Valge pihlakas ehk tuhkpihlakas (Sorbus aria) on puuliik roosõieliste (Rosaceae) sugukonnast ja õunapuuliste (Pomoideae) alamsugukonnast ja pihlakate (Sorbus) perekonnast. 5 Geograafia Valge meri (vene , karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi ') on Põhja Jäämere sisemeri. Valge Niilus on jõgi IdaAafrikas. Valgevene ja ValgeVene Suurbritannia saare arhailine (keldi päritolu) nimi Albion tulenes arvatavasti Doveri valgetest kriidikaljudest. Ladina keeles tähendab albus 'valge'. Meelelahutus 4. detsembril 1942 esilinastus New Yorgis muusikafilm "Holiday Inn", kust on pärit Irving Berlini laul "White Christmas" (inglise 'Valged jõulud'). Bing Crosby esituses on seda laulu müüdud üle 100
Massiturism on tänapäeval selles piirkonnas üks peamisi ökoloogilise kahju põhjustajaid. Osa kunagisi puutumatuid alasid on pöördumatult kahjustunud. 3 1. Üldine iseloomustus Vahemeri asub 30 ja 45 N ja 5 ja 36 E vahel.Vahemeri on tugevasti sissetunginud maasse ja on üks kõige enam isoleeritud vesikond maailmas. Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi. Samuti on Atlandi ookeani sisemeri ja paikneb Euraasia ja Aafrika vahel. Vahemere keskmine sügavus on 1438 m, suurim sügavus on 5121 m (Helleni süvik), maht on 4,38 mln. km3. Vahemere kohal sukeldub Aafrika laam Euraasia laama alla, mistõttu esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. 2. Kuidas tekkis Vahemeri ? Teoorias, vahemerena tuntud meri tekkis 5,3 miljonit aastat tagasi, kui Atlandi ookeani vood läbi Gibraltari väina murdsid ja madalama ala täitsid. Hispaania Barcelona geograafiainstituudi
Juhendaja: Õppeaine: Avamerekalur Tallinn 2014 1. Läänemere iseloomustus Läänemerd (koordinaadid: 59° N, 21° E) tuntakse ka kui Limneamerd ning rahvakeeli kui Balti merd. See on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Lisaks Eestile on Läänemere äärsed riigid veel ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega Taani kitsad väinad. Läänemeri on maakera üks suurimaid sisemeresid, mille kogupindala on 373 000 km² ning keskmine sügavus
seikluslustist, kuid ka rahulolematusest poliitiliste oludega (kuningavõimu tekkimine). Tehniliseks eelduseks oli vana aerupaadi asendamine kiiluga paadiga (Gokstad. Iseberg), millel oli tugevdatud põhjaplangutus kiilu jaoks ja mast purje hoidmiseks. Esialgu (u 500 a-tel) elasid taanlased Taani saartel, Skänes, hiljem Jüütimaal. U. 600 aastatel laiendasid svea kuningad oma võimu kogu Rootsi üle ja valitsesid (alates 650) koos gotlandlastega Läänemere ruumi. Läänemeri oli 8. saj Rootsi sisemeri ning friisi kaubandusele suletud. Norra jagunes osastiskuningriikideks, aga seal leidus ka talupojavabariike. 790 a algasid viikingite rüüsteretked ja kallaletungid rannikualadele. Need rünnakud ajendasid Karl Suurt looma rannakaitset.. Tavaliselt toimusid viikingite kallaletung aasta algul, talveks pöörduti koju tagasi. Alates 840 hakkasid retki ette võtma aina suuremad armeed, mis ehitasid jõgede suudmetesse alalised laagrid kus hakati ka talvituma.
Juhendaja: Õp. Lembit Liimand Tallinn 2014 Sisukord 3. Sissejuhatus 5. Kalad Läänemeres 5. Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu 5. Räim ehk läänemere heeringas 7. Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo 8. Lest ehk jõelest 9. Lõhe ehk lõhi 11. Kokkuvõte 12. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
Läänemeri Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. Läänemere liigestus ja tähtsamad saared. Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sel...
