Millised on maa-asulate põhitüübid Eestis 6 põhitüüpi?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti asustus

Millised Eesti maa-asustuse kujunemise põhi- ja alaetapid peale II Maailmasõda?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti asustus

Eesti asustus (0)

Eesti Maaülikool - Ajalugu - Eesti asustuse kujunemine

4 HEA

Esitatud küsimused

Millised on maa-asulate põhitüübid Eestis 6 põhitüüpi?
Millised Eesti maa-asustuse kujunemise põhi- ja alaetapid peale II Maailmasõda?

KORDAMISKÜSIMUSED
„EESTI ASUSTUSE KUJUNEMINE I”
NB! Need küsimused on üldised, hõlmavad tegelikult kogu loengukursust laiemalt. Eksamil tulevad konkreetsemad ja lühemad küsimused.

Allikad asustusajaloos, nimeta tähtsamad (ja kirjelda nende olemust ka).

Esemeline kultuur (arheoloogid, etnograafid). Saab teada linnadest, maastikest ( kivikalmed , linnused , maalinnad, leitud on ka vanu muinaspõlde).

Kunstiteosed (joonistused, maalid jt), kus on kujutatud kunagist miljööd ja tegevusi-töid. Gravüürid Eesti mõisate kohta.

Kirjalikud ja suulised allikad – kõige tähtsamad. Suulise info puhul peab asjasse suhtuma väga kriitiliselt. Kohapärimus -> kõik, mis puudutab konkreetset paika (mäed, künkad, kivid , veekogud jne). Muistendid -> hiiu- ja vägilasmuistendid, Karl XII ja Peeter I-ga seotud; ajalooliste sündmustega seotud (Põhjasõda) -> ajaloolised muistendid. Koha tekkimisega, kohanime päritoluga seotud muistendid.

19. sajandil hakkasid ilmuma trükised -> sealt said tuntuks paljud seni tundmata paigad (nt Eiseni muistendid).

Milliseid jälgi on jätnud Eesti maastikku :

pronksiaeg (esimesed asulakohad, linnused, noorema pronksiaja maapealsed kivikalmed);
rauaaeg (rauasulatuskohad; kivikalmed; muistsed põllujäänused - põllupeenrad ja põldudelt korjatud kivide hunnikud; rauaaegsed asulakohad; kultusepaigad; ordu vallutuste ja lahingutega seotud linnused);
Liivi orduriigi aeg (13.-16.saj) (kivilinnused; kindlustatud kloostrid , kihelkonna keskustesse ehitatud kivikirikud; keskaegsed linnad);
Rootsi aeg (rahuperiood kuni 17. saj teine pool) (mõisate asukohad, hävitatud külade asukohad; kirikud, kirikuaiad);
Vene keisririigi aeg (Põhjasõjast kuni 20. saj alguseni ) (piirid talumaa ja mõisamaa vahel; uued krundipiirid, kiviaiad põldude vahel ja servas , karjatänavate ääres; suurtalude elumajad rehest ja laudast eraldi (Lõuna-Eesti); maaparandus , kuivendus ; enamik mõisakeskusi, karjamõisad; kirikukülad (kihelkonnakeskused); vene õigeusu kirikud, koolid; vallamajad; raudteed ja raudteeasulad; tööstused ja tööstusasulad (Kärdla); muud alevikud ; piirivalvekordonid, sõjaväerajatised);
Iseseisvusaeg (1918-1940) (asunduskülad ja – talud endistel mõisamaadel; sooasundused; osalt uuendatud teedevõrk; kuivenduskraavid, õgvendatud jõed, allalastud järved; uued koolimajad , kooliaiad);
Nõukogude periood (1940-1991) (majandikeskused ja majandite tootmishooned; hävinud talukohad; uudismaad, kraavid jm maaparanduse jäljed; kalatiigid, veehoidlad, paisjärved; sõjaväe- ja piirivalverajatised; karjäärid, freesturbaväljad, aherainemäed; tööstuslinnad ja –asulad; puhkekülad, aianduskrundi- ja suvilapiirkonnad).

