VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Organisatsiooni arengustrateegia pagariettevõtte näitel Kursusetöö Juhendaja: Henn Tarro Väimela 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Ettevõtte üldiseloomustus................................................................................................... 4 1.1 Missioon........................................................................................................................ 4 1.2 Visioon........................................................................................................................... 4 2. Väliskeskkonna analüüs...................................................................................................... 5 2.1 Põhiteguri...
Baltimaade piimatootjatele. 9 Lisaks pingelisele turuolukorrale ähvardab Eestit piima tootmiskvoodi ületamise eest 10 miljoni euro suurune nn piimatrahv. Trahvi tasumine käib praeguses situatsioonis sektorile üle jõu. Riik peaks andma endast parima, et leida Euroopa Komisjoniga sobiv lahendus. Hiina turu potentsiaal on väga suur, aga kahjuks avaldavad siin mõju Eesti riigi välispoliitilised otsused. Soomlased näiteks tegutsevad Hiina turul aktiivselt, aga Eestil sinna asja ei ole. „Hiina turul ei ole meil asjad edenenud kõige paremini pärast seda, kui Eesti ametnikud võtsid vastu dalai-laama,” sõnastas väliskaubandusminister Anne Sulling probleemi tuuma keerutamata. (Valdre 2014) Palju on räägitud ka piimatoodete tarbimise suurendamisest Eesti tarbijate seas, kuid kahjuks pole see jätkusuutlik lahendus. Siseturul hinnaralli tekitamisel kaotab
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärv...
mongoliidide kultuurist Kavastu Taavi-Lauri talust leitud kivikirveid Soomeugrilased Läänemeresoome rahvad Liivlased väljasurnud, on järetulijaid, kes on keele selgeks õppinud Eestlased Vadjalased peetakse väljasurnud rahvaks Vepslased - peaaegu väljasurnud Isurid u 800 inimest Karjalased jaotunud kahe riigi vahel (soome ja venemaa) Soomlased üle 5 miljoni U 3000 eKr nöörkeraamika kultuur Hilary Karu 6 D 11 EESTI AJALUGU Venekirves paadikujulised kirved, mis said nime paadist aka venest, sõja- või töökirved, ilusad ja lihvitud. nöörijäljendiga kaunistatud savinõud algeline põlluharimine ja karjakasvatus oluline muudatus
Referaat Seksuaalkasvatuse ja pereplaneerimise aines "Inimkaubitsemine" 2005a Sisukord 1 1. Taustast..................................................................3 2. Inimkaubanduse definitsioon ja probleemi olulisus................4 · Politsei · Piirivalve · Sotsialtöö valdkond · Kodakondsus- ja Migratsiooniamet 3. Nähtuse olemus.........................................................6 · Inimkaubanduse ohvriks sattumise riskirühm · Eesti kui päritoluriik · Eesti kui transit- ja sihtriik · Siseriiklik inimkaubandus 4. Kokkuvõtte ............................................................13 5. Kasutatud kirjandus 2 1.Taustast Inimkaubandus on probleem, mi...
ökoturismi edenemine Soomaa eeskujul. (Terk, Raagmaa 2004) 2.2. Ettevõtluse tulevikuvõimalused Pärnumaal Puhke- ja teenindusmajandusega on Pärnumaa kindlasti õigel teel. Küsimus on aga selles, kuidas suvituslinn tuleb välja juba alanud vana majanduse langusest tootmises ning loob uusi kõrge kvalifikatsiooniga töökohti. (Terk, Raagmaa 2004) Pärnu on kasvav ravikuurort puhkamise ja tervise parandamise sihtkoht. Kiiresti vananev Euroopa, eriti soomlased ja sakslased, kellel on tugev kultuur, ning ka rootslased tulevd Eestisse tervist parandama. Enam kui viiekordne kinnisvara hinna ja teenindustöötajate palgataseme erinevus Lääne Euroopast ja lähedastest Põhjamaadest annab Eesti ravi-, sotsiaal- ja puhketeenuste ettevõtetele veel aastakümneteks konkurentsieelise. Pärnu ajaveetmise ja konverentsi pidamise ettevõtetel tasuks senisest enam aga vaadata lõuna poole, sest pärast Läti piiri langemist ja üleüldist eurostumist on
a 100 000-140 000, 1695.a tõusis jälle 350 000-400 000, 1698.a langes 300 000-350 000, 1710.a 170 000-120 000. Rahvaarv langes, sest 1) oli 2 sõda Liivi ja Poola-Rootsi, 2) 17.saj alguse nälg (1601-1603), sest ikaldus. 1620ndaks aastaks 75% taludest olid tühjad, ilma elaniketa. Rahvaarvu suur langus Harjumaal ja Kesk-Eestis, Saaremaad puudutas see vähem. Rahvaarvu tõus, sest 1) loomulik iive oli positiivne, 2) sisseränne sisse rändas vähemalt 10 rahvuse esindajaid. Ülekaalus soomlased (põgenesid siia, sest siin ei võetud sõjaväkke), lätlased (sõjategevus ja nälg puudutas neid vähem, Eestis palju viljakat vaba maad), venelased (ei assimileerunud, 17.saj kirikureform , pöörduti algse kristluse juurde, neile ei meeldinud vanausulised(?), Peipsi järve läänekaldal vanausuliste külad, need siiani säilinud. Rahvaarvu langus: tingitud Suurest näljast. Järgmine langus: 1) Põhjasõda, 2) 1709-1710 Eesti aladel katk. Haldusjaotus Rootsi ajal
