Eesti laskesuusatamine (1)

Eesti laskesuusatamine

Sisukord

Sisukord 1
Üldine ajalugu 2
Eesti ajalugu 4
Eesti suusa ajalugu 4
NL meistersportlase nimetus on omistatud ajavahemikus 1944-1989. a 294-le Eesti suusatajale, kusjuures 13 neist on kahekordsed meistrid. Laskesuusatamises on need järgmised: 6
Eesti laskesuusatajate medalivõidud maailmameistrivõistlustel ajavahemikus 1968-1999.a: 6
Eesti edukaim laskesuusataja: 7
Eesti Laskesuusatajad 2002. aasta seisuga Eestis spordi bibliograafilise leksikoni andmetel: 7
Võistlused 8
Maailmas 8
Eestis 8
IBU 9
Reeglid 9
Sprint 11
Võistkonnavõistlus 13
Treening 14
Koondised 15
Naiskond 15
Meeskond 15
Kasutatud kirjandus 16

Üldine ajalugu

Laskesuusatamise eelkäija on suuskadel jahipidamine Skandinaaviamaades.
Selle ala esimesteks harrastajateks võib siiski pidada sõdureid ja piirivalvureid, kellel tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. Seepärast sündis kellegi peas ka väärkäsitlus, et see ala on arenenud sõjalis-patriootlikult põhjalt ja vastab sõjaväelikkele eesmärkidele.
Laskesuusatamist on pidevalt üritatud muuta pealtvaatajale atraktiivsemaks. Eelkõige peetakse seda heaks televisioonialaks. Aja jooksul on muutunud ka laskmisdistantsi pikkus ja märklaua läbimõõt, samuti on moderniseeritud püssi.
Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba keskajal, esimene võistlus peeti 1767. aastal Norra ja Rootsi piiril .
Esimesed MM-võistlused laskesuusatamises peeti 1958 Austria Saalfeldenis.
Sõjaväespordist pärinev laskesuusatamine oli 1924. aastal Chamonix’s, 1928. ja 1948. aastal St. Moritzis ning 1936. aastal Garmisch -Partenkirchenis patrullsuusatamise nime all kavas näidisalana. Võistkonda, kes pidid suusatama ühises rühmas ja ka finišisse koos saabuma , kuulusid algselt ohvitser, allohvitser ja kaks sõdurit . Patrullsuusatamises domineerisid soomlased , šveitslased, prantslased ja rootslased .
Olümpiadebüüdi tegi laskesuusatamine 1960. aastal Squaw Valley’s, teatesõit lisandus Grenoble’is 1968 ning sprint Lake Placidis 1980. Jälitussõitu nähti talimängudel esmakordselt Salt Lake Citys 2002. aastal. Naised olid esimest korda võistlustules 1992. aastal Albertville’is.
Suur lihtsustus laskesuusatamises saabus 1978. aastal, mil püssi kaliiber muutus väikepüssiks. Samuti vähendati märkide kaugust, mis toodi 150 meetrilt 50 meetrini. Lubatuks sai ainult manuaallaadimine.
Esimene võitja maailmakarikavõistlustel selgus 1977-1978 hooaja lõpul. Naised selgitasid esimese karikavõitja 1982. aastal. Kõigi aegade edukam maa on meeste arvestuses endine Saksa DV ehk Ida-Saksamaa. Seda maad esindanud võistlejad on karika võitnud kokku üheksa korda. Naiste arvestuses on edukam maa, tänu Magdalena Forsbergile Rootsi kaheksa võiduga. Meeste ja naiste koguarvestuses on parim maa Norra 12 karikavõiduga.
Kõige rohkem karikavõistluste etappe on võitnud norralane Ole Einar Bjørndalen. Talle on neid kogunenud aastate jooksul 80 (29. novemberi 2008 seisuga)
Esimesed maailmameistrivõistlused laskesuusatamises toimusid 1958. aastal. Siis oli programmis ametliku alana ainult meeste 20 km ja mitteametlikuna teatevõistlus. Naised võistlesid oma MM-võistlustel esimest korda 1984. aastal. 1989. aastast korraldatakse meeste js naiste MM-i koos.

