Kinnistu tutvustus (1)

SISUKORD
1.KINNISVARA OLEMUS JA SISU 3
1.2.Kinnisvara liigitus 3
2.KINNISVARA ASUKOHA KIRJELDUS 6
2.1. Sotsiaal –ja majanduslikud näitajad Jõgevamaal 7
3.MAAKATASTRI ANDMED 9
4.EHITISREGISTRI ANDMED JA HOONE SEISUKORD 12
5. KINNISTUSRAAMATU ANDMED 13
6.KINNISVARA MAJANDUSLIKUD ALUSED 14
KOKKUVÕTE 17
VIIDATUD ALLIKAD 18
SISSEJUHATUS
Kinnisvara on väga tähtis vara. Kinnisvara objektide analüüse teostatake erinevatel põhjustel.
Käesoleva iseseisva töö eesmärgiks on anda lühiülevaade kinnivaraga seotud mõistetest, seaduslikest alustest ning analüüsida Kalda 8 kinnistut põhjuseks võib olla ostu-müügi huvi.
Käesoleva töö autor seadis eesmärgiks lähemalt uurida ja teada saada, kinnisvara olemusest ja sisust, kinnisvara liigitusest, maakatastri andmetest, ehitusregistri andmetest ning kitsendusi põhjustavatest objektidest jne.
Eesmärgi täitmiseks analüüsiti andmeid, mis on kättesaadavad erinevatelt veebilehtedelt ning 2011 aasta erinevad arved.
Töö koosneb kuuest osast, kus esimeses peatutaks kinnisvara olemusele ning sisule, teises osas kirjeldatakse kinnistu asukohta tähtsamatest objektidest, kolmandas osas peatatud maakatastriandmete uurimisel, nelja osa annab ülevaate ehitisregistri andmetest, viies peatükk annab ülevaate kinnistusraamatu andmetest ning kuuendas antakse ülevaade erinevatest kinnistuga seotud kuludest.
Autor loodab, et ainetöö koostamine antud teemal on huvitav ning annab aimu hetke olukorrast kinnisvara turul.

KINNISVARA OLEMUS JA SISU
Teadaolevalt on vara inimese jaoks väga tähtis. Varasid võib jaotada mitmeti üheks võimaluseks on jagada vara kinnisvaraks ja vallasvaraks.
Sõna “kinnisvara” omab üksnes kõnekeelelist tähendust. Kinnisvara mõiste võrdub mõistega kinnisasi ja kinnistu. Tinglikult võib öelda, et kinnisvara moodustavad maatükk , selle olulised osad ja maaga seonduvad asjaõigused. Kinnisvara on isikule kuuluvad kinnisasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohutused [1].
Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega, mis on kantud kinnistusraamatusse. Ehitised, mis asuvad kinnistusraamatusse kandmata maatükkidel, on käibes vallasasjadena. Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed, koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Kinnisasjaks võivad eranditena olla ka korteriomand ja hoonestusõigus  [2].

Kinnisvara liigitus

• „ Elamumaa – alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamu, sh korterelamu, suvila , aiamaja alune ja selle juurde kuuluva majapidamis - ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa.“
  
• „Ärimaa – ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, jaekaubandusehitiste maa, hulgikaubandusehitiste maa, toitlustusehitiste maa, teenindusehitiste maa, majutusehitiste maa, reisijate teenindamisega seotud transpordiehitiste, sh lennu-, raudtee -, bussijaama, sadamahoonete maa, büroo- ja administratiivehitiste maa;, ärieesmärgil kasutatavate parkimisehitiste, sh parklate maa, sideehitiste maa, sh telekommunikatsioonirajatiste maa, ärieesmärgil kasutatavate meelelahutus -, haridus -, teadus-, tervishoiu-, puhke - või spordiehitiste maa, muu äriotstarbel kasutatav maa“.
  
• „ Tootmismaa – tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa: põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandusehitiste maa, sadamaehitiste maa, v.a reisijate teenindamisega seotud ehitised, toodangu ladustamiseks ja transportimiseks vajalike ehitiste maa, tehnorajatiste maa, mis moodustab iseseisva katastriüksuse, sh kütte-, vee-, gaasi- või elektrivarustusega seotud ehitiste maa, jäätmekäitlusehitiste alune maa, v.a jäätmehoidla maa, muu tootmisotstarbel kasutatav maa“.
  
• „Veekogude maa – loodusliku või tehisveekogu või selle osa alune maa“.
  
