Maailma ja eesti pärast teist maailmasõda (0)

Maailm pärast Teist maailmasõda
Ida ning Lääs
Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ning majanduslikku vastasseisu idabloki (NSLV ja liitlased)ning lääneriikide vahel aastatel 1945-1990. Põhilised vormid olid võidurelvastumine, ideoloogiline võitlus propagandat kasutades, võitlus mõjusfääride eest, majanduslik võitlus, dipolmaatiline võitlus ning ka salateenistuste tegevus. 1945. Moodustati ÜRO, et kindlustada organisatoorne sõjavastane tegevus. USA persident Harry Truman esitas doktriini, et võidelda NSL Liidu mõjusfääri laienemise eest maailmasõjast kurnatud Euroopa ja ka kogu ülejäänud maailma eest. Loodi Marshalli plaan, mille järgselt osutati majanduslikku abi sõjategevuses kahju saanud riikidele.
1948. Aastal lõhestati Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks Prantsusmaa, Inglismaa, USA ning NSV Liidu vahel. Seda sündmust peetakse külma sõja alguseks, kuna oiga riik tahtis tegelikult oma tsoonis mõjuvõimu suurendanda. Lõpuks hakkas pinge NSV liidu poolt niivõrd suurenema, et liideti USA, Prantsusmaa ning inglaste okupatsioonitsoonid ühtlaseks ning loodi Saksamaa Liitvabariik . Samuti viidi läbi rahareform . Sellega ei nõustunud NSV Liit ning loodi Saksamaa Demokraatlik Vabariik. Saksamaa oli jagatud Lääne ning Ida-Saksamaaks.Idas kehtisid sotsialistlikud põhimõtted, läänes aga palju vabameelsemad ning arenduslikumad. Seetõttu algaski võidurelvastumine. Kuna NSVL tundis end ebakindlalt, siis nõudis ta oma alasid Euroopas, mille ta ka sai. Paljud idapoolsed riigid pidid tunnistama Punaarmee võitu ning seejärel loodi VMN, ehk Vastastiku Majandusliku Abistamise Nõukogu, kus kõik sõjas kannatanud ja NSVL võimu alla jäänud riigid pidid alluma tema võimule nii majanduslikult kui poliitiliselt. Algas võidurelvastumine USA ja Nõukogude Liidu vahelnign hakati massiliselt tootma kuumrelvi, vesinikupomme, tanke jms sõjatehnikat. 1949. Loodi NATO , kuhu kuulus mitu Euroopa riiki, USA ning Kanada . Esialgu pidi see kaitma Saksamaa võimaliku rünnaku eest, ent varsti liitus sellega ka Saksamaa ise. Seevastu loodi Nõukogude poolt militaarne idablokk - Varssavi Leping Organisatioon .
Korea sõda
Korea oli 1905-1045 Jaapani koloonia. Sõja lõppedes hõivasid Ameerika väed Lõuna-Korea ning Nõukogude väed Põhja-Korea. Muidugi ei saanud ka seal jätta tüli kakkumata. Algas taas verine sõda kahe riigi vahel. Lõuna pool oli leebem valitsus, kuid põhjas valitses kommunism . Mõlemad pooled ärhvardasid üksteist, kuid enne ei juhtunud midagi, kui Põhja-Koreast saadeti Lõunasse väed sisse. Abi pakkus USA, kes saatis oma väed, et tagasi vallutada maa, mida nad ka said. Sõtta sekkus ka Hiina. Lõpuks sõlmiti paraleelselt sõjategevusega vaherahu , mida Lõunasse jäid Ameeriklased valvama. Kuigi pinged ei vabanenud kunagi, siiamaani on Põhja-Korea diktaatorlik maa.