-ndail kaasa vabanemise. Sel ajal hakkas liikuma ka Lääne arhitektuuri alane kirjandus. Arhitektuuris sai valitsevaks modernism, eeskuju võeti nii Ameerikast kui ka Skandinaaviast, mõned arhitektid ka EV aegsest funktsionalismist. 1960.a. valmis Tallinna Laululava mõjutatuna Ameerikast. 1964.a. valmis kino ,,Kosmos", 1972.a. valmisid Eesti Raadio maja ja hotell ,,Viru", kus on eeskujuks Skandinaavia arhitektuur. Viimast ehitasidki soomlased ja eeskujuks oli Kopenhaageni SAS-i hotell. Elamurajoonide projekteerimisel lähtuti vabaplaneeringust (Mustamäe). Majade arhitektuurne ilme polnud määrav, kinni tuli pidada standardmõõtudest, näiteks toa kõrgus 2,5m, elupinda inimese kohta 9m2 jne. 1970.-ndail kerkis esile uus noorte arhitektide põlvkond, kes avastasid enda jaoks Eesti Vabariigi aegse arhitektuuri nn. eesti funktsionalismi. Eksisteeris postmodernism, mille
! Erinevatel jõududel olid erinevad huvid. Eestlased Ei tea täpselt. Eestlased soovisid siiski taastada oma muistet vabadust, kuid samas, võib-olla soovisid nad sõna sekka öelda selles, kes neid valitsema hakkab (ise valitseda). Arvatavasti tahtsid Rootsit, sest abi mindi paluma Turu foogtilt (Rootsi võimudelt). Samas ei saanud teadmata olla ka see, et Soomes polnud maade läänistamist: soomlased jäid oma maa peremeesteks. Jüriöö ülestõus puhkes Põhja-Eestis, Harjumaal, Virumaal ja Rävalas. Pärast muistest vabaduvõitlus sulasid Harjumaa ja Rävala kokku Harjumaaks (Taani valdused). Veel puhkes ülestõus Läänemaal. 3 kuud hiljem alagas ülestõus ka Saaremaal: 3 kuud nende vahel siis. Miks algas Saaremaal ülesõus 3 kuud hiljem kui Läänemaal? Ei tea, reaalset vastust pole. Ülestõus algas ööl vastu 23.aprill 1343 uue majandusaasta algus
õigusaktid. Mõisad nagu ka muud ettevõtted peavad kinni pidama erinevatest riigis kehtivatest õigusaktidest ja seadustest. Demograafiline keskkond on rahvastikuga seonduv. Siia alla kuuluvad inimeste keskmine vanus, sooline jaotus, vähemusrahvuste olulisus jne. Mõisate kui turismiettevõtete puhul on oluline arvestada mitte vaid siseriikliku demograafiaga, vaid ka teiste riikide demograafiliste aspektidega. Peamiseks Eestit külastavateks turistideks on eakamad soomlased. Seega peavad ka mõisad kui turismiobjektid arvestama sellega. Kultuuriline keskkond koosned inimeste haridusest, käitumisnormidest, uskumustest ja väärtushinnangutest. Ka selle keskkonna puhul peavad turismiettevõtted arvestama mitte ainult oma riigi inimestega, vaid ka välisturistidega. Tehnoloogiline keskkond on kõik kaasajal kasutusel olevad asjad, mida pidevalt edasi arendatakse. Samas on mõisate puhul oluline, et oleks piisavalt palju ajaloolist ja
* vastaste relvastus oli parem * pikaajaline sõda kurnas majanduslikult ning jäi puudu ka elavjõust * polnud ühtset riiki ja sidemed maakondade vahel nõrgad * ühisoperatsioonid küll venelastega, kuid neid pidi meelitama ja nad ei pidanud kokkulepetest alati kinni * vastased kasutasid ära naabritega keerulisi suhteid Vana Liivimaa piirid 1267. alistati Kuramaa (kolmas katse) 1290. andsid alla semgalid. Nüüd oli Liivimaa ristisõda lõppenud. Rootslased vallutasid soomlased. Liivlased ja rootslased jõudsid karjalaste ja vadjalaste aladele, kus põrkuti Novgorodi ja Pihkva vürstiriigiga. 13.saj teisel poolel sõlmisid sakslased ja rootslased vene vürstidega rahu, kujunes välja ida ja läänekiriku piir. Idast õigeusklike vürstiriikidega ja lõunast leedu hõimudega Liivimaa. Üleminek keskajale Maade jagamine 1224. sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mille järgi Eestimaa piiskop sai endale Sakala ja Ugandi koos
kergesti roolis olles magama jääda. Mitmete uuringutega on kindlaks tehtud, et umbes 4%-l tööealises eas meestest ja 2%-l naistest esineb unelämbustõbi. Haigusnähud võivad välja kujuneda igas vanuses inimestel, sagedamini kannatavad selle all siiski keskealised mehed ja menopausijärgses eas naised. See on ka sagedasim päevase liigunisuse orgaaniline põhjus. Eesti meditsiinis on uneapnoe probleemidega tegeldud süstemaatiliselt viimase 10 aasta vältel. Põhjanaabrid soomlased on selles valdkonnas aktiivselt tegelenud üle 25 aasta ning neil on käigus ka riiklik uneapnoeprogramm aastateks 20022012. Soome statistikat silmas pidades ja seda meie rahvaarvule kohandades võiks Eestis olla ligi 50 000 uneapnoehaiget, neist ligi 5000 põeb haiguse rasket vormi, mis vajab spetsiaalseid ravivõtteid. Obstruktiivse uneapnoe haigusele on iseloomulikud järgmised tunnused: · vali vahelduvalt esinev norskamine, · uneaegsed hingamispeetuse episoodid,
Eesti rahvaarv vähenes mullu 16. jaanuar 2015 08:03 Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 312 300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra. 2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. E...
