädvustada tegevust.
Saksamaa realism
Kui prantsusmaal oli motiiv teisejärguline siis mujal Euroopas muutub realism jutustavamaks. Eriti levib realism Saksamaal. Ajaloomaalidel maaliti kõik detailselt välja. Adolph von Menzel kajastas oma loomingus Friedrich suure ajastut. Ta on oma loomingus esimesi saksamaa kunstnikke kes kajastas suurlinna elu ja tööstusettevõtteid. Teosed „Surnud“.
Venemaa realism
Ilja Repin – teda peetakse üheks tähtsamaks Venemaa ajaloo maalijateks. Tema kõige kuulsam maal: „ Burlakid Volgal“ Venemaal kujutatakse palju kohalikku elu.
Rootsimaa realism
Algab vabaõhu maali tõus Skandinaavia kunstis. Rootsis kõige kuulsam Anders Zorn .
Eesti realism
Eestis on realism seotud rahvusliku kunsti tekkimisega . Johann Köler, kelle looming on palju seotud Venemaaga, töötas kaua Peterburi kunstikoolis. Ta oli Nikolai II õuemaalija. Ta oli rahvusliku kunsti alustala. Suurtemates töödes on näha akadeemilisust, väiksemad maalid on seotud koduga. Teos „Ema portree“.
Skulptoritest kuulsamad on August Weizenberg , kelle tähtsaim teos on „Lindakuju“. Tema loomingu eeskujuks on pigem Taani klassitsism . Amandus Adamson, kelle eeskujuks on Prantsuse realistlik skulptuur . Teos: „Russalka“.
Maalijatest Paul Raud sai oma koolituse Saksamaalt, aga ta on küllaltki kuivavõitu võrreldes Kristjan Rauaga .
IMPRESSIONISM
Eduard Manet alustab oma karjääri realistina, ta oli ka see, kes hakkas maalima Pariisi ja kaasaegset linnaelu ja alates 1860 aastast sai ta tuntuks läbi selle et ta hakkas võtma oma maalide eeskujuks tuntud kunstnike tuntud maalide koopiaid , mis tekitas suure skandaali ühiskonnas. „Eine murul“ tõi talle kuulsuse. Ta tegi sellepärast nii, et ta püüdis sellega näidata, et see mida maalitakse pole tähtis, vaid tähtis on see, kuidas maalitakse. Šokeeris kunstipublikut antud maaliga. Impressionistid pidasid teda oma isaks. Veel teoseid: „ Olympia “, „Härjavõitlus“, „ Mehhiko keisri Maximiliani mahalaskmine“, „Rõdu“, „Berthe Morisot“
Impressionismi võib vaadelda kui realismi edasiarendust. 1860ndatel aastatel hakkasid mõned noored kunstinikud realisti esindaja mõtet edastama . 1974 aastal jõuavad need kunstnikud oma esimese ühisnäituseni. Seal oli esindatud ka Claude Monet „Tõusev Päike“. Noored said hüüdnimeks impressionistid – jäädvustasid hetkemuljet. See töö annab edasi väga hästi impressionistide põhimõtet. Impressionistid hakkavad maalima pintslilöökidega. Värvid pannakse kõrvuti ja need hakkavad üksteist mõjutama.
Kõik eelnevad kunstivoolud võtsid maalikunstis kasutatusele uued sužeed ja seda tegid ka impressionistid. Nad olid esimesed, kes hakkasid kujutama suurlinna elu, tantsuplatse, suitsevaid vedureid. Nad hakkasid ka uutmoodi maalima. Peategelaseks on nende maalidel valgus. Esemeid peab maalima sellisena, nagu me seda näeme. Hetke nägemine oli ainus tõde. Me näeme läbi valguse ja õhu. Pilte tuleb ka nii käsitleda. Läbi erineva valguse annab kõiki asju uuesti maailda, erinevat moodi. Värviti kiirelt, et saada sama valguse hulka.
Impressionistid värvisid ka varjud värviliseks. Tööd muutuvad tasapinnaliseks. Impressionistid hülgasid traditsioonilise kompositsiooni. Nad võtsid kindla eluhetke ja hakkasid seda täpselt kujutama. Impressionismiga muutub kunst isiklikumaks(subjektiivsemaks) impressionistid ei tee mitte kunsti selle pärast et teisi rõõmustada vaid pigem enda jaoks. Peamiseks motiiviks jääb maastik , tegeleti vabaõhumaaliga ja kuna valgus oli tähtis, siis pidi kiiresti maalima. Impressionism on murranguline aeg kunstiajaloos. Ta viib lõpule pika arengu, mis on alguse saanud renessansist . Impressionism viib looduse kujutamise omaette täiuseni, lõpetab vanema kunstiajaloo ja on alguseks uuele kunstiajaloole. Sajandivahetusel toimub korra tagasiminek ja tehakse palju sellist kunsti, mis on seotud vanema kunstiga.
