Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Epideemiate omadused (0)

1 Hindamata
Punktid
Iluravi Rahvusvaheline Erakool
Kosmeetikud 2009
Anu Juurik
EPIDEEMIATE OMADUSED
Referaat
Tartu 2009
Sisukord
SISSEJUHATUS 2
  • EPIDEEMIA 3
  • Epideemiliste haiguste omadused 3
  • Uute epideemiliste haiguste tekkimine inimestele 3
  • Mikroobide sissetungiteed peremeesorganismi 3
    2. TAVALINE OLMEEPIDEEMIA 4
    3. Haige- terve kontagtiga ülekantud epideemia 5
    4. Vahekandjatega levitatud epideemiad 7
    4.1. Lindudelt saadud nakkushaigus 7
    4.2. Putukatelt saadud nakkushaigusi 7
    4.2.1. Sääsed 7
    4.2.2. Puugid 8
    4.3. Loomadelt saadud nakkushaigusi 9
    5. Nakkushaiguste ning epideemiate vältimine ja kontroll 10
    5.1. Epideemiate vältimise ja kontrolli lähtepunktid 10
    5.1.1 Epideemiaid, mis levisid üle mitme mandri 10
    KOKKUVÕTE 12
    KASUTATUD ALLIKMATERJALID 13
    SISSEJUHATUS
    Referaadis püüan välja tuua ja kirjeldada erinevaid nakkushaigusi, mis võivad põhjustada elanikkonna seas epideemiaid. Vaatlen olmeepideemiat, haige-terve kontaktiga ülekantud epideemia ja vahekandjatega levitatud epideemia võimalusi.
    Käsitlen teemat ka veidi ajaloolisest seisukohast , kuna kaasajal on esinenud suhteliselt vähe erinevate epideemia puhanguid.
    Lisaks leiab referaadi lõpust teema nakkushaiguste ning epideemiate võimaliku vältimise ja kontrolli saavutamist üle.
    Nakkushaigused on tekitanud suuri kahjusid läbi sajandite ja väidetavalt „ tapnud “ rohkem inimesi kui erinevad sõjad . Inimesed ja mikroobid on käinud läbi ajaloo käsikäes.
    Mõned nakkushaiguste epidemioloogilised iseärasused, nende levimisteed ja levimistingimused, näiteks koolera ja kõhutüüfuse levimine vee kaudu, olid juba hästi tuntud enne nakkushaiguste tekitajate- mikroobide avastamist.
    Ajal mil inimeste kogukonnad elasid veel teineteisest piisavalt kaugel ning eraldatult, oli suhteliselt väike epideemiate puhkemise võimalus. Haigused võisid küll üksikuid kogukondi hävitada, kuid laiaulatusliku haigestumist ei olnud.
    Kui inimesed hakkasid oma elualasid laiendama ja tekkisid linnad, siis tuli neil kokku puutuda üha rohkemate mikroobidega. Toiduainete säilitamine elamutes meelitas kohale hulgaliselt hiiri, rotte ning muid parasiite, kes kandsid endaga kaasas erinevaid haigusi.
    Linnade ehituse käigus tekkis hulgaliselt seisva ja roiskuva veega kraave ja kaevusid. Need samad kraavid olid samuti mikroobidele suurepärasteks paljunemise allikateks.
    Kaasajal aitab nakkushaiguste levikule jõudsasti kaasa ka tihe reisimine maailma erinevatesse paikadesse.
    1. Epideemia
    Epideemia on nakkushaiguse ulatuslik puhang , mis haarab olulise osa antud piirkonna (maakonna, linna) elanikkonnast, kus haigestumine ületab oluliselt antud nakkushaiguse tavahaigestumise taset ning nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist.
  • Epideemiliste haiguste omadused
    Epideemilisi haigusi iseloomustab haiguse kiire levik, haigus levib ainult inimestel ning haiguse tagajärjel inimene kas sureb või muutub immuunseks.
  • Uute epideemiliste haiguste tekkimine inimestele
    Uued epideemilised haigused tekivad aegamisi läbites teatud etappe. Loomade haigustekitajad kanduvad inimestele ( kuid mitte alati ) nt kassiküünistuse palavik , tulareemia , ornitoos.
    Loomade patogeen hakkab levima inimeselt inimesele. Loomade haigusetekitajad on asunud elama inimestesse nt Lassa palavik, AIDS.
    Patogeenid evolutsioneeruvad pidevalt. Kui esialgu põhustasid haigused kiiret surma siis aastasadatega kohaneb ja laseb inimesel kauem elada, et effektiivsemalt endasuguseid levitada. Patogeenid leiavad üha uusi võimalusi levitajateks, enamasti loomi, kes elavad inimeste lähedal. Varasemalt olid need rotid , kuid üha rohkem on patogeenid ennast ka oravate sisse elama sättinud.
    http://www.ebu.ee/esitlus/orgvssoc2.ppt#263,14,Slide 14
    1.3 Mikroobide sissetungiteed peremeesorganismi
  • Otsene kontakt haigega / muu saastunud materjaliga
  • Toidu ja veega edasikantavad infektsioonid
  • Õhu kaudu edasikantavad infektsioonid ( piisknakkus või tolmuosakestega)
    2. TAVALINE OLMEEPIDEEMIA
    Siia alla kuuluvad vee ja toidumürgitused ning vee ja toidu kaudu levivad nakkushaigused.
    Toidumürgitus on haigus, mis tekib mingit mürgist ühendit sisaldava toidu söömisel. Enamasti on mürgituse põhjustajaks mikroobid ( bakterid , hallitusseened) või nende mürgid ehk toksiinid . Harvem esineb toidumürgitusi, mis pole seotud mikroobidega. Toidu sisse satuvad mikroobid või nende toksiini tavaliselt inimese ja looma kaudu ning on võimalik, et ka saastunud esemete kaudu.
    Toitu valmistades on mitu erinevat võimalust kuidas saab stafülokoki bakter toidu sisse, kas läbi inimese hingamisteede või siis saastatud käte kaudu, näiteks kui kätel esineb mõni haav. Stafülokoki bakterile on optimalseks paljunemise temperatuuriks toatemperatuur. Sellistel tingimustel paljuneb bakter kiiresti ja eritab mürgiseid toksiine . Need toksiinid põhjustavadki mürgitusi.
    Toiduainete kaudu levivaid nakkushaigusi:
    • Salmonelloosi tekitab Salmonella bakter.
    • Botulism tekitab C. Botulinium bakter
    • Soolepõletiku tekitab E. coli bakter