-ndail kaasa vabanemise. Sel ajal hakkas liikuma ka Lääne arhitektuuri alane kirjandus. Arhitektuuris sai valitsevaks modernism, eeskuju võeti nii Ameerikast kui ka Skandinaaviast, mõned arhitektid ka EV aegsest funktsionalismist. 1960.a. valmis Tallinna Laululava mõjutatuna Ameerikast. 1964.a. valmis kino ,,Kosmos", 1972.a. valmisid Eesti Raadio maja ja hotell ,,Viru", kus on eeskujuks Skandinaavia arhitektuur. Viimast ehitasidki soomlased ja eeskujuks oli Kopenhaageni SAS-i hotell. Elamurajoonide projekteerimisel lähtuti vabaplaneeringust (Mustamäe). Majade arhitektuurne ilme polnud määrav, kinni tuli pidada standardmõõtudest, näiteks toa kõrgus 2,5m, elupinda inimese kohta 9m2 jne. 1970.-ndail kerkis esile uus noorte arhitektide põlvkond, kes avastasid enda jaoks Eesti Vabariigi aegse arhitektuuri nn. eesti funktsionalismi. Eksisteeris postmodernism, mille
enam-vähem võrded o Ebavõrdsus varanduslik ebavõrdsus oli suur ja ühiskond oli diferentseeritud o Võimalik, et eestlased kutsusid tähtsamaid inimesi kuningateks · Sõjaline tase o Ringvall-linnused o Relvastus: odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid o Põhiline võimekus oli malev · Suhted naabritega o Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased, väga head suhted o Lõunanaabrid: latgalid, leedulased aeg-ajalt tülid o Idaslaavlased: oht ei olnud eriti suur Eestlaste muinasusund · Üldiseloomustus o Puudus ühtne religioon o Ohvrikivid, hiiekohad o Animism- usuti elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. o Hing- inimese isikupära kandja, mis võis kehast lahkuda
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-10 Rootsi Referaat Rannar Jantson Pärnu 2011 Rannar Jantson Rannar Jantson Rootsi Rannar Jantson Sissejuhatus Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. ...
Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelena kindralkuberner Johan Skytte. Johan Skytte- Viis läbi kohtureforme, liivimaa kindralkuberner (kohalik). Tänu temale loodi 1630 a Tartus Akadeemiline Gümnaasium Tallinnas avati gümnaasium 1631.a 1632- avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, esimene kõrgeim õppeasutus Eestis õppijateks olid saksalsed ja rootslased, vähesel määral ka soomlased Õpetajate seminar (1684-1688 Piiskopimõisas) 1684 Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid 1688 Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis 1684 rajas Bengt Gottfries Foreseliuse Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari Bengt Gottfried Forselius- kooli- ja kirjamees, avas 1684 Tartu
NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemusi, vaid aktiivsem pool on NL, ei rünnatud enne, kui NL pommitajad olid teostanud 25. juulil rünnaku Helsingile. 1945 juuli alguses läks taasmobiliseeritud Soome armee rünnakule. Kõigis teistes rindelõikudes Saksa vägede vastu, ka Soome lõigus Punaarmee esialgu põgenes. Juuli lõpuks taastati sõjaeelne piir Karjala kannasel,
. Jahedam kliima ning suhteliselt halvem mullastik sobis rukkile hästi ning seetõttu arenes rukis varsti omaette teraviljakultuuriks. Rukis oli kaua tuntud kui "vaese inimese nisu", kuid tänapäeval on rukkijahust leib jäänud põhiteraviljatoiduks Põhjamaades, Venemaal, Põhja-Euroopas. Eestis hakati rukist kultuurina kasvatama juba 11.sajandil. Lisaks igapäevarukkileivale on aegade jooksul rukkijahust valmistatud ka pühade ja nn. rituaaltoite. Põhjanaabrid soomlased teevad praegugi lihavõtteroaks rukkijahust ja rukkilinnastest keedetud paksu ja imalamaitselist putru - mämmi. See roog on tuntud ka Eesti saartel. Pühadeleivad erinesid argipäevaleibadest peenema jahvatusega jahu kasutamisega ja erilise kujuga. Üldiselt oli eestlastel kombeks näärileibu kaunistada ja anda nendele mitmesugust erikuju. Küpsetati rukkileivataignast kuhikukujulisi leibu (pätsi läbimõõt umbes 30 cm), millele vajutati pühademärgid sisse. Näärileib
Kas need testid mis on lisatud on lihtsalt harjtamiseks ? Ning milline on kodutöö ja millal seda peab tegema? Õppeaine läbinud üliõpilane: 1. Saab aru turunduse spetsiifikast 2. Oskab kasutada turundusmeetmestiku ehk 4P kõiki elemente eraldi ja leida võimalusi nende integreerimiseks 3. Teab oma tarbijate sihtrühma segmenteerimise, oma toodete positsioneerimise ja brändimise, turustuse ning turunduskommunikatsiooni põhireegleid 4. Omandab põhiteadmised turundusuuringutest 5. Mõistab müügi protsessi ja erinevaid kliendikäitumisi 6. oskab toote/teenuse müügihinda kujundada ja kaitsta 7. oskab kasutada erinevaid müügi lõpetamise tehnikaid Kursuse sisu: 1.Turunduse juhtimine ettevõttes. Turundusliku idee hindamine, eesmärgi saavutamine lähtudes turu trendidest ja vajadustest. Toote ja teenuse sarnasus-erinevus. Turundusmeetmestik(McCarthy 4P-d).. Toode ja teenus, tootearendus. Unikaalse müügiargumendi väljaselgitamine - USP. Hin...
Kontrolltöö materjal, peatükid 3640 Peatükk 36 1917. aasta Veebruarirevolutsioon Usk Vene keisririigii püsimisse ei murenenud mitte ainult Eestis. Teravaimaks muutus olukord impeeriumi (kõige euroopalikumas keskuses) pealinnas Petrogradis. Rasputini mõrvamine kõrgaadlike poolt ei teinud olematuks tõsiasja, et Vene vägesid tabas üks lüüasaamine teise järel, et tarbekaupadest valitses suur puudus, et valitsusasutustes lokkas korruptsioon ja et rahvast vaevas üha üksmeelsem sõjatüdimus. 1917. aasta veebruaris puhkesid pealinnas toitlusrahutused, mis kasvasid kiireti üle revolutsiooniks. Sõjavägi läks demonstrantide poole üle ja Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma. Venemaast sai vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Georgi Lvoviga. Praktikas kujunes siiski välja kaksikvõim, sest Ajutine Valitsus pidi oma tegevuses arvestama kõigis tähtsamates keskustes loodud tööliste ja soldatite sa...