Claude Monet – üks kuulsamaid impressioniste. Kuulsad maalid „Kaputsiinide bulvar Pariisis“, „Jalutuskäik, „Naine peavarjuga“, „Mooniväli“, „Talvemaastik“. Tema kõige kuulsam teos on „ Roueni katedraal “. Teda huvitas vee maalimine, vee sillerdus, tiigid. Elu lõpupoole tema tööd muutvad hästi lopsakaks, ta kasutas väga palju värvi oma töödes.
Camille Pissarro – tema maalis palju päikeseküllaseid Pariisi tänavapilte ja ka loodust. Teosed: „“punased katused“, Sild Rouenis“.
Auguste Renoir – maalis peale maastike ka inimesi, eriti meeldis talle alasti inimkeha kujutamine ja punapäised naised. Tema kunst on hästi soe, südamlik ja elurõõmus. Teosed: „Tuuleiil“, „ Tualett “, Madame Monet pojaga“, „Akt päikesevalguses“, „Madame Henriot“
Alfred Sisley – suurlinna maalija . Teosed: „üleujutus Port Marly ’s, „Küla Seine’i kaldal “, „St Martini kanal Pariisis“
Edgar Degas – tegeles pastelljoonistusega. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine oma teostes. Teosed: „ Tantsija “, „Concorde’i väljak“, „Absint“, „Täht laval“, „End kuivatav naine“, „Juukseid kammiv naine“, „Sinised tantsijannad“
SAJANDIVAHETUSE KUNST
SÜMBOLISM
19, 20 saj vahetusel on kunstil palju erinevaid nimetusi. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, püüdsid oma iva sisse panna. Käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, surm, elu ringkäik, üksindus, armastus, erootika, inimese osavus looduses. Nad püüdsid neid teemasid lahendada ebatavaliste süžeede kaudu, salapärasusega rõhutati, et elu on müsteerium. Sümbolistidel on tähtis see, mis on pildil kujutatud. Sümboliste seob mõttemaailm. Kunstnikud olid erineva käekirjaga.
Prantsuse sümbolisti Pierre Puvis de Chavannes peetakse Prantsuse sümbolismi eelkäijaks. Tema tööd : „ Neiud rannas “, „Nägemus“, „La Madeleine“. Odion Redon: „Ämblik“, „Idamaa naine“.
Euroopa sümbolism
Sümbolism hakkab hiljem edasi Euroopasse minema. Levib kiiresti Kesk-Euroopas ja ka Skandinaavias. Venelaste seas levis samuti sümbolism
Skulptuur
Üks tuntumaid skulptoreid on Auguste Rodin, keda peetakse ka impressionistiks, aga tema temaatika on seotud sümbolismiga. Ta loobub klassikalisest siledast pinnast. Tööd „ Pronksiaeg “, „Mõtleja“, „Calais’ kodanikud“, „Põrgu väravad“ – eeskujuks oli Sixtuse kabeli seinamaal , „ Suudlus “, „Jumala käsi“, „ Saatana käsi“, Honore de Balzaci monument “, „Poeet ja muusa “.
Juugend
Sümbolismi üks käsitluslaad on juugend. Uus stiil hakkas levima tarbekunstis ja arhitektuuris. Alguse saab ta Suurbritannias. Osa inimesi hakkasid tööstusliku tootmise vastu võitlema. Nad leidsin, et vabrikutoode oli koatanud oma väärtuse. Arvati et tööstuslik toodang on ebaeetiline ja ühiskondlikult kahjulik. John Ruskin arvas nii. Ta ülistas keskaegset käsitööd. See oli nii töö kui kunsti endasse ühendanud ja ilu ja praktika. Uusajal kujutav kunst oli lahutanud tarbekunsti täielikult visuaalsest kunstist. Hakati keskaegsele kunstile tähelepanu pöörama. 19 saj keskel Ruskini ideel sündis rühmitus Prerafaeliidid . Nad läksid Rafaeli eelsesse kunsti tagasi. Nad tahtsid vabaneda sellest, mis oli endaga kaasa toonud renessanss. Tuntumaid esindajaid on William Morris (1834-1896). Ta püüdis kogu oma energia ja varandusega taaselustada hääbuvaid käsitööalasid ja traditsioone. Hakati looma esemeid, mis olid lihtsad, funktsionaalsed ja materjaliehtsad. Prerafaeliidid panevad aluse uuele kunstile. Ta omandab erinevates piirkondades eri nimetuse: inglismaal nim seda modern style’iks. Juugendstiilis hakati kõike kujutama – keraamikat, ajakirju, plakateid, raamatuid, mööblit.