Eesti ajalugu

Eesti suusa ajalugu

Suusatamise algaastail kodustes tisleritubades valminud varustuse asemel algas tööstuslik tootmine Tartus asunud Balti spordiriistade vabrikus (matkasuusad), seejärel Pärnu Metsakombinaadis (rahvasuusad ja kepid )ja Tallinnas "Dünamo" Suusavabrikus (hüppe-, slaalom - ja murdmaasuusad). Viimasest tulid ka esimesed plastpõhjaga suusad, mida alul määrida ei osatud, andsid kõvasti tagasi. Suusatootmist alustas ka mööblitsehh " Viisnurk " Pärnus. Võistlussuusa kvaliteet oli tipptasemel. Ka "Kommunaaris" toodetud suusasaapad olid oma aja kohta päris head. "Marat" on tootnud kombinesoone. Määrdekeetjad on olnud kõrges hinnas, peamiselt suusatõrva baasil keedetud määrded on toonud ka medaleid. Teada nimed on Johannes Kooviti "JOKO", Oleg Tõnsuaadu "Adux", Karl Lont , Toivo Kreinert jpt. Viimane korraldas ka ühe viimastest tõrvaajamistest Aegviidu männikändudest. Koondises " Flora " toodetud sünteetilise määrde kohta poetasid suusatajad küll sarkastiliselt: "Viru veri ei värise ja "Viro" määre ei libise!", aga see polnud ka eestlaste retsepti järgi tehtud. Ühel korral tehti ka puhastusvedelikku "Arex". Algselt ajas rajameistrite brigaad võistlusteks jälgi, siis ilmus lumesaan "Buran". Nüüd on juba traktori baasil rajamasinad. Sobivaimatele maastikele on rajatud võistlus- ja treeningkeskusi, mille lipulaevaks on Otepää Tehvandi koos suusa- staadioniga. Head on ka Mõedaku, Kurtna , Holstre, Haanja , Kurgjärve, Nõmme, Vooremäe, Jõulumäe jne. rajad . Viimane on tunnistatud ka Eesti parimaks spordirajatiseks. Plaanis on 90-meetrise hüppemäe rajamine, osa mägesid on ka suvel kasutatavad. Suveks on Otepääl rollerirada.
Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni.
Olulisemad nimed
NL teeneline meistersportlane on Kaija Parve -Helinurm Tallinn 1985.a. NL rahvusvahelise klassi meistersportlased laskesuusatamises on Matti Paavo (Elva, 1975), Even Tudeberg (Tallinn, 1984) ja Urmas Kaldvee (Tallinn, 1989).

NL meistersportlase nimetus on omistatud ajavahemikus 1944-1989. a 294-le Eesti suusatajale, kusjuures 13 neist on kahekordsed meistrid. Laskesuusatamises on need järgmised:

Valeri Zelentsov 1961. a murdmaasuusatamises ja 1963. a laskesuusatamises
Kalev Ojaste 1962. a murdmaasuusatamises ja 1963. a laskesuusatamises
Heino Mäesalu 1963. a laskesuusatamises ja 1964. a murdmaasuusatamises
Kalju Polt 1973. a murdmaasuusatamises ja 1980. a laskesuusatamises
Urmas Kaldvee 1981. a laskesuusatamises ja 1985. a murdmaasuusatamises
Kaija Parve-Helinurm 1982. a murdmaasuusatamises ja 1985. a NL teeneline laskesuusatamises
Even Tudeberg 1982. a laskesuusatamises ja 1986. a murdmaasuusatamises
Marina Vahi -Bachman 1983. a murdmaasuusatamises ja 1987. a laskesuusatamises
Tiit Voodla 1985. a murdmaasuusatamises ja 1988. a laskesuusatamises.

Eesti laskesuusatajate medalivõidud maailmameistrivõistlustel ajavahemikus 1968-1999.a:

Tõnu Pääsuke - Östersundis Rootsis 1970. a juunioride lasketeatesõit 3×7,5 km pronksmedal
Even Tudeberg - Anterselvas Itaalias 1983. a juunioride lasketeatesõit 3×7,5 km hõbemedal, 15 km laskesuusatamine pronksmedal
Kaija Parve - Chamonix's Prantsusmaal 1984. a lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal ,
Eggis Šveitsis 1985. a 10 km laskesuusatamine kuldmedal, lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal, 5 km laskesuusatamine hõbemedal
Falunis Rootsis 1986. a 5 km laskesuusatamine kuldmedal, lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal
Lahtis Soomes 1987. a 10 km laskesuusatamine hõbemedal, lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal
Chamonix's Prantsusmaal 1988. a lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal
Aivo Udras, Hillar Zahkna, Urmas Kaldvee ja Kalju Ojaste - Novosibirskis Venemaal 1992. a 20 km laskesuusatamise meeskonnasõidus pronksmedal.