V.Saare samanimelise romaani põhjal. Mats Traadi draamateostest võiks veel ära mainida ka lühinäidendid “Maikuu rohi” (1970), “Jää veel” ja “Kaaluja” (1991), ent vaieldamatult tuntumaks on siiski saanud “tema psühholoogiline draama “Päike näkku”. Mats Traadi luulevalimikke on ilmunud vene, läti ja bulgaaria keeles. Peaaegu kõik ta proosa väärtteosed on jõudnud vene keelde, mõni ka kordustrükkides. Suhteliselt palju tõlgivad tema romaane soomlased. “Tants aurukatla ümber” on ilmunud kaheksas võõrkeeles, teised tõlgitumad proosateosed on veel “Kohvioad” ja “Inger”. Eesti lugejatele on Mats Traat avaldanud luuletõlkeid mitmest keelest, sh on ta vahendanud poola keelest W.Broniewski ja tsehhi keelest J.Wolkeri luulevalimikke. Makedoonia keelest tõlgitud B.Koneski “Armunud tütarlapsed” tõi talle Jugoslaavia luuletõlke preemia 1986.a. Lisaks neile on Mats Traat tõlkinud ka vene, soome, läti jt. luuletajaid.
saj alguses vähemusse, moodustasid 1897 rahvaloenduse andmetel venelased moodustasid 43% impeeriumi rahvastikust. Siia juurde võib mingis mõttes liita ukrainlased- 17% ja valgevenelased 5%, neid kõiki loetakse idaslaavlaste hulka kuuluvateks. Idaslaavlased moodustasid kokku impeeriumist vaid 2/3. Teisi vähemusrahvusi oli vähe, olid kõik väikesed. Suuruselt kolmas rahvus impeeriumis olid poolakad, nende arvele jäi vaid 6% elanikkonnast. Valgevenelased 5%, juudid 4, kasahhid 3, soomlased 2,5%. 1/3 vene rahvastikust koosnes pisitillukestest rahvakildudest. Erinev oli ka nende rahvaste hariduslik tase. Kõige kõrgemalt olid hariduslikult arenenud balti kubermangude elanikud- eestlased/lätlased koos baltisakslastega, siinsest elanikkonnast 70% kirjaoskajad 1897 rahvaloenduse andmetel. Peterburis kirjaoskust 60%, trad vene talurahva hulgas oli kirjaoskajaid napilt 20%. Veelgi kehvem oli olukord Põhja-Kaukaasias, Kesk-Aasias, Kasahstanis 7% elanikke oskas lugeda
ajakirjas “Vikerkaar” ilmunud Ü. Valgu artiklile toetudes] Kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast. Ilmalind lendab mere kohal, otsides pesapaika, ta leiab selle ja muneb ühe või kolm muna. Tuul veeretab need merre, neist saab taevas ja maa, päike, kuu ning tähed. Hiljem vette tehtud pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega, Karjalas pesapaik Väinamöise põlv, ingeri redaktsioonis mätas, saar või laev. Soomlased: tähed sündinud sepahaamriga purustatud muna valgest ning vikerkaar selle rebust. Liivlased: maailm sündinud munast, mille jumal üle õla viskas. Loomisele eelneb alati ürgkaos, kus kõik on ühetaoline vormitu segu. Eestis „kuu loomine“taevakeha sünnib aina uuesti ning „kuu on pesas“taevakeha sünd linnumunast. 13. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? 24. saj eKr, savitahvlid
üleloomulikud olendid nagu haldjad, hinged, näkid jms Legend piiblipärimus Memoraat isikulooline usundiline jutt; inimene kogeb midagi üleloomulikku ja annab edasi oma religioosset kogemust Maagia katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt. looduse mõjutamine) Uurali rahvad Soome-Ugri rahvaste hulka kuuluvad kõik rahvas, kes kõnelevad soome-ugri keeli. Kokku on s-u rahvaid (k.a. samojeedid) 23 miljonit, 90% neist ungarlased ja soomlased Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad keelerühmadeks: 1. Samojeedi keeled, vähemalt 6 keelt, 30 000 kõnelejat 2. Soome-ugri keeled, vähemalt 25 keelt, 22 miljonit kõnelejat nt. ugri, handi ja mansi keel, lääneugri, ungari, udmurdi, komi, mari ja mordva keeled - läänemeresoome keeled ( vähemalt 7 keelt, 6,4 miljonit kõnelejat): soome, karjala, vepsa,
tänapäeval ainult imestda ja sügavalt lugupidamist avaldada.4 4 EESTI ARST 1994 KIRJASTUS PERIOODIKA LK 326-328 8 4.EESTI PUNASE RISTI HASARTMÄNGUD Eesti punase risti pidev mure oli oma tulubaasi laendamine. Kuna mängukaartide äri läks küllaltki hästi, siis hakati uurima ka muid mängudelt teenimise võimalusi. Pole võimatu, et vihjajad ja eeskuju andjateks olid soomlased, kus esimesed saksamaalt toodud mänguautomaadid pandi üles juba 1920ndatel aastatel. Kuna tulusalt ärai hallata tahtjatesat polnud puudus,siis vaid heategevusorganisatisoonidelt. 1933.aatal sai eesit loa hasartmänguse korraldamiseks Eesti Punane Rist. EPRi peavalitsus sõlmis lepingu Tarutu Telefonivabrikuga, et vabrik valmistab 300 mänguatutomaati, paigutab need ja kontrollib töötamist. EPR vabrikule raha ei maksnud vaid loobutas kolme aasta
ka energiline ja paindlik. Väga oluline on hobuse ja metsamehe omavaheline suhe. Hobuse väljaõpe algab poole kuni ühe aasta vanuselt ja alles 4-5 aasta vanuselt võetakse hobune kergematele metsatöödele kaasa. Vastavalt hobuse arenguastmele võib teda rakendada paarisrakendisse ja raskematele töödele. Kuidas nihkuda taas ligemale keskkonnasõbralikule puidule? Siin oleks kohane rääkida ühest maailmarekordist, mille soomlased on kuue viimase aastaga enda valdusse saanud ja samuti sellest, millist rolli mängis selles Soome riik. Nimelt kasvas saematerjali näivtarbimine ühe elaniku kohta aastas lühikese ajaga kaks korda, poolelt kuupmeetrilt 1995. aastal ühe kuupmeetrini 2001. aastal. Suures osas on see tõus seotud just ehitusega. Nimelt jätkus Soome poliitikutel tarkust märgata, millist mõju avaldab ehituses kasutatavate materjalide valik riigi majandusele. Eesmärgiks võeti puidu laialdasem
