II maailmasõda (3)

13.a teine maailmesõda
Vägivallatsemine vallutatud aladel
Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Poolteist miljonit poolakat
küüditati, kuna nad elasid „põlistel Saksa aladel“. Samasugune saatus tabas
ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi. 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest
viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased
pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid
(sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude
julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.- 1940. aastal okupeeritud aladel.
Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud
mõjukad ühiskonnategelased. 14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed
Baltimaades suurküüditamise: Siberisse saadeti umbes 50000 inimest, sealhulgas üle 10000
eestlase.
Holokaust
Väga vägivaldselt käitusid natsid juutidega. Juutide tagakiusamine sai Saksamaal
alguse kohe pärast Hitleri võimuletulekut ning mõni aasta hiljem muutus see juudi
rahva massiliseks hävitamiseks. Vallutatud aladel teostas politseivõimu SS.
Juute hävitati mitmel viisil: esialgu eraldati nad getodesse (juutidele mõeldud linnaosad).
Algul hukati juute kohapeal, hiljem aga hakati neid saatma surmalaagritesse. 1941.aasta
suvel asusid natside juhid välja töötama kava „juudiküsimuse lõplikuks lahendamiseks“.
Selle eesmärgiks oli hävitada Euroopas kõik juudid.
Vastupanuliikumine
Vallutajate vägivallatsemine põhjustas vastupanuliikumise tekkimise kõikjal Euroopas.
Sakslased ning itaallased olid hädas põrandaalustee vastupanurühmitustega, mis
tegutsesid peaaegu kõikides vallutatud maades.. Nad häirisid natside sõjatehaste
tööd ja rindel olevate vägede varustamist, tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid tegelasi,
ning kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst anastajatega. Paljudes maades tekkis
ja sissi - ehk partisaniliikumine. Partisanid ründasid ootamatult vastase sõjalise tähtsusega
üksusi ning pidasid lahinguid vaenlase sõjaväega. Okupandid üritasid vastupanuliikumisega
võidelda. Nad korraldasid karistusretki, hukkasid kättemaksuks rahulikke elanikke,
määrasid tasu vastupanuliikumise juhtide tabamise eest, kuid see kõik ei andnud soovitud
tulemust. Vastupanuliikumise tegevus oli suureks abiks natsliku Saksamaa ja fašistliku Itaalia
purustamisel. Punaarmee vallutatud aladel Poolas, Baltimaades, hiljem ka teistes Ida- Euroopa
piirkondades puhkes kommunismivastane võitlus. Nõukogude väed ja julgeolekuteenistused
suutsid sellise vastupanu maha suruda.
Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle
Pärast Teise maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle.
Seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid
Rahvusvahelisele Sõjatribunali ette. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti
surma. Kohtualuseid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige
rängemates inimsusevastastes kuritegudes. Teised said pikaajalisi vanglakaristusi.
Sõjakurjategijad ja nende käsilased ei astunud kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja
Hollandis ning muidugi ka Saksamaal. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega otseselt
koostööd teinud inimeste üle, kuid umbusaldati ka kõiki neid, kes olid saatuse tahtel
jäänud Saksa okupatsiooni alla. Peamiselt puudutas see Ida- Euroopa alasid. Rahvusvahelise
sõjakohtu alla anti ka terve hulk Jaapani riigijuhte, keda süüdistati vallutussõdade
ettevalmistamises ja pidamises.
Teise maailmasõja käik aastal 1942-1945. PTK 13
MURRANG SÕJAS.
1942.a sügisel asusid Briti väed vastupealetungile Egiptusesse. Brittidele tuli appi veel Ameeriklased . järgmise a. kevadel sundisid usa- suurbritannia ühisjõud saksa-itaalia väed põhja.-aafrika lõplikult alistama.
idarindel oli sakslaste kahjuks Stalingradi lahing. 1942.a lõpul ja 1943.a algul sattus punaarmee piiramisrõngasse umbes 300 000 saksa sõdurit. 2pool kuud kestnud lahingud lõppesid Saksa kaotusega. 90 000 meest langes vangi. 1943a. jan murdis punaarmee läbi piiramisrõnga Leningradi ümber, millega lõppes selle linna kodanike kannatused. Leningrad oli sattunud piiramisrõngasse juba 1941.a sept. Kehva organiseerimise tõttu jäid suurem osa rahvast linna ja neid sai varustada ainult Ladoga järve kaudu. Blokaadi keskel suri nälga üle 640 000 inim.