Nimeta neid konkreetseid silmaga nähtavaid jälgi ja kirjelda/põhjenda lühidalt (pead teadma tausta , oskama seostada neid teatud perioodi ja tegevustega, asustuse arenguga – vähemalt enamust neist, mida on loengutes käsitletud) .

Eesti külade kujunemine ja areng: millised olid külad muinasajal, keskajal, 17.-19. sajandil, peale 19. sajandit.
Kiviaja külad koosnesid tavaliselt 2-4 elamust. Oletades, et tegemist oli ühe-, äärmisel juhul kahepereelamutega, võis Eesti ala püügimajandusliku neoliitikumi külades elada koos umbes paarkümmend inimest. Nooremal pronksiajal asus osa inimesi elama kindlustatud asulakohtadesse.
Nooremaks rauaajaks oli asustatud kogu Eesti territoorium. Esines kaks asulatüüpi:
1) avaasula – kompaktne hoonestus, elati mitme pere kaupa koos; avaasulad ei olnud aga püsivad, kuna tuli otsida aina uusi põllumaid väljakurnatute asemele. Peamine elatusallikas oli loomapidamine (enamjaolt kitsed ja lambad). Tõenäoliselt peeti loomi aastaringselt väljas.
2) linnusasula – kindlustatud asula. Asulate kindlustamine viitab ühelt poolt arenenud tootmisele, mis oli suuteline tootma looma teatud ülejääke, mis teatavasti rikastasid põllumajanduse saagikust, kuid ka sellele, et need ülejäägid olid kujunenud vähem tootlike naabrite saagitsemise objektiks.
Keskmist rauaaega iseloomustab külade teke. Sellele viitab asjaolu, et alates 5.-6. sajandist ilmuvad Eesti arheoloogilisse materjali tüseda kultuurkihiga asulad. Külade tekkimine toimub enamasti kas talude jagunemise teel või talude kokkukoondumise teel. Rahvasterännu ajal ilmuvad Langi andmetel Eestis ribapõllud, mis tekkisid, kui küla põldudest jagati taludele välja pikad siilud – iga talu sai hulga pikki siile põllu eri osadest. Kujuneb välja küla kui ühtne administratiivne süsteem.
Hilisrauaaeg. Linnus-asula süsteem lagunes 11. sajandil. Arvatakse, et linnused olid siiski ka peale seda seotud mingi kindla asulaga, see paiknes nüüd aga mõnevõrra eemal. Samas ei saa mööda vaadata ka faktist, et paljude linnuste lähikonnast on teada kunagine mõis.
Taani Hindamisraamatu andmeil olid 13. sajandi alguse Põhja-Eestis mitmekümne adramaaga külad üsna harvad , keskmises külas loetleti 10-12 adramaad. Põhiline külavorm – tõenäoliselt sumbküla, kuna sel ajal oli see kõikjal laialdaselt levinud. Hilisem vorm – ridaküla (ahel-, tänav-), ning hajaküla, kuid olenes ka looduslikest-maastikulistest eeldustest.
Keskajal säilitas küla Eestis ja üldse läbi kogu feodaalaja oma muinasajal omandatud struktuuri. Küla oligi tollal keskne asustusüksus - eelkõige asula, mille moodustasid enam-vähem lähestikku paiknevad talumajapidamised. Oli ka üksikuid hajatalusid. Külal oli ühine maakasutus, hajatalude kogumikul ühist maakasutust polnud.
Küla = selline taludekogum, millel oli ühine saras, eeskätt kuulus sinna ühine põld. Põllud olid liigendatud, koosnesid erineva suurusega lappidest. Igal talul oli väikene omaette maaüksus ka. Muud kõlvikud – karjamaa, mets – olid ühiskasutuses. Arvatakse, et kasutuses oli juba ribapõldude süsteem.
1220ndatest aastatest tekib külade välisilmesse uus nähtus – kirik, mis erinevalt läänepoolsematest Euroopa aladest ei rajatud mitte külasse sisse, vaid väljapoole külasid. Kirikute ümber olevad külad on tekkinud hiljem.
17. sajand-19. sajand. Küla struktuuris ja kõlvikute paiknemises ei ole 17. sajandil keskajaga võrreldes olulisi muutusi toimunud. Valitsevad juba varem tuntud külatüübid, endine kolmeväljasüsteem, külaväljade jagunemine lappideks ja siiludeks. Silmatorkav on aga külapõldude suurem tükeldatus. Rahvaarvu kasv külas ja maapuudus sundis talusid mitmeks jagama . Põlistalude suurus väheneb. Väheneb ka üksikute põllulappide pindala. 17. saj lõpust alates oli uueks nähtuseks Peipsi rannikule vene külade tekkimine.
Peale 19. sajandit. Muutus kogu Eesti asustuse ilme: asustus muutus hajusamaks, ka külade sisu muutus. Sisuliselt muutusid kõik talud hajataludeks, küla endises tähenduses kadus – nüüd tähistas küla mõiste pigem hajatalude kogumikku.
Likvideeriti ka senine kogukondlik süsteem, kadus karjamaade ja metsade ühiskasutus.