sadama turimsi kui muudel aladel.Samuti on neis tihedasti asustatud kohtades paremad keskkonna tingimused. Hõredamini asustatud piirkonnad on põhja pool ning mägisema pinnamoega aladel.Seal on kehvemad elamistingimused,keskkonna tingimused,suuremad kulutused mugavale elule ja muule.2005. aastal oli rahvastiku loomulik juurdekasv 9636 ning migratsioonil põhinev rahvaarvu juurdekasv 27 111 inimest. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis. 2005. aasta lõpu seisuga elas Rootsis 480 000 võõrrriigi kodanikku. Välismaal sündinud elanikke oli Rootsis kokku registreeritud 1,25 miljonit, kellest suurima osa moodustasid Soomest (183 000), eks-Jugoslaaviast (72 000), Bosnia ja Hertsegoviinast (ca 55 000),
aastal. Teenelise meistersportlase aunimetuse pälvis ta 1956.aastal.(Teemägi_1963) 1992. a. Barcelonas astus 70aastane ikka veel atleetlik kergejõustikukuningas lõpuks olümpiaareenile Eesti koondise väärika lipukandjana. Sellega sai justkui tasutud osa kannatustest, mis Lipul sportlasena tuli üle elada, kui ebaõigluse tõttu olümpiale ei pääsenud. (Hallik_2006) Veel oli Lipul võimalus olümpia hõngu tunda 2002. aastal, kui soomlased tähistasid 50 aasta möödumist Helsingi olümpiamängudest. Pool sajandit tagasi oli ju Lipul võimalus võtta suurvõistluste medal just seal, kuid tookord võitis jälle Robert Matthias. Lipp ütles üritusel osalemise kohta ise: ,,Ega praegune tunne enam midagi muuda, see oli rohkem ilusaks mälestuseks."Eestit oli esindamas Lipp ainsana koos oma abikaasa Helle Lipuga. (Lääne_2002) 13 Kokkuvõte
Septembris . Oktoobris sõlmiti vastavad lepingud ja Punaarmee sisuliselt okupeeris Eesti, Läti ja Leedu, teisiti läks Soomega, ka Soomelt nõudis baaside luba, kuid Soome keeldus. Novembri lõpus 1939 tungis Nõukogude Liit Soomele kallale. Algas märtsini 1940 kestnud talvesõda. Kallale tungi eest Soomele heideti Nõukogude Liit Rahvaste liidust välja. Tänu erakordselt karmile talvele, mis raskendas sõjatehnika massilist kasutamist lumistes metsades suutsid soomlased üle 3 kuu üksi punaarmeele vastu panna ja viimasele tohutuid kaotusi põhjustada. Lõpuks sai Soome küll puht sõjalises mõttes lüüa, aga Nõukogude Liit jättis maa okupeerimata ja leppis vaid kümnendikuga Soomest. Nimelt valmistusid Suurbritannia ja Prantsusmaa saatma Soomele appi oma vägesid aga Inglaste ja Prantslastega Stalin ei kavatsenud sõdida. Kogu selle aja peeti läänerindel nn "kummalist sõda" (3.sept 1939-10.mai 1940) Lääneriigid
ole tehtud piisavalt kättesaadavaid uurimusi eelnevalt. See uurimustöö peaks looma veidi selgema pildi eestlaste hoiakutest Eesti venelaste suhtes ja omavahelistest peamistest probleemidest. 1. STATISTILISED ANDMED 3 Eesti rahvastiku rahvuslik koosseis 2008. aasta uuringu järgi on järgmine: eestlased 68%, venelased 26%, ukrainalased 2%, valgevenelased 1%, soomlased 1% ja muud rahvused 2% 1. Venelaste ja eestlaste osakaal Eesti rahvaarvus ei ole viimaste aastate jooksul muutunud (tabel 1)2. TABEL 1. Eesti rahvastiku rahvuslik koosseis aastatel 2012-2015 2 2. EESTLASE SUHTUMINE TEISTESSE RAHVUSTESSE Positiivset suhtumist teise rahvusrühma toetab isiklike kontaktide olemasolu selle rahvusrühma inimestega. Rahvustevahelisest analüüsist selgub, et Eestis elavate
märkimisväärne. Välismaalt majutatute keskmine jääb aga ca. 50% võrra allapoole Eesti keskmisest, kuid kokkuvõttes ületab majutatute hulk siiski Eesti keskmist umbkaudu kahekordselt. Joonis 4. Majutatute arvu dünaamika maakonna majutuskohtades 1000 elaniku kohta 5. Viie suurima majutatute arvuga riigi osatähtsus Saare maakonna majutatutest Kõige rohkem väliskülalisi majutatakse Saare maakonnas Soomest, Lätist, Saksamaalt, Rootsist ja Leedust. Soomlased on viimase kümnendiga moodustanud rohkem kui 25% majutatavatest ning on ka aastal 2012 jõudmas 25% juurde. Lätlased on nii kümnendi jooksul kui ka tänavu moodustanud majutatutest pea 10%. Sakslased on püsinud 5% lähistel ning Rootsi ja Leedu on püsinud 2% piirimail. Joonis 5. Viie suurima majutatute arvuga riigi osatähtsus Saare maakonna majutatutest 6. Majutatute näitajad reisi põhjuste järgi
· Eesti vabatahtlikud Talvesõjas · Eesti kaubalaevade hukkumine ja kaapertamine seoses sõjaga. Eesti meremehed ei naasnud koju vaid ühinesid Briti laevatikuga · Eestlased teenisid Kuninglikes õhujõududes ja USA sõjaväes 12.2 Peamised sõjasündmused Eestis · Suvesõda 1941 Saksamaa pealetungi algus idas Lahingud Tallinna pärast · Metsavennad 1941 Vabastasid Lõuna-Eesti enamvähem omal jõul. Osalesid ka soomlased ja Omakaitse · Eesti kaitselahingud 1944 Punaarmee suurpealetung Lahingud Narva ümbruses Lahingud Sinimägedes · Rahvusväeosad Võitlus partisanidega 13. Eesti 194491. Perioodid. Võimu mehhanism ja võimurid. Majandussüsteemi üldiseloomustus. Vastupanu. Repressiivpoliitika. 13.1 Eesti 1944-1991 Nõukogude okupatsioon Eestis algas jaanuaris 1944 Nõukogude sissetungiga Eestisse ja lõppes Eesti Vabariigi iseseisvumisega augustis 1991.