Stalingradi lahing ning USA- Briti vägede edu põhja-Aafrikas tähistasid murrangut 2maailmasõjas Hitleri-vastase liidu kasuks. 1943.a suvel tegi Saksa juhtkond viimase kaitse asuda pealetungile punaarmee vastu. Kurski linna lähedal üritasid sakslased võtta nõukogude väeüksused piiramisrüngasse. venelastel õnnestus see peatada ja asuda pealetungile. paari kuuga vallutas Punaarmee tagasi 2kolmandikku Saksa poolt okupeeritud NSV liidu alasid.
Samal ajal kui toimus Kurski lahing maabusid Usa ja Briti väed Sitsiilias. Ehmunud Itaalia kuningas tagandas Mussolini , uus valitsus sõlmis USA ja suurbritanniaga vaherahu . Ameerika ja Briti üksused jõudsid 1943.a sügisel ka itaalia Lõunapiirkondadesse.Saksa sõjajõud aga hõivasid Põhja- ja kesk Itaalia moodustades fasistliku vabariigi. Itaalia kuningriik kuulutas Saksale sõja.
TEHERANI KONVERENTS .
1943a. lõpul toimus Jaapani pealinnas Teheranis konverents, kus 1-st korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni 3 tähtsama riigi juhid: Stalin , Roosevelt ja Churchill . Seal otsustati: USA ja Suurbritannia avavad Prantsusmaal Teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandis. Nõukogude sõjavägi pidi toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast. NSV võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksapurustamist Jaapanile sõja. 3 liidrit jõudsid kokkuleppele Saksa jaotamise ning Poola tulevaste piiride suhtes. USA ja Suurbritannia ei olnud vastu Stalini nõudmisele tunnustada NSV liitu 1941.a piirdes . Eestile, Lätile ja Leedule tähendas see sakslaste väljatõrjumise järel taas Moskva võimu alla minekut.
SÕJATEGEVUS 1944.a
1944.a 1-l poolel alustas Punaarmee pealetungi piki Nõukogude-Saksa rindejoont. Lääneliitlased vallutasid Rooma. 6.juunil 1944.a maabusid USA, Suurbritannia, Kanada, Poola sõjajõud Lääne-Prantsusmaal Normandis. Liitlasvägede saabumine Normandisse muutis saksa lüüasaamise paratamatuks. Esialgu õnenstus saksa vägedel liitlaste pealetungi küll piirata kuid pärast hakkas saksa kaitse lagunema . Lääneliitlased alustasid liikumist saksa poole. Punaarmee ja lääneriikide sõjaline edu aitas kaasa ka vastupanuliikumise poolt okupeeritud riikides.
1944.a 2-lpoolel vaastasid lääneliitlased kogu prantsuse ning jõudsid saksa piirile. Pealöök anti Valgeenes ning sügiseks jõudsid venelased Ida- Preisimaa piirini. Põhja pool taganesid soome väed Karjalast. Sept sõlmiti Nõukogude - Soome vaherahu, milega lõppes soomlaste Jätkusõda. Sept-Okt vallutas Punaarmee Eesti ja Läti va Kuramaa. 1945.a jan alustas Punaarmee uut pealetungi, vallutas varssavi ning tungis Saksa aladele .
SAKSAMAA PURUSTAMINE.
1945.a veb toimus Musta mere ääres Jaltas konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati, kuidas saksa lõplikult purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati ka kidlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni austamiskonverentsi aeg ja koht. See konverents toimus 1945a. aprillis -juunis San Franciscos. Viimasel päeval kirjutasid osavõtjad alla ÜRO põhikirjale. See jõustus 24.okt 1945 ( ÜRO sünna )
1945.a kevadtalvel alustati saksa relvajõududse lõplikku purustamist . Selleks ajaks oli Saksamaa jäänud Liitlaseta, vastaste võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis sunniti alistuma viimased Itaalias asunud saksa üksused. Samal kuul kohtusid ka Nõukogude ning lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel- Elbe jõel.