veevõtmine. Veekogule või vee seisundile tekitatud kahju hüvitamiseks tulebki maksta tasu. Lubasid väljastab keskkonnaamet. 3.1. VEEKOGUDE LÄHEDUSES LIIKUMINE Vee ja inimeste ohutuse tagamiseks on igal veekogul kallasrada, mida mööda peab olema võimalik liikuda. Kallasrada on kõikidel avalikel ja avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogudel 4-10 meetrit. Avalikud veekogud kuuluvad riigile. Need on sisemeri, territoriaalmeri, piiriveekogud, Võrtsjärv, Mullutu laht, Suurlaht, Emajõgi, Narva jõgi, Nasva jõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani, Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. Ülejäänud veekogud võivad olla eraomandis. Lisaks saab Vabariigi Valitsus korraldusega kehtestada, millised on avalikult kasutatavad veekogud. 3.2. VEESÕIDUKI KASUTAMINE Veesõidukiga sõitmisel tuleb eelnevalt täpsustada, kas maavanem on oma korraldusega
sadamatest. Esimeses peatükis saab ülevaate Läänemerest, kirjeldatakse täpsemalt seal toimuvat laevaliiklust ning merevedu. Lisaks on toodud näiteid erinevatest sadamatest ning nende funktsioonidest Läänemerel. Teine peatükk võtab kokku kõik tähtsa Eesti sadamate kohta. Annab ülevaate suurimatest sadamatest ning nende tähtsusest nii Eestis kui ka Läänemerel. 1. MEREVEOD LÄÄNEMEREL 1.1 Läänemere tutvustus Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mille pindala on 365 000 km 2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 420 000 km2. Põhjaosas on merepõhi ja rannik peamiselt kivine, samas lõuna ja kaguosas domineerivad liivad ja kruus. Kogu meri on madal, keskmise sügavusega 52 meetrit. Sügavaimaks kohaks on mõõdetud Gotlandi lähedal asuv Landsorti süvik (459 meetrit). 3 Joonis 1. Läänemeri
Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber päikese. Üks täispööre 24h Maa pöörlemine tingib: - Öö ja päeva vaheldumist - Tõusu ja mõõna teke Coriolise efekt maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub...
sisse lülitama ja neid saab jälgida. Euroopa saab jälgida kui palju laevu seal püüdmas on, saab arv milline võib väljapüük olla, kas kvoodist peetakse kinni ja kui laeval on andur peal, siis saab vaadata, kas tal on luba olemas. Kui luba pole, saadavad kalakaitse kontrollid kohale. Neil oli probleem, et selliste andurite keht pole kohustuslik, kui laev püüab ainult sisemeres, sisevetes - mis on sisemeri? Nad lugesid ÜRO mereõiguse konv art 5, mis räägib lähtejoontest, standardlähtejoon on rannik, Eestis selliseid laevu polegi, mis ainult jõesuudmes püüaks. Kalurid vaidlevad vastu. Juristi vaja, kes loeks ka konv artiklit 7 ja vaadata eesti merepiiride seadust, kus sirgetelähtejoonte põhimõte kasutusel. eestil on väga suur sisemeri, suur osa rannikumerest. Rannikuriigil on õ määrata äärmised poolsaarte tipud ja sirged nende
Mageveekalad on kalad, kes üldjuhul kogu oma elu veedavad magedas vees (jõgedes ja järvedes). 41% kõigist tuntud kalaliikidest on mageveekalad. Nii suur osakaal tuleneb sellest, et mageveelised elupaigad on üksteisest eraldatumad ning see soodustab eraldi liikide väljakujunemist. -4- Läänemere iseloomustus ja selle tähtsus kalapüügil. Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool
Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa (AÕS § 133) Avalikud veekogud on toodud VeeS § 5 lg 1 Avalikud veekogud ise kuuluvad riigile (VeeS § 5 lg2) VeeS § 5. Avalikud veekogud (1) Avalikud veekogud on: 1) sisemeri (vt MPS § 4); 2) territoriaalmeri (vt MPS § 5 ja 6); 3) piiriveekogude Eestis paiknevad osad; 4) Võrtsjärv; 5) Mullutu laht; 6) Suurlaht; 7) Emajõgi; 8) Narva jõgi; 9) Nasva jõgi; 10) Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani; 11) Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. 2. Kinnisomandi vertikaalne ulatus (AÕS § 127) Kinnisomand ulatub lisaks maapinnale ka õhuruumile ülalpool seda ja maapõuele selle all
paikneva osa kohta. Veemajanduskava koostatakse iga vesikonna kohta kuueks aastaks. Kehtivad veemajanduskavad on koostatud perioodiks 2009-2015. Eestis on 3 vesikonda: Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond. Omand veekogule ja põhjaveele § 4 Kinnisasjal asuv veekogu kuulub kinnisasja omanikule, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Veekogu põhja külge kinnistunud taimestik on kinnisasja oluline osa. Avalikud veekogud on: sisemeri, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestis paiknevad osad( nt Peipsi järv), Võrtsjärv, Mullutu laht, Suurlaht, Emajõgi, Narva jõgi, Nasva jõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani, Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. Tegemist on nn „riigi veekogudega“, mis kuuluvad riigile. Avalikud veekogud ei ole tsiviilkäibes. Veekogu kasutamine § 6 Vee ja veekogu kasutamine toimub avaliku kasutamisena või erikasutusena.
1. saj eKr vallutas Caesar Gallia ning purustas ka Pompeiuse väe Kreekas toimunud lahingus. Senaatorid polnud rahul Caesari ainuvõimuga, sest see nõrgendas senati võimu, ning nad tapsid tema. Roomas puhkesid kodusõjad Octavianuse ja Antoniuse vahel. Antoniust toetas ka Egiptus. Octavianus võitis selle kodusõja ning ühtlasi vallutas ka Egiptuse. => Vahemerest sai Rooma sisemeri 3. saj pKr algasid jälle Roomas kodusõjad ning seda kasutasid ära välisvaenlased. 359 pKr jagati Rooma riik kaheks: Ida-Rooma ja Lääne-Rooma Ida-Rooma võim hukutati 456 pKr, mis on ka vanaaja lõpp Orjandus orjade hulk suurenes eelkõige vallutussõdadega 3. saj eKr. Orjatöödel oli Roomas suurem osakaal, kui Kreekas ja hellenistlikes riikides. Ori oli Roomas kõnelev tööriist, kellega võis omanik teha, mida tahtis, kaasaarvatud tappa. Nad
Läänemeri Referaat/Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2008 1 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u
tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Jne. Hüdrosfäär Maailmameri - hõlmab 71% Maailmamerd iseloomustavad: 1. Sisemeri - veevahetus väinade kaudu 1. Keskmine soolsus - 35 pr. Nt. Punane meri, Vahemeri, Läänemeri, Must Troopilistel aladel on soolsus kuni 49 pr. (suur Meri aurumine) Soolaseim koht on Punane Meri - kuni 43 pr. Soolsust põhjustavad põhiliselt NaCl ja MgCl 2. Ääremeri - osaliselt ümbritsetud saarte või 2
Saarted kattuvad lumekattega jaanuari keskel. *Kõige paksem lumi sajab maha Haanja kõrgustikul. *Lumi sulab enne saartel, siis mandril. Kliima muutumine Kasvuhoonefekt, seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad Maalt lähtuva pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. *Eesti kliima on muutunud merelisemaks: talved pehmemad, rohkem sademeid ning suved jahedamad. LÄÄNEMERI Mis on riimvesi? *Läänemeri on poolsuletud sisemeri. *Veemass kujuneb: jõgede magevee, läbi väinade tuleva soolase ookeanivee segunemisel, seetõttu on Läänemeri riimveeline veekogu.(keskmine soolsus 8-10 promilli, mis on 4x väiksem maailmamere omast). *Läänemeres on liigivaene, ent isenditerikas elustik. Eesti rannikumeri *Läänemere veetemp. suure muutlikuse põhjustavad: eraldatus ookeanist, madalaveelisus ning vaheldusrikas ilmastik. *Läänemere madal soolsus on tingitud: väike auramine, mageda jõevee suur sissevool, halb
Antsla Gümnaasium Läänemeri Referatiivne uurimustöö Juhendaja õpetaja: Antslas 2007 SISSEJUHATUS Mandri ja saarte rannnajoone pikkuselt ligi 3500 km . Läänemeri, mis piirab Eestist nii lääanest ja põhjast, on etendunud minevikus kui ka praegu suurt osa meie rahva elus, eriti kalastus- ja küttimispakigana ning liiklusteena. Läänemerega on seotud palju Eestis looduse omapärast ja ilust. Eesti mererannmik on arvukate paikade ja vaadetega, kohti suurepärse liivarannaga ja karge mereveega. Läänemerei, samuti nagu teisd meresid, iseloomustab rikkalik elustik. Mere elu on väga mitmepalgeline ja keerukas, ning sisaldab palju huvitavat. Osast on mereelu silmapaistev ja mõistetav, kuid suuremalt osalt jääb see tavalise vaataja silmale kas nähtamatuks või arusaamatuks, avaldades oma saladused ainult tähelepanelikule uurijale. T'änu teadlaste intensiivsele tööle, on Läänemere ja selle elustiku k...
9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Soolsus, reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad. Mõningaid fakte: · Pindalalt moodustab ~1/1000 maailmamere pindalast · Mahult (21 721 km3) ~1.5/100 000 maailmamerest · Keskmine sügavus 52 m · Suurim sügavus 459 m (Landsorti süvik) · Poolsuletud sisemeri, ühendus Põhjamerega kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu (maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m) · Mere veebilansi mageveeline osa on tugevas ülekaalus: sademed 225 km3/a, aurumine 185 km3/a, jõgede vooluhulk 446 km3/a Eeltoodust tuleneb: · Läänemere riimveelisus, keskm soolsus on 8-10 %o (~1/4 maailmamere soolsusest) Haruldane taolisi riimveelisi veekogusid on vähe ja Läänemeri on neist suurim. Vähe on liike, kes on kohastunud eluks taolistes tingimustes
õrn ja tundlik ning vajab tähepanelikku ja tõsiselt teadlikku suhtumist. KMH probleemid ja programmid. Rakenduslike küsimuste lahenduse aluseks peavad oema pikaajalised vaatlusread + teadmised + praktilised kogemused. Randade kaitse passiivsed ja aktiivsed meetodid. 10. PILET Randade arengu eeldused. Vana Reljeef: Lausk või järsk Setendid: Kõvad kivimid või kobedad (pehmed) setted Meretase: Lühiajalised ja pikaajalised muutused; erakordne ajuvesi Eksponeeritus: Avameri, sisemeri või lainevari Kliima: Parasvööde, troopika globaalsed kliimamuutused. RANDADE ARENGUT MÕJUTAVAD JÕUD o Lainetus :tuule- ja ummiklaine (kulutus, kuhje, rannasetete ränne) o Tuul: Kaudne mõju lainetuse näol. Otsene mõju voolsetetele. Vormide kujundaja- eelluited o Hoovused: Savikate setete ärakanne, hõljum o Merejää: Kuhjav ja kulutav ning kaitsev o Taimed: Kaitsev, ka setete edasikanne ja kuhjamine
Selleks, et sadamasse sellel perioodil sisse sõita peab laeval olema vastav jääklass. Joonis 1. Marsruut Port of Primorsk- Port of Rotterdam 1. Soome laht. Soome laht on laht Läänemeres. Lahe laius keskosas on kuni 130 kilomeetrit. Sügavus ületab 100 meetrit; sügavaim registreeritud koht (121 m) asub Keri saarest kagus. 6 2. Läänemeri. Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). 3. Kattegat.Väin. Põhjas on ühenduses Skagerrakiga, lõunas Sundi, Suur- ja Väike- Beldiga. Sügavus 10 kuni 30 m, põhjaosas kuni 50 m 4
EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu ...
Soojushulk, mis kulub auramisele, on üks olulisemaid soojusbilanssi mõjutavaid komponente. Ookeanid kaotavad tänu suuremale auramisele palju rohkem soojust kui mandrid. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. · Meresid võib avatuse põhjal jagada: 1. sisemeri ühendatud väinadega ookeani , 2.ääremeri ookeanist eraldab neid poolsaar või saared ( avameri Sarkasso meri), 3. saartevahelised mered Jaava meri. · Merevee omadusi mõjutavad: päikesekiirte hulk sõltub geograafilisest laiusest, sademete ja auramise vahekord, hoovused- paigutavad vett ümber. Rannikualadel võib mõjutada konkreetse merevee soolsust sisse voolavate jõgede omadused ja ühendus ookeaniga.
mõõnavee alampiirist, tavaliselt lõppeb selfiga batüaal maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa, 200-1000m abüssaal - maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, 2000-6000m hadaal üle 6000m, enamasti süvikud Merede tüübid Meri on maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral saared, mandrid jne ning mille hüdroloogiline reziim erineb ookeani omast Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või muuga mis on ühenduses mandriga Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava e self. Selfimere sügavus ei ületa reeglina 300m
õhkkonda paisatava ehk heidetava aine protsess ise. · Albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda rohkem kiirgust neeldub ja vähem tagasi peegeldub. 17. ASUKOHAD 17.1. Mered ja lahed · Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. · Põhjameri Põhjameri on meri Euroopa rannikul. Ta kuulub Atlandi ookeani ääremerede hulka. Teda piirab lõunast Euroopa maismaa. Läänes külgneb ta Suurbritannia saarega, edelas on ta seotud La Manche'i väinaga.
s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3. Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal Kuni lennuki lennukõrguseni 4. Atmosfääris asuvad vastavate riikide lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid 5. Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all
t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3. Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal Kuni lennuki lennukõrguseni 4. Atmosfääris asuvad vastavate riikide lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid 5
Saarted kattuvad lumekattega jaanuari keskel. *Kõige paksem lumi sajab maha Haanja kõrgustikul. *Lumi sulab enne saartel, siis mandril. Kliima muutumine Kasvuhoonefekt, seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad Maalt lähtuva pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. *Eesti kliima on muutunud merelisemaks: talved pehmemad, rohkem sademeid ning suved jahedamad. LÄÄNEMERI Mis on riimvesi? *Läänemeri on poolsuletud sisemeri. *Veemass kujuneb: jõgede magevee, läbi väinade tuleva soolase ookeanivee segunemisel, seetõttu on Läänemeri riimveeline veekogu.(keskmine soolsus 8-10 promilli, mis on 4x väiksem maailmamere omast). *Läänemeres on liigivaene, ent isenditerikas elustik. Eesti rannikumeri