Lähis-Ida
Lähis-idas olid pinged kogu sõja vältel kestnud, kuid suureks paisusid need siis, kui holokaustile järgselt pöördumid juudid tagasi, et minna nn. Koju, ehk Jeruusalemma. Seal aga valitsesid palsetiinlased, kes arvasid, et pole aus nõndamoodi neilt linn ära võtta. Juudid lõid seega Iisraeli riigi, mida toetas USA, palestiinlasi aga Nõukogude liit. Iisraeli hakkasid aga viis ümberingi asuvat riiki rõhuma. Toimus Suessi kriis, kus okupeeriti Suessi tsoon, Iisraeli väed vallutasid aga Siinai poolsaare.
Kuna suurem osa naftavarudest asus Saudi-Araabias, kuveidis, Iraagis ning nende lähinaaberriikides, siis kontrollisid naftavarude pumpamist Lääne hiidkompaniid. Samuti said ka osa tuludest araabiamaade eesotsas olevad isikud, kuid rahvas sellest rikkamaks ei saanud. Moodustati OPEC , milles oli juhtiv roll araablastel. Algas ka sõda Palestiina ning Iisraeli vahel.
Sotsialistlikud riigid.
Stalini surma järel puhkes hulk kriise sotsialistliku leeri riikides. Toimusid ülestõusd Poolas, kus töölised nõudsid oma õigusi, Tsehhoslovakkias ning Ida-Saksamaal, samuti rahvaülestõus Ungaris, mis suruti veriselt maha, milletagajärel pages väga suur hulk ungarlasi teistesse riikidesse.
1950. Aastate lõpus ning 60.alguses toimused massilised rahutused Berliini liina ümber, kuna ka Berliin oli jagatud Ida ja Lääne vahel. Moskvast esitati ultamaatum, et viidaks väed välja Lääne-Berliinist, et Berliin saaks niiöelda ühtseks linnaks. Toimus suur võitlus kommunismi ning kapitalismi vahel. Nõukogude Liit aga reageeris, ehitades peaaegu ühe ööga Lääne Berliini linna ümber betoonmüüri, mida nim. Berliini müüriks- ilmselgelt oli ta kui raudne eesriie.
1968. Aasta augustis sooviti ka Tsehhoslovakkias lükata ümber sotsialistlikku mudelit, mille tagajärjel hakati aktiivselt demokratiseerima. Seda nimetatakse ka Praha kevadeks . Nõukogude Liit nägi seal suurt vaenlast ning saatis 600 000 mehelise jõu Tšehhoslovakkiasse ning kehtestati brežnevi doktriin , millejärgselt ei tohtinud ohustada Nõukogude sotsialismimudelit ning teised riigid peavad ohustamise korral sekkuma.
Samuti ei pääsenud Nõukogude õudustest Afganistan, kuhu viidi 1979. NSV Liidu väed. Küll proovisid paljud lääneriigid ning Hiinagi aidata, kuid kasutlt, kuna Nõukogude Liit surus selle alla. Algas Afganistani sõda, mis kestis kuni 1989. Aastani, mis lõpuks nõustus Nõukogude Liit oma väed välja viima, kuna ka nende maad valitses majanduskriis ja viletsus sõjavarustuse kogumise pärast.
Kriis toimus ka Kuubal , kus Fidel Castro võimuletulekuga hakkas NSVL võimutsema. Endine USA- meelne juht oli kukutatud. USA lõi Kuuba suhtes majandusblokaadi ning sellejärgselt hakkas Kuuba aina enam Nõukogude Liiduga paremini läbi saama. Kriis tekkis aga siis, kui Kuubalt avastasid USA õhujõud pommid , mis oleks jõudnud kuni kesk-Ameerikani välja. Inimkond seisis kui kolmanda maailmasõja äärel, kuid NSVL pinnis ikkagi USAlt välja lubaduse, et nad ei ründa sealolevat komunistlikku režiimi.