Külade tüübid (hajaküla, sumbküla, ridaküla, ahelküla). Kirjeldus. Kus/ miks paiknesid need maastikus, nagu nad paiknesid.
Asustuse paigutumises on peamist rolli mänginud maastiku kvaliteedid, nagu mulla viljakus, pinnareljeef ja joogivee olemasolu. Nende elementide koosmõju viis erinevate külavormide tekkeni- hajusad külad väheviljakatel maadel; sumbkülad nõlvadel ja madalal (põllumaadele jäeti kõige paremad asukohad) jne. Nii on asustus tekkinud nn materjali jaotusest tulenenud põhjustel.
Ridaküla – talude hooned ja õued asuvad ühel pool teed üksteisele lähedal. Ridakülal on mitmeid teisendeid: nt ahelküla – õuede vahemaad on suuremad. Paiknevad harilikult mõne pikliku kõrgendiku veerel, mere, jõe või järve kaldal , aga ka raba serval. Põllumaa paiknes üldiselt ühel pool küla (kõrgemal) ja rohumaa teisel pool (madalamal).
Sumbküla – kindla korrata , koosnes kobaras koos paiknevatest õuedest. Tänavad võisid keskele külavainule kokku viia. Võib olla hajaline või tihe sumbküla. Põllud ja rohumaad paiknevad mitmel pool ümber küla.
Ahelküla – moodustavad õued on ühes reas, vahelduvas kauguses üksteisest. Ahelkülad asusid piki nõlvakut kulgeval põlluserval, kus vee saamiseks olid lähedase veekogu või nõlvakul avanevate allikad. Õued asusid mõnikord peateest eemal, sel juhul viis iga õue juurde väike harutee.
Hajaküla – külatüüp, kus taluõued paiknevad hajusalt ja maastikus iseseisvana. Taluõuede vahel laiuvad põllud, metsad ja karjamaad . Hajakülad on eriti iseloomulikud Lõuna-Eesti maastikule, kuid hajakülasid võib leida kõikjal üle Eesti.