• „Transpordimaa  – liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga, sh: teemaa , äriotstarbeta, avalikult kasutatavate parkimisehitiste, sh, parklate maa, raudteemaa, lennuliiklusmaa, navigatsiooniseadmete maa, köistee, trammitee ja nendega ehitus- või toimimisviisi poolest sarnane tee või muu raudteest erineva ehitusega rööbastee alune maa“.
  
• „Jäätmehoidla maa – tootmis- ja olmejäätmete ladestamisehitiste (prügila) ning reovee puhastusrajatiste alune ja neid teenindav maa“.
  
• „ Riigikaitsemaa - riigikaitse , piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa, sh: piiriületus- ja tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ning korrakaitse -ehitiste maa, sisekaitse - või kaitseväerajatiste maa, polügooni ja harjutusväljaku maa“.
  
• „ Kaitsealune maa - riigi kaitse all olev ja riigi kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, millel majandustegevus on õigusaktidega keelatud“.
  
• „ Maatulundusmaa - põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal“.
  
• „Sihtotstarbeta maa - iseseisvat katastriüksust moodustav ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata“.
  
• „Mäetööstusmaa - maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa, mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh tootmishoonete, teede ja raudteede) maa“.
  
•  „ Turbatööstusmaa - turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa koos kuivendussüsteemidega, tuleohutusnõuetest tulenevate tulekaitseribade ning tuulekaitsevööndite maa, mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh teede ja raudteede) maa“.
  
• „ Sotsiaalmaa - maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik „ [3].
  

KINNISVARA ASUKOHA KIRJELDUS
Hinnatav kinnistu asub Jõgeva linnas elamurajoonis (Tartust 51 km, Põltsamaa 30 km, Rakvere 75 km). Läheduses asub ratsabaas (u. 1000 m), kauplus (u. 581 m), keskkool (u. 1,2 km), kesklinna ( u. 700 m), jõgi (u. 100 m) ning rongi –ja bussijaam (u. 508 m) (vt joonis 2) [4].
Kinnistu asub omamaja elamurajoonis ning selle juurde viib asfalteeritud tee. Kinnistul on olemas parkla (u. 3 autokohta, pinnasekattega ala). Vaadeldaval hoonel (vt joonis 1) on kuus tuba ning hoone on 2 korruseline. Hoones on kaks esikut (koridori), üks kelder, kaminaruum, saun , vannituba , wc, viis tuba. Tubade põrandaid katab osaliselt laminaatparkett ning laudpõrand. Wc-s on PVC- kate, ning esikutes vaipkate. Vannituba on kaetud keraamiliste plaatidega ning sauna seinu katavad voodrilauad .
Majja siseneb vaid külma vee trass võimalusel saab võtta vesi kaevust. Sooja vee tootmine on lahendatud tehnosüsteemide abil elektriboilerit vahendusel. Soojusenergia põhineb biomassil ning kanalisatsioon on tsentraalne. Kinnistu haldamiseks on hoones elavad isikut.
Joonis 1. Analüüsitava katastriüksuse piirid ja asend [4].
Joonisel üks on näha antud kinnistu asukohta ning mõned üksikud hooned naabruskonnas.
Joonis 2. Analüüsitava kinnistu asukoht tähtsamate elukondlike objektidest suhtes ja Eestis [7].
Joonisel kolm olevate tähiste tähendused
elamu Kalda 8 ,
SEB sularahaautomaat,
Swedbank sularahaautomaat,
muud pangad ,
ehitis,
baar / pubi,
kiirtoit ,
kohvik,
restoran , elavtoit, majutus , hotell ,
motell ,
ühistransport,
tankla ,
kauplus,
politsei,
apteek,
haigla / esmaabi,
postkontor ,
kool,
lasteaed [7].
Vaadeldava joonise kaugused kauplusest (u. 581 m), keskkoolist (u. 1,2 km), kesklinnast ( u. 700 m), jõest (u. 100 m) ning rongi –ja bussijaamast (u. 508 m) jne [4].
2.1. Sotsiaal –ja majanduslikud näitajad Jõgevamaal
Jõgevamaa territooriumil on 3 linna, 11 alevikku ja 225 küla. Jõgevamaa linnad on ka Eesti
kontekstis väikelinnad – Jõgeva linnas elab 2010. aasta alguse seisuga 5813 registreeritud
elanikku. Jõgevamaa regionaalne SKP oli 2007. aastal 2,9 mlrd krooni, mis moodustab Eesti SKPst 1,2%. SKT elaniku kohta oli Jõgevamaal 5 220 eurot, mis on vaid 45% Eesti keskmisest tasemest. Selle näitaja poolest on Jõgevamaa Eesti maakondadest nõrgim. Viimase kümnendi jooksul on SKT suhteline tase võrdluses Eesti keskmisega vähenenud 10 protsendipunkti võrra. Viimase kümnendi jooksul on Jõgevamaa rahvuskoosseis olnud stabiilne – 90% eestlasi, 8% venelasi ja 3% muude rahvuste esindajaid (eelkõige ukrainlased ja soomlased ). Jõgeva maakonna elanikkond on üks Eesti vaesemaid. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2009. aastas 655 eurot, mis andis maakondade pingereas 14. koha ( vt joonis 3) [19: 8, 10, 16, 25].
Joonis 3. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu 2003-2009 aastal Jõgevamaal [19: 16].
Jooniselt kolm võib järeldada, et brutotulu on tõusnud proportsionaalselt piirkonna majandusoludega. Kui piirkonnas on inimesi palju ning keskmise brutotulu tase on kõrge, siis näitab see väga head töö tasustatavust ning seda, et töötajad saavad väärikat töötasu. See innustab töötama ja kõrged palgad suurendavad tarbimist.

MAAKATASTRI ANDMED
Alljärgnevad andmed on pärit Maa-ameti katastriüksuse päringust.
Aadress: Jõgeva maakond Jõgeva linn Kalda tn 8
Tunnus: 24901:008:0330
Sihtotstarve: Elamumaa (100%)
Pindala ja eksplikatsioon:
1568 m², sh ehitiste alune maa 231 m², õuemaa 231 m², muu maa 1337 m²
Registriosa: 1504835/ 15048 [4].
Maakasutus : Maad kasutatakse alaliseks elamiseks ning aiasaaduste kasvatamiseks ( põõsad , viljapuud jne)
Kitsendused: „Asjaõigusseadus“ sätestab kitsendustena naabrusõigused, teed, tehnovõrgud ja – rajatised, veed ja metsad [5]. „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ sätestab õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum , mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge: kuni 1 kv pingega liinide korral 2 meetrit; 1 kuni 20 kv pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit 1 kuni 20 kv pingega liinide korral 10 meetrit, 35–110 kv pingega liinide korral 25 meetrit, 220–330 kv pingega liinide korral 40 meetrit [6]. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi [11]. Kinnisvara eraõiguslikud seadusjärgsed kitsendused on eelkõige naabrusõigused. Kinnisasja omanikul ei ole õigus keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma , soojuse, müra , põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulenevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta osaliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaise nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ning viljad , kui need kahjustavad kinnisasja kasutmist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud [12]. § 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. § 31. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei tohi: 1) tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid; 2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis -, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite -, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid . 3) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke (vt joonis 3). [13]  Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks.Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus [17]. Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. Kallasraja laius on: veekogudel 4 meetrit; suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda . Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus keelatud, välja arvatud: veehaarderajatiste teenindamine; metsa hooldamine; heintaimede niitmine ; veeseire. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30 meetri, rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna või kalda piiranguvööndi kitsendusi [18].
Antud kinnistul asuvad kitsendused põhjustavad sealses alas tegutsemise korda.
Joonis 4. Analüüsitava kinnistuga seonduvad kitsendus põhjustav objektid ( kinnistu on tähistatud kollasega ning kitsendus roosaga) [4].

EHITISREGISTRI ANDMED JA HOONE SEISUKORD
Alljärgnevad andmed on pärit ehitusregistri päringutest.
Aadress: Jõgeva maakond Jõgeva linn Kalda tn 8
Kood: 114003479
Hooned: pereelamu, korruseid kaks, tube kuus, ehitusalune pind 177 m2, suletud netopind 174,2 m2, maht 529 m3.
Materjalid: Vundament – madalvundament , kandekonstruktsioon – puit, vahe- ja katuselaed- puit, välissein - puit, katuse kate – plekk .
Tehnosüsteemid: Elekter – 220 V ja 380 V, vesi- lokaalne, ühiskanalisatsioon ning veevärk (tsentraalne) , pesemisvõimalus – dušš, saun, küttesüsteem – ahi- ja kaminaküte, kütteliik – tahke.
Rajatised: kasvuhoone , puukuur ning garaaž [4].
Hooned on heas seisukorras, elamul on vahetatud katus, voodertatud ning katetud puiduga. Siseviimistluseks on kasutatud kaasaegseid materjale ( parkett , plaadid jne). Antud hoonesse mahuks elama seitse inimest. Vaadetaval kinnistul on hooned kompakselt koos (vt joonis 1) . Maja taga asub normaalse suurusega muruplats ning kõrghaljastus ehk puud. Joonisel 1 vaadeldav parempoole naaber asub 5 meetri kaugel meie kinnistust, millest võib järeldada, et peab arvestama naaberõigustega.

KINNISTUSRAAMATU ANDMED
Alljärgnevad andmed on pärit maaomanike isiklikust dokumentatsioonist.
Kinnistu nr: 1504835
Vana kinnistu nr: 15048
Kinnistu koosseis: Katastri tunnus- 24901:008:0330, kinnistu sihtotstarve- elamumaa, kinnistu asukoht- Jõgevamaa Jõgeva linn Kalda tn 8
Kinnisturaamatus on kantud kinnisasja pindalaks kogu ala suurus 1568 m2
Omanik:, kes on asja ainuomanik [8].
Koormatised ja kitsendused: laen kinnisvara tagatisel.

KINNISVARA MAJANDUSLIKUD ALUSED
Olulised kinnistu säilimiseks ja toimimiseks vajalikud tegevused otsustavad kinnistus elavad isikud (muru niitmine, lumekoristus jne) . Kinnistul on vahetatud 2011. aastal katus, vooderdatud pool elamut ning renoveeritud veranda millede maksumuseks oli 6391,2 eurot.
§ 1.  Maamaksu summa saadakse maamaksumäära ja maa korralise hindamise tulemuste põhjal arvutatud maa maksustamishinna korrutamisel, võttes arvesse «Maamaksuseaduse» § 4 lõikes 2 ja §-s 8 sätestatut. [9] Jõgevamaa maamaksumäär väljendatakse kahe protsendina maa maksustamishinnast ehk on antud kinnistu maamaks 22 eurot aastas. [10]. Antud kinnistu sai soetatud 2007 aastal ning antud kinnistu maksumus oli 51 129,3 eurot. Antud kinnistu soetamiseks võeti laenu summas 41 542,6 eurot 11 aasta peale. Laenutagasimakse summa muutub aastatega kuigi ligikaudseks summaks leidis tööautor 350 eurot kuus. Antud kinnistu kindlustus on aastas 300 eurot ning prügivedu oleneb prügikasti täituvusest 1,73 või 3,46 euri kuus. Kuna majas on ahi ja kamina süsteem siis tellitakse iga aastaselt 25 rummi küttepuid mille maksumus oli 2011 aastal 775 euri.
Elektrijuhtmestik on hiljuti vahetatud. Eraldi juhtmestik on paigaldatud pliidi ning soojavee boileri toiteks. Keskmiselt tarbitakse 320- 400 kw elektrit kuus (vt joonis 5) (boiler, pliit , TV). Veele kulutab pere keskmiselt 3- 10 m3 vett kuus (vt joonis 6).
2011 aastal on kinnistuga seotud kulud 5 836,45 eurot, see võib kõikuda laenu tagasimaksest, küttepuude soetamisest ning prügiveost.
Kinnisvara ligilähedaseks turuhinnaks sai töö autor 77 000 eurot, mille leidmisel võttis arvesse Jõgeva maakonna kinnistute suuruse, tubade arvu, asukoha jne.
Joonis 5. Kinnistuga seotud elektrikulu 2011. aastal [14].
Antud joonisel on näha elektrikulu muutumine kuude lõikes. Mais, juunis ning juulis on kulud suhteliselt väiksed millest võib järeldada, et töö autor ning üks seal elav isik ei viibinud elamus. Elektrikulu suurust võib mõjutada ka iga uus kodumasina soetamine.
Joonis 6. Kinnistuga seotud vee –ja kanalisatsioonikulu 2011. aastal [15].
Antud joonisel on vee –ja kanalisatsioonikulu kuude lõikes. Kõigevähem kulub raha vee ja kanalisatsiooni kulule suvekuudel. Selle põhjuseks võib olla jõevee kasutus. Vee –ja kanalisatsiooni kulud on tänapäeval lausa välistamatud kulud.
Järgnevalt püüame määratleda Jõgeva maakonna ostu ja müügi tehingud aastate lõikes.
Joonis 7. Minevikus toimunud tehingud tehinguliikude kaupa Jõgeva maakonnas (ost - müük) [16].
Jooniselt kuus võib järeldada, et 2005- 2008 aastal toimus kinnisvarabuum, peale seda hakkasid kinnisvara hinnad langema tänu maailmas vallandanud majanduskriisi tõttu. 2009 aastaks toimus ränk kukkumine, millest võib järeldada, et inimestel pole enam niipalju kättesaadvaid (vabasid) ressursse.
KOKKUVÕTE
Ainetöö, mis koostati õppeaine „Kinnisvara üldkursuse” raames, keskendus vabalt valitud kinnistu analüüsile.
Autori poolt püstitatud eesmärgi täitmiseks analüüsiti erinevaid veebikeskkondi ning 2011 aasta erinevaid arveid (elekter, vesi).
Olulisemad analüüsi tulemused ja järeldused on järgmised
Seoses majandusliku olukorra ebastabiilsemaks muutumise ja halvenenud finantseerimisvõimalus on vähenenud kinnisvaratehingute likviidsus ning tehingute arv. Iseloomustavaks teguriks on nõudluse vähenemine ja pakkumiste suurenemine, ehk nn. ostjate turg .
Antud elamurunt on obtimaalse suurusega ning elamud on komplekselt koos, millest võib järeldada maja soetamisel kõrget turuväärtuse.
Kui piirkonnas on inimesi palju ning keskmise brutotulu tase on kõrge, siis näitab see väga head töö tasustatavust ning seda, et töötajad saavad väärikat töötasu. See innustab töötama ja kõrged palgad suurendavad tarbimist.
Antud kinnistu kulud on suhteliselt väikesed arvestades elamu ning krundi suurust, see võib olla põhjustatud kokkuhoiust, kaevuvee kasutamisest jne.
Ainetöös püstitatud eesmärk andis koostajale võimaluse keskenduda teemale, mille kohta saadi olulist infot.
VIIDATUD ALLIKAD

E-ope. Kinnisvara olemus ja sisu.
[ http://eope.ee/_download/euni_repository/file/1389/Maakor_pohik.zip/Maak_pohik_5_kinisvara.pdf/ ] (15.02.2012)

Kiriku Varahaldus. Ajalugu kinnisvara mõisted.
[ http://www.eelk.ee/varahaldus/moisted.php#k ] (15.02.2012)

Riigi Teataja . Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord § 6.
[ https://www.riigiteataja.ee/akt/13058153 ] (15.02.2012)

X-GIS. Kiirpäring maaregistrist
[ http://xgis.maaamet.ee/DCatalog/ ] (22.02.2012)

Asjaõigusseadus – Riigi Teataja I osa, 1993, nr 39, art 590 (22.02.2012)

Riigi Teataja. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi tegutsemis kord § 2.
[ https://www.riigiteataja.ee/akt/12962378 ] (29.02.2012)

Delfi. Kaardi otsing.
[ http://kaart.otsing.delfi.ee/ ] (29.02.2012)

E- kinnistusraamat .
[ https://kinnistusraamat.rik.ee/detailparing/Avaleht.aspx ] (29.02.2012)

Riigi Teataja. Maamaksuseaduse rakendamise kord § 1.
[ https://www.riigiteataja.ee/akt/13108951?leiaKehtiv ] (05.03.2012)

Maksu –ja Tolliamet . Maksumääras 2012. aastal.
[ http://www.emta.ee/index.php?id=29594 ] (05.03.2012)

Riigi Teataja. Elektriohutusseadus § 12.
[ https://www.riigiteataja.ee/akt/13328897 ] (06.03.2012)

Kaing. M, Kinnisvara alused. Asjaõigusseadusest tulenevad kinnisomandi kitsendused lk 56, 141 (06.03.2012)

Riigi Teataja. Ühisveevärg ja –kanalisatsiooni seadus § 2, 3, 31.
[ https://www.riigiteataja.ee/akt/13349255?leiaKehtiv ] (06.03.2012)

Eesti Energia arved, autori arvutused (08.03.2012)

Jõgeva Veevärk arved, autori arvutused (08.03.2012)

Maaamet . Kinnisvara hinnastatistika päringud.
[ http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/Start.aspx ] (08.03.2012)

Riigi Teataja. Teeseadus § 6, 13.
[ https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011035 ] (12.03.2012)

Riigi Teataja. Veeseadus § 10, 28.
[ https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011019 ] (12.03.2012)

Jõgevamaa arengustrateegia 2020+.
[ http://www.jogeva.maavalitsus.ee/documents/906002/1156514/J%C3%B5gevamaa+arengustrateegia+2020.pdf ] (14.03.2012)
18