automaadid), vähe suutükke Briti eskaadri sõjalaevad Tallinna lahes Inglismaa ja Pr tunnustasid EV de facto Sõjalaevastiku teke Mõned suurtükipaadid saadi trofeedena 1919.a jaan sõjasaagiks 2 venelaste laeva - ristiti "Vambola" ja "Lennuk" Laevastiku ülemjuhataja kaugsõidukapten Johan Pitka Eesti ala vabastamine 1919. a alguses Viru rinne (Narva) Meredessandid Põhja-Eesti rannikule jaan (Utria dessant soomlased + eestlased) 19. jaan vabastati Narva Lõunarinne (Tartu, Valga, Võru) Soomusrongid Tapalt Tartu peale Tartu vabastati 14. jaan 31. jaan Paju lahing Vabadussõja veriseim, langes u 150 meest veebr võeti Valga lahinguta (soomlased+Kuperjanovi partisanid+soomusrongid) Vabastati ka Võru Sõjategevus väljaspool Eestit 1919. a kevadel 3 peasuunda Narvast Petrogradi peale mais koos Vene valgete Loodearmeega linna
tuumaobjektidel, kuid Paldiski seda kontrolli ei läbinud ning reaktorid otsustati sulgeda. [] 30.mail 1993 sai Eesti lõpuks Venemaa valdusest kätte Paldiski eest avanes reostatud ja prügistatud maa-ala. Tuumaobjektide likvideerimise kogemust Eestil ei olnud ja nii saadi abi Venemaalt, Rootsist, Soomelt, Saksamaalt, USA-st, Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuurilt ja Euroopa Komisjonilt. Plaani väljatöötamiskulud kandis Rootsi. Soomlased töötlesid vedelaid radioaktiivseid jäätmeid. Lisaks radioaktiivsele saastele oli tõsiseks probleemiks ka kütteõli ja mootorikütuse tugev reostus, mis kõige tugevamalt reostatud kohtades annab tunda ka tänapäeval. [] Paldiski probleemiga tuleb tegeleda ka tulevastel põlvede. Betoonsarkofaagidesse suletud reaktorite lammutamisele saab mõelda alles 50.aasta pärast. Selleks ajaks peab Eestis olema ka tuumajäätmete hoidla, sest Paldiski selleks ilmselt ei sobi. []
seetõttu, et mõnes paigas polnud isegi mõisnikku, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes asusid eriti arvukalt Viru ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad Eestisse rännanud soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi
turust. Leibur toodab ligikaudu 50 nimetust pagaritooteid. Tuntuimad neist on Tallinna peenleib, Kirde sai, Rukkipala, Kuldne röstsai, Ela 100% täisterasaiad, Viljakas võileivaviilud, Toolse leib ja Kodune sepik. Leibur on üks Eesti Leivaliidu asutajaliikmetest, Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Rukki Seltsi liige. 14 Leiburi töötajat kuulub ka Eesti Pagarite Seltsi. Keskmiselt tarbis iga Eesti elanik aastal 2006 39,4 kg pagaritooteid. Võrdluseks võib nimetada, et soomlased söövad pagaritooteid aastas 54 ja rootslased 42 kg. Eestis ja Leedus süüakse rohkem leiba ning Lätis saia. Leibur toodab ligi 50 nimetust pagaritooteid. Tuntumad neist on Tallinna peenleib, Kirde sai, Rukkipala, Kuldne röstisari, Ela 100% täisterasaiad, Toolse leib, Kodune sepik. Peale lihtpagaritoodete (leivad, saiad, sepikud, kuklid, röstsaiad) turustab Leibur Vaasan Ready-to-Bake! tooteid. Tegemist on sügavkülmutatud küpsetusvalmis pirukate ja
Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227[5] km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn on Tallinn. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Sisukord [peida] * 1 Nimi * 2 Loodus o 2.1 Topograafia o 2.2 Kliima o 2.3 Taimestik o 2.4 Loomastik * 3 Rii...