    Väljatoodud kolmest toidumürgitusest on kõige ohtlikum inimesele botulism. Botulismi tekitajad toodavad teadaolevalt kõige tugevamat bakteriaalset mürki, neurotoksiini. Neurotoksiin mõjub halvasti närvisüsteemile. (surmav kogus on 10-9g 1kg kehamassi kohta).
    Botulismi põhjustavate bakterite spoorid ei hävi keemistemperatuuril
    Mõned nakkushaiguste tekitajad püsivad vees eluvõimelisena mitmeid päevi ja isegi nädalaid, seepärast võib nakkus levida ka vee kaudu. Vee kaudu nakkuse edasikandumine toimub nii saastunud veejoomisel, kui ka selles vees ujumisel või saastunud vee kasutamisel majapidamises. Vee kaudu levinud nakkushaigused annavad tavaliselt äkiliselt hulgalise haigestumise - epideemia.
    Seega kui juhtub, et linna veevärk on saastunud mingi inimesele ohtliku bakteri toksiiniga (nt. koolera bakter Vibrio cholerae) , siis on üsnagi tõenäoline, et pärast vee tarbimist võib teatud aja jooksul täheldada massilist inimeste haigestumist ehk epideemiat.
    3. Haige- terve kontaktiga ülekantud epideemia
    Need on nakkushaigused mida tavaliselt kantakse üle kas otsese kontakti teel või kaudse kontakti e. piisknakkuse teel. Otsene kontakt on naha või limaskesta vahetu kokkupuude nakkusallikaga. Nakkuse edasiandmine otsese või kaudse kontakti teel on peaaegu võimalik kõikide nakkushaiguste puhul, välja arvatud need, mida annavad edasi verdimevad putukad. Sellisel juhul peab olema otsene kontakt haige putukaga.
    Piisknakkus seisneb selles, et köhimisel, aevastamisel ja isegi rääkimisel paisatakse mikroobid koos süljepiiskadega ümbritsevasse õhku. Aevastamisel ja köhimisel võivad süljepiisad ning neis sisalduvad mikroobid paiskuda kuni kahe meetri kaugusele. Need peened mikroobe sisaldavad piisakesed võivad õhus mitu tundi hõljuda ja õhuvooluga edasi kanduda. Sellepärast võibki haige ümbritsevaid isikuid piisknakkuse teel väga lihtsalt nakatada just halvasti ventileeritud niisketes ruumides, ühistrantspordis ja muudes suletud kohtades kus liigub hulgaliset inimesi. Samas väljastpoolt suletud ruumi on haiguse edasikandumine piisknakkuse teel piiratud. Piisknakkuse teel levivate haiguste hulka kuuluvad gripp , mumps, läkaköha, rõuged, leetrid, difteeria jpm.
    Hetke levinuimaks ja kardetuimaks piisknakkushaiguseks on gripp ja selle erinevad tüübid, A /H1N1 mis on arvatavasti segu sea- inimese-ja linnugripi viiruse geenidest.
    Epideemia kuulutatakse välja juhul kui haigestumine ületab 1,5 kordselt tavapärast haigestumist. Eestis tuleb gripiepideemia välja kuulutada kui ülemiste hingamisteede viirushaigustesse (sh gripp) haigestumine on ületanud ühes nädalas 18 000 juhtu
    ( Sotsiaalministeerium, Mis on uus gripp A/H1N1[ http://www.sm.ee ])
    Tolmnakkus levib samuti õhu kaudu. Tolmnakkusega levivad tavaliselt sellised haigusetekitaja mikroobib mis on väliskeskkonale vastupidavamad. Need mikroobid (bakterid) ei hävi kuivamisel, moodustavad spoore kui satuvad ebasoodsasse keskkonda. Kuivamisel muutuvad sülje- ja rögapiisad tolmuks. Niiviisi saavad nad kaua eksisteerida maapinnal, seintel, põrandatel jne. Õhu liikumise kaudu kantakse tolmuosakesed ning selles olevad mikroobid õhku ja sedakaudu on võimalik nakatumine mikroobi sissehingamise teel. Tolmnakkust võib täheldada siberi katku, tuberkuloosi ja tulareemia puhul.