Põllumajanduse areng muinasajast alates: põllumaade paiknemine , suurus, kasv jne; metsamaad, aletamine.
Muinasaja lõpusajanditel paiknesid Põhja- ja Kesk-Eestis põllumassiivid, mille suurust ka Henrik oma kroonikas kiidab. Lõuna-Eestis ja Lätis oli põlispõlde vähem.
8.-9. sajandist alates tunti Eestis raudteraga atru, mis muutusid üldisemaks muinasaja lõpul Ilmus ka uus adratüüp – harkader – mis püsis Lõuna-Eestis kasutusel kohati kuni 19. sajandini. Lääne-Eestis jäi kasutusele konksader, millega oli sobivam harida sealseid õhukesi mulde. Künniloomana hakati järjest rohkem kasutama hobust. Kui varem arvati, et juba muinasaja lõpul võeti kasutusele kolmeväljasüsteem, siis nüüd usutakse, et kasutati täiustatud kaheväljasüsteemi.
Viljeldavatest kultuuridest oli ülekaalus rukis, millest suure osa moodustas talirukis. Kasvatati ka otra , nisu, kaera, hernest , põlduba, lina ja kanepit .
Keskaja jooksul oli põllumajandus tähtsaimaks majandusharuks . Valitses naturaalmajandus .
Tähtsaimaks maaharimisriistaks oli:
• juurtega puutüvest tehtud ader
• okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke
Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral
otra, kaera ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid.
17.-18. saj domineeris kolmeväljasüsteemis kesapõllundus: põlispõld oli jaotatud kolmeks väljaks, igal aastal oli üks neist kesa all.
Maaparandusvõttena kasutati endiselt kivikoristust, hakati põldude ümber kivist adu ehitama. Põldude kraavitamine ei olnud tollal veel kombeks. Põlde ja heinamaasid ka tarastati.
18. saj lõpust hakkasid Eestis levima uued põllukultuurid. Seni kasvatati põhiliselt rukist, otra, kaera, lina ja hernest, ka naerist, kapsast, uba, kanepit ja nisu. Nüüd hakati kasvatama kartulit , arenesid viljalõikuse ja -peksmise riistad. Ristiku kasvatamine. Hakati kraavitama põllu- ja heinamaid. 1850ndatel → torudrenaaž.

Eesti asulate areng: avaasulad -> linnusasulad -> keskaegsed linnad -> kujunemine tänapäevasteks linnadeks. Kirjelda lühidalt nende arenemist ajaloo jooksul.
1) avaasula – kompaktne hoonestus, elati mitme pere kaupa koos; avaasulad ei olnud aga püsivad, kuna tuli otsida aina uusi põllumaid väljakurnatute asemele. Peamine elatusallikas oli loomapidamine (enamjaolt kitsed ja lambad). Tõenäoliselt peeti loomi aastaringselt väljas.
2) linnusasula – kindlustatud asula. Asulate kindlustamine viitab ühelt poolt arenenud tootmisele, mis oli suuteline tootma looma teatud ülejääke, mis teatavasti rikastasid põllumajanduse saagikust, kuid ka sellele, et need ülejäägid olid kujunenud vähem tootlike naabrite saagitsemise objektiks.