Vietnam oli samuti üks kriisikoldeist. Pärast Jaapani lahkumist kehtestati korraks Veitnamis riik, kuid sinna jõudsid kohe endised prantsuse kolonisaatorid, kes võtsid võimu üle. Okupeeriti Vietnami lõunaosa ning loodi ka Lõuna-Vietnami riik. Oldi sõjajalal, kuid loodi ikkagi jaotusjoon põhja ning lõuna vahel.Põhja-Korea, millele andsid abi Nõukogude Liit, oli siiski väga raskes seisus. Nende riikide vahelist sõda mõisteti siiski ka kui kommunismi-natsionalismi vahelist sõda. Ameeriklased olid samuti huvitatud Vietnamist ja seega saadeti Lõuna-Vietnami sõdurid. Sõda läks vägagi veriseks ning hõlmas tsiviilisikuid . Lõpuks taganesid surve tagajärjel ameeriklased. Põhja-ja Lõuna-Vietnam ühendati Vietnami Sotsialistlikuks riigiks, kus kommunism on veel tänapäevalgi võimul.
Lääneriikide majanduse ja ühiskonna areng
Kuna sõjajärgses maailmas oli Ameerikal väga suur majanduslik ülekaal, siis ei olnud sel riigil põhjust muretsemiseks. Suurim osa tööstustoodangust valmis USA-s , dollari kurss oli kindel. Asustati Rahvusvaheline Valuutafond ning Maailmapank. Lääne-Euroopa suurriigid olid sõltunud USA abikäest. Tänu USA abile suudeti korvata kahjud, mis olid tekitanud maailmasõjad. 1050-60 tekkis kiire majanduslik areng ning hakati läbi viima sotsiaalse turumajanduse poiitikat ning tekitama heoluühiskonda. 1949.aastal moodustati Euroopa Nõukogu, millest kasvas välja Euroopa Liit, mis moodustas liidus olevate riikide lihtsa kaubavahetuse ja ka inimeste rändamise. 1973-75 tõi kaasa infatsiooni, mis sundis neid kasutama energiat rohkem säästlikumalt. Hakkas kujunema välja infoühiskond.
USA’s oldi šokis Vietnami kriisi pärast, kuid enne selle lahtumist toimus Watergate ’i afäär - president Nixon oli lasknud paigaldada Demokraatliku Partei peakorterisse pealtkuulamisseadseid..edaspidi hakkas ka Lääne-Euroopasse jõudma majandusõitseng. Toimus revolutsioon Portugalis. Samuti hakkasid USA-s esiotsa tungima liberaalse mõtteviisiga inimesed, nt nagu Margret Thacher ja Ronald Reagan .
Kolmas maailm
1945. aastal hakkasid suuremad impeeriumid lagunema ning tekkima uued riigid. Need tekkisid nii Lähis-Idas, Lõuna-Ameerikas kui ka Aafrikas. Kahjuks tõid riikide tekkimised kaasa ka paljusid probleeme, mis mõjutasids kogu maailma. Infatsioon, sõjad teiste riikidega ning samuti ka lahtilöömine nii NSLV kui ka USA mõju alt. Sellest tekkis mõiste kolmas maailm. 1945. Aastal kirjutasid ÜRO lepingsule alla 51 riigi esindajad, nüüdseks on liikmesriike juba 180.
India ja Pakistan jaotati 1947. Aastal. Sellest tuli palju tüli, kuna majanduslikult jaotati maad ebavõrdselt. Vabadusliikumised hakkasid võimu võtma, nende eesotsas Mahatma Gandhi, kuni ta mõrvati. Nii India kui ka Pakistan on hakanud viimastel aastakümnetel oma turu avama välisriikidele. Siiski on jäänud teravad vastumeelsused piiride suhtes relvakonfliktidega lõppevateks. Kõige ägedam sõda peeti 1970. Aastal, kui Pakistan sai lüüa.
Ka islamimaades olid olud väga terevad. Suurimateks probleemideks oli inflatsioon ning selle tõttu kesklassi vaesumine ja maa ülerahvastatus. 1970. Aastal ütlesid islamimaad lahku NSV Liidu ja USA vahelisest nääklemist ning OPEC –liikmesriigid viisid läbi suure naftahinna tõusu. See tekitas kriisi ka ülejäänud maailmas, kus tekkisid suured majanduslikud raskused., mis leebus alle s1980. Aastal monetarismi mõjuvõimu tõttu. Kujunes välja islamifandamentalism.