Eesti edukaim laskesuusataja:

Kaija Parve-Helinurm
Sündinud: 14. juunil 1964
Saavutused: seitsmekordne maailmameister . 1986 10 km, 1985 5 km, 1984-88 teatesõidus. Kuulunud ka Eesti koondisse murdmaasuusatamises.
Tunnustus: Eesti parim naissportlane 1985 ja 1986.

Eesti Laskesuusatajad 2002. aasta seisuga Eestis spordi bibliograafilise leksikoni andmetel:

Matti Paavo, Heikki Parve, Dimitri Borovik, Ants Freimuth, Eivinas Gusas, Matti Kanep, Agu Keemu , Aimar Koni , Agu Lamp, Roland Lessing , Külli Metsoja, Olaf Michelson , Peeter Mitt , Heino Mäesalu, Kristjan Oja, Kalju Ojaste, Matti Paavo, Heikki Parve, Kaija Parve, Martti Parve, Rein Pedaja, Janno Prants, Kalev Pukk, Ria Pärnoja, Tõnu Pääsuke, Oskar Rehtsalu, Eva Rinne, Raguell Rohtväli, Hillar Zahkna, Indrek Tobreluts, Even Tudeberg, Enn Tupp , Aivo Udras, Marina Vahi, Eve Vait, Merle Viirmaa, Jelena Všivtseva.

Võistlused

Maailmas

Laskesuusatamise maailmakarikavõistlused (E.ON Ruhrgas World Cup) on laskesuusatamise rahvusvaheline kõrgetasemeline iga-aastane võistlussari. Karikavõistluste sarja korraldab Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (IBU).
2008/09 hooajast saavad punkte 40 paremat (võitja saab 60 punkti, 2. koht 54, 3. koht 48, 4. 43, 5. 40, 6. 38, 7. 36, 8. 34, 9. 32, 10. 31, 11. 30, 12. 29, 13. 28, 14. 27, 15. 26, 16. 25 ja sealt edasi järgmiste kohtade saajad ühe punkti eelmisest vähem kuni 40. koha saajani, kes saab ühe punkti).
Maailmakarikavõistlustel saavad osaleda vaid laskesuusatajad, kes on kogunud piisava arvu punkte kontinentide karikasarjades, milleks Euroopas on IBU karikasari (IBU Cup Biathlon). Laskesuusatajad, kes ei kogu piisavalt kõrgeid kohti maailmakarika sarjas , kukuvad sealt välja ja asemele tulevad edukamad kontinentide sarjade esindajad. Suusataja võib madalama sarjas edasi võistelda.
2007/2008. aasta kvalifikatsiooni reeglite kohaselt lubatakse ühel võistlusel starti 100 sportlast. Igal riigil on garanteeritud õigus saata end esindama üks mees- ja üks naissportlane.
Laskesuusatamise maailmameistrivõistlused on Rahvusvahelise Laskesuusatamise Liidu IBU iga aastal korraldatav tippvõistlus. Olümpiaaastatel ei võistelda MM-i tiitlile laskesuusatamises nendel aladel, mis on taliolümpiamängude kavas. Nende alade osas, mis ei ole olümpiamängude kavas, korraldatakse MM-võistlus ka olümpiaaastal.

Eestis

Eestis peetakse Eesti Meistrivõistlusi laskesuusatamises, selgitatakse välja suvine meister laskejooksus ja rullidel. Eesti laskesuusatajad võtavad aasta läbi mõõtu ka EOK-Viessmanni sarjas.

IBU

Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (IBU) on laskesuusatamise rahvusvaheline liit, mille peakorter asub Salzburgis Austrias.1948. aastal asutati Stockholmis Rahvusvaheline Moodsa Viievõistluse Liit, mis 1968 nimetati ümber Rahvusvaheliseks Moodsa Viievõistluse ja Laskesuusatamise Liiduks (UIPMB).
Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit moodustati 2. juulil 1993. aastal, kui Suurbritannia Rahvuslik Laskesuusatamise Liit otsustas välja astuda Rahvusvahelisest Moodsa Viievõistluse Liidust UIMB-st(Union de Pentathlon Moderne et Biathlon), kuhu kuuluti 1953. aastast. See sundis laskesuusatamist organiseerima oma liidu loomist.
IBU loomisel valiti selle juhtkond ja sinna võeti 57 liikmesriiki, kes enne kuulusid UIMB-i. ROK siiski IBU-t kohe ei tunnustanud, vaid tegi seda alles 1998. aasta augustis.
IBU tähtsaim tegutsev organ on iga kahe aasta tagant toimuv kongress .

Reeglid

Lühiülevaade olulisematest laskesuusatamise võistlusreeglitest.
Võistluspaik ei tohi asuda rohkem kui 30 km või poole tunni sõidu kaugusel võistkondade majutuskohast. Tähtsaim organ võistlustel on žürii.
Rada kulgeb looduses, soovitatavalt eripalgelisel maastikul. Kõrguste vahe on ette kirjutatud. Ükski võistlusrada ei tohi asuda kõrgemal kui 1800 m üle merepinna . Rajal ei tohi olla nii järske mägesid, mis vajaksid käärstiilis tõusu.
Start, lasketiir ja finiš on enamasti samas kohas. Laskejoone kaugus märklauast on 50 m. Laskepositsioonid peavad kõigile sportlastele olema võrdsed. Stardi- ja lõpuala, lasketiir, trahviring ja teatevahetusala peavad asuma tasasel maal võimalikult lähestikku ning olema lahterdatud koridorideks, et vältida võistlejate segamist või valele rajale sattumist.
Võistluste trahviring peab asuma lasketiiru lähedal. Ring võib olla ümmargune või ovaalne ning on 5 m laiune ja 150 m pikkune . Trahviring peab asuma tasasel maal, et selle läbimine ei pikendaks veelgi võistlusmaad. Vahetult trahviringi lõppu on tõmmatud vaheajajoon, kus pannakse kirja iga võistleja aeg pärast iga laskmiskorda.
Võisteldakse viiel distantsil. Meeste alad on 20 km individuaalselt, 10 km sprint, 4 x 7,5 km teatevõistlus, 10 km võistkonnavõistlus (4 liiget) ning jälitussõit. Naiste vastavad alad on 15 km individuaalselt, 7,5 km sprint, 4 x 7,5 km teatevõistlus, 7,5 km võistkonnavõistlus (4 liiget) ja jälitussõit. Individuaalalade vahe peab olema kaks päeva.
Võistlejate või võistkondade stardinumbrid loositakse võistlusele registreerunute seast käsitsi või arvutiga. Laskesuusatajad stardivad numbrite suurenemise järjekorras. Teate- ja võistkonnavõistluste puhul määratakse võistkondade kohad varasemate tulemuste põhjal. Võistkonna raja ja laskeraja numbrid on samad.
Olümpiamängudel, maailmameistrivõistlustel ja maailmakarikavõistlustel eraldatakse stardi tugevaim rühm, mis koosneb hooaja maailmakarikavõistluste punktiarvestuses kohtadel 1–25 olevatest võistlejatest. Nii on individuaalvõistlustel võimalik kinni pidada 30-sekundilisest stardivahest. Tugevamate rühm on eraldi loosirühmas. Tavalisel rühmal on paaritud ja tugevamate rühmal paaris stardinumbrid. Tavalise ja tugevamate rühma liikmete stardivahe peab olema 30 sekundit.
Sõltuvalt ilmast ja rajaoludest otsustab žürii, kas tugevamad loositakse algusesse või lõppu.
Meeste 20 km distantsil lastakse neljal korral: pärast 4., 8., 12. ja 16. läbimist. 10 km sprindis lastakse lamades ja püsti – pärast 3. ja 7. km läbimist. Teatesõit korraldatakse 2,5 km pikkusel ringil, mille iga meeskonnaliige läbib kolm korda, lastes lamades pärast 2,5 km läbimist ja püsti pärast 5. km läbimist.
Ka naiste 15 km distantsil on ette nähtud lasta neli korda: pärast 3., 6., 9. ja 12. km läbimist. 7,5 km sprindis tuleb pärast 2,5 km läbimist lasta lamades ning pärast 5. km läbimist püstiasendis. Teatesuusatamine kulgeb 2 km pikkusel ringil, mille iga võistleja läbib kolm korda, laskmised on pärast 2. ja 4. km läbimist.
Püssi peab kandma seljas , toru ülespoole. Kui võistluste ajal saab püss nii palju viga, et seda ei saa enam seljas kanda, siis tuleb püssi kuni lasketiiruni käes hoida ja seejärel võistkonna varupüssi vastu välja vahetada.
„Jänest” ehk tempomeistrit laskesuusatamises ei ole. Rajal tuleb konkurendile teed anda. Teiste võistlejate takistamine võib viia diskvalifitseerimiseni.
Lasketiir peab asuma staadioni keskel ja nii võistlusmärgid kui ka tulejoon peavad olema enamikule pealtvaatajatest nähtavad. Lasketiiru vasak pool on püstiasendis laskmiseks, parem pool lamades-asendis laskmiseks. Selline paigutus ei kehti siiski teatevõistluste ja rühmastardi korral, kui võistlejad lasevad saabumise järjekorras. Olümpiamängudel ja teistel tiitlivõistlustel peab tiirus olema vähemalt 30 laskerada.
Tavadistantsid
20 km individuaaldistants on laskesuusatamise vanim ala. Starditakse pooleminutiliste vahedega. Neljas laskevoorus tuleb sooritada kokku 20 lasku . Lastakse vaheldumisi lamades ja püsti. Iga möödalask tähendab 1 trahviminutit, mis liidetakse lõpuajale.

Sprint

Starditakse pooleminutiliste vahedega. Mehed peavad läbima ligi 10 km ehk 3 x 3,3 km pikkust ringi, naised 7,5 km ehk 3 x 2,5 km. Nii mehed kui naised läbivad tiiru kaks korda: esmalt lastakse lamades, siis püstiasendis. Iga möödalask tähendab 150-meetrist trahviringi.
Jälitussõit
Võistlusel osaleb 60 laskesuusatajat, stardijärjekord sõltub eelmisel päeval toimunud kvalifikatsiooniringist. Meestel on jälitussõidu pikkus 12,5 km, naistel 10 km. Iga 2 või 2,5 km järel tuleb läbida lasketiir: kahel esimesel korral lastakse lamades, kahel viimasel püstiasendis. Koht lasketiirus sõltub hetkepositsioonist.
Teatesõit
Starti lubatakse 20 riigi esindajad, aluseks eelmise aasta Rahvuste karika tulemused. Teatesõitu alustatakse ühisstardist. Mehed suusatavad 7,5 km ja naised 6 km. Võistkonda kuulub 4 laskesuusatajat, kellest igaüks peab läbima distantsi ja kahel korral tiirus tulistama, alguses lamades ja pärast püstiasendis.
Igal võistlejal on 5 padrunit, möödalaskmise korral võib kasutada 3 varupadrunit. Kui viiest lasust viie märklaua tabamiseks ei piisa, võib kasutada kolme varupadrunit. Kui neist ka ei piisa, siis tuleb iga möödalasu eest läbida trahviring.
Esimesed 10 võistkonda alustavad esireast. Esimese vahetuse võistkonna stardinumber on punane, teise oma roheline, kolmanda oma kollane ja neljanda oma sinine.
Ühisstart
Torinos pääses see ala esimest korda tiitlivõistluste kavva . Osalema pääsevad üksnes 30 paremat. Rajal tuleb meestel läbida viis 3 km pikkust ringi, naistel viis 2,5 km pikkust ringi. Iga ringi järel minnakse lasketiiru: kaks esimest vooru lastakse lamades, kaks viimast püstiasendis. Iga möödalask tähendab 150-meetrist trahviringi.

Võistkonnavõistlus

Kõik neli võistkonnaliiget peavad lasketiiru vasakus servas asuva punase joone ületama selliselt , et esimese ja viimase liikme vahe ei oleks rohkem kui 15 sekundit. Kaks liiget lasevad koos kõrvuti asuvatelt radadelt. Kumbki ei või lasta enne, kui teine on jõudnud kõrvalrajale, muidu määratakse neile trahv .
Lamades lasevad koos punase ja rohelise stardinumbriga võistlejad ning püstiasendis kollase ja sinise stardinumbriga võistlejad.
Kui möödalaskmisi ja trahve ei ole, suusatavad esimesed kaks lasknud võistlejat ootealale, kus ülejäänud kaks nendega liituvad. Võistkond saab lõpuaja pärast viimase liikme lõpetamist.

Treening

Laskesuusatamine koosneb, nagu ka nimi ütleb, kahest osast: laskmisest ja suusatamisest. Mõlemal alal peab olema tugev, sest ei piisa ainult lasta oskamisest või suusatamisest. Seda peetakse raskeimaks kombineeritud alaks.
Treening koosneb neljast erinevast komponendist : füüsiline, vaimne, laskmine ja erialane treening. Füüsilise treeningu saab omakorda jagada kolmeks: jõud, vastupidavus ja kiirus. Laskmistreening jagatakse samuti kolmeks. Kahe alajaotuse puhul relvaga ei lasta ehk seda nimetatakse kuivaks treeninguks: esimese treeningu puhul proovitakse sihikut võimalikult kaua märgi peal hoida, teisel puhul tehakse läbi ilma padruniteta asendi võtmine ja laskmine. Kuivtreening moodustab lasketreeningust väga suure ja olulise osa. Kolmas treening on tiirus laskmine. Laskmisel on kaks asendit - lamades ja püsti. Lamades on märgi diameeter 4cm ja püsti laskmisel 11cm. Märke lastakse 50m kauguselt ja igal alusel on viis märki. Tavaliselt märgitakse tulemustes mitu trahvi sa tiirus said.
Tavaline treening talvisele laskesuusatamisele on vabas tehnikas suusatamine, mida kutsutakse ka uisuks.Kevadel ja suvel on põhilisteks treeninguteks jooksmine, jalgrattasõit ja rullsuusatamine. Kevad-suvine ettevalmistusperiood ongi põhiline füüsilise põhja ladumise aeg. Muidugi tuleb ka relvaga aastaringselt tööd teha.
Võistlushooaegu on ka kaks. Suvised laskejooksu võistlused ja talvel laskesuusatamise ja murdmaasuusatamise võistlused. Suvel on võistlusi umbes viis, talvel kümne ringis .
Rajal ei saa täie jõuga sõita, sest muidu pole tiirus midagi teha. Väga tähtis on ka tiirus keskendumine , et ennast täielikult ümbritsevast välja lülitada.
Tavaliselt minnakse võistluskohta paar päeva varem, et tingimustega tutvuda . Üks päev enne võistlust tehakse tiiru trenn ja suusatades tehakse ka kiiremad lõigud sisse. Samuti tuleb püss üle vaadata ja puhastada . Õhtu poole määritakse ja testitakse suuski, et valida õige suusapaar ja -määre. Hommikul tuleb eelmise õhtu määrimine üle vaadata ning vajadusel uuesti määrida. Umbes tund aega enne võistluse starti algab püsside pealelaskmine. See on vajalik kuna iga tiir on erinev ja lasketäpsust mõjutab ka ilm. Kui püss peal, siis sooja tegema ja peale seda starti.
Laskesuusatamine - suusatatakse reeglina vabas tehnikas, see tähendab uisku. Distantsid on erineva pikkusega, kuid klassikaliselt meestel 10-20 km ja naistel 7,5-15 km. Püssi veavad suusatajad endaga rajal kaasas, noortel on püss tiirus ja treener annab selle õigel ajal sportlasele.
Püss - kaliiber 5,6 mm, minimaalne kaal 3,5 kg, minimaalne päästiku raskus 0,5 kg.

Koondised

Naiskond

Eesti laskesuusa naiskonda kuuluvad Eveli Saue , Sirli Hanni , Kadri Lehtla .
Eveli Saue Sirli Hanni Kadri Lehtla

Meeskond

Eesti laskesuusa meeskonda kuuluvad Indrek Tobreluts, Roland Lessing, Priit Viks , Kauri Kõiv.
Indrek Tobreluts Roland Lessing Priit Viks Kauri Kõiv

Kasutatud kirjandus

„XIX Taliolümpiamängud Salt Lake City 2002“ Gunnar Press

http://et.wikipedia.org/wiki/Laskesuusatamine

http://www.kadrilehtla.ee/index.php/laskesuusatamine

http://www.biathlon.ee/
16