    Elanikkonna vastuvõtlikus eri nakkushaigustele on erinev, näiteks katku, koolerasse ja rõugetesse nakatub inimene peaaegu alati, kui ta ei ole kas vaktsrineeritud või varem põdenud neid haigusi. Vastuvõtlikus erinevatele nakkushaigustele võib sõltuda ka inimese enda immuunsüsteemist, kui inimese vastupanuvõime haigustele on nõrk siis on üsna tõenäoline et haigestutakse.
    Immuunsüsteemi tugevus sõltub omakorda elukvaliteedist, eluviisidest, elukeskkonnast, kliimast ning veel paljust muust .
    Epideemiaprotsessile avaldavad eriti suurt mõju elamutingimused, asustatud punkti tüüp, toitlustusolud, elukutsed, inimeste hügieenikultuur ja ka sisserändav rahavas .
    ( E.Tammepõld 1966
    4. VAHEKANDJATEGA LEVITATUD EPIDEEMIAD
    Paljude nakkushaiguste puhul on nakkusallikateks mitmesugused loomad, nii haiged loomad kui pisikukandjad loomad. Kindlasti ka linnud ja putukad kelle organismis elavad ja paljunevad mikroobid.
    Tuntumateks nakkusekandjateks on kirbud katku puhul, täid epideemilisel tüüfusel, linnud linnugripi puhul, malaaria sääskede puhul, metsloomad ja ka koduloomad marutaudi puhul.
    4.1 Lindudelt saadud nakkushaigus
    H5N1 on üks lindudel esinev gripiviirus. Tavaliselt linnugripi viirus inimesele ei levi, sest ei suuda inimese rakkudes kasvada. Viirused kannavad oma geneetilist informatsiooni kaheksal RNA jupil ja nõnda on eri liini viirustel kerge näiteks üht juppi omavahel vahetada. Nii tekibki uus gripiviirus. Et inimese ja linnu gripiviirused saaksid seguneda, peavad nad arenema ühel ja samal loomal. Selliseks vahendajaks sobib hästi siga. Sest tema rakkudel on selline pind, mis lubab siseneda mõlemat tüüpi viirusel. Just nõnda tekkisid 1957. ja 1968. aasta pandeemiaid põhjustanud viirused.
    Praegune olukord on teistsugune. Kuidagi on viirus linnult otse inimese rakkudesse pääsenud. Pääsenud inimese organismi, hakkab viirus hävitama kopsukudet. Selle tagajärjel täituvad kopsud veega ja saabubki surm. Siin võib karuteene osutada inimese enda immuunsüsteem. See reageerib viirusega valgete vereliblede kaudu, mis tungivadki kopsu, kus nad kutsuvad esile ägeda põletiku.
    http://www.arileht.ee/artikkel/303472
    4.2 Putukatelt saadud nakkushaigusi
    4.2.1. Sääsed
    Sääsed on usinad nakkushaiguste edasikandjad. Emane sääsk, kes kord on verd imenud, võib saadud nakkuse uuele ohvrile edasi kanda.
    Sääsed ei kanna edasi HIV nakkust .
    Ometi on sääsed ühed levinumad haiguste edasikandjad. «Targemad» parasiidid ja viirused on leiutanud hulgaliselt nippe, kuidas nn. seedimisest kõrvale hiilida ja sääse sülge jõuda. Tuntumateks sääskedelt levivateks haigusteks on malaaria ning viiruslik kollapalavik. Neid haigusi põeb troopilistes maades aastas ligi 270 miljonit inimest.