3) keskaegsed linnad – 13. sajand tõi kaasa ka Eesti asustusse uue tähtsa nähtuse – linnalise asula. Linn oli keskajal suure kompaktse hoonestusega ala, millel olid omad juriidilised õigused (linnaõigus) ning haldusorganid. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Linna elanikkond tegeles käsitöö ja kaubandusega. Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam-Saksa aladelt. Eriti kolonisatsiooni algul oli linnade uuskodanike seas suur osa Ojamaa kaudu saabunud saksa kaupmeestel. Suure osa linnade elanikest — poole või enamgi — moodustasid eestlased, neile lisandusid soomlased , rootslased , venelased jt.
Käsitöö eraldumine põllumajandusest oli linnade tekkimise aluseks.
Sellised keskused hakkasid Eestis kujunema juba enne 13. sajandit. Suuremad linnad (Tallinn, Narva, Uus-Pärnu ja Viljandi) ümbritseti kõrge müüriga. Tänavad olid kitsad, turuplatsid väikesed.
4) 17. – 19. sajand. Linnaelanikkond jagunes kodanikeks ja mittekodanikeks; kodanikeks võisid olla kaupmeeste ja käsitööliste ametiühenduste — gildide — liikmed. Käsitöönduse alal püsis juba 14. sajandil kujunenud tsunftikord, 17. sajandi jooksul spetsialiseerusid käsitööalad üha kitsamalt .
Mitmed ajaloolased peavad Eesti linnade põhilise arengu alguseks ajajärku, mil Eesti alad liideti Venemaa koosseisu 18. sajandi algul. Suuremad linnad on meil olnud kaubanduskeskusteks ja teede ristumiskohtadeks läbi aegade. Eesti liitmine venemaaga toimus peale Põhjasõda Uusinkaupunki rahulepinguga 1721. aastal, mil Eesti linnad arvati Vene "majandusliku organismi" koostisosaks ja nende edasine areng toimus koos ülevenemaalise majandusliku arenguga. Venemaa koosseisu minekuga aga ei kaasnenud kapitalistlike elementide, sealhulgas industrialiseerimise arengut.
Eesti keskaegsed linnad läksid 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel üle kapitalistlikule arengule, kus olid küll segunenud laguneva feodaalkorra nähtused ja alles kujunev kapitalistlik elulaad . 1816. aasta pärisorjuse kaotamine ja 1816. ning 1819. aasta talupoegade vabastamise seadused lasksid Eesti talurahva järk-järgult vabaks. Inimeste elutingimused aga ei paranenud , pigem hoopis halvenesid. Saksa mõisnikud püüdsid säilitada pärisorjuse põhimõtteid ja praktikat igal sammul.
Manufaktuurilise tööstusega kaasnes linnade kasv. Järk-järgult kasvas ka alevite ja alevike võrk. Vabrikute rajamisega kaasnesid töölisasulad tehase lähedusse, Näiteks Narva lähedale, Sindi ning Kärdla kalevivabrikute juurde. Ka kujunesid töölisasulad Räpinasse ja Kundasse.
Elanike arvu suurenemine linnades tõi kaasa muutused hoonestuses. Rajati uusi hooneid . Riigile kuulusid administratiivhooned nagu postikontor, garnisoni hooned, linnakoolid, gildihooned, raekoda jt. Kõrtsid olid enamasti erakätes ja eramajadest ümber ehitatud. Enamuses kuulusidki majad linnale ja aadlikkonnale. Linnakodanikel oli maju vähe. 1810. aasta paiku kiirenes majade ehitamine ja suurenes hoonestustihedus. Ajapikku laienes kivimajade ehitamine ka väljapoole linnamüüre, mis 19. sajandi alguses veel keelatud oli.
Kapitalismi arengu üheks iseloomustavamaks näitajaks on linnarahvastiku juurdekasv.