Põhjendus oli see, et see piir, mis 39 aastal Soome ja NSVL vahel on, kulgeb väga lähedale Leningradi linnale. Vb Soome valitsus ja president oleks nõus olnud, aga kuna see oli demokraatlik riik, siis see arutlus läks parlamenti ja see nõudmine lükati tagasi ja see tähendas sõda. Novembrist 39- märtsini 40 toimus talvesõda Soome ja NSVL vahel. Karjala kannasele oli Soomlastel rajatud kaitseliin, mis kandis nime Mannerheimi liin ja toetudes sellele liinile soomlased ostasid väga visa vastupanu. Jõududevahekord oli siiski ebavõrdne ja veebruaris oli juba soome nõus alustama rahuläbirääkimisi, sest NSVL väed tungisid läbi Mannerheimi liini ja ka NSVL oli nõus juba alustama läbirääkimisi, sest kuulsid, et lääneriigid tulevad abistama soomet ja tehti rahu ja Soome oli sunnitud loovutama alad. See tõi kaasa selle (sõda soome vastu), tõi kaasa, et NSVL visati välja Rahvasteliidust. Aprillis 40 kummaline sõda lõppes. Aprillis 40
1558.a algas Liivi sõda. 1620.a oli inimeste arv langenud 140 000. Pärast Liivi sõda oli 75% taludest tühjad, taheti koloniseerida uusasukatega, kuid koloniseerimispoliitika erilisi tulemusi ei andnud. + 1601-1603 näljahäda. 1629.aastal algas Rootsi aeg. 1695.aastaks oli rahvaarv tõusnud 400 000 inimeseni-pikk rahuaeg,(Eesti alad jäid sõjategevusest puutumata) ei võetud mehi Rootsi väkke, lisaks rohkesti sisserännanuid (venelased Peipsi äärde, + soomlased ja lätlased) 1696-1697 Suur näljahäda- 330 000 . 1712.aastaks oli rahvaarv langenud 170 000 inimeseni , sest 1700-1710 oli olnud Põhjasõda + 1710-1711 oli suur katkulaine, kus ¾ elanikkonnast suri. 18.sajandil hakkas rahvaarv jällegist kasvama.(soodsad tingimused) Talurahva omavalitsuse kujunemine uusajal 1802. ja 1804. a talurahva muudatustega seoses tehti esimesed sammud talurahva omavalitsuse ehk vallakogukonna kujunemise suunas. 1816. Ja 1819
TEINE MAAILMASÕDA Eesti ajalugu. VI köide. Vabadussõjast taasiseseisvuseni. Ilmamaa: Tartu, 2005. lk 141 152. Sõja eelõhtu On väidetud, et Teine maailmasõda oli ette määratud otsustega, mis lõpetasid Esimese maailmasõja. Tõepoolest, sõjajärgsete rahulepingute põhjal kujunenud uus maailmapilt rahuldas vaid mõningaid võitjariike ning neidki üksnes osaliselt ja esialgu. Totalitaarsete ja autoritaarsete reziimide võimuletulek enamikus Euroopa riikides 1920.-30. aastail tõi revansistlikud ideed järk-järgult avalikku käibesse. Sõjakate meeleolude kasvust andsid tunnistust nii rahvusvahelise desarmeerimiskonverentsi läbikukkumine kui Saksamaa, Jaapani ja Itaalia lahkumine Rahvasteliidust. Märtsis 1935 taastas Saksamaa Versailles' rahulepingu sätteid rikkudes üldise sõjavaekohustuse ning mõni kuu hiljem sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping andis Berliinile võimaluse võimsa sõjalaevastiku taasloomiseks. Märtsis 1936 tühistas Hitler Locarno k...
eestimaalasedki. [ Rahvaarv oli katastroofiliselt vähenenud (1620. aastatel hinnati siinmail talurhva arvu vähem kui 100 000-le). Üle poole rahvast hävis sõjas. 1630. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Umbes veernadi rahvast moodustasid saarlasest- hakkasid kolima mandrile. XVII sajandi teisel veerandil tuli ka võõramaalasi Eestisse, kõige rohkem venelasi. Suurt osa Eesti ,,uusasustamisel" mängisid soomlased. Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustasid lätlased. Hoolimata võõraste märgatavast sissevoolust, jäi otsustav sõna rahvastiku püsimises öelda põliselanikel endil. Pärast sõdade lõppu kasvas eestlaste arv suhteliselt kiiresti. 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat 400 000 inimest. [1656-tsaar Aleksei Mihhailovits alustas suve hakul sõda. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aastal
Modernism - Alguspunktiks loetakse Tallinna Laululava. Hakkasid tekkima paneeliehitused, tüüpprojektid, mehhaniseerimine oli suuremas skaalas. Modernism vastandus Stalinismile. Täisnurksed hooned, head puhtad pinnad, suured planeeringud. Tüüpprojektidega suured projekteeritud alad. Teater "Vanemuine" August Volberg +... Teater "Endla" EPK Keskkkomiteehoone 1964-68, hoone on kujundatud nii et see tõstaks esile Lenini kuju selle ees. Rippfassaad, betoonhoone. Hotell "Viru" tulid appi soomlased ehitama, äärmiselt hea ehituskvaliteet ja materjalid. Betoonelemendid toodi Soomest. Olümpiaehitised - Tehti korda majad, mis jäid suuremate teede äärde ja vanalinna hooned. Pirita purjespordikeskus, Linnahall. Kunstide süntees - Kalevi Spordihal Nomeklatuuri korterelamud - erilises seisuses inimestele tehtud hooned, teaduseakadeemia maja Rävala puiesteel, traditsionalismi (silepind, kelpkatus) ja stalinismi stiili (pidulikud sambad) segu
siiski moodustatud eri kirjakeeled (vastavalt mäe- ja niidumari ning sürja- ja permikomi põhjal), mis on omavahelisi erinevusi kinnistanud. Samas ei tohi unustada etnilisi gruppe, kelle keel ei pruugi tugevasti erineda põhikeelest, kuid kes on selgelt kultuuri poolest eristatavad (bessermanid, izmakomid). Kokku on soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevaid inimesi umbes 23 miljonit, kellest üksi ungarlased ja soomlased moodustavad veidi alla 90%. Ka ei ela kõik soomeugrilased enam oma põlistel asualadel. 20. sajandil on tekkinud väljaspool Euraasiat, ennekõike Põhja-Ameerikas ja Austraalias märkimisväärsed ungarlaste, soomlaste ja eestlaste kogukonnad. Rassilised erinevused uurali rahvaste seas on suured. Näiteks europiidsed eestlased ja soomlased erinevad välimuselt oluliselt mongoliidsete joontega neenetsitest. Ka küllaltki lähedased keelesugulased ungarlased ja handid on rassiliselt
Pausi pikkuse määrab kultuur, erinevused on mõõdetavad mikrosekundites, kuid onolemas. Pikema kõnevooruvahega kultuuri esindaja ootab veel, et olla kindel, et võib kõnelda, lühema kõnevooruga kultuuri esindaja tunneb vaikuse pärast ebamugavust, kordab öeldut teiste sõnadega, räägib muust jne. Vastastikune frustratsioon. Soomlased ja itaallased Nokias: itaallasel (lühem vooruvahetuspaus) on tunne, et peab päev läbi pidama monoloogi (õhtuks surmväsinud), soomlased (pikem vooruvahetuspaus) ei saa öelda, mida tahavad (ootavad pikemat pausi). Ron Scollon ja Suzanne W. Scollon liigitavad vaikimise/sõnaahtruse negatiivse viisakuse ja jutukuse positiivse viisakuse alla (Scollonid kasutavad termineid "independence" ja "involvement" politeness ("lähendav" ja "distantseeriv" viisakus)). Selline jaotus kehtib eelkõige Ameerika puhul. Ron Scollon: ,,Kommunikatsiooni metafoor Ameerikas võiks olla "masin, mis hästi töötab"
kehtivad ka organisatsioonidesse mittekuuluvate tööandjate ja töötajate suhtes. Tööseadusandlus tagab töötingimuste miinimumist kinnipidamise näiteks korralise puhkuse ja tööaegade osas. Soome heaoluühiskonna nurgakivideks on kõikehõlmav sotsiaalkindlustussüsteem, avalik teenindus ja mõõdukad palgavahed. Palgavahesid aitavad tasandada progressiivne maksustamine ja tulude põhjal saadavad toetused. See süsteem toimib vaid juhul, kui kõik maksavad oma tulumakse. Soomlased peavad "musta" töö tegemist taunitavaks. Põhiosa soomlastest käib tööl, nii mehed kui naised. 2003.a. alguses oli naiste keskmine palk 2 028 eurot kuus ja meestel 2 523 eurot kuus. Soomes järgitakse põhimõtet, et sama või samaväärse töö eest makstakse sama palka. Soome naised osalevad aktiivselt poliitikas. Enam kui kolmandik Soome parlamendi liikmetest on naised. 2000.a. valiti Soomes esmakordselt presidendiks naine. Suurimad linnad
1926 - 20.-21. veebruaril selgitati Rakveres Tammiku taga väljal Eesti meistrid. Kavas oli kolm distantsi - 1 km, 5 km ja 25 km. Kahekordseks võitjaks tuli Rakvere spordiklubi liige T. Andresson. Naiste 3 km võitis samuti rakverelanna Peterson. Jaanuaris toimusid kaitseorganisatsioonide suusavõistlused soomlaste osavõtul. Tegemist oli tõelisel murdmaal korraldatud võistlusega. Varem korraldati võistlusi jõe või järve jääl. Samas demonstreerisid soomlased Nykänen ja Kuvaja eestlastele esmakordselt suusahüppeid. 1929 - 3. veebruaril avati Rakvere lähedal Tõrma Kõrgemäel Eesti esimene suusahüppemägi. Esimese hüppe sooritas suusameister T. Andresson. Pikimad hüpped ulatusid 10 meetrini. 10. märtsil hakati Eesti suusameisteid selgitama esmakordselt murdmaastikul. 1931 - märtsis püstitas Eduard Bergman-Raidla Viljandi hüppemäel Eesti suusahüpete pikkusrekordiks 21,5 m. Toimus esimene suusamatk ümber Eesti
Parim kaaviar tuleb Kaspia mere äärsestest riikidest: Iraanist, Afganistanist, Kaukaasia riikidest ja Kasahstanist. Punane kalamari. Lõheliste suureteraline mari, mida eelistab enamik tavasööjaid, kuna selle maitse on kaaviari omast mahedam. Muu kalamari. Põhimõtteliselt on söödav ja enamasti maitsev ka teiste kalade mari, kaasa arvatud räim, ahven ja haug. Soomes on aastaringselt müügil külmutatud lutsu-, lõhe-, forelli-, siia- ja rääbisemarja, millest soomlased hindavad kõige enam kaht viimast. Lisaks on neil pidevalt müügil tuubidesse pakitud tursamarjast tehtud kalamarjavõie (Kallen mätitahna), mida on vahetevahel ka meil näha olnud. Valgumari Kunstkaaviar on tööstuslikult valmistatud imitatsioon, mis on valmistatud looduslikust toorainest, zelatiinist ja veel mõnest lisaainest. Taolist toodet valmistatakse ka Eestis ning see on tavatarbija poolt leidnud head vastuvõttu. Kasutamine
(http://et.wikipedia.org/wiki/Nuudip%C3%A4ev) TALIHARJAPÄEV – 14. jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist. Soomlased ja karjalased on väitnud, et karu pöörab siis teise külje ning hakkab teist käppa imema. (http://et.wikipedia.org/wiki/Taliharjap %C3%A4ev) TÕNISEPÄEV – 17. jaanuar. Tõnisepäeva tunneb eesti rahvakalender suhteliselt hästi. (Lauri Vahtre Maarahva tähtraamat) Tõnisepäev kannab rahva hulgas ka taliharjapäeva nime ning Wiedemanni andmeil nimetatakse seda päeva veel jõuluesmaspäevaks. Sageli manitses see päev kokkuhoiule, sest
Euroopalik mõtteviis domineeris maailmas. II pt ül 2 Antant (pr, ingl, ven) Pr soovis Saksa mõjuvõimu vähendada Euroopas samuti Inglismaa soovis et saksa ei domineeriks; Venemaa tahtsi mõjuvõimu Balkanil; Prantsusmaa huvid põrkusid Aafrikas Saksamaaga. II pt ül 4 Näiteks Venemaa soovis Balkanimaid mõjuvõimu kuna seal elasid slaavlased. III pt ül 5 Sarnasused: mõlemad, nii soome kui eesti , soovisid endale oma riigis võimu. Erinevused: Soomlased ei olnud enam rahul vaid autonoomiaga vaid leidsid et riik saab eksisteerida siis kui see kuulub soomlastele, nad soovisid tungivalt riiki endale saada. Eestimaal oldi märksa rahulikumad. Üritati vähemalt omavalitsustes võimule saada. III pt ül 6 Sarnasused: poliitiliste erakondade moodustamine, sotsiaalsed pinged Erinevused: IV pt ül 2 Tänu rongidele muutus eelnev transportimine hõlpsamaks. Nüüd veeti odavalt, rohkem ja kiiremini.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