    Paraku pole meiegi sääsed haiguskandjatest priid. Kliiniliselt tuntuim sääseviirus Põhjamaades on Sindbis, mida levitavad laulusääsed (Culex). Sindbis-viiruste põhjustatud haigust nimetatakse eri maades erinevalt - ockelbo Rootsis, pogosta Soomes või karjala palavik Venemaal.
    Viirus satub kehasse nakatunud sääse torkega, paljuneb ning põhjustab grippi meenutava haiguse kiire palaviku tõusu, külmavärinate, halva enesetunde ja liigesevaludega. Kui haigusnähud mõne päeva pärast taanduvad, kattub keha lööbega ning vaevama hakkab väiksemaid liigeseid mööda rändav jooksvat meenutav valu. Raskematel juhtudel võivad liigesed tursuda ning reumataoline haiguspilt püsib nädalaid või isegi kuid.
    Vähem uuritud, kuid Sindbis’ist kümneid kordi levinum on Inko-viirus. Selle kandjaks on kaks-kolm kümnest Soome maaelanikust. Lapimaal aga nakatub enamik inimesi sellesse juba enne 20. eluaastat . Soomlased näitasid hiljuti, et Inko on identne Jamestown Canyon-viirusega, mis tekitab mõningatel juhtudel entsefaliiti. Soomes kannavad sääsed edasi veel ka Snowshoe hare-viirust, mis on võimeline haigust tekitama.
    Eesti sääsed Soome omadest suurt ei erine ja nakatavad küllap meidki samalaadsete viirustega. Suvel esinevaid arusaamatu põhjusega palavikuhaigusi nimetatakse tihtilugu üldistavalt gripiks. Tõeline haigustekitaja jääb välja selgitamata
    http://www.postimees.ee/luup/98/13/teadus2.htmr .
    4.2.2. Puugid
    Nä­ri­li­sed ja soo­ja­ve­re­li­sed ulu­kid on ka puu­gi­hai­gus­te te­ki­ta­ja­te, eeskätt puu­kent­se­fa­lii­di ja bor­re­lioo­si bak­te­ri­te pä­ris­pe­re­me­hed, il­ma et nad ise hai­ges­tuk­sid. Loo­ma ve­rest toi­tu­des saab puuk li­san­diks kaa­sa hai­gus­te­ki­ta­jad – kui need juh­tu­vad ole­ma loo­ma ­ve­res. Puu­gi­le on et­te­juh­tuv ini­me­ne sa­ma­su­gu­ne toi­du­laud na­gu loom, sest ta ei ole evo­lut­sioo­ni väl­tel koo­li­ta­tud ai­nult ini­mest ründa­ma. Va­he on sel­les, et koos loo­malt ime­tud ve­re­ga sa­tu­vad puu­gi or­ga­nis­mi ka puu­gitõbe­de te­ki­ta­jad ja ini­mest ham­mus­ta­des kan­nab ta need koos sülje­ga inimor­ga­nis­mi. As­ja eda­si­ne kulg on aja ja ini­me­se im­muun­su­se ehk mit­te­vas­tuvõtlik­ku­se küsi­mus. Kui ini­me­ne on puu­k-ent­se­fa­lii­di vas­tu vakt­si­nee­ri­tud ja kaits­tud, siis ta ei na­ka­tu.
    Aeg män­gib rol­li seetõttu, et pä­rast na­has­se ime­mist ei sa­tu hai­gus­te­ki­ta­jad puu­gist ini­me­se ver­re ko­he, s.t esi­mes­te tun­di­de jook­sul, vaid ta­va­li­selt 24–48 tun­ni vältel. Seetõttu on nah­ka ime­nud puu­gi kii­re avas­ta­mi­ne ja ee­mal­da­mi­ne üliolu­li­ne.
    Puuk ei tee va­het, mis hai­gus­te­ki­ta­ja ta en­das­se imeb ja pä­rast ini­me­se­le üle kan­nab – üht­moo­di võib see ol­la puu­kent­se­fa­lii­di vii­rus, bor­re­lioo­si spi­ro­heet või er­lih­hioo­si, anap­las­moo­si ja ba­be­sioo­si te­ki­ta­ja.
