Eesti asustus (0)

Eesti Maaülikool - Ajalugu - Eesti asustuse kujunemine

4 HEA

Esitatud küsimused

Millised on maa-asulate põhitüübid Eestis 6 põhitüüpi?
Millised Eesti maa-asustuse kujunemise põhi- ja alaetapid peale II Maailmasõda?

Lõik failist

KORDAMISKÜSIMUSED
„EESTI ASUSTUSE KUJUNEMINE I”
NB! Need küsimused on üldised, hõlmavad tegelikult kogu loengukursust laiemalt. Eksamil tulevad konkreetsemad ja lühemad küsimused.

Allikad asustusajaloos, nimeta tähtsamad (ja kirjelda nende olemust ka).

Esemeline kultuur (arheoloogid, etnograafid). Saab teada linnadest, maastikest ( kivikalmed , linnused , maalinnad, leitud on ka vanu muinaspõlde).

Kunstiteosed (joonistused, maalid jt), kus on kujutatud kunagist miljööd ja tegevusi-töid. Gravüürid Eesti mõisate kohta.

Kirjalikud ja suulised allikad – kõige tähtsamad. Suulise info puhul peab asjasse suhtuma väga kriitiliselt. Kohapärimus -> kõik, mis puudutab konkreetset paika (mäed, künkad, kivid , veekogud jne). Muistendid -> hiiu- ja vägilasmuistendid, Karl XII ja Peeter I-ga seotud; ajalooliste sündmustega seotud (Põhjasõda) -> ajaloolised muistendid. Koha tekkimisega, kohanime päritoluga seotud muistendid.

19. sajandil hakkasid ilmuma trükised -> sealt said tuntuks paljud seni tundmata paigad (nt Eiseni muistendid).

Milliseid jälgi on jätnud Eesti maastikku :

pronksiaeg (esimesed asulakohad, linnused, noorema pronksiaja maapealsed kivikalmed);
rauaaeg (rauasulatuskohad; kivikalmed; muistsed põllujäänused - põllupeenrad ja põldudelt korjatud kivide hunnikud; rauaaegsed asulakohad; kultusepaigad; ordu vallutuste ja lahingutega seotud linnused);
Liivi orduriigi aeg (13.-16.saj) (kivilinnused; kindlustatud kloostrid , kihelkonna keskustesse ehitatud kivikirikud; keskaegsed linnad);
Rootsi aeg (rahuperiood kuni 17. saj teine pool) (mõisate asukohad, hävitatud külade asukohad; kirikud, kirikuaiad);
Vene keisririigi aeg (Põhjasõjast kuni 20. saj alguseni ) (piirid talumaa ja mõisamaa vahel; uued krundipiirid, kiviaiad põldude vahel ja servas , karjatänavate ääres; suurtalude elumajad rehest ja laudast eraldi (Lõuna-Eesti); maaparandus , kuivendus ; enamik mõisakeskusi, karjamõisad; kirikukülad (kihelkonnakeskused); vene õigeusu kirikud, koolid; vallamajad; raudteed ja raudteeasulad; tööstused ja tööstusasulad (Kärdla); muud alevikud ; piirivalvekordonid, sõjaväerajatised);
Iseseisvusaeg (1918-1940) (asunduskülad ja – talud endistel mõisamaadel; sooasundused; osalt uuendatud teedevõrk; kuivenduskraavid, õgvendatud jõed, allalastud järved; uued koolimajad , kooliaiad);
Nõukogude periood (1940-1991) (majandikeskused ja majandite tootmishooned; hävinud talukohad; uudismaad, kraavid jm maaparanduse jäljed; kalatiigid, veehoidlad, paisjärved; sõjaväe- ja piirivalverajatised; karjäärid, freesturbaväljad, aherainemäed; tööstuslinnad ja –asulad; puhkekülad, aianduskrundi- ja suvilapiirkonnad).

Nimeta neid konkreetseid silmaga nähtavaid jälgi ja kirjelda/põhjenda lühidalt (pead teadma tausta , oskama seostada neid teatud perioodi ja tegevustega, asustuse arenguga – vähemalt enamust neist, mida on loengutes käsitletud) .

Eesti külade kujunemine ja areng: millised olid külad muinasajal, keskajal, 17.-19. sajandil, peale 19. sajandit.
Kiviaja külad koosnesid tavaliselt 2-4 elamust. Oletades, et tegemist oli ühe-, äärmisel juhul kahepereelamutega, võis Eesti ala püügimajandusliku neoliitikumi külades elada koos umbes paarkümmend inimest. Nooremal pronksiajal asus osa inimesi elama kindlustatud asulakohtadesse.
Nooremaks rauaajaks oli asustatud kogu Eesti territoorium. Esines kaks asulatüüpi:
1) avaasula – kompaktne hoonestus, elati mitme pere kaupa koos; avaasulad ei olnud aga püsivad, kuna tuli otsida aina uusi põllumaid väljakurnatute asemele. Peamine elatusallikas oli loomapidamine (enamjaolt kitsed ja lambad). Tõenäoliselt peeti loomi aastaringselt väljas.
2) linnusasula – kindlustatud asula. Asulate kindlustamine viitab ühelt poolt

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

118 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MCarno Õppematerjali autor

Eksami kordamisküsimud, mis on ära vastatud ning lisaks veel ühe eksami töö küsimused ka.