Natsi- saksa lõppu tähistas Berliini vallutamine . 7-8 mail 1945a. kirjutasid saksa ülemjuhatuse esindajad ( hitler oli ennast selleks ajaks tapnud) alla saksa tingmusteta kapituleerumise aktidele. pärast seda purustas Punaarmee Tsehhis viimased saksa üksused. Sõjategevus Euroopas oli lõppenud.
Saksa jagati USA, Suurbritannia, Prantsuse ja NSV liidu vahelj 4 okupatsiooniks ja pealinn Berliin neljaks sektoriks. 1945a. juulis-augustis toimunud Potsdami konverentsil arutasid need neli saksa sõjajärgse haldamise küsimusi . Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid sõjakohtu alla.
JAAPANI PURUSTAMINE.
Pärast Saksa alistumist muutus põhiliseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA , kelle ülekaal sõjas Jaapani vastu ilmnes juba 1942a. suvel jätkas ka järgnevatel a. vastavate hõivatud alade tagasivallutamist. Pärast saksa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Siis otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti 2-le Jaapani linnale- Hiroshimale ning Nagasakile. 260 000 inimest suri. Jaapanlaste vastupanu oli murtud .
Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse , purustades Jaapani miljonilise armee . Pärast seda olid Jaapani juhtid nõus tingimusteta alla andma. 2. sept 1945 a. sõlmiti Jaapani tingimusteta Kapitulatsiooniakt USA ja Jaapani vahel.
2 maailmasõda oli lõppenud.
12.a talvesõda.
Kuidas soomest sai iseseisev riik?
6.dets. 1917a. kuulutati välja Soome iseseisvus.Punaste eesmärk oli kehtestada Soomes
nõukogude kord ning liita maa enamliku Venemaaga.Vene sõjaväe toetusel haarasid nad
võimu Helsingis ja Lõuna-Soomes.Soome valitsus taganes Vaasasse ning rajas Põhja-ja
Kesk-Soomes oma tugiala.Iseseisva Soome riigi pooldajate(valgete) sõjaväe ülemjuhatajaks
sai endine Vene tsaariarmee kindral Gustaf Mannerheim .Tema juhitud väed saavutasid võidu
punasoomlaste ja vene enamlaste üle.1918a. lõpulnimetati Mannerheim riigihoidjaks.Järgmise
aasta suvel kinnitas ta põhiseaduse,millega Soome kuulutati vabariigiks.Sõda Nõukogude
Venemaaga lõppes 1920a. okt sõlmitud Vene-Soome Tartu rahulepinguga.
Soome aastail 1920-1930a
1920a. sai Soomest rahavasteliidu liige.Baltimaadeettepanekud teha julgeolekualast koostööd
lükkas Soome tagasi,kuna arvas et need riigid on liiga nõrgad ja vaesed et Soomet vajaduse
korral aidata.Suur ülemaailmne majanduskriis põhjustas soomlastele palju raskusi.Neis oludes
tekkis riigis kommunismivastane Lapua liikumine,mis nõudis karmikäelise valitsemiskorra
kehtestamist Soomes.Liikumine kogus poolehoidu,mis julgustas lapualasi relvastatud
riigipöörde katsele .See kukkus läbi ja liikumine keelati. Majanduskriisist ülesaamine aitas ka
siseriikliku olukorra rahunemisele,kuid välispoliitiline olukord muutus aina pingelisemaks:Soomet
hirmutas oht idast.Selleks et kaitsat ennast võimaliku ohu eest,ehitasid soomlased Karjala
maakitsusele võimsa kaitseliini(Mannerheimi liin )
Talvesõda(1939-1940)
Kui teine maailmasõda oli alanud,esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised:loovutada
alasid ja sõlmida vastastikuse abistamise leping.Soomlased lükkasid NSV liid nõudmised tagasi.
Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväepaaside rajamisega Soome aladele.
1939a. nov süüdistas NSV liit Soomet selles,et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude
vägesid.Tegelikult oli see piirituli venelaste lavastatud.Soomalsed soovisid juhtumit põhjalikult
uurida aga nõukogude liit ei olnud nõus. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust
ning alustas Soome vastu sõda.Rahvasteliit kuulutas NSVL sõjaalgatajaks ja heitis ta
organisatsioonist välja. Stalin paiskas Soome sõjaväe vastu,kelle ülemjuhatajaks oli Mannerheim,
enam kui poole rohkem mehi,tanke ja lennukeid.Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ja
punaarmee saamatus tõmbas stalini vallutusplaanile kriipsu peale.Nad ei suutnud Mannerheimi
liini läbi murda,seda tegid nad alles siis kui Stalin oli vahetand välja väejuhi ja kasutand lisajõude.