Taluhooned ja -õued.
Taluehitus pälvis 30.ndatel professionaalsete arhitektide tähelepanu. Korraldati sobiva maahoonestuse rajamiseks arhitektuurikonkursse. Otsiti uusi suundi taluarhitektuuris, projekteeriti ka esimesed funktsionalistlikud taluhooned. Seoses piimakarjakasvatuse levikuga ehitati meiereisid ja suuri lautu ja küüne. Propageeriti saviehitust kui kiiret ja odavat ehitusviisi. Viidi läbi kodukaunistuskampaaniaid, propageeriti haljastuse , alleede ja hekkide rajamist.

Mõisad ja mõisapargid – nende kujunemine, ulatuvus ja ilme erinevatel sajanditel (17. –20. saj).
Rootsi aeg – 17. saj. teine pool.
Alates 1645. a on Eesti alad jaotatud kaheks kubermanguks : Eestimaa ja Liivimaa , milline jaotus kehtis kuni I Maailmasõja lõpuni.
Kujuneb välja aadli omavalitsus. 16.-17. saj mõisate võrk tiheneb. Mõisaid asutatakse külamaadele, talupojad aetakse minema või asustatakse ümber. Ka sõdades tühjaks jäänud talud mõisastatakse. Enamik 1025 mõisast olid 20-50-adramaalised, vähem oli suuremaid ja ainult üksikud olid üle 100 adramaa .
Oluline muutus toimus ka mõisakeskuste ja häärberite välisilmes. 17. sajandi lõpu härrastemaja oli tavaliselt ühekorruseline, kuni 3m kõrguste seintega piklik palkhoone, millel oli kelp -või viilkatus (paremal juhul telliskivist) ja klaasaknad. Suurus – 60 – 400 m2. Suur osa härrastemajadest ei olnud mõisnike eluasemed, mõisaid haldas sageli mõisavalitseja. Mõisakompleksi kuulusid veel valitsejamaja, aidad , tallid, laudad , teenijatemaja, vahel ka juustukoda, piimakamber, kelder, tõllakuur.
Mõisaaed 17. saj. Aiarajatised olid üldiselt tagasihoidlikud, ka teateid aedade kohta on vähe. Taluaiad sel ajal üldse puudusid, vähesed teated aedadest on mõisaaedade kohta. Alles 18. sajandi keskpaiku tugevneb püüe planeerida mõisakeskused ansamblitena, milles tähtis koht oli pargil ja uhkel peahoonel .
Vene keisririigi aeg
Seoses mõisamajanduse tõusuga 18. sajandi teisel poolel algas Eesti mõisates ulatuslik ja suurejooneline ehitustegevus. Kujunesid mõisaansamblid esinduslike peahoonete ning rohkete kõrval-ja majandushoonetega. 18. sajandi lõpupoole domineerisid mitme mantelkorstnaga pooleteise- või kahekorruselised baroksed peahooned, mida iseloomustasid avarad esindusruumid - saal ja paraadtrepiga vestibüül. 19. sajandi alguseks pääses mõjule klassitsistlik stiil. Mõisa peahoone lahutamatuks osaks muutus sammastikuga esikülg, kuna hoone taha jäi tavaliselt väike sümmeetrilisena kujundatud park. 19. sajandi keskpaigast, kui lähtuti historistlikest stiilidest, kasvas pargiarhitektuuri tähtsus. Vabaneti rangest sümmeetriataotlusest nii terve mõisaansambli kui pargi planeeringus.
1918. aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Maanõukogu vastu määruse mõisamaade kontrolli alla võtmise kohta. 10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, millega võõrandati riigi omanduseks kõik mõisamaad. Maareformiga loodi juurde ligi 55 000 asundustalu .

Talude kruntimõõtmine.
19.sajandi keskpaigas hakkasid toimuma muudatused majanduselus. Liivimaa 1849. a. talurahvaseadusega oli avatud tee üleminekuks raharendile ja talude päriseksostmisele. Kruntimine oli 19.saj suureks murranguliseks protsessiks . See oli seotud mõisamaade laiendamise ja kompaktsete majapidamiste moodustamisega talude päriseksostmisel. Mitmed talud kaotati või asustati ümber. Krunditi mõisate kaupa, ühe mõisa ulatuses korraga. See kõik muutis oluliselt paljude Eesti piirkondade ilmet. Tihtipeale viidi taluhooned külast välja talu ühte krunti mõõdetud põllule.
Mõisate kruntimine viidi läbi mõisnike initsiatiivil. 19. saj keskpaigast alates hakati kruntimise ideed intensiivsemalt levitama: räägiti kõikjal, et kruntimine on kasulik talumajanduse edendamise vahend.
1850ndatel algas kruntimine suuremas ulatuses. Põhja-Eestis oli kruntimise kõrgperiood 1870-80, Lõuna-Eestis 1860-70, Saaremaal hiljem. Palju kroonumõisate ja Saaremaal ka eramõisate talumaid jäid kruntimata kuni 1920-30ndateni.
Muutus kogu Eesti asustuse ilme: asustus muutus hajusamaks, ka külade sisu muutus. Sisuliselt muutusid kõik talud hajataludeks, küla endises tähenduses kadus – nüüd tähistas küla mõiste pigem hajatalude kogumikku.
Likvideeriti ka senine kogukondlik süsteem, kadus karjamaade ja metsade ühiskasutus.

Maaasustuse areng 20. sajandi teisel poolel: kolhooside -sovhooside tekkimine, muutused maakasutuses ja asustuse paiknemises.
Eestimaa on saja aastaga muutunud märksa metsasemaks, samal ajal on vähenenud põllumajandusliku maa ja looduslik rohumaade osatähtsus (küllalt unikaalne nähtus Euroopas). Märgatav on põllumajandusliku maa osa järsk vähenemine 50ndate ja 60ndate aastate algul ning looduslike rohumaade osakaalu vähenemine 60ndate keskel. Samal ajal suurenes kiiresti metsamaade pindala. Oma osa on etendanud maareformid, küüditamised, linnastumine , aga ka maaparandus ja suurmajandite teke.
Maaparandustööde intensiivne tegemine algas suures mahus 1950ndatel ning saavutas oma maksimumi 70-ndatel aastatel. Sellelt kümnendilt pärineb näiteks 42 % kõigist kuivendussüsteemidest.