Sarnased õppematerjalid

odt

Muinasaeg

· Kokku on olnud koos sulaaegadega 4-5 jääaega · Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti: * Päikese kiirguse nõrgenemine * Maa pooluste asukoha muutumine * Mitmesugused protsessid atmosfääris jm loodusnähtused · Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. · Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi · Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad. · Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku : * Rändrahnud * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri · 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Eestit ja saari hiiglaslik Balti jääpaisjärv · X aastatuhande paiku eKr murdusid Baltii jääpaisjärve veed Kesk

Ajalugu

docx

Eesti muinasaeg - ajalugu

EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel

Ajalugu

pdf

Eesti muinasaeg

AJALOO KT muinasaeg Eesti muinasaeg: Kiviaeg - keskmine kiviaeg - uuem kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg - vanem rauaaeg (eelrooma, rooma rauaeg) - keskmine - noorem - viikingiaeg - hilisrauaaeg Esimesed inimesed "ilmusid" maakerale u 3'000'000-5'000'000 a tagasi. Jääaeg algas Eestis u 2milj a tagasi, jääalt vabanes lõplikult u 13'000 a tagasi. Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :)) Eesti rahvuse kujunemine: Seda on selgitatud 2 teooriaga. Esimene neist väidab, et toimus 3 suuremat rahvastikurännet. Kunda kultuuri elanikud tulid lõuna poolt (seda näitab tulekivi, mida siin ei leidunud, kasutamine), neoliitiliine kammkeraamika võis tulla koos ida poolt sisserännanud soome-ugri hõimudega ja nöörkeraamika kultuuri seostatakse lõuna poolt sisserännanud indoeuroopa hõimudega. Seejärel kõik need rhvad segunesid. Teine teoo

Ajalugu

docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi. järved-jõed paremad liikumisvõimalused. elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest

Ajalugu

doc

Muinasaja periood

rohumaid loomadele ja kus olid viljakad mullad maaviljeluseks. 3) noorem pronksiaeg. Selles eristuvad uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Enamiks neist paiknevad lääne ja põhja eestis ning saartel. Kindlustatud asulad ei olnud ainult pelgupaigaks vaid neis ka elati püsivalt. Suurem osa elanikest elas ikka avaasulates. Matmiskombed oli erinevad varasemast, kasutati kiviristkalmeid, mis olid maapealsed. Kasutati ka laevkalmeid. Eesti oli jag 2- ks: 1. rannikupiirkond ja sisemaa. Paepealsetel rannikualadel tegeldi karjakasvatus ja maaviljelus- viljakad mullad ja kerge harida. Küttimine ja kalapüük. Sise eesti oli hõredalt asustatud. Tegeldi alepõllundusega ja loomakasvatusega. 4)Eelrooma rauaaeg- tugevamad tööriistad ja relvad ja vastupidavamad. Raud esemed olid kallid, mis tõttu oli neid ka vähe. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid. Hiljem Hakkasid leivima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed,

Ajalugu

odt

10.klassi ajalugu õpikus 1.-6. peatükk

2. KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis .Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi.järved-jõed paremad liikumisvõimalused.elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest

Ajalugu

docx

Eesti Muinasaeg

2) Balti hõimud: keerulised olid suhted latgalitega, pidevalt korraldati vastastikuseid rüüsteretki. Ohtlikuks vaenlasteks olid Leedu hõimud, kes korraldasid eriti julmi sõjakäike naaberrahvaste vastu. 3) Skandinaavlased: suhted vaenulikud: a) 900.aastal tegid Norra kuningapojad Halfdan Valge ja Halfdan Must sõjakäigu Eestisse ja lahingu käigus tapsid eestlased H.Valge. b) Eesti mereröövlid (968) ründasid Norra kaupmeeste laevu, mis olid teel Novgorodi pardal Norra valitseja abikaasa Astrid ja poeg Olaf. Eestlased müüsid nad erinevatesse perekondadesse orjadeks. c) 1187 vallutasid ja põletasid Idamere paganad (arvatavasti eestlased) Rootsi tähtsaima linna Sigtuna. Rootsis on 11.sajandil püstitatud mitmeid ruunikive Eestis langenud vikingite mälestuseks.

Ajalugu

pdf

Eesti asustuse kujunemine

19sajandil enne hobupostijaamade 1 kadumist, postijaamade teket oli tegu juba postiratsanikuga. Hõbemärk postiljoni vormirõiva juurde kuuluv ametimärk. Läbi hobupostijaamade on liikunud läbi vanad ajalehed nagu ,,Perno Postimees", ,,Talorahwa Postimees", ,,Postimees" jne. n. Koeru kõrts-postijaam, Kahala postijaam, Jõhvi postijaam oli vanim Eesti kivist ehitatud postijaam, hävitati vene poliitilise võimu poolt; Jadivere postijaam, Ruunavere postijaam on ehitatud tüüpprojektide järgi. Kokkuvõte: 18sajandi lõpul eraldusid postijaamad kõrtsidest. Võivad olla nii puit- ja kivihooned, klassitsistlikud enamasti oleneb millal ehitatud ning kas on ajaloo jooksul hoone funktsiooni muutunud (ümberehitused). n. Puhtlepa maanteekõrts on näha, et on ümber ehitatud, on olnud suur maantekõrts.

Eesti asustuse kujunemine

Rohkem sarnaseid