Muudatusi viidi läbi ka Iraanis, kus viidi täide islamirevolutsioon -ehk keelustati läänestumine. Sellele pani piiri Iraaki juhtinud Saddam Hussein , kes tungis Iraanile kallale, jättes endast maha veriseid jälgi. Sõda läks maksma kohutavalt palju ning lõppes mõlemapoolse patiseisuga.
Ladina-Ameerikas otsiti samuti väljapääsu hiidriikide võimu alt. Rühmistusliikumised olid pigem marksistliku suunitlusega. Suurem osa Ladina-Ameerikast jäi siiski USA võimu alla, ning kahjuks valitseb seetõttu siiamaani neis riikides suur nälg, kuritegevus , vaesus ja madal elatustase. Ainuke erand on Mehhiko , kus sõjavägi ei osalenud sisepoliitilises võitluses.
Aafrika Eri maades kulges vabanemine erinevalt. Erinevad riigid vabanesid nii Portugali, kui ka Prantsusmaa mõjuvõimu alt. Siiski tõi eranditult vabanemine kaasa oma miinused-nimelt tekkis poliitilisi ebatasasusi ning diktatuuri. Esines rassimsi, kommunismi, veriseid võitlusi ning isegi osades kohtades kannibalismi. Majanduslikult olid riigid välja väänatud kui kuivad käsnad ning vaesus levis suure kiiruga. 1958. Loodi Aafrika Ühtsuse Organisatsioon -üriatati luua ühtsust ning koostööd soodustada. Paraku tekkisid organisatsioonis lahkhelid ning siiamaani on Aafrika maad väga nigelas seisus. 36-st kõige vaesemast maast maailmas asub koguni 26 tükki Aafrika mandril.
Kultuur ja eluolu XX sajandi teisel poolel
Sidevahendite areng näitas maailmale, et inimeste võimalused on kui piiramatud . Teaduse ja tehnika arengust kasutati ära mitte vadi sõjalisetl kuid ka tsiviilelu eesmräkidel. Hakkas kerkima massimeedia . 1960. Aastast hakkasid inimesi juba huvitama keskkonnaprobleemid, kuna need esile kerkisid, ning hakati tootma säästlikumalt ning keskonnasõbralikumalt. Auto, mis oli varem olnud luksese, mutus tarbeesemeks. Samamoodi juhtus ka televiisori ning arvutiga. Inimesed hakkasid rohkem reisima . Üleüldse tekkis maailmas suur revolutsioon, mida juhtis niiöelda kuuekümnendate generatsioon- see tõi kaasa suuri vabanemisi ning eelarvamustest lahtilaskmist seoses perekonna, rassistlike erinevuste, rahvaste ja religioonidega.
Eesti Teises maailmassõjas ja pärast seda
Baaside ajastu
Peale Teise maailmasõja algust jäi Eesti riik suhteliselt neutraalseks. Siin ei viidud läbi mobilistatsiooni, kuid kuuldsuse, et venelased ja sakslased mingi lepingu on sõlminud, levisid. Rahvas siiski ei ärritunud. Kuid venelastel oli kindel plaan Eesti okupeerida ning selleks toodi ettekääne, et eestlased olevat poolakaid aidanud. Selle tõttu võtsid venelased sõna ning koostati vastastiku abi osutamine leping. Lepiti kokku, et venelased saavad luua baase Eestisse ning samas nad ei sisene me siseasjadesse.
Saksamaa kutsus aga paljusid eestlasi ümber asuma Saksamaale, ning lahkusid palju haritud inimesed. Sellega jäi Eesti osakesest ilma. Balti riigid sai enamvähema normaalselt Nõukogude Liiduga läbi, kuid Soome lükkas nende nõudmised tagasi, mille tõttu algas Talvesõda. Selle võitsid soomlased , kuna ilmastikuolud olid massihävitusrelvade toomiseks liialt ekstreemsed. Venelased lahkusid maalt ning said sellest väga väikese osa.