    2008. aas­tal tõusis bor­re­lioo­si hai­ges­tu­mi­ne re­kor­di­li­se­le ta­se­me­le: 1423 juh­tu. Sel­list hai­ges­tu­mist ei ol­nud me va­rem ko­ge­nud. Näi­teks Saa­re­maal na­ka­tus ja hai­ges­tus 559, Hiiu­maal 96 ja Lää­ne­maal 48 ini­mest. Nen­des väi­ke­se ela­ni­ke ar­vu­ga maa­kon­da­des tä­hen­das see se­da, et Saa­re­maal hai­ges­tus 10 000 ela­ni­ku koh­ta 159, Hiiu­maal 91 ja Lää­ne­maal 17 ini­mest. Sel­li­se in­ten­siiv­su­se­ga nak­kus­hai­gu­se le­vik on epi­dee­mia, kuid se­da tüüpi epi­dee­mia ei ole oht­lik, sest bor­re­lioo­si­te­ki­ta­ja ei le­vi ini­me­selt ini­me­se­le, na­gu tee­vad se­da näi­teks kur­ja­kuu­lu­ta­vad lin­nu- ja seag­ri­pi vii­rus. See­ga sõltub puu­gitõbe­de le­vi­ku in­ten­siiv­sus eeskätt neid hai­gus­te­ki­ta­jaid kand­va­te loo­ma­de ja puu­ki­de ar­vu­ku­sest. Ini­mes­te kaits­mi­seks bor­re­lioo­si­vakt­sii­ni ei ole.
    http://www.epl.ee/bosa/471613
    4.3 Loomadelt saadud nakkushaigusi
    Närilised on tuntud haiguskandjad, neil elutsevate kirpudekaudu levis vanasti katk, millesse suri miljoneid inimesi. Ehkki katkupuhanguid pole enam aastakümneid olnud, levitavad närilised teisigi haigusi. Arvatakse, et pooled närilistest on nakatunud leptospiroosi (kollatõbi), mis nakkab ka inimesele ja võib lõppeda surmaga.
    Peamisteks nakkusallikateks on siis rotid, kuid võivad olla ka teisd loomad nt koerad. Nakatunud rotid eritavad suurel hulgal spiroheete uriiniga, saastades enda ümber olevat keskkonda. Nakkuse levikuteedeks on peamiselt vesi. Samuti saastunud niiske pinnas, muda . Inimene nakatub saastunud vee tarbimisel, selles ujumisel ja saastunud pinnasega kontaktis olles.
    Samuti levivad närilistega soolenakkused ja -parasiidid, mis on ühtviisi ohtlikud nii inimestele kui ka koduloomadele.
    5. Nakkushaiguste ning epideemiate vältimine ja kontroll
    Esmane ja kõige kergemini järgitav soovitus on pidada kinni hügieeni ja sanitaar reeglitest. Elementaarne on käte pesu mitmeid kordi päeva jooksul.
    Mitmete nakkushaiguste vastu on ravimifirmad aastate jooksul välja töötanud ka erinevaid vaktsiine . Vaktsiinide põhimõte on selles, et nad sisaldavad haigust põhjustavate bakterite või viiruste mitteaktiivseid rakke või osakesi. Need haigustekitajate muundatud osakesed stimuleerivad immuunsüsteemi tootma antikehi "sissetungijate" vastu, kuid ise ei põhjusta haigust. Toodetud antikehad jäävad organismi teatud ajaks, sageli kogu eluks ja kui keha puutub loomulikul teel kokku haigustekitajatega, tunneb immuunsüsteem need ära ja asub rünnakule, takistades sel moel haiguse teket. Iga bakter või viirus stimuleerib immuunsüsteemi tootma neile vastavat tüüpi antikehi ja selle tõttu on vaja erinevaid vaktsiine, et kaitsta erinevate haiguste vastu.
    http://www.vaktsiin.ee
    Ükski ravim pole 100 % kindel, nii ka vaktsiinid . Samas on vaktsineeritud inimestel võimalus siiski haigestuda, kuid selle haiguse põdemine võib olla kergem.
    5.1. Epideemiate vältimise ja kontrolli lähtepunktid
    • Reservuaaride avastamine ja kahjutustamine
    • Ülekandeteede katkestamine ja blokeerimine
    • Vastuvõtlike inimeste arvu vähendamine, vaktsineerimine ja ravi
    • Karantiin
    • Informatsioon
    • Hospitaalinfektsioonide kontroll
    • Õhuga edasikantavad nakkushaigused