Millised on maa-asulate põhitüübid Eestis (6 põhitüüpi)?

Millised Eesti maa-asustuse kujunemise põhi- ja alaetapid peale II Maailmasõda?

Millised on maa-asustuse kujunemise põhijooned Eestis peale II Maailmasõda kuni 1990ndate aastateni (8 põhilist muutust)? Mis tüüpi ja mis suurusjärku maa-asustus erinevatel etappidel kasvas või kahanes ( rahvastik , elamuehitus)?

Edukate kolhooside ja sovhooside keskustes tekkisid suured asulad koos teenindussektori ja tootmisettevõtetega. Jõukuse suurenedes läks moodi uhkete kultuurikeskuste ja haldushoonete rajamine ning individuaalelamuehitus. Vene turu osakaalu vähenedes 1990. aastatel küla vaesus .

Millised on maa-asustuse kujunemise põhjused Eestis peale II Maailmasõda kuni 1990ndate aastateni?

Kõrg- ja Madal-Eesti erinevused Loodusolude kõrval on maa-asustuse kujunemist mõjutanud poliitilised ja majanduslikud protsessid maa- ja omandireformide näol
Abiks on mõned raamatud:

Põllumajandusmaastik Eestis. 1980. Koost . L. Aasalo. Tallinn – sealt nn ajaloo peatükk, lk 50-84.

Eesti mõisad. [Koost. Rosenberg, T.] 1994.

Kriiska, A., Tvauri, A. 2002. Eesti muinasaeg. Tallinn

Volkov, L. 1980. Eestimaa asustus. Tallinn. (Nõukogude ajal kirjutatud raamat, suhtuda teatava ettevaatlikkusega ;) )
Eksami töö küsimused 2011
(igas töös 5 küsimust, rühmi pole, on vaid erinevad küsimused)

Pronksiaja jäljed maastikul .

Vene keisririigi aegsed jäljed.

Külade areng tänapäevani.

Taluhooned ja -õued.

Mõisate varajane ajalugu (esimestest mõisatest)

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 119 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

119 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MCarno Õppematerjali autor

Eksami kordamisküsimud, mis on ära vastatud ning lisaks veel ühe eksami töö küsimused ka.

Sarnased õppematerjalid

odt

Muinasaeg

· Kokku on olnud koos sulaaegadega 4-5 jääaega · Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti: * Päikese kiirguse nõrgenemine * Maa pooluste asukoha muutumine * Mitmesugused protsessid atmosfääris jm loodusnähtused · Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. · Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi · Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad. · Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku : * Rändrahnud * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri · 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Eestit ja saari hiiglaslik Balti jääpaisjärv · X aastatuhande paiku eKr murdusid Baltii jääpaisjärve veed Kesk

Ajalugu

docx

Eesti muinasaeg - ajalugu

EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel

Ajalugu

pdf

Eesti muinasaeg

AJALOO KT muinasaeg Eesti muinasaeg: Kiviaeg - keskmine kiviaeg - uuem kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg - vanem rauaaeg (eelrooma, rooma rauaeg) - keskmine - noorem - viikingiaeg - hilisrauaaeg Esimesed inimesed "ilmusid" maakerale u 3'000'000-5'000'000 a tagasi. Jääaeg algas Eestis u 2milj a tagasi, jääalt vabanes lõplikult u 13'000 a tagasi. Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :)) Eesti rahvuse kujunemine: Seda on selgitatud 2 teooriaga. Esimene neist väidab, et toimus 3 suuremat rahvastikurännet. Kunda kultuuri elanikud tulid lõuna poolt (seda näitab tulekivi, mida siin ei leidunud, kasutamine), neoliitiliine kammkeraamika võis tulla koos ida poolt sisserännanud soome-ugri hõimudega ja nöörkeraamika kultuuri seostatakse lõuna poolt sisserännanud indoeuroopa hõimudega. Seejärel kõik need rhvad segunesid. Teine teoo

Ajalugu

docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi. järved-jõed paremad liikumisvõimalused. elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest

Ajalugu

doc

Muinasaja periood

rohumaid loomadele ja kus olid viljakad mullad maaviljeluseks. 3) noorem pronksiaeg. Selles eristuvad uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Enamiks neist paiknevad lääne ja põhja eestis ning saartel. Kindlustatud asulad ei olnud ainult pelgupaigaks vaid neis ka elati püsivalt. Suurem osa elanikest elas ikka avaasulates. Matmiskombed oli erinevad varasemast, kasutati kiviristkalmeid, mis olid maapealsed. Kasutati ka laevkalmeid. Eesti oli jag 2- ks: 1. rannikupiirkond ja sisemaa. Paepealsetel rannikualadel tegeldi karjakasvatus ja maaviljelus- viljakad mullad ja kerge harida. Küttimine ja kalapüük. Sise eesti oli hõredalt asustatud. Tegeldi alepõllundusega ja loomakasvatusega. 4)Eelrooma rauaaeg- tugevamad tööriistad ja relvad ja vastupidavamad. Raud esemed olid kallid, mis tõttu oli neid ka vähe. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid. Hiljem Hakkasid leivima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed,

Ajalugu

odt

10.klassi ajalugu õpikus 1.-6. peatükk

2. KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis .Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi.järved-jõed paremad liikumisvõimalused.elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest

Ajalugu

docx

Eesti Muinasaeg

2) Balti hõimud: keerulised olid suhted latgalitega, pidevalt korraldati vastastikuseid rüüsteretki. Ohtlikuks vaenlasteks olid Leedu hõimud, kes korraldasid eriti julmi sõjakäike naaberrahvaste vastu. 3) Skandinaavlased: suhted vaenulikud: a) 900.aastal tegid Norra kuningapojad Halfdan Valge ja Halfdan Must sõjakäigu Eestisse ja lahingu käigus tapsid eestlased H.Valge. b) Eesti mereröövlid (968) ründasid Norra kaupmeeste laevu, mis olid teel Novgorodi pardal Norra valitseja abikaasa Astrid ja poeg Olaf. Eestlased müüsid nad erinevatesse perekondadesse orjadeks. c) 1187 vallutasid ja põletasid Idamere paganad (arvatavasti eestlased) Rootsi tähtsaima linna Sigtuna. Rootsis on 11.sajandil püstitatud mitmeid ruunikive Eestis langenud vikingite mälestuseks.

Ajalugu

pdf

Eesti asustuse kujunemine

19sajandil enne hobupostijaamade 1 kadumist, postijaamade teket oli tegu juba postiratsanikuga. Hõbemärk postiljoni vormirõiva juurde kuuluv ametimärk. Läbi hobupostijaamade on liikunud läbi vanad ajalehed nagu ,,Perno Postimees", ,,Talorahwa Postimees", ,,Postimees" jne. n. Koeru kõrts-postijaam, Kahala postijaam, Jõhvi postijaam oli vanim Eesti kivist ehitatud postijaam, hävitati vene poliitilise võimu poolt; Jadivere postijaam, Ruunavere postijaam on ehitatud tüüpprojektide järgi. Kokkuvõte: 18sajandi lõpul eraldusid postijaamad kõrtsidest. Võivad olla nii puit- ja kivihooned, klassitsistlikud enamasti oleneb millal ehitatud ning kas on ajaloo jooksul hoone funktsiooni muutunud (ümberehitused). n. Puhtlepa maanteekõrts on näha, et on ümber ehitatud, on olnud suur maantekõrts.

Eesti asustuse kujunemine

Rohkem sarnaseid