tõttu. Viirust edasikandvad sääseliigid leiavad elukoha järjest enamates kohtades üle maailma ning viimastel aastatel on haiguse levik muutunud rahvusvaheliseks probleemiks. Kiire levikuga maailmas, Health Watch Center andmetel põhjustab üle 100 miljoni nakkuse igal aastal. Esineb rohkem kui 100 troopilises ja subtroopilises riigis Aasias, Lõuna- ja Põhja- Ameerikas, Aafrikas ja Vaikse ookeani lääneosa maades. Kirjeldatud juba ka antiikaegses kirjanduses.[3] Esimene epideemia Manilas 1953.a. Epideemiad on tavaliselt linnades või ülerahvastatud linnaosades. Kirde-Aasias on dengue palavik üks kõige sagedasem hospitaliseerimise ja surma põhjus lastel.[5] Dengue palavik on sääskedega leviv viirusnakkushaigus. Dengue palaviku tekitajaks on flaviviiruste rühma kuuluv RNA-viirus. Viirusel on neli serotüüpi: DEN-1, DEN-2, DEN-3 ja DEN-4. Ühe serotüübi antikehad ei taga immuunsust teiste tekitatud haigestumiste suhtes.
Vaktsineerimine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Erinevalt bakterite
Haiguse levikust Eestis annavad ülevaate inimeste haigestumise ja surma põhjuste kohta kogutud statistikaandmed. 18271830 levis Lõuna-Eestis ulatuslik malaariaepideemia. Malaariaepideemia sai alguse 1827 aasta kevadel Võrumaal, kust levis edasi Tartumaale ja 1829 haaras pea kogu Eesti. · Võrumaa ja Lõuna-Tartumaal tõusis surmajuhtumite arv mõnel aastal kuni 5%-ni kõigist surmajuhtumitest. Selle epideemia ajal suri Eestis ligikaudu 1400 inimest. SÄÄSED - TULAREEMIA Jänesekatk ehk tulareemia on looduskoldeline zooantroponoos. Eestis paiknevate looduskollete uurimisel on selgunud, et siinseteks loodusperemeesteks on vesirott, leethiir, põld-uruhiir ja kaelushiir, siirutajateks on puugid ning sääsed. Esimesed teated Eestis inimesel diagnoositud tulareemia kohta pärinevad 1946. aastast. Teadaolevalt on siin seni haigestunud 36 inimest. Nendest 11 olid Pakri saartel teeninud sõjaväelased
Eesti Maaülikool Linnu- ja seagripp Juhendaja: Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Linnugripp ja seagripp on mõlemad zoonoosid. Zoonoosid (kreeka keeles zoon 'looma' ja nosos 'tervisehäire') on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest. Parasitaarsete zoonooside tekitajad võivad inimesele edasi kanduda väliskeskkonnast (eosed, tsüstid, ootsüstid, munad, vabad või entsüsteerunud vastsed) või toores/väheküpsetatud lihas olevate parasiitide nakatumisvõimeliste arengujärkude sissesöömisel. Inimene võib olla definitiivne ehk lõpp-peremees, vahe-, säilitus- või juhuslik peremees. Samuti võib nakatuda otsese kokkupuute teel või saastatud toidu/vee vahendusel. 1415st teadaolevast inimest nakatavast patogeenist 61% on zoonoosid. [14] LINNUGRIPP Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis tabab peamiselt kodulinde (k
Mikroobi geneetilist klonaalset kuuluvust (DNA, RNA) Antikehi 4. Superinfektsioon on: Pärast haiguse põdemist uus nakatumine sama mikroobiga Põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks Põdemise ajal saadakse uus haigustekitaja lisaks Haigusnähud ei väljendu, kuid teistele on antud infektsiooniga isik nakkusohtlik 5. Nakkusallikaks võivad olla: Personal Korralikult termiliselt töötlemata kanamunad Õhk Kõhulahtisusega palatikaaslased 6. Epideemia on: Ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse massiline levik Ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse väga massiline levik Nakkushaiguse esinemine teatud piirkonnas, kuna seal on sobivad tingimused Nakkushaiguste üksikjuhud 7. Transmissiivse nakkuse vältimiseks on olulisem: Pesta korralikult käsi Kasutada repellente Vältida kokkupuudet pinnasega Vältida putukahammustusi 8. Nakkushaiguste diagnoosimisel on kõige olulisem:
Nakkushaigused Eestis aastatel 1918 - 1945 Jan Verner Pulles Jaan Poska gümnaasium 10D Sissejuhatus Inimene on iidsest ajast elanud nähtamatutset mikroorganismidest ümbritsetuna ning kasutanud nende elutegevuse produkte. Nähtamatud mikroorganismid põhjustasid inimeste haigestumist ning toidu riknemist. Tähtsad inimesed - Hippokrates Hippokrates keda peetakse "meditsiini isaks" , kirjeldas levinud nakkushaigusi. Tema arvates põhjustasid katku õhu haigusesekreedid ehk miasmid, mis pärinesid pinnasest mullast. Tähtsad inimesed – Aristoteles Aristoteles pööras tähelepanu tuulerõugete ja katku nakkavusele. Oma teoloogilise maailamkäsitluse tõttu seostas ta aga taudide teket tähtede "halva seisuga". Tähtsad inimesed - Galenos Arst Galenos pidas nakkushaiguste põhjuseks kaht alget: miasme ja kontagiume. Tema arvates levitavad miasmid õhu kaudu nakkust haigetelt, ka laipadelt, kontagium
4) Kunstlik – vaktsineerimine ja antikehade sisseviimine 14. Vaktsiinid ja nende jaotus: elusvaktsiinid ja inaktiveeritud vaktsiinid (anatoksiin e. toksoidvaktsiinid). NÕRGESTATUD ELUSVAKTSIINID - Valmistatakse mittevirulentsetest nõrgestatud elusatest haigustekitajatest. Saadakse elus, kuid nõrgestatud ja inimesele mittepatogeenne vaktsiiniviirus või -bakter, millel on säilinud organismis paljunemise võime, kuid on kadunud haigustekitavad omadused. Nt: Tuberkuloos INAKTIVEERITUD VAKTSIINID - valmistamisel paljundatakse vaktsiiniviirusi või -baktereid koekultuuridel või söötmetel ja seejärel „surmatakse“ kõrgel temperatuuril ja/või keemilise ühendiga, mistõttu on need ohutud, s.t. valmistatakse surmatud haigustekitajatest Jaotatakse: Viiruse-vaktsiinid (Gripp) ja Bakteri – vaktsiinid (läkaköha). ALLÜHIK VAKTSIINID - on inaktiveeritud vaktsiinid, s.t nad ei sisalda eluvõimelisi haigustekitajaid.
4) Kunstlik – vaktsineerimine ja antikehade sisseviimine 14. Vaktsiinid ja nende jaotus: elusvaktsiinid ja inaktiveeritud vaktsiinid (anatoksiin e. toksoidvaktsiinid). NÕRGESTATUD ELUSVAKTSIINID - Valmistatakse mittevirulentsetest nõrgestatud elusatest haigustekitajatest. Saadakse elus, kuid nõrgestatud ja inimesele mittepatogeenne vaktsiiniviirus või -bakter, millel on säilinud organismis paljunemise võime, kuid on kadunud haigustekitavad omadused. Nt: Tuberkuloos INAKTIVEERITUD VAKTSIINID - valmistamisel paljundatakse vaktsiiniviirusi või -baktereid koekultuuridel või söötmetel ja seejärel „surmatakse“ kõrgel temperatuuril ja/või keemilise ühendiga, mistõttu on need ohutud, s.t. valmistatakse surmatud haigustekitajatest Jaotatakse: Viiruse-vaktsiinid (Gripp) ja Bakteri – vaktsiinid (läkaköha). ALLÜHIK VAKTSIINID - on inaktiveeritud vaktsiinid, s.t nad ei sisalda eluvõimelisi haigustekitajaid.
Kõik kommentaarid