    . aerosoolide leviku tõkestamine
    . nakkushaigete isoleerimine
    . maskide kandmine
    • Artropoodidega edasikantavad nakkushaigused

    putukate leviku ja paljunemise tõkestamine
    • Otsesel kontaktil edasikantavad nakkushaigused

    . sagedane kätepesu
    . kontaktide arvu vähendamine miinimumini
    . kondoomide kasutamine suguhaiguste leviku tõkestamiseks
    • Vee ja toiduga edasikantavad nakkushaigused

    . saneerimine: toiduainete kuumtöötlus, vee desinfitseerimine (nt. kloor)
    . toiduainete hoolikas töötlus ja säilitamine
    • Haavad

    . antiseptika: seep ja vesi; peamised antiseptilised vahendid
    . ettevaatus kirurgilistel protseduuridel; antibiootikumide kasutamine
    Epideemiaid, mis levisid üle mitme mandri:
    165 – 180: Antonine Plague , perhaps smallpox165-180 Antonine Katk ehk rõuged
    251 – 266: Plague of Cyprian251-266 Katk Cyprian
    541: the Plague of Justinian [ 1 ]541 Katk
    1300s: the Black Death1300 Must surm
    1501 – 1587: typhus1501 – 1587 tüüfus
    1732 – 1733: influenza1732 - 1733 gripp
    1775 – 1776: influenza1775 - 1776 gripp
    1816 – 1826: cholera1816 - 1826 koolera
    1829 – 1851: cholera1829 - 1851 koolera
    1847 – 1848: influenza1847 - 1848 gripp
    1852 – 1860: cholera1852 - 1860 koolera
    1855 – 1950s: bubonic plague : Third Pandemic1855 - 1950 Kolmas katku pand.
    1857 – 1859 : influenza 1857 - 1859 gripp
    1863 – 1875: cholera 1863 - 1875 koolera
    1889 – 1892: influenza 1889 - 1892 gripp
    1899 – 1923: cholera 1899 - 1923 koolera
    1918 – 1920: influenza : Spanish flu : more people were hospitalized in World War I from this epidemic than wounds. 1918 - 1920 Hispaania gripp
    1957 – 1958: influenza : Asian flu 1957 – 1958 Aasia gripp
    1968 – 1969: influenza : Hong Kong flu 1968 – 1969 Hongkongi gripp
    1960s: cholera called El Tor 1960 koolera nimega El Tor
    1980s – present: HIV 1980 - HIV
    2009- gripp
    2009- sigadegripp pandeemiline
    I Maailmasõjas oli hospidaliseerimisel epideemia tagajärjel rohkem inimesi kui haavade tagajärjel. Estimates of the dead range from 20 to 100 million worldwide [ 2 ] Hinnanguliselt oli surnuid vahemikus 20-100 millionit maailmas
    http://www.communicationagents.co m
    KOKKUVÕTE
    Epideemia leiab aset siis kui haigus mõjutab ebapropotsionaalselt suurt hulka elanikkonda. Näiteks haigestub erakorraliselt palju inimesi ühes linnas. Kui haigestumine toimub veelgi suuremas ulatuses siis loetakse seda juba pandeemiaks.
    Epideemiad esinevad enamasti tsüklitena ja nende esinemise sagedust on enamasti raske ette ennustada.
    Epideemia on lõppenud siis kui teatud hulk elanikkonnast on nakkuse läbi põdenud või siis vaktsineeritud. Sellisel juhul pole haiguse tekitajal enam leida mitteimmunset inimest kellele nakkus edasi kanda.
    Käesolevast referaadist järeldub et, väga paljud erinevad nakkushaigused varitsevad meid igal sammul. Isegi kõige pisemast putukast võib saada alguse inimeste massiline haigestumine väga tõsistesse haigustesse . Mitte keegi meist pole täielikult kaitstud ja isegi ravimitootjate välja töötatud vaktsiinid ei pruugi alati meid aidata. Seega on ülioluline pidada kinni elementaarsetest hügieeni ja sanitaar nõuetest mis võimaldvad vähendada patogeensete mikroobide levikut.
    Kasutatud allikad
    Tammepõld E. 1966 Teadus ja usk nakkushaigustes Tallinn, Kirjastus Eesti Raamat
    Kats-Tsernohvostova L. 1964 Epidemioloogia Tallinn, Eesti Riiklik Kirjatus
    Loengu materjal Mikrobioloogia Õp. Janne Pullot
    www.inimene.ee
    http://biomedicum.ut.ee/
    www.tervisekaitse.ee
    http://biomedicum.ut.ee/armb/infektsiooni%20patogenees.pdf
    http://eestiarst.med24.ee/static/files/022/puukentsefaliit__sage_narvisysteeemi_viirushaigus.pdf
    13
  • Vasakule Paremale
    Epideemiate omadused #1 Epideemiate omadused #2 Epideemiate omadused #3 Epideemiate omadused #4 Epideemiate omadused #5 Epideemiate omadused #6 Epideemiate omadused #7 Epideemiate omadused #8 Epideemiate omadused #9 Epideemiate omadused #10 Epideemiate omadused #11 Epideemiate omadused #12 Epideemiate omadused #13 Epideemiate omadused #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor insideout Õppematerjali autor
    Seoses nakkushaigustega