Esindajatest – austerlane Gustav Klimt. Teosed „Juudit“, „Lootus“, „Naise kolm iga“, „ Danae “.
Juugendi arhitektuur
Kõige tähtsam on Antonio Gaudi katedraal. Gaudi on põhiliselt seotud Barcelonaga. Ta võtab oma kavandmise juures eeskujuks orgaanilise looduse vormid. Tema poolt on ka tehtud Casa Battlo. Guelli park on tema poolt kavandatud. Veel juugendi esindaja - Viktor Horta Belgiast. Juugendstiil oli küll tekkinud täästustoodangule vastu, aga sama juugendis hakatakse rohkem ja rohkem kasutama uusi tööstuslike ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi. Esimesena kasutati uut materjali just tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades.
Barcelona Antoni Gaudi. Ta töödes pole ühtegi sirgjoont ja väga oluline on lohesoomus. Barcelona võimas kirik . Liivaloss . Lisaks sellele on tema poolt ka kavandatud Guelli park, kus asub maailma suurim pink. See on erastatud maa, kuhu Gaudi tegi pargi.
Prantsusmaal on kuulus veel Hector Guimard . Temal on kuulsad Pariisi metroo sissepääsud, mis on ka juugendlikud. Nendes on ka kasutatud taime ornamenti ja lillemotiivi.
Juugendi kujutav kunst
Kui siiamaani on kunst püüelnud loodusläheduse poole, siis nüüd püütakse luua dekoratiivset tervikut . Kujud ja pildid pidid olema seotud sisekujundusega. Värvid on ebatavalised ja mitte looduslikud. Pigem arvestati rohkem ruumikujundust. Tuntumaid kunstnikke on Aubrey Beardsley . Ta oli iseõppinud kunstnik ja suutis ennast kuulsaks teha, kuigi ta elas ainult 26 aastaseks. Tema looming on elegantne aga moondatud, tasapinnaline, dekoratiivne , aga samas väga mõjukas.
Saksa keelsetes maades on kuulus ka Gustav Klimt. „Suudlus“
RAHVUSROMANTISM
See hõlmab enda all ka põhjamaade sümbolismi. 19 saj teine pool toob endaga kaasa rahvusliku liikumise. Saksamaa, mis oli killustunud, sealt hakkab lähtuma see ideoloogia, kus püütakse kindlustada rahvuslikku eneseteadvus ja seda näidata läbi rahvuskultuuri. Kunstnikud, kes olid rahvuslikult meelestatud, hakkasid läbi oma kunsti näitama oma rahva sümboleid, kultuuri, mütoloogiat, rahvuslikku ajalugu, pöörati tähelepanu rahvalauludele, looduse kujutamisele. Püütakse väljendada kollektiivset ideaali ja läbi selle rahvusluseni jõuda. Norras pöörati nt tähelepanu viikingite ajale.
Munthe Gerhard maalis akvarellidega.tasapinnaline stiil, selles stiilis kujutati kõike– nii mööblit, tapeeti, raamatuid. Soome satub enne autonoomia savautamist venestamise surve alla ja kunstist sai vaimse vastupanu vahend venestamisele. Soome kunstnikke innustas eriti karjala , sest sealt oli kogutud Kalevala materjal ja seal oli suurejooneline loodus. Soomlased olid ka tublid arhitektid. Kuulsamaid arhitekte oli Eliel Saarinen. Tema poolt on kavandatud Helsingi Raudteejaam . Tema hooned on suured ja rohmakad. Nurgelised ornamendid kuhu on põimitud taimemotiiv ja muinasjutulised elukad. Tema maja on ka Eestis Draamateatri vastas. Kavand Suur Tallinn.
Tähtis esindaja oli kujutavas kunstis Akseli Gallen - Kallela . Tema on meie Kristjan Raud. Ta on illustreerinud Kalevala. Algselt oli ta realismilähedane maalija, aga hiljem avastas ta , et rahvaluule maailm, nõuab tinglikumat lähenemist. Mõjutanud ka teisi kunstnikke.
Põhjamaade rahvusromantism on seotud ka Venemaaga. Venelased võtavad palju soomlastelt üle. Nikolai Roerich . Rühmitus Mir Iskustva on seotud juugendliku sümbolismiga ja selle esindaja oli Nikolai, aga tema maalis pigem rahvusromantilisi teoseid. Mäed on tähtsal kohal ja sinine värv on tema lemmik.
Mõned maalivad ka selliseid maale, mis kuuluvad sinna sümbolismi hulka. Norrakate Edvard Munch . Hullumaja vahepeal , saab terveks aga hea intensiivsus kaob ära. (Viiraltil sama, lõpetab absinti joomise ära) Tema teemadeks on üksindus, armastuse kadumine, surm ja depresiivsed. Neid ta lahendab ergsate ja säravate värvidega. Psüühilisi elamusi selgitab ta kõver joon, mis seob teda juugendiga .
Postimpressionism
Nendeks hakkasid nimetama ennast kunstnikud, kes olid alustanud oma tööd impressionistidena ja hiljem selles pettusid . Valisid uue loomingusuuna enda jaoks. See suund on väga erinev, Kõik kunstnikud on hästi erinevad, sellepärast ei saa postimpressionismi nimetada stiiliks või vooluks.
Vincent van Gogh – tegu on hollandlasega, kelle sooviks oli saada misjonäriks, aidata inimestel saavutada endaga lähedus. Oma elu elas ta erakuna, ei suutnud teiste inimestega suhelda. Töötas mõnda aega Belgias ja seal tekkis tal huvi kunsti vastu. Tema esimesed teosed on porised, tumedates toonides, maalib ta põhiliselt lihtsaid inimesi või esemeid. 1880 aastate lõpus läheb ta Pariisi ja õpib Camillo Pisarro juures impressionistlikku maali. Impressionistidelt võtab ta üle värvide heleduse ja hoogsa maalimisviisi. Ta põdes ühte epilepsiavormi ja väga intensiivsed haigushood. 1889 aastal läheb ta Pariisist minema. Ta maalis täiesti üksinda, ta kunst hakkab muutuma isikupärasemaks ja värvid intensiivsemaks ja joonistused tinglikumaks. Ainuke inimene, kellega ta surmani suhtles oli vend, kes ostis ka ta kunsti, kuigi tema loomingut oli raske müüa. Teine mees, kellega ta suhtles oli Gauguin . Nad olid head sõbrad. Ta tahtis väljendada värvidega oma tundeid. Kõige imepärasemad teosed elu lõpus. Ta uskus seda, et värvid võivad väljendada nii tundeid kui ka ideid. Ta kasutas värve nii nagu tema tahtis. Pidas ennast koguaeg impressionistiks, sest ta ei tahtnud ennast oma sõpradega vastandada. Teosed: „Kartulisööjad“, „Külvaja“, „Isa Tanguy “, „Õites ploomipuu “, „Kalapaadid rannal “, „Päevalilled“ – kõige kuulsam maal., „ Arles ’i naised“, „Autoportree lõigatud kõrvaga“, „Tähine öö“, „Viljaväli varestega“. Oma elu lõpetab ta enesetapuga. Poob üles ennast. Lõikab ka veel kõrva otsast, naise pärast.
Paul Gauguin – ta oli van Goghi sõber. Õppisid mõlemad koos Pisarro juures. Kuni 35 aatsani töötas ta eduka börsimaaklerina. Samal tegeles ta kunsti kogumisega. 35 aastates avastas ta, et hakkab kunstnikuks, jättis pere maha ja sukeldus boheemlaste ellu. 1888 aastatest hakkas ta pettuma impressionismis ja talle tundus, et impressionism on passiivne nähtava maailma väljendamine. Impressionis oli tema arvates „silmad ilma ajuta“. Ta oli üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kusntnik. Ta tutvus kirjanike ja kriitikutega. Ta arvas et kunst peab kandma hingelist ja vaimset sõnumit, kunstis peab olema midagi müstilist. Ta elas hilisematel aastatel Haitil . Ta otsis inspiratsiooni eksootilistest kultuuridest. Ta töötas ka koos sümbolistidega. Ta nimetas ennast uhkelt barbariks loobudes läänetsivilisatsioonist, minnes lõunamere saartele. Teostes on oluline kontuur ja ta loobub varjudest. Värv , joon ja vorm. Selle taga ka mõte.Teosed: „Nägemus pärast jutlust“, „van Gogh päevalilli maalimas“, „Öine kohvik Arles’is“, „Autoportree kollase Kristusega“, „Kaunis Angele“, „Maastik“, „Tahiti naised rannas“, „ Neiu lehvikuga“.
Paul Cezanne – temast algab pihta 20 saj kunst. Teda peetakse kunstnikuks, kelle töödes on suur hulk küsimusi ja otsinguid, mis mõjutavad uue sajandi kunsti. Ta loobub kõikidest senistest kujutamisprintsiipidest ja hakkab otsima ainsat võimalikku ja objektiivset kujutamisviisi. Sündis pankuriperekonnas, oli ainukene poeg, sai elu lõpuni mõõdukat abiraha . Kunsti õppis Pariisis. 1874 aastal kui toimus impressionistide näitus, siis kõige suurema mõnituse sai Cezanne, sest tema piltide joonistus näis kõige rohkem moonutatud, ruumikujutus väga kohmakas. Tõmbus tagasi, läks sünnilinna ja töötas seal elu lõpuni, oma töid õnnestus tal eksponeerida harva. Algselt impressionismilaadne maalimisviisist sai ta värve ja valguse. Ta proovis ühendada impressionsitlikud värvid klassitsistliku kunstiga. Selleks et näidata ruumilisust ja vormi, soovitas loodusest nähtavaid esemete vormi lähendada geomeetrilistele kujunditele. Ta pidas võimalikuks maalimist mitmest vaatepunktist, sellega lõhub ta tsentraalperspektiivi aga paneb aluse konstrueerivale kunstile. Sisu on teisejärguline. Tähtis on maaliline struktuur. Tema kui väga ebapopulaarne kunstnik, tema teosed avastati pärast tema surma ja pannakse alus uuele kunstivoolule kubism Teosed: „Isa ajalehte lugemas“ (1866), „Moodne Olympia“, „Püha Antoniuse kiusatus “, „Laud“, „ Marne ’i kallas“, „ Suitsetaja “, „Sainte Victoire’i mägi“, „Suured suplejad“
Henri de Toulose – Lautrec – vanasse aadlisuguvõssa kuulunud mees. Tema ema ja isa olid omavahel nõod. Tal oli luuhaigus. Lapsepõlves elas ta üle väga raske õnnetuse ja nii kui ta kukkus, murdusid luud ja nende tõttu ta kasvas moondunud kehavormidega kääbuseks. Ta hakkas maalima, päris varajases nooruses maalis ta väga hästi. 1886 läheb ta Pariisi. Kuigi ta oli invaliid , oli ta kõrge enesehinnanguga. Tema loomingut mõjutasid algselt nii impressionistid kui ka hiljem juugendist, Jaapani värvilisest puulõikest. Ta hakkas kujutama oma kaasaegseid inimtüüpe. Inimesi kujutades näitab ta nende ühiskondlikku kuuluvust ja kujutab nende isikuomapärasid hästi kultuurselt. 1892 aastal hakkas ta tegutsema värvilise litograafiaga. Ta hakkab tegema plakateid, peetakse ka reklaamikunsti rajajaks. Oma elu viimased aastad elas ta bordellis, sest sealt ta leidis armastust. Teosed: „Ema portree“, „Inglise neiu „Star“ lokaalist“, „Jane Avril tantsimas“, „Divan Japonais“ reklaamplakat , „Tualett“, „Üksi“.
Neoimpressionism
1886 aastal impressionistide viimasel ühisnäitusel torkavad silma sellised kunstnikud, kes annavad loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Seda hakatakse kutsuma püantilismiks. See on tulnud prantsusekeelsest sõnast – punktitamine. Nimetatakse seda ka neoimpressionismiks. Rajajaks oli prantslane Georges Seurat . Tal oli impressionistidega sama eesmärk – võimalikult tõetruult jäljendada nähtavat maailma, kuid Seurat tahtis oma meetodit järjekindlamalt teadusele toetada. Ta arvestas sellega, et värvilised objektid mõjutavad üksteises nähtavat värvust.ta hakkab kasutama täiendvärve. Ta ei seganud omavahel värve vaid kasutas optilist nägemist. Teosed: „Modell“, „ Kabaree “, „Kanal Graveline’s“, „Tsirkus. 1884 aastal tutvus Seurat Paul Signaciga, kelle mõjul hakkab Seurat kasutama ainult puhtaid spektrivärvuseid. Tööd muutvad erksamaks ja tasapinnalisemaks. Signaci teosed: „Felix Feneoni portree“.