Iseseisvuse kaotamine
Kui Saksamaa hakkas sõjas edu saavutama , siis okupeeris ta paljusid riike, mille varjus leidis Nõukogude liit, et on õige aeg hakata vaikselt Baltimaade vabadust livkideerima. Varsti esitatigi Lätile, Leedule Eestile ultimaatumid, et lubataks ehitada baase juurde ning muuta valitsus Nõukogde võimule alluvaks. Kõik riigid alistusid. Eestis tehti okupatsioon 17. Juunil 1940, mis kestis pool sajandit. Okupantide survel kirjutas paljudele lepingutele alla president Konstatin Päts ning ka vägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Mõlemad nad hiljem küüditati Siberisse. Tallinnas tehti meeleavaldusi ning mässe, millega üritati Eestit demokratiseerida. Sellejärgselt alustati Eestis arreteerimisi, tehti riigipööre. Lõpuks läksid võimud kaasa ning neid nimetatakse juunikommunistideks. Rahvas vaatas kogu lugu passiivselt pealt. Viidi läbi rahareform ning maad jagati ümber-see tõi kaasa ilmselgelt suuri defitsiite ning vaesust. Saadeti laiali Riigikogu, ning kommunisitid koondasti valimisblokki Eesti Töötava Rahva Liit. 21. Juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsailistlik Vabariik. 6. Augustil annekteeriti NSV Liit Eesti.
Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks. Valitsus nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, selle eesotsas Johannes Lauristin . Hakati looma sovhoose ja kolhoose, kus esialgu ei olnud vägisi talurahva sundi töötamiseks. Hakati põletama raamatuid. Kõiki ümberkorraldusi saatsid massirepressioonid ja arreteerimised. 14. Juunil 1941. Toimus massiküüditamine Siberisse, kus 10 205 naist, last ja meest saadeti loomavagunitega ära.
Saksa okupatsioon
1941. suvel valmistusid üksteisele kallale kargamiseks Saksamaa ning Nõukogude Liit. Siis tegi esimesena sammu Saksamaa ning tuli Baltimaadesse ning tõrjus edukalt venelased tagasi. See kestis kuni Kesk-Eestini, kus Punaarmee arv oli suurem, kui arvata osati. Rinne seiskus mingiks ajaks. Eesti metsavennad põgenesid või aitasid sakslastel sõdida ning loodi salk Omakaitse. Kuna velenasi vihastas säärane asjade käik, loodi Põhja-Eestis hävituspataljonid. Okupatsioonivõimud viisid läbi sundmobilisatsiooni, mis nurjus küll Lõuna-Eestis. Seejärel hakati saatma inimesi Põhja-Venemaale tööpataljonidesse, kus nälg ja karmid olusd nõudsid mõne kuuga lausa 10 000 eesti mehe elu. Lõpuks õnnestus rindel edasi tungida mööda Eestit ning vallutada Tallinna linn; võeti vangi palju punaväelasi ning nad hakkasid üle Narva jõu kodu poole põgenema. Saartel kestis sõdimine natuke kauem.
Nõukogude okuptasiooni lõppedes oli eestlase olukord närune-kariloomi oli vähe, valitses suur puudus tarbekaupade järele. Eestlased arvasid aga, et sakslased on neil kui vabastajad ning koguneti ida-ja politseipataljonidesse. Idarindel oli pidevalt eestlasi. Suureks üllatuseks aga ei lubatud luua Eesti riiki, vaid sakslased kuulutasid riingi osaks Ostlandist, kindlalkomissariaadiks. Lubati aga luua Eesti Omavalitsus eesotsas Hjalmar Mäega-kuigi neile antud võim oli täiesti olematu. Natsid kehtestasid terrorit. Algul koguti eestlasi sõjaväeteenistusse vabatahtlike nöel, ent kuna usaldus oli kadunud, ei tulnud palju inimesi. Seega tehti see sunniviisiliseks. Vastasel korral oleks pidanud nad välismaale või rindele ikkagi tööle minema. Paljud eestlased põgenesid selle eest Soome.
Venemaa eestlastest aga formeeriti Eesti laskurkorpus , mida juhtis Velikije Luki .
Teise maailmasõja tagajärjed
1944. purustas Punaarmee Leningradi tunginud sakslaste armee . Sakslased pidid taganema tagasi kodumaale .Sellejärgselt toimus Baltimaades sundmobilisatsioon Saksa armeesse. Eestis loodeti, et Lääs võtab midagi ette ja et suudetakse Tallinn enda käes hoida. Mobilisatsioon õnnestus ning Punaarmeelased, kes tungisid Eestisse, peatati piiridel kaheksaks kuuks. Veebruarist juulini heideldi ägedalt Narva all, kuid Punaarmeelased hakkasid tegema terroriünnakuid maale. Sõtta olid tulnud ka hollandist ja skandinaaviast vabatahtlikke. Lõpuks tungisid venelased Poolasse ning sakslased kaotasid peaaegu oma tagasitee koju. Eestlased pidid endid ise kaitsma ning Narva jäeti maha. Sinimägede kaitseliinil peeti maha väga verine lahing, kus sai surma 600000 punaarmeelast kuid nad ei suutnud läbi tungida. Appi olid tulnud ka soomepoisid. Need olid Soome põgenenud eesti mehed.
Prooviti taasiseseisvuda, loodi valitsus ning heisati isegi korraks Eesti lipp , kuid Nõukogude armee tungis siiski Eesti pinnale ning Tallinnasse. Tuhanded põgenesid Rootsi, Soome. 25. Septmebriks oli mandriosa okupeeritud, kuigi Sõrve poolsaarel ostutati veel väga suurt vastupanu metsavendade poolt. Algas taas venelaste okupatsioon.
Eesti kaotas seoses Teise maaimasõjaga veerandi rahvastikust, ning vaid Läti kaotused olid veidike suuremad. Samuti kaotas riik ka palju tarku ja haritud inimesi- baltisakslased läksid Saksamaale, rannarootslased Rootsi, juudid ja mustlased mõrvati suures osas. Eesti oli üks kaotajatest selles ülemaailmses sõjas. Kõik edaspidi riigi pinnal toimus otsustati Moskvas.
Poliitiline sulaperiood
Peale Jossif Stalini surma määrati Venemaa etteotsa Nikita Kruštšov, kes muutis NSV Liidu liikmesriigid rahvademokraatlikeks vasallriikideks. Seda perioodi kirjeldatakse kui poliitilist sulaperioodi. Ühiskondlik sure vähenes, Stalini- plakatid koristati ning paljud inimesed leidsid end välja saamas ängistusest. Isegi väliseestlased said mingil määral kontakti siinmail oleva rahvaga.
Nikita Hruštšov oli suur reformaator: ta pani alused rahvamajandusele, seega ei olnud baasid enam venemaal ja toodeti rohkem Eestis. See oli tegelikult paljudele eestlastele kasuks mingil määral, sest inimesed said endale tööd. Hakati rajama suuri elektritööstusi –kuid siiski kasutatai Eestit kui orja, nii meie inimesi kui ka looduslikke ressursse, et toota ning maalt välja viia. Seega rahvas suurt kasu ei saanud, peale näilise suurema vabaduse.
Kasvas suuresti migratsioon , kuna venelasi hakati Eestisse tööle saatma, sest eestlastest enam ei jätkunud vabrikuisse tööle saatmiseks. Toimus suur venestamine . Hakkas arnenema põllumajandus ning inimesed kolisid maalt linna-urbaniseeruti. Hakati osta telereid, ehitama eramaju ja nii edasi. Selline poliitika andis eestlastele veidikenegi lootust eluolude paranemiseks.
Stagnatsiooniaeg
Pärast Nikita Hruštšovi ametipostidelt lükkamist tõsteti riigi etteotsa Leonid Brežnev. Majandus läks taas üleliiduliste ministeeriumide kätte. Eesti aga oskas oma ressursse ära kasutada ning kasumi tootmine kasvas aina. Eestiti toodi näitena sotsialismi tõhususest. See aga ei tähendanud inimeste elukvaliteedi tõsusu, just vastupidi. Inimesed tüdisid suurest töötamisest, elu läks aina defitsiitsemaks. Brežnevi majandus ei arendanud tempot ja seega algas stagnatsiooniaeg-majanduse kasvu aeglustumine ning lõpuks üldse seiskumine. Läänes toimus samal ajal majanduslik revolutsioon, kuid NSV Liit ei suutnud sammu pidada ning jäi maha, millega kasvas veel enam raske olukord. Vohas must turg ja letialune äri.
Eestlaste üleüldine meeleolu oli väga kurb. Endine lootus oli maha jäetud, kuigi sula-ajal olid noored olnud vägagi aktiivsed. NSV Liidus tekkisid dissidendid -teisitimõtlejad, kes lootsid viia läbi uuendusi , kuid üldiselt kukkus see läbi; vaid Leedus oli teisitimõtlejate lootused suuremad. Üleüldine tootmise areng reostas väga palju loodust ja keskkonda üleüldse. Jätkus mirgantide vool ning eesti keele kasutus vähenes hiruäratavalt. Sellejärgselt toimusid õpilasrahutused ning mitmed vabaduslootust andvad kirjad ajalehtedes. Siiski elimineeriti kõik olud, mis vähegi oleksid rahva vangistust leevendanud.
Kuni seniilsuseni jõudnud Brežnev suri 1982. Aastal. Majanduse areng oli praktiliselt seiskunud ja defitsiiti süvendas Afganistani sõda, kuhu saadeti verd valama ka eestlasi ning teisi NSLV liikmesiriikide inimesi. Impeerium hakkas vaikselt kokku varisema.
Uus algus ja taasiseseisvumine
Mihhali Gorbatšovi võimuletulekuga algas ka perestroika - ehk siis üritati sõjast täiestyi välja kurnatud venemaad kuidagimoodi päätsa ning auru välja lasta. Samas õhuttati riikidevahelist vaenu , et need liiga tugevaks ei muutuks. Tegelikult hakkaski impeerium lagunema. Kui toimus tšernobõli katastroof, siis nägid eestlased, et neil võiks rohkem vabadust olla ja sellele sai pääseteeks fosforiidisõda-oldi vastu fosforiidikaevaduse tegemise vastu ning see ka õnnestus. Loodi ka Eesti Muinsuskaitse Selts. Samuti ka Rahvarinne , mis oli tegelikult veidike mitte nii liberaalsete vaadetega. Eestalsed hakkasid kogunema öösiti lauuväljakule, et laulda Eesti rahvuslikke laule ja enda rahvusest ühtust tunda. Toimus ka Interliikumine, mis oli impeeriumimeelne. Varsti aga võetigi vastu suveräänsusdeklaratsioon ja ka teistel NSVL liikmesriikides tehti sarnaseid toiminguid. 1989 toimus kodanike komiteede liikumine, mis seadise Eesti riigi ajaloolise ja juriidilise taastamise esikohale . Viidi läbi Eesti Kongerssi valimised. 30. Märtsil 1990 kuulutati välja üleminekuperiood iseseivusmise suunas, siis esitati referendum iseseisvuse küsimuses. Prooviti teha riigipööret, ehk seda tuntakse ka augustiputši nime all, kuid see ebaõnnestus. NSVL hakkas lagunema. 20. Augustil 1991 kuulutati välja Eesti Vabariik ning loodi Põhiseaduse Assablee.