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED
    21
    doc

    MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED

    tõttu. Viirust edasikandvad sääseliigid leiavad elukoha järjest enamates kohtades üle maailma ning viimastel aastatel on haiguse levik muutunud rahvusvaheliseks probleemiks. Kiire levikuga maailmas, Health Watch Center andmetel põhjustab üle 100 miljoni nakkuse igal aastal. Esineb rohkem kui 100 troopilises ja subtroopilises riigis Aasias, Lõuna- ja Põhja- Ameerikas, Aafrikas ja Vaikse ookeani lääneosa maades. Kirjeldatud juba ka antiikaegses kirjanduses.[3] Esimene epideemia Manilas 1953.a. Epideemiad on tavaliselt linnades või ülerahvastatud linnaosades. Kirde-Aasias on dengue palavik üks kõige sagedasem hospitaliseerimise ja surma põhjus lastel.[5] Dengue palavik on sääskedega leviv viirusnakkushaigus. Dengue palaviku tekitajaks on flaviviiruste rühma kuuluv RNA-viirus. Viirusel on neli serotüüpi: DEN-1, DEN-2, DEN-3 ja DEN-4. Ühe serotüübi antikehad ei taga immuunsust teiste tekitatud haigestumiste suhtes.

    Bioloogia
    Vaktsineerimine
    14
    doc

    Vaktsineerimine

    Vaktsineerimine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Erinevalt bakterite

    Bioloogia
    Siirutajate vahendusel levivad haigused Eestis
    19
    pptx

    Siirutajate vahendusel levivad haigused Eestis.

    Haiguse levikust Eestis annavad ülevaate inimeste haigestumise ja surma põhjuste kohta kogutud statistikaandmed. 1827­1830 levis Lõuna-Eestis ulatuslik malaariaepideemia. Malaariaepideemia sai alguse 1827 aasta kevadel Võrumaal, kust levis edasi Tartumaale ja 1829 haaras pea kogu Eesti. · Võrumaa ja Lõuna-Tartumaal tõusis surmajuhtumite arv mõnel aastal kuni 5%-ni kõigist surmajuhtumitest. Selle epideemia ajal suri Eestis ligikaudu 1400 inimest. SÄÄSED - TULAREEMIA Jänesekatk ehk tulareemia on looduskoldeline zooantroponoos. Eestis paiknevate looduskollete uurimisel on selgunud, et siinseteks loodusperemeesteks on vesirott, leethiir, põld-uruhiir ja kaelushiir, siirutajateks on puugid ning sääsed. Esimesed teated Eestis inimesel diagnoositud tulareemia kohta pärinevad 1946. aastast. Teadaolevalt on siin seni haigestunud 36 inimest. Nendest 11 olid Pakri saartel teeninud sõjaväelased

    Bioloogia
    Linnu-ja seagripp
    15
    docx

    Linnu-ja seagripp

    Eesti Maaülikool Linnu- ja seagripp Juhendaja: Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Linnugripp ja seagripp on mõlemad zoonoosid. Zoonoosid (kreeka keeles zoon 'looma' ja nosos 'tervisehäire') on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest. Parasitaarsete zoonooside tekitajad võivad inimesele edasi kanduda väliskeskkonnast (eosed, tsüstid, ootsüstid, munad, vabad või entsüsteerunud vastsed) või toores/väheküpsetatud lihas olevate parasiitide nakatumisvõimeliste arengujärkude sissesöömisel. Inimene võib olla definitiivne ehk lõpp-peremees, vahe-, säilitus- või juhuslik peremees. Samuti võib nakatuda otsese kokkupuute teel või saastatud toidu/vee vahendusel. 1415st teadaolevast inimest nakatavast patogeenist 61% on zoonoosid. [14] LINNUGRIPP Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis tabab peamiselt kodulinde (k

    Bioloogia
    NAKKUSHAIGUSED - kontroltööd
    10
    docx

    NAKKUSHAIGUSED - kontroltööd

    Mikroobi geneetilist klonaalset kuuluvust (DNA, RNA) Antikehi 4. Superinfektsioon on: Pärast haiguse põdemist uus nakatumine sama mikroobiga Põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks Põdemise ajal saadakse uus haigustekitaja lisaks Haigusnähud ei väljendu, kuid teistele on antud infektsiooniga isik nakkusohtlik 5. Nakkusallikaks võivad olla: Personal Korralikult termiliselt töötlemata kanamunad Õhk Kõhulahtisusega palatikaaslased 6. Epideemia on: Ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse massiline levik Ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse väga massiline levik Nakkushaiguse esinemine teatud piirkonnas, kuna seal on sobivad tingimused Nakkushaiguste üksikjuhud 7. Transmissiivse nakkuse vältimiseks on olulisem: Pesta korralikult käsi Kasutada repellente Vältida kokkupuudet pinnasega Vältida putukahammustusi 8. Nakkushaiguste diagnoosimisel on kõige olulisem:

    Meditsiin
    Nakkushaigused Eestis aastatel 1918 - 1945
    26
    pptx

    Nakkushaigused Eestis aastatel 1918 - 1945

    Nakkushaigused Eestis aastatel 1918 - 1945 Jan Verner Pulles Jaan Poska gümnaasium 10D Sissejuhatus Inimene on iidsest ajast elanud nähtamatutset mikroorganismidest ümbritsetuna ning kasutanud nende elutegevuse produkte. Nähtamatud mikroorganismid põhjustasid  inimeste  haigestumist ning toidu riknemist. Tähtsad inimesed - Hippokrates Hippokrates keda peetakse "meditsiini isaks" , kirjeldas levinud nakkushaigusi. Tema arvates põhjustasid katku õhu haigusesekreedid ehk miasmid, mis pärinesid pinnasest mullast. Tähtsad inimesed – Aristoteles Aristoteles  pööras tähelepanu tuulerõugete ja katku nakkavusele. Oma teoloogilise maailamkäsitluse tõttu seostas ta aga taudide teket tähtede "halva seisuga". Tähtsad inimesed - Galenos Arst Galenos  pidas nakkushaiguste põhjuseks kaht alget: miasme ja kontagiume. Tema arvates levitavad  miasmid õhu kaudu nakkust haigetelt, ka laipadelt, kontagium 

    Inimene
    Mikrobioloogia eksami küsimuste vastused
    16
    docx

    Mikrobioloogia eksami küsimuste vastused

    4) Kunstlik – vaktsineerimine ja antikehade sisseviimine 14. Vaktsiinid ja nende jaotus: elusvaktsiinid ja inaktiveeritud vaktsiinid (anatoksiin e. toksoidvaktsiinid). NÕRGESTATUD ELUSVAKTSIINID - Valmistatakse mittevirulentsetest nõrgestatud elusatest haigustekitajatest. Saadakse elus, kuid nõrgestatud ja inimesele mittepatogeenne vaktsiiniviirus või -bakter, millel on säilinud organismis paljunemise võime, kuid on kadunud haigustekitavad omadused. Nt: Tuberkuloos INAKTIVEERITUD VAKTSIINID - valmistamisel paljundatakse vaktsiiniviirusi või -baktereid koekultuuridel või söötmetel ja seejärel „surmatakse“ kõrgel temperatuuril ja/või keemilise ühendiga, mistõttu on need ohutud, s.t. valmistatakse surmatud haigustekitajatest Jaotatakse: Viiruse-vaktsiinid (Gripp) ja Bakteri – vaktsiinid (läkaköha). ALLÜHIK VAKTSIINID - on inaktiveeritud vaktsiinid, s.t nad ei sisalda eluvõimelisi haigustekitajaid.

    Mikroobifüsioloogia
    Mikrobioloogia EKSAM küsimuste vastused
    16
    docx

    Mikrobioloogia EKSAM küsimuste vastused

    4) Kunstlik – vaktsineerimine ja antikehade sisseviimine 14. Vaktsiinid ja nende jaotus: elusvaktsiinid ja inaktiveeritud vaktsiinid (anatoksiin e. toksoidvaktsiinid). NÕRGESTATUD ELUSVAKTSIINID - Valmistatakse mittevirulentsetest nõrgestatud elusatest haigustekitajatest. Saadakse elus, kuid nõrgestatud ja inimesele mittepatogeenne vaktsiiniviirus või -bakter, millel on säilinud organismis paljunemise võime, kuid on kadunud haigustekitavad omadused. Nt: Tuberkuloos INAKTIVEERITUD VAKTSIINID - valmistamisel paljundatakse vaktsiiniviirusi või -baktereid koekultuuridel või söötmetel ja seejärel „surmatakse“ kõrgel temperatuuril ja/või keemilise ühendiga, mistõttu on need ohutud, s.t. valmistatakse surmatud haigustekitajatest Jaotatakse: Viiruse-vaktsiinid (Gripp) ja Bakteri – vaktsiinid (läkaköha). ALLÜHIK VAKTSIINID - on inaktiveeritud vaktsiinid, s.t nad ei sisalda eluvõimelisi haigustekitajaid.

    Kategoriseerimata




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun