Rootsi rahvastiku iseloomustus (1)

RIIGI RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS
1. RIIGI RAHVAARV
Rootsis elab 9 088 728 inimest (1) (2011) . Minu arvates on see suhteliselt väike riik , arvestades , et on mitmekümneid kordi suurema rahvaarvuga riike . Kuid Eesti mõistes on see keskmine riik . Ning samuti on keskmine ta võrreldes teiste Euroopa riigiga, näiteks nagu Hispaaniaga (46 754 784) . Umbes sama rahvaarvuga, nagu Rootsi, on veel riigid nagu Haiti (9 719 932), Benin (9 325 032) ja Austria (8 217 280) .
Rootsi rahvaarv on viimase 21 aasta jooksul olnud väga stabiilne ja on seda (2) statistika andmete järgi ka järgnevad kümme aastat . Selle saidi andmete järgi peaks umbes 2020 ndal aastal Rootsi rahvaarvu kasvutempo hakkama langema 0,5 võrra ,umbes iga viie aasta järel . Negatiivseks muutub kasvutempo eeldatavalt 2030 ndal aastal . Siis hakkab rahvaarv vähenema . Langev trend kestab umbes 2040 nda aastani ning siis hakkab taas samas tempos rahvaarv kasvama , ning jääb taas stabiilseks samal kümnendil . Kusjuures kasvutempo piir, kus ta stabiilseks jääb , on 7 võrra väiksem ,kui täna . vaata joonist 1
Oletatavasti edasine tabel näitaks meile samuti umbes 40-50 aasta möödudes taas langevat kasvutempo trendi , mis pisut püsib ning siis stabiilseks jääb , olles eelmisest kasvutempost kordi väiksem. Eeldatavasti on sellise rahvaarvu kasvutempoga riigis suhteliselt stabiilne ja organiseeritud korraldus . Arvan , et see on tingitud sellest , et sotsiaalne tugi on tagatud igale inimesele ning langev rahvaarvu kasv võib olla tingitud mõnest põrutavast sündmusest, kriisist maailmas või inimeste käitumisharjumustest . Kuid riik on tänu heale organiseeritusele suutnud erinevate võtetega taastada stabiilsus ning võime eeldada , et sellises riigis hakkab peale mingi aja möödumist ka rahvaarv taas kasvama .
Joonis 1 – Rootsi rahvaarvu kasvutempo 
2. RAHVASTIKU TIHEDUS  ja PAIKNEMINE
Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on (3) saidi andmetel (2011) 22,11 inimest km2 kohta . Enam-vähem samasugune on rahvaarvu tihedus km2 kohta Tšiilil(22.51),Uruguail (20.06) ja Tšiilil (22.51) .
Rootsi kõige asustatum ala 2000. aasta arvestuses on Rootsi lõuna-ja idaosa (4) . Populatsioon nendes linnades on tingitud kindlasti sellest , et selles osas paikneb pealinna Stockholm ja ka teised suured linnad nagu Göteborg ,mis on suuruselt teine linn ja Helsingborg . Kõik need kolm linna on nii tihedasti , üle 1000 inimese km2 kohta, asustatud mitmetel põhjustel . Kõik need kolm linna asuvad soodsates sadamakohtades . Näiteks riigi pealinnas Stockholmis asuvad kõige suuremad sadamad ja tööstused ning samuti on seal enamus riigi suurematest õppe- ja teadusasustustest . Rootsi suuruselt teises linnas Göteborgis on samuti jõe suue Göta ,kuhu on soodne randuda paljudel eri suuruses laevadel , mis tekitab samuti tihedamat liiklust. Veel on Göteborgi nõnda suure populatsiooni põhjustajaks Chalmersi Tehnikaülikool ning palju teisi kultuuriasutusi. Samuti toob inimesi sinna tugev traditsioon jõululinna maine näol (5) . Linn Helsingborg on samuti suure rahvaarvu tihedusega km2 kohta . Selle põhjustajaks võime pidada sadamakohta praamidele ja ajalooliselt olulisi paiku. Samuti asub seal menukas kauplemistänav .Kõiki neid kolme kõige tihedamini asustatud Rootsi linna võime ühendada ühise siduva joonega , mis on nad nii tihedalt asustatuks teinud . Kõik need linnad on tugeva ajaloolise väärtusega ning on seetõttu ka turismidele meelispaikadeks . Samuti on need kõik ka tihedamini asustatud , kui teised Rootsi linnad sest nendes asuvad suuremad haridus -, kultuuri- ja teadusasutused . vaata kaarti 1
Kaart 1 – Rootsi rahvastiku tiheduse kaart 2000 aastal
3. LOOMULIK ja MEHAANILINE IIVE
Rootsis on sündimus 10.18 promilli . Suremus seevastu , aga 10,2 promilli . Seega võime arvutada , et loomulik iive on nullilähedane ehk 0.02 promilli (6) . Sündimus on maailmas 188 ndal kohal. Võrreldes Nigeeriaga ,kus on sündimus 50.54 promilli . Kuid see , et nigeerias on sünde nii palju ei näita , et rahvaarv kasvab väga kiiresti , vaid seda , et tegu on arengumaaga ning , et Nigeeria on demograafilise plahvatuse etapis . Nimelt on Rootsi just seetõttu , et tegemist on arenenud maaga , väikesema sündimusega , kui Nigeeria . Suremus on maailmas Rootsil 50 ndal kohal . See näitab , et arstiabi on kõigile kättesaadav, et riigis pole näljahäda ning ,et inimesed on põhiliselt väga terved .
Imikusuremus Rootsis on 2,74 promilli. See on maailma arvestuses tagant neljandal kohal . See näitab , et Rootsis on kõrgelt arenenud meditsiin ning , et on piisavalt kogenenud ämmaemandaid ja arste , kes edukalt sünnitused läbi viivad .
Keskmiselt on naise kohta lapsi 1.67 . See on maailma arvestuses 170 ndal kohal (7). See on minu arvates täiesti normaalne ning mõistlik määr ühe naise kohta, arvestades , et tegu on arenenud maaga ja kaasaegse rahvastiku tüübiga . Siinkohal ongi märkimisvärne , et naiste haridustase on üha kõrgem ja see hõivab ka suure osa nende ajast . Lisaks on vaja käija tööl ja teha karjääri . Samuti võimaldab arstiabi kasutada rasestumisvastaseid vahendeid ning teha aborte . Eestiga võrreldes on keskmiselt naise kohta lapsi Rootsis siiski rohkem . Seda võime pidada märgiks , et Eestis on ka väiksemad toetused ja tugi lapse kasvatamisel riigi poolt .
Rootsi rändesaldo on 1.65 promilli (8). see tähendab , et sisse rändab rohkem kui välja .Võrreldes ülejäänud maailmaga on see üpriski kõrge, 44 ndal kohal (2011) . Näiteks eestis on rändesaldo üldse negatiivne (-3,31)(2011) . Rootsi rändesaldo on piisavalt suur , et kasvatada selle arvelt rahvaarvu . See on kindlasti tingitud headest palkadest võrraldes näiteks Eesti , Läti või Leeduga . See paneb tööealisi sinna rohkem reisima ning nii on suurem tõenäosus , et nendest inimestest osa jääb ka paikseks . Kuid palk ei ole ainukeseks põhjuseks , miks inimesed peaksid tahma sinna elama minna . Näiteks ka see on märkimisväärne , et Rootsi pole 200 aastat üheski sõjas osalenud ning ka see annab inimesele turvatunnet ja piisavalt julgustust , et sinna riiki elama minna , kuna Rootsi on nii stabiilne ja hästi organiseeritud . Rootsi reisib kõige rohkem inimesi Soomest,Serbia ja Montenegrost , Iraagist ning Bosnia ja Hertsegovinast. Arvan , et selle põhjustajaks on majanduslikud eesmärgid ja soov paremaks eluks . Migrantide arv on umbes pool miljonit .
Rootsis rännatakse kõige rohkem just lähematesse riikidesse Euroopasse ning ka Ameerikasse ja Kanadasse (9). Arvan , et selle põhjustajaks võib olla näiteks töö . Arvestades , et Rootsist rändab kõige rohkem inimesi just lähiriikidesse, näiteks nagu Norra, Soome , Hispaaniassse , Poolasse ja Saksamaale. Nendes riikides tuntakse ennast ka kindlasti hästi ning võetakse ka risk , et minna nendesse riikidesse elama või tööle . Kõigis neis riikides on ka suhteliselt hea elatustase ning ka ahvatlused näiteks arenenud firmade või kõrgete koolide nöol.  
4. KESKMINE ELUIGA
Rootsis on inimeste oodatav keskmine eluiga üldises arvestuses 81.07 eluaastat (2011)(10). Maailma arvestuses on see 16 ndal kohal . See näitab ühiskonna heaolu ja seda , et inimestele on tagatud sotisiaalne tugi . Samuti näitab see seda , et inimeste moraalinormid on paigas ning alkoholism ja narkootikumid ei ole selles riigis levinud . Kuna tihti just riikides , kus on sohkem mõjuainete sõltlasi, kui mujal , on palju hukkunuid just kas siis autoõnnetuste tõttu , mis on juhtunud joobes peaga või inimesed lihtsalt hävitavad enda tervist nii kaua , kuni nad surevad. Samuti on rootsis HIV levik väga väike (0,1%) , mis tõestab samuti seda , et narkootikumid ei ole selles ühiskonnas aksepteeritud , kuna just HIV levib enamasti narkootikumide sõltlaste kaudu edasi . Head teeolud , mis samuti vähendavad autoõnnetuste ohtu , tervislik- ja mõistlik eluviis on kindlasti aidanud tõsta Rootsi oodatava keskmise eluea nii kõrgele . Eluiga pärssivateks teguriteks on arnenenud riikides halb tervisehoiukorraldus , arstiabi kättesaadavus, karm füüsiline töö ja ka vaimselt palju nõudev üldsus , mis põhjustab stressi ja depressiooni, see omakorda võib viia tõsisemate tagajärgedeni .
Meeste oodatav eluiga Rootsis on 78.78 aastat . Naiste oma, aga 83.51 aastat. See on igati loogiline , kuna meeste eluviisid kipuvad tihti olema rohkem tervisele kahjustavad . Samuti lasevad mehed hõlpsamini käest oma sportliku vormi ning see mõjub ühtlasi südamele ja tervisele . Naised tarbivad vähem alkoholi ning muretsevad ka rohkem enda välimuse eest ning seetõttu elavad nad rohkem aktiivset eluviisi ja hoiavad tervise sellega paremini kontrolli all . Seetõttu on naised viimastel kümnenditel pea alati domineerinud kõrgema eluaea poolest .  
5. RAHVASTIKUPÜRAMIID
Joonis 2 – Rootsi rahvastiku püramiid (2011)(11)
Rootsis on naisi ja mehi suhteliselt võrdselt . Siiski mida vanemaks saadakse seda suurem vahe tuleb meeste ja naiste domineerimise juures sisse. See on mõjutatud tervisest, mis paraku on naistel parem . Tööealisi inimesi on pürmiidi järgi enam-vähem võrdselt . Mida vanemasse ikka vaatame , seda suuremat rolli hakkab mängima naiste osa . Juba üle 65 aastaste veerge vaadates , näeme silmnähtavalt naiste ülekaalu .Rahvastiku püramiid näitab ka , et sisseränne aitab ära hoida rahvastiku vähenemist ja vananemist Rootsis . Rootsi reisib sisse kõige rohkem 15-24 vanuseid inimesi , kes on vastavalt ka aktiivses tööeas . Samuti reisib sinna ka 15-49 ja 60-69 aastaseid . Sellest võime järeldada , et Rootsis on lahe elada ja sinna reisitakse paiknema ka kõrgemas eas, heade elutingimuste tõttu . Rootsi mediaanvanus on 50-54 . See näitab , et rahvastik on stabiilses järgus ning ei kasva ega kahane . Tegu on arenenud maaga ja kaasaegse rahvastiku tüübiga kuna sündimus ja suremus on suhteliselt madalad. Püramiidi kuju järgi võime öelda, et Rootsi hakkab tulevikus vananema , kuna hetkel on noori rohkem ning mingi hetk sündimus väheneb ja vanurite osatähtsus kasvab .
Joonis 3 - Rootsi soolis -vanuselise koosseisu diagramm
Kõige suurema osatähtsuse rahvastikust 2011 aastal moodustavad tööealised ehk 15-64 aastased (2011)(12). Järgvenad neile arvu poolest 0-14 aastased ning viimaks on 15,40 % ga neil järgi 65 aastased ja vanemad. See näitab , ete tööealisi inimesi on piisavalt , et pensionäre üleval pidada ja lapsi kasvatada . Nii püsib rahvaarv tasakaalus ning noori sünnib piisavalt juurde , et seda stabiilsena hoida . Tegu ei ole veel vananeva rahvastikuga kuna vananenud rahvastikule on iseloomulik 20-25 % line vanurite osatähtsus .
Rootsi on demograafilise plahvatuse keskosas. Seda võime järeldada sellest , et noori on rohkem, kui vanureid ning ka tööealiste arv on suurelt domineeriv . See on saanud võimalikuks tänu heale arstiabile ja elutingimuste paranemisele . Samuti on suremus väike ning loomulik iive nullilähedane. Seda saame järeldada ka kõrgestoodatavast elueast ja laste suuremast osatähtsusest , võrreldes vanuritega.  
6. LINNASTUMINE
Rootsis elab kogu rahvastikust linnades 85 % (2010) . Arvuliselt 7,598,242 (2005).
1975. aastal elas linnades 82,7 % rahvastikust . Tänaseks on see protsent kasvanud 85 % ni (2010) . Oletatavale (13) andmetel on 2015. aastaks protsent tõusnud veel 0,2 % võrra ja aastaks 2050 peaks linnas elama selle saidi järgi ~90,3 % kogu Rootsi rahvaarvust.
Suurima rahvaarvuga linnad Rootsis on äärelinnad Lõuna-Rootsis . Nende sekka kuulub ka pealinn Stockholm (847,073)(2010)(14). Veel on suurteks linnadeks Göteborg (513,751) ja Malmö (298,963) . Kõik need linnad on tekkinud veelahkmete äärde . Seda seetõttu , et veeteedel on väga oluline roll ning see ei ole mitte ainult Rootsis nii vaid ka mujal maailmas . Samuti on nad tähtsad ja suured linnad seetõttu , et neis on tähtsad asutused näiteks nagu ülikoolid, tehased , ametiasutused, teadusasutused ja palju firmasi , mis pakuvad tööd ning tõmbavad inimesi linna poole .
Stockholm asub Mälareni ja Läänemere vahelisel väine kaldal ning saartel , mida ühendab 50 üle 50 silla . 2009. aastal tunnustas Euroopa KomisjonStockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning ühtlasi oli 2010. aastal Stockholm ka Euroopa keskkonna pealinn.Stockholm koosneb kolmest peapiirkonast : Innerstaden, Västerort ja Söderort. Rootsis on palju keskaegseid ehitisi ja vaatamisväärsusi nagu näiteks Modenna muuseum , kus esitletakse moodsat kunsti või nagu näiteks Vasa museum , kus on erinevad atraktsioonid nagu näiteks loomaaed (15).
Kaart 2 – Rootsi pealinn Stockholm (Google earth)
Vaata ka punkti 2
7. TÖÖJÕUD
Tööealisi inimesi , kes töötavad Rootsis on 4,961,000 (2010) (16). Nendest põllumajandusega tegeleb suhteliselt väike protsent inimesi , nimelt 1.1 %. Tööstusega tegeleb neist 28,2 % ja teeninduse valdkonnas töötab neist 70,7% (2008) . Kõrge teenindus sektori tööliste maht näitab , et tegu on arenenud maaga . Kõige vähem töötab töölisi põllumajandusega , kuna see on raske töö ning selleks on loodud masinad , kes teeksid suure töö inimese eest ära .
Töötute osakaal Rootsis on 8,4 % (2010) (17) . Maailma seisukohalt on töötuid rootsis keskmiselt , Rootsi on töötute poolest 97 ndal kohal maailmas . Võrdluseks võime tuua Bosnia ja Hertzegovina , kus töötute osakaal moodustab 43,1 % tööealistest (2010)(18) . Minu arvates võiks Rootsi töötute osakaal olla kordi väiksem , kuna kindlasti on palju võimalusi uutele ettevõtjatele ja samuti on kõrghariduse omandamine Rootsis tasuta , mis annab võimaluse elupõlisel õppel käija igaühel ning väetada endale teerada .  
8. MUUD ANDMED
Rootsis elab peale põlis-rootslaste ka muid rahvuseid . Põlised rootslased moodustavad kogua rahvuses 86,7 % (19). Suurima vähemusrahvuse moodustavad soomlased (2%). Veel on Rootsis sellised etnilised grupid nagu jugoslaavlased, norralased, kreeklased , tühklased ja teised. Ligi 12 % elanikest on sündinud välismaal nign üks viiendik teistest etnilistest gruppidest inimestest on immigrandid või nende järeltulijad.
Ametlikuks keeleks on Rootsi keel , kuid veel räägitakse rohkem soome- ja inglise keeles .
Valdavaks usundiks Rootsis on luteri usk (87%). Veel on levinud usunditeks rooma katoliku- ja ortodoksi usk ning leidub ka baptiste , muslimeid, juute ja budiste. (20)
Tõenäoliselt on Rootsi rahvastikupoliitika juba tükk aega paigas . Rootsis on suurimateks poliitilisteks mõjutajateks laste heaolu ja õigused ning koondunud ettevõtjad . Kindlasti saab seda veel edasi arendada näiteks veel toetusi suurendades või tasuta koolitusi tehes . Minu arvaets ongi õige panustada noortesse kuna nemad on meie tulevik ja kui noori pole , pole ka kedagi , kes probleemidega edasi tegeleks ja võtaks riigi üle . Rootsi on põhimõtetega riik ja käitub vastavalt ning see peaks ka edaspidi nii olema.
Rootsis ei ole probleeme AIDSiga . Aidsi on nakatunud ~ 0,1% rahvastikust (2009). Rootsi on sellel rindel 162 kohal ning lõpust väärikal kaheksandal kohal . See on väga positiivne näitaja ning väljendab head teavitustööd riigi ja ühenduste poolt. Arenguriikides on selle haiguse levik ~20%. Seega on Rootsi sellest needusest pääsenud (20)
Rahvaarvu mõjutavateks teguriteks on Rootsis majanduskriisid ja noorte vähesus . Kui need peaksid millegi tõttu muutuma siis saaks see Rootsile suureks komistuskiviks. Kuigi Rootsi on väga iseseisev riik ning majandab ikka ise ja omasoodu siis suur ülemaailmne krahh võib väga laastavalt ka Rootsile mõjuda , kuna tulu , mis eksporditavast kaubast saadakse on 160.4 billionid ning maailma mastaabis on see suurusjärk 28. kohal. Ma usun , et rahvaarv püsib siiski suhteliselt stabiilsena , nagu see on suutnud senini olla . Rootsis on hea majanduspoliitika ning tähelepanu pööratakse minu arvates olulistele asjadele , näiteks nagu laste rohkus ja eraettevõtete heaolu . Nii saab ka riik püsida ja olla kindlalt „kahe jalaga maa peal „.
Kasutatud allikad :
1) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sw.html
2) http://www.census.gov/
3) http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2011_1.html
4) http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/country.jsp?iso=SWE #
5) http://www.goteborg.com/en/
6) www.cia.gov/cia/publications/factbook/index.html   
7) https://www.cia.gov/library/publications/the-world factbook/rankorder/2127rank.html?countryName= Sweden &countryCode=sw®ionCode=eur& rank =170#sw
8) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2112rank.html?countryName=Sweden&countryCode=sw®ionCode=eur&rank=44#sw
9) http://migrationsmap.net/#/SWE/departures
10) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sw.html
11) http://www.census.gov/population/international/data/idb/country.php
12) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sw.html
13) http://esa.un.org/unup/p2k0data.asp
14) http://www.citypopulation.de/Sweden-Mun.html
15) http://et.wikipedia.org/wiki/Roots i
16) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sw.html
17) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sw.html
18) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2129rank.html?countryName=Sweden&countryCode=sw®ionCode=eur&rank=97#sw
19) http://et.metapedia.org/wiki/Roots i
20) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sw.html