Kogu Soomet ta vallutada ei julgenud kuna soomele lubas appi tulla Suurbritania ja Prantsusmaa.
Soome valitsus ei tahtnud samuti edasi sõdida,kuna kartsid et nende maad muudetakse suurriikide
vahelise sõja tandriks.Algasi rahuläbirääkimised,1940a. 12 märts sõlmiti Moskva rahuleping .
Soomel tuli küll loovutada Karjala maakitsu ja Viiburi linna kuid neile jäi alles iseseisvus.
Jätkusõda(1941-1944)
Kui Saksamaa ründas 1941a juunis NSVL jäi Soome erapooletuks,kuid siiski alustasid NSVL
lennukid Soome linnade pommitamist.Seepeale otsustas Soome parlament 25.jun 1941a.
kuulutada NSVL sõja.Sõja käigus vallutas Soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas ka
NSVL kuulunud Karjala alad.Kui punaarmee 1944a. pealetungile asus,pidid Soome väed
nendelt aladelt taganema.19.sept. 1944 sõlmiti soome ja NSVL vahel vaherahu ning hiljem
allkirjastati ka rahuleping.Soomlased pidid taas leppima,et talvesõjas kaotatud alad jäid
NSVL,kuid ka sel korrasl säilitas Soome iseseisvuse
PTK12
2MS põhjused:
Poliitilised eeldused: Versailles´i süsteem osutus ebapüsivaks. Rahvaste liit ei tulnud oma ülesannetega toime e. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Lääneriikide lepitus poliiitika, Müncheni kokkuleppe, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine, Molotov -Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid hitlerile kindlust . Stalini plaanid nihutada oma riigi piire lääne poole.
Majanduslikud eeldused: Saksamaal oli vaja viisi, pääseda majanduskriisist ja tagada majanduslik õitseng, otsustas Hitler panustada sõjatööstusesse. Natsid võtsid laene suurtöösturitelt ja-pankuritelt lubedes neile anda vallutatud maade tööstuse, toorained ja odava tööjõu. Kuna ka venemaal oli punaarmeele kulutatud palju raha ja venelased elasid vaesus jätkuvalt , siis oli neil vaja suur vallutusretke.
Ideloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli , et saksa rahavs vajab eluruumi ja parasiit rahvad hävitada, Stalin unistas aga kommunistliku võimu laiendamisest läänes.
SAKSAMAA JA NVS LIIT RÜNDAVAD POOLAT
2MS algas 1939 1sept. ( 9 päeva pärast molotovi pakti sõlmimist) Saksamaa sissetungiga Poolasse. Hitler lootis , et lääneriigid jäävad pealtvaataja rolli, kuid juba 3 sept. Kuulutasid SB ja P Saksamaale sõja. 17.sept. sisenes Poolasse ka punaarmee, kes vallutas Lääne-Ukraina ja Lääne Valgevene alad) Septembri lõpuks oli asi otsustatud ja poolakatel tuli alla anda. Poola jaotati NSV ja saksa vahel piirilepnigu kohaselt, mille üks pukt oli, et Leedu jääb NSV mõjusvääri.
SÕJATEGEVUSE LAIENEMINE
1939. novembri lõpul algas NSV sõda soome vastu – talve sõda. (ptk12A) 1940. Aastal okupeeris punaarmee baltimaad ning võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. 1940 aasta kevadel alustas taas aktiivset sõjategevust saksamaa, kes vallutas Norra, Taani, Luksenburgi, Belgia, Hollandi. Seejärel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaale. Nüüd asutus S poolt ka sõtta Itaalia.Üsna varsti oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning P alistus. Saksa-Prantsuse vaherahu sõlmiti 22.juunil 1940 aastal
SAKSAMAA JA NSV RÜNDAVAD POOLAT VOL2.
Compiegne metsas, kus 1918 oli S pidanud Antandile alistuma. Kaks kolmandiku P-st okupeeriti ja vabas osas oli võimul Saksasõbralik valitsus. Vaherahuga mitteleppinud prantslased ( nt Charles de Gaulle ) rajasid inglismaal liikumise vaba prantsusmaa ning kutsusid sellega prantslasi üless jätkama sõda hitleriga. Nüüd jäi SB mõneks ajaks ainsaks S ja Itaalia vastu võilevaks riigiks. Briti valitsus eesotsas Winston Churchilliga keeldus alistumast Hitlerile ja Mussoliinile. Hitler valmistas ette meredessandi SB, kuid see kukkus läbi, seejärel alustasid saksa lennukid inglismaa linnade ägedat pommitamist, kuid ka seekord pidasid britid vastu. Samal ajal toimusid ägedad lahingud põhja-aafrikas, kus saksa ja itaalia väed püüdsid vallutada briti asumaid. Lõpuks britide äge vastupanu sundis hitleri lõetama nende vallutamist, kuid samas hakati S-l töötama välja plaani NSV hävitamiseks. Hitler tugevdas sidemeid Jaapani ja Itaaliaga tehes lepingu kolmikpakt , mille allakirjutajad võtsid endale kohustse üksteist igati aidata. Hiljem liitusid ka mõned teised riigid. 1940 aasta hilisügisel ründas Itaalia Kreekat. Kreeklased panid ägedalt vastu ning itaalia oli kohtstaud abi paluma hitlerilt. Ta väed tungisid kreekasse ja jugosslaaviasse ja varsti olidki mõelmad alistatud. 1941 aasta suveks olid saksamaa ja itaalia kätte langenud 12 riiki , kus kehtestati range okupatsioonireziim. Nendes riikides hakkati teostama juutide hävitamise kava. Miljoneid juute tapeti ja seda nimetatakse holokaustiks.
SAKSAMAA TUNGIB KALLALE NSVL-LE
Molotov-Ribbetropi paktiga lubasid S ja NSVL kümne aastajooksul üksteist mitte rünnata, kuid kumbki ei kavatsenud seda täita. Mõlemad tegid ettevalmistusi ründamiseks. Saksamaa koos liitlastega jõudis ette rünnates 1941 22 juuni NSV aladel. Algas sõda, mida venamaal nimetatakse suureks isamaa sõjaks. Saksamaa hüõvas suurema osa venemaa Euroopa osast k.a. Baltimaad. Saksa väed jõudsid ka leningradi ja Moskva lähistele kuid vallutada neid ei suutnud. 1941 toimus Moskva all võimas lahing, millega punaarmee sundis natse taganema.
JAAPAN RÜNDAB USAD
Kuna maailma tähelepanu oli suunatud sõjale euroopas, kasutas jaapani valitsus seda ära, et kehtestada mõjuvõim Ida-Aasias. Jaapanlaste plaanide vastu oli USA. 1941.7 dets. Ründas Jaapan ootamatult Usa mereväebaasi Pearl Harboris( Hawaii saarestikul) ning kuulutas USAle sõja. Saksamaa ja Itaalia teatasid sammuti et on USA ga sõjajalal. Nii haaras sõda ka Vaikse ookeani piirkonna. Poole aastaga suutsid Jaapanlased vallutada kõik liitlaste tähtsamd tugipunktid Kagu-Aasias. 1942.aasta juunis toimus aga Hawaii lähedal Midway atolli juures suur merelahing , mis pani Jaapanlased esimest korda tundma suurt kaotuse valu.
KUJUNEB HITLERI VASTANE KOALITSIOON
Kui viimane astus vastu NSVle , siis NSV asutus ta avstasesse leeri. Hakkas tekkima hitleri vastane koalitsioon. Briti peaminister Churchill nägi kohe Stalinis liitlast ning kohe sõlmite nende kahe riig vahel sõjategevuse leping, mis oli suunatud saksale. (1941) 1941 kirjutasid ka alla Churchill ja Roosevelt alla Atlandi Hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teasid et nad ei otsi sõjast omakasu. Peale selle lubasid SB ja USA et kõik enne sõda neutraalsed riigid saavutavad uuesti iseseisvuse, kuid baltimaade osas see küll ei juhtunud. Pärast seda kui USA kisti MS sai hitleri vastane leer hoogu juurde: 1942 aasta esimestel päevadel kirjutasid kolmikpanktiga 26 sõdivat riiki alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama võitluseks vaenlasriikid evastu sõjalist jõudu. Deklaratsioonile alla kirjutanud riike hakati kutsuma ühinenud rahvasteks.