Äriplaan (21)

Tallinna Tehnikakõrgkool
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
THE TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING

ÄRIPLAAN

PÄHKLIMETSA PUHKEKESKUS

Transporditeaduskond

Õpperühm: Li-51a

Üliõpilane: Ronald Vaet

Kontrollis: Marko Müürisepp
Tallinn 2008

Sisukord:

ÄRIPLAAN 1
Transporditeaduskond 1
Õpperühm: Li-51a 1
Üliõpilane: Ronald Vaet 1
Sisukord: 2
1 OSA 3
Kokkuvõte 3
2 OSA 5
HIIUMAA TURISMIKESKKOND 5
Turu kirjeldus 5
Hiiumaa turismiteenused 6
Majutus 7
Swot analüüs 7
Turule sisenemine ja konkurents 8
3 OSA 9
Ettevõtte profiil 9
Lähteandmed 9
Juhtimine ja personal 10
Missioon 10
Ettevõtte peamised eesmärgid perioodil 2008-2011 11
Strateegilised tegevused eesmärkide saavutamiseks 11
4 OSA 12
Finantseerimine 12
Tasuvusanalüüs 12
Projekti detailne eelarve 12
Finantsprognoosid 13
Prognoositud kasumiaruanne 13
Prognoositud bilanss 14
Prognoositud rahavood 15

1 OSA

Kokkuvõte

Hiiumaa on saar kus külaline leiab
unikaalse looduse, maailma ühe vanima
töötava tuletorni, põnevaid militaarrajatisi,
kuuleb saare vägilase - Leigriga - seotud
legendidest ja paljust muust huvitavast.
Eraldi “vaatamisväärsus” on hiidlane ise.
Hiidlase nali - see on nagu muuseas
saadetud repliik, mille mõtet taipad alles
mitme päeva möödudes.
Hiiumaa turismitoodete pakkujaid võrreldes on iga-aastaselt suurenenud konkurents majutusteenuse pakkujate vahel. Teiste turismitoodete/teenuste nõudluse/pakkumise suhe on kahjuks tugevalt nõudluse kasuks – näiteks aktiivse puhkusega seotud teenuse pakkujaid võib pea ühe käe sõrmedel üles lugeda, samuti napib atraktiivseks arendatud ajaloo- ja kultuuripärandiga seotud turismiatraktsioonidest. Selleks, et külalised saarel kauem viibiks ja seal rohkem kulutaksid, on oluline pakkuda turistidele originaalseid ja põnevaid tegevusi vaba aja veetmiseks.
Ettevõtte tegevuse eesmärk on pakkuda Hiiumaal, läbi arendatava Pähklimetsa kompleksi, majutusteenust koos erinevate vaba aja veetmise võimalustega.
Käesoleva projekti raames ehitatakse kaks külalistemaja tingimustele vastavat ning Hiiumaa puitarhitektuuri traditsioone edasi kandvat majutushoonet. Majade arhitektuuriline omapära ja maitsekalt kujundatud territoorium aitavad esile tuua „saarelist atmosfääri” ja Hiiumaa looduse unikaalsuse. Samuti luuakse vajalik infrastruktuur , millele tuginedes on võimalik pakkuda laia valikut lisateenuseid vaba aja veetmiseks.
Pähklimetsa kompleksi kui turismitoote eristuvuseks teistest Hiiumaa turismiettevõtjatest on asjaolu, et majutusteenust ja aktiivseid tegevusi käsitletakse võrdväärselt olulistena – külaline tuleb Hiiumaale puhkama ja võimalusel veedab ta puhkuse kombineeritult aktiivsete tegevustega. Samuti on eristuvuseks asjaolu, et kompleksi kaks külalistemaja suudavad kokku pakkuda majutusteenust grupile suurusega kuni 25 inimest, mis on Hiiumaa konkurentsianalüüsi arvestades oluliseks tugevuseks.
Loodava toote unikaalsus seisneb eeskätt mitmekesise ja erinevale maitsele suunatud lisateenuste pakkumises, kusjuures kõik teenused on omavahel seotud üheks tervikuks.
Pähklimetsa kompleksi tootestrateegia lähtub „mitmekesisuse“ printsiibist, seades seejuures eesmärgiks pikendada külastajate kohalepeal viibimise kestvust, pakkudes laia valikut omanäolisi vabaaja tooteid ja teenuseid koostöös teiste piirkonna ettevõtjatega. Eeltoodut arvestades luuakse terviklik turismitoode , mis aitab kaasa Pähklimetsa kompleksi külastavate välisturistide arvu kasvule ja nende poolt kohapeal tehtavate kulutuste suurenemisele.
Pähklimetsa puhkekeskuse konkurentsistrateegia aluseks on pidev toodete ja teenuste arendamine ning koostöö turismiala ekspertidega. Peamiseks konkurentsieeliseks on pakutavate teenuste mitmekesisuses ja kvaliteet. Ettevõtte konkurentsis püsimisele aitavad kaasa juhtkonna poolt läbimõeldud turundustegevused ning koostöö edasimüüjate ja koostööpartneritega.
Turundustegevustes pööratakse põhitähelepanu nendele sihtturgudele, kus turundustegevus annab parimaid tulemusi – Skandinaaviamaad, Saksamaa ja Läti. Toote jätkusuutlikkuse tagamiseks rakendab Pähklimetsa puhkekeskus aktiivset, eesmärgipärast ja integreeritud turundustegevust antud toote suhtes. Pähklimetsa külalistemajad planeeritakse avada külastajatele 2009 a. sügisel, täielikku lisateenuste valikut saab nautida alates 2010 a. varasuvest.
Eesmärgi saavutamine mainitud tähtajaks ja mahus on võimalik vaid täiendavate finantsvahendite olemasolul . Pählimetsa puhkekeskus on otsustanud taotleda 2 009 299 krooni ulatuses toetust EAS Turismi tootearenduse programmist.

2 OSA

HIIUMAA TURISMIKESKKOND

Turu kirjeldus

Turismi kui majandusharu areng nii Hiiumaal kui mujal Eestis liigub tõusujoones. Kuigi turismi ei saa näitajate suuruse poolest võrrelda Hiiumaa juhtivate majandusharudega, milleks on tööstus ja kaubandus, on turismiteenustest saadud tulu viimase kahe aasta jooksul kasvanud keskmiselt 10% aastas. Arvestades sellistkasvutempot on turismi kui majandusharu elutsükkel selgelt kasvufaasis . Eestis on turism väljaspool Tallinna üldiselt madala rentaablusega tegevusala . Ettevõtja, kes tahab pakkuda tasulisi teenuseid nagu majutus, toitlustus jne., peab arvestama suurte investeeringutega, mille tasuvus jaotub mitmeaastase perioodi peale. Siiski on turism üheks oluliseks teenindussektori tegevusalaks, mida mikro-, väike- ja keskettevõtjad äritegevuseks saavad valida. Hiiumaa ei ole siinkohal erandiks , sest ka siin on
turismiga tegelejateks valdavalt mikro- ja väikeettevõtjad.

Hiiumaa turismiteenused

Arvestades, et Hiiumaa põhimaanteed kulgevad ranniku lähistel, asuvad ka turismiteenused/tooted enamasti põhimaanteede läheduses. Eraldi joonistuvad välja Kassari (pool)saare ümbrus (saare kaguosas) ja Kärdla ümbrus (saare kirdeosas), kus turismiteenuste ja toodete pakkumine on oluliselt tihedam kui mujal Hiiumaal.
Hiiumaa turismituru peamised tooteliigid on:

• Loodusturism
  
• Aktiivne puhkus
  
• Ajaloo- ja kultuuriväärtused
  

Hiiumaal on seitse muuseumi: Hiiumaa Muuseum s.h Kassari ekspositsioonimaja, Mihkli muuseum, Pikk maja, Rudolf Tobiase maja, Kroogi talu, Soera talumuuseum ja Sõru muuseum.
Külastatavuse pingereas juhivad teiste ees Hiiumaa Muuseumide haldusalas tegutsevad Kassari
ekspositsioonimaja, Mihkli muuseum ja Pikk maja (keskmiselt 8000 külastajat aastas). Muuseume on võimalik vaadelda kui turismiettevõtjate koostööpartnereid, et aidata muuta teenuspakette vaheldusrikkamaks ja pikendada turistide saarel viibimist.
Hiiumaa vaatamisväärsused jagunevad viide gruppi:

• kirikud
  
• mõisad
  
• majakad
  
• militaarrajatised
  
• looduslikud objektid
  

Vaatamisväärsuste populaarsuse edetabelit juhivad Kõpu tuletorn, Suuremõisa mõisakompleks, Vaemla villaveski, Ristimägi, Vanajõe org ja erinevad mereäärsed militaarrajatised. Vaatamisväärsustega tutvumisele aitavad kaasa saare erinevad marsruudid ja matkarajad, mis on Hiiumaal kavandatud nii, et nende läbijad saaksid tutvuda konkreetse teemaga või piirkonna huviväärsuste ja objektidega.

Majutus

2004. a. statistikat aluseks võttes asuvad 52-st Hiiumaal atesteeritud majutusasutusest peaaegu pooled (21
majutusasutust) Kassari piirkonnas. Majutusasutuste liikide järgi on samuti peaaegu pooled (~25 majutusasutust) klassifitseeritavad puhkemajadena. 20% on hotellid ja külalistemajad ning ülejäänud 30% hosteli , puhkeküla või kodumajutuse tüüpi ettevõtted. Klassikalises Hiiumaa majutusasutuses on (sõltuvalt hooajast) 8-11 tuba ja 20-25 voodikohta. Statistikaameti poolt kogutud majutusstatistika järgi ööbib Hiiumaal üle 15 000 turisti. Lisaks mainitud asjaolule ööbib suur osa turiste sugulaste/tuttavate juures. Hinnanguliselt võib Hiiumaal ööbivate turistide tegelik arv olla aastas ca 30 000.
Majutusteenuse tarbijaskond jaguneb hinnanguliselt 1/3 osas välis- ja 2/3 osas siseturistideks. Hiiumaa väliskülastajatest enamuse (üle 50%) moodustavad soomlased , kuid tegemist on kahaneva trendiga. Samas tuginedes EAS Turismiarenduskeskuse uuringutele saab väita, et järjest on pikenenud soomlaste Eestis sh. ka Hiiumaal veedetud aeg. Lisaks Soomele on Hiiumaa külastajate hulgas ka palju Saksamaalt, Rootsist ja Lätist pärit turiste. Tõusvat trendi on märgata Venemaalt pärit külastajate hulgas.
Eestis on turism hooajaline äri ja majutusteenuse sesoonsus Hiiumaal langeb kokku kogu Eesti vastava perioodiga. Ka Hiiumaa turismiettevõtjate peamiseks probleemiks on see, kuidas madalhooajal ööbimisega külastajate voogu hoida. Üheks võimalikuks viisiks ööbimisega külastajate arvu suurendamiseks talveperioodil on ettevõtjate poolt pakutavate vaba aja veetmiseks mõeldud turismiteenuste mitmekesistamine. Majutusteenuse eest küsitav hind Hiiumaal ei ole niivõrd sõltunud hooajast kui muudest mõjuritest (nt. konkurents, majutusettevõtte amortisatsioon jne.). 2003 ja 2004. a. Keskmine ööbimise hind on olnud hinnanguliselt 250-270 krooni. Viimase aja tendents , mis jätkub ka
lähitulevikus, on siiski Hiiumaa majutusasutuste keskmise hinna kallinemine keskmiselt 10% aastas.

Swot analüüs

TUGEVUSED
NÕRKUSED
1) Põhjalikult läbimõeldud toode, kvaliteetsed ning üksteist täiendavad lisateenused
1) Turismihooaja sesoonsus – kõrghooaeg kestab ca 3 kuud
2) Pakutavate teenuste mitmekesisus ja eristuvus konkurentidest
2) Ligipääs (praamisõit kestab 1,5 tundi, kõrghooajal järjekorrad)
3) Külalistemajad kokku mahutavad grupi suurusega 20 (+5) inimest, mis on Hiiumaa kontekstis olulseks tugevuseks
3) Uus ja tundmatu teenusepakkuja
4) Hinna ja kvaliteedi suhe
 
5) Turundus - ja müügialaste koostöölepingute sõlmimine
 
6) Asukoht e. „saareeksootika”
 
7) Madal konkurents antud turunišis
 
8) Uued ja arhitektuuriliselt piirkonda sobivad hooned
 
9) Ekspertide kaasamine tootearendus- ja
turundustegevustesse
 
VÕIMALUSED
OHUD
1) Sesoonsuse ületamine lisateenuste mitmekesisusega
1) Puudulik turu-uuring
2) Pidev toote ja teenuste arendamine koos oma ala spetsialistidega
2) Uute konkurentide tulek turule
analoogilise tootega
3) Ettevõtte aktiivne turundustöö nii sise sise kui välisturul
3) Projekti ebapiisav finantseerimine ja
kahjumlikkus pikemas perspektiivis
4) Koostöö edasimüüjatega teenuste müügi osas
4) Klientide huvi vähenemine Hiiumaa
vastu
5) Koostöö kohalike turismiettevõtjatega teenuste pakkumise osas
5) Sobiva, motiveeritud kaadri leidmine
6) Eesti kui reisisihi atraktiivsuse pidev suurenemine, mis mõjutab otseselt ka majutusasutuste külastatavust.
6) Valed otsused teenuste väljaarendamisel
7) Hiiumaa külastatavuse kasv ja selle ära kasutamine
7) Vale hinnapoliitika
8) Koostöö Hiiumaa Turismiliiduga
8) Üle- investeerimine
 
9) Kiire amortisatsioon
 
10) Liigsete tururiskide võtmine

Turule sisenemine ja konkurents

Turule sisenemise raskus sõltub Hiiumaal toote/teenuse spetsiifikast, mida kavatsetakse hakata
pakkuma. Turule sisenemine on kergem, kui ettevõtja pakub koos majutusega ka tegevusvõimalusi vaba aja veetmiseks.
Turule sisenemise teeb kergemaks ka koostöövõimaluste otsimine teiste läheduses tegutsevate turismiettevõtjatega, et vältida võimalikku vastuseisu („hiidlane” vs. „mandrimees”). Samuti aitab ühisturundus kulude jagamise kaudu vähendada üksiku ettevõtte poolt turundusele tehtavaid kulusid.
Tänu asjaolule, et Hiiumaa on saar, joonistuvad siin paremini kui mujal Eestis välja lokaalne ja regionaalne konkurents. Kohalikul tasandil konkureerivad Hiiumaa turismiettevõtjad omavahel, regionaalsel tasandil joonistuvad konkurent-piirkondadena välja sellised turismi tõmbekeskused nagu Saaremaa, Muhu, Pärnumaa ja Läänemaa, aga ka teised Lääne-Eesti saared. Vestlustest Hiiumaa turismiettevõtjatega on selgunud , et enam tähelepanu pööravad nad Hiiumaa sisesele konkurentsile .
Hoolimata asjaolust, et nõudlus majutusteenuse järele külastajate hulga suurenedes on kasvanud, on tarvis otsida teisi võimalusi, et pikendada turistide saarel viibimise perioodi ja meelitada neid tegema täiendavaid kulutusi. Parim viis selleks on pakkuda uusi ja ainulaadseid tegevusi vaba aja veetmiseks. Soodsa pinnase turule sisenemiseks loob asjaolu, et konkurents aktiivse puhkuse osas on Hiiumaal tunduvalt nõrgem kui majutusteenuse pakkujate vahel.

3 OSA

Ettevõtte profiil

Lähteandmed

Organisatsiooni nimi: OÜ Pähklimetsa Puhkekeskused
Omandivorm: Osaühing
Alusdokumendid: Äriregistrisse kandmise kuupäev 25.10.2008
Tegevusalad: Majutus ja turismiteenused; toitlustamine; seminaride,
kultuuri, meelalahutusürituste korraldamine
Juhatus: Ronald Vaet, Rein Vaheoja
Asukoht: Hiiumaa, Pühalepa vald, Suur-Sadama ja Hellamaa vahel
Juhatuse liikmed Ronald Vaet ja Rein Vaheoja omavad mõlemad 20 000 krooni suurust osalust ja osaluse suurus ettevõttes mõlemal on 50%

Juhtimine ja personal

OÜ Pähklimetsa Puhkekeskused tegevuse käivitamise eest vastutab ettevõtte juhatuse liikmed Ronald Vaet ja Rein Vaheoja, kes on ka ühtlasi omanikud . Juhatuse liige Ronald Vaet on aastaid olnud seotud erinevate turismiettevõtetega, omades seega pikaajalist turismindusettevõtte kogemust. (Juhatuse liikme vanemad tegelesid pikka aega turismindusega.)
Ettevõte ei oma hetkel palgalist tööjõudu. Täiendavad töökohad luuakse ja inimesed palgatakse
majutushoonete valmimise viimases etapis . Kokku luuakse 3 töökohta. Palka makstakse kolmele kogemustega töölistele 15 000 krooni kuus. Vajalik on eelnev kogemus turismindusettevõtetega ja 3 võõrkeele: vene, inglise ja soome keele oskus. 2011 aastaks kui on puhkekeskuse kompleks täielikult valminud siis lisame olemasolevale 3 töölisele, veel 2 lisatöötajat, kes hakkavad palka saama 10 000 krooni kuus. Need 2 töötajat ei pea olema eriliste kogemustega, vaid valdama 3 keelt: vene, inglise soome.

Missioon

Pakkuda Hiiumaad külastavale turistile mitmekülgseid ja elamusterohkeid puhkamisvõimalusi.
Turundusplaan

• 2010. aastaks on OÜ Hiiumaa Puhkekeskused kasumlikult tegutsev turismiettevõte, mille pakutavate kvaliteetsete vabaajateenuste järele valitseb aastaringne nõudlus nii sise- kui välisturgudel.
  
• Pähklimetsa külalistemaja on hubane, maalähedase arhitektuuri ja maitsekalt kujundatud maastikuga puhkekoht .
  
• OÜ Pähklimetsa Puhkekeskused turundustegevuses kasutatakse erinevaid turunduskanaleid, turundustegevus toimub sihipäraselt ja koordineeritult.
  
• Pähklimetsa külalistemajades on lastel ja täiskasvanutel võimalik valida suure hulga erinevate vabaajategevuste vahel.
  
• Pähklimetsa külalistemajade töötajad on kvalifitseeritud, läbinud erinevad klienditeeninduse kursused ning valdavad vähemalt kolme võõrkeelt (vene, inglise ja soome) ning suudavad seetõttu tagada klientidele konkurentidest parema teeninduse.
  
• Ettevõtte toimimine on stabiilne ja jätkusuutlik, koostööpartnerite ja piirkonna turismiettevõtjatega tehakse tulemuslikku koostööd.
  

Ettevõtte peamised eesmärgid perioodil 2008-2011

• 2013. aastaks on ettevõtte käive vähemalt 1,2 mln krooni.
  
• Külalistemajad koos peamiste vabaajateenuste jaoks vajalike väikeehitistega on valmis 2009. a. turismihooaja alguseks.
  
• 2010. a. turismihooaja lõpuks on ettevõtte majandustegevus jooksvas kasumis.
  
• Aastaks 2013 on OÜ Hiiumaa Puhkekeskused välisturistide osakaal 69% kõikidest külastajatest.
  

Strateegilised tegevused eesmärkide saavutamiseks

Eesmärkide saavutamiseks keskendutakse viie omavahel tihedalt seotud tegevusele:

• Ehitustööd Pähklimetsa kinnistul. Ehitustööde all mõeldakse külalistemajade ehitamist, samuti maastikuhooldus - ja haljastustöid. Ehitustööde teostamise osas viiakse läbi pakkumisprotsess, mille tulemusena valitakse parima hinna ja kvaliteedi suhtega tööde teostaja .
  

• Vabaajateenuste väljaarendamine. Selleks luuakse Pähklimetsa kompleksi erinevaid vabaajategevustele suunatud rajatisi nagu palliplats, laste mänguväljak jne.; töötatakse välja ajaviitepaketid nagu näiteks „maastikumäng”; tehakse koostööd teiste ettevõtjatega – paadisõitude korraldamine jne.
  
• Koostöö arendamine partneritega kohalikul tasandil. Kohalikul tasandil tugevdatakse koostööd teiste turismiettevõtjatega teenuste ristmüügi osas, samuti Hiiu maavalitsuse, kohaliku omavalitsuse, Hiiumaa Turismiliidu.
  
• Koostöö arendamine välisturgudel. Välisturul otsitakse partnereid reisiettevõtjate seas, kellega sõlmida pikaajalised lepingud teenuste tutvustamise ja müügi osas.
  

4 OSA

Finantseerimine

Nagu eelnevalt mainiti, on ettevõte eesmärgi saavutamine mainitud tähtajaks ja mahus võimalik vaid täiendavate finantsvahendite olemasolul. OÜ Pähklimetsa Puhkekeskused on otsustanud taotleda 2 009 299 krooni ulatuses toetust EAS Turismi tootearenduse programmist. Projekti kogumaksumuseks on 5 267 998 miljonit krooni, millest 3 258 699 krooni tuleb võtta pangalaenuna. Kuna Pähklimetsa puhkekeskus rajatakse Pühalepa valda, ja täpsem asukoht on Hellamaa ja Suur-Sadama vahel. See krunt maksab ligikaudu 472 000 ja selle tasuvad omanikud laenu võttes.

Tasuvusanalüüs

Tasuvusanalüüs põhineb äriplaani lisas toodud finantsprognoosidel, millest lähtudes võib eeldada, et OÜ Pähklimetsa Puhkekeskus jõuab peale investeeringu teostamist (2008. a.) jooksvasse kasumisse juba järgmise (2009) majandusaasta jooksul. Järgnevatel aastatel jätkub kasumi kasvav trend keskmiselt 6% aastas. Ettevõtte juhtkond kavatseb investeerida kasumi ettevõttesse.

Projekti detailne eelarve

Jrk.nr
Tegevus
Maksumus (ilma km)
Toetus
Oma finantseering
1.
EHITUSTÕÕD
 
 
 
1.1.
Majad koos kõrvalhoonetega
 
 
 
1.1.1.
majad (2tk)
3 862 598
1 931 299
1 931 299
1.1.2.
kõrvalhooned (2tk)
146 000
78 000
78 000
 
Kokku
4 018 598
2 009 299
2 009 299
 
 
1.2.
Lisarajatiste rajamine
 
 
 
1.02.1.
Vaatetorn, külakiik, spordiplats, bangalo ,laudteed
 
 
 
 
Kokku
78000
 
78000
 
 
1.3.
Infra ja olmestruktuuride väljaehitamine
 
 
 
1.3.1.
Teede ja platside ehitamine, elektritekaabli ja kilpide paigaldamine, väliskanalisatsiooni ja veetrasside ehitamine, puurkaevu rajamine
 
 
 
 
Kokku
459 525
 
459 525
 
 
1.4.
Haljastustööd
 
 
 
 
Kokku
130 000
 
130 000
 
 
 
EHITUSTÖÖD KOKKU
4 686 123
2 009 299
2 676 824
 
 
2.
TURUNDUS
 
 
 
2.1.
Tooteesitlusüritused
6000
 
6000
2.2.
Infokandjate ja jaotusmaterjalide valmistamine sihtturgudel levitamiseks
14 000
 
14 000
2.3.
Suhtekorraldusega seotud turundustegevused ja bülletäänide otsepostitus sihtturu partneritele, organisatsioonidele ja reisiettevõtjatele
4500
 
4500
2.4.
Veebileht
5500
 
5500
2.5.
Reklaampinna ostmine kataloogidesse
4000
 
4000
2.6.
Messidel osalemised
20 000
 
20 000
2.7.
Toote tutvustused välisajakirjanikele
5000
 
5000
2.8.
Reklaam trükimeedias
8000
 
8000
2.9.
Viidad maanteedele
5000
 
5000
 
TURUNDUS KOKKU
78 000
 
78 000
 
 
3.
INVENTAR JA SISSESEADE
 
 
 
3.1.
Sisustus , WIFI, jalgrattad (rentimiseks 4tk), (rendi-)auto, pikksilmad linnuvaatlusteks, jne
509 875
 
509 875
 
MUUD KULUD KOKKU
509 875
 
509 875
 
KÕIK KOKKU
5 267 998
2 009 299
3 258 699

Finantsprognoosid

Prognoositud kasumiaruanne

Kasumiaruanne (tuh.kr.)
2009 a.
2010 a.
2011 a.
2012 a.
2013 a.
2014 a.
2015 a.
Realisatsioon
144,45
1 014,75
1 109,48
1 159,26
1 211,36
1 265,88
1 322,96
Kaubad , tooraine , materjal ja teenused
39,56
275,96
300,18
313,84
328,15
343,12
358,81
Brutokasum
104,9
738,79
809,29
845,41
883,21
922,76
964,15
Tegevuskulud
 
 
 
 
 
 
 
Kommunaalkulud
13
56
59,92
64,11
68,6
73,4
78,54
Tööjõukulud (sh. maksud )
73,89
295,57
310,35
325,86
342,16
359,27
377,23
Transpordikulud
12
48
51,36
54,96
58,8
62,92
67,32
Kulum
49,42
197,7
197,7
197,7
197,7
197,7
197,7
Turunduskulud
20
60
66
69,3
72,77
76,4
80,22
Sidekulud
3
12
12,36
12,73
13,11
13,51
13,91
Muud kulud
12
48
49,92
51,92
53,99
56,15
58,4
Kokku tegevuskulud
183,31
717,27
747,61
776,58
807,13
839,35
873,33
Ärikasum (- kahjum )
-78,42
21,52
61,68
68,83
76,08
83,41
90,82
Muud äritulud
2 009,30
0
0
0
0
0
0
Muud ärikulud
0
0
0
0
0
0
0
Kasum (- kahjum) enne intressikulu
1 930,88
21,52
61,68
68,83
76,08
83,41
90,82
Intressitulud
0
0
0
0
0
0
0
Intressikulud
0
0
0
0
0
0
0
Kasum (- kahjum) enne maksustamist
1 930,88
21,52
61,68
68,83
76,08
83,41
90,82
Ettevõtte tulumaks
0
0
0
0
0
0
0
Puhaskasum (- kahjum)
1 930,88
21,52
61,68
68,83
76,08
83,41
90,82

Prognoositud bilanss

Bilanss (tuh.kr.)
2008 a.
2009 a.
2010 a.
2011 a.
2012 a.
2013 a.
2014 a.
2015 a.
Käibevara
 
Raha ja pangakontod
13,43
85,86
297,82
556,96
824,05
1 098,43
1 380,17
1 669,37
Ostjate tasumata arved
0
8,03
14,09
15,41
16,1
16,82
17,58
18,37
Kauba- ja tootmisvarud
0
6,15
10,73
11,67
12,21
12,76
13,34
13,95
Muu käibevara
75,84
0
0
0
0
0
0
0
Käibevara kokku
89,27
100,04
322,64
584,04
852,36
1 128,01
1 411,10
1 701,70
 
 
Materiaalne põhivara
400
5 596,00
5 596,00
5 596,00
5 596,00
5 596,00
5 596,00
5 596,00
Akumuleeritud põhivara kulum
0
49,42
247,12
444,82
642,52
840,22
1 037,92
1 235,62
Materiaalne põhivara kokku
400
5 546,58
5 348,88
5 151,18
4 953,48
4 755,78
4 558,08
4 360,38
Muu põhivara
0
0
0
0
0
0
0
0
Põhivara kokku
400
5 546,58
5 348,88
5 151,18
4 953,48
4 755,78
4 558,08
4 360,38
 
 
 
 
 
 
 
 
 
VARA KOKKU
489,27
5 646,62
5 671,52
5 735,22
5 805,84
5 883,79
5 969,18
6 062,08
 
 
Lühiajalised kohustused
 
Võlgnevus hankijatele
0
5,84
9,22
10
10,5
11,02
11,57
12,15
Maksu- ja viitvõlad
0
24,63
24,63
25,86
27,16
28,51
29,94
31,44
Lühiajalised laenud
0
0
0
0
0
0
0
0
Muud lühiajalised võlgnevused
0
0
0
0
0
0
0
0
Lühiajalised kohustused kokku
0
30,47
33,85
35,87
37,65
39,53
41,51
43,58
 
 
Pikaajalised finantskohustused
 
Pikaajalised laenud (omaniku laen )
472
3 668,00
3 668,00
3 668,00
3 668,00
3 668,00
3 668,00
3 668,00
Muud kohustused
0
0
0
0
0
0
0
0
Pikaajalised finantskohustused kokku
472
3 668,00
3 668,00
3 668,00
3 668,00
3 668,00
3 668,00
3 668,00
 
 
Omakapital
 
Seotud omakapital
40
40
40
40
40
40
40
40
Vaba omakapital
-22,73
1 908,15
1 929,67
1 991,36
2 060,19
2 136,26
2 219,67
2 310,49
Omakapital kokku
17,27
1 948,15
1 969,67
2 031,36
2 100,19
2 176,26
2 259,67
2 350,49
 
 
 
 
 
 
 
 
 
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
489,27
5 646,62
5 671,52
5 735,22
5 805,84
5 883,79
5 969,18
6 062,08

Prognoositud rahavood

Rahavood (tuh. Kroonides )
2009 a.
2010 a.
2011 a.
2012 a.
2013 a.
2014 a.
2015 a.
Äritegevuse rahavood
 
 
 
 
 
 
 
ärikasum
1 930,88
21,52
61,68
68,83
76,08
83,41
90,82
nõuete saldo muutus
-8,03
-6,07
-1,32
-0,69
-0,72
-0,76
-0,79
varude saldo muutus
-6,15
-4,58
-0,94
-0,53
-0,56
-0,58
-0,61
muude käibevarade saldo muutus
75,84
0
0
0
0
0
0
Kulum
49,42
197,7
197,7
197,7
197,7
197,7
197,7
võlgnevuste (hankijad) saldo muutus
5,84
3,38
0,78
0,5
0,52
0,55
0,58
maksu- ja viitvõlgade saldo muutus
24,63
0
1,23
1,29
1,36
1,43
1,5
muude l/a võlgnevuste saldo muutus
0
0
0
0
0
0
0
Rahavoog äritegevusest
2 072,43
211,95
259,14
267,1
274,38
281,75
289,2
 
 
 
 
 
 
 
 
Investeerimise rahavood
 
materiaalse põhivara soetamine
-5 196,00
0
0
0
0
0
0
muu põhivara
0
0
0
0
0
0
0
Rahavoog investeerimisest
-5 196,00
0
0
0
0
0
0
 
 
 
 
 
 
 
 
Finantseerimise rahavood
 
saadud lühiajalisi laene
0
0
0
0
0
0
0
saadud pikaajalisi laene
3 196,00
0
0
0
0
0
0
muude p/a kohustuste saldo muutus
0
0
0
0
0
0
0
saadud raha aktsiate emiteerimisest
0
0
0
0
0
0
0
makstud dividendid
0
0
0
0
0
0
0
Rahavoog finantseerimisest
3 196,00
0
0
0
0
0
0
 
 
 
 
 
 
 
 
Rahavoog kokku
72,43
211,95
259,14
267,1
274,38
281,75
289,2
 
 
 
 
 
 
 
 
Raha perioodi alguses
13,43
85,86
297,82
556,96
824,05
1 098,43
1 380,17
Raha perioodi lõpus
85,86
297,82
556,96
824,05
1 098,43
1 380,17
1 669,37
Muutus
72,43
211,95
259,14
267,1
274,38
281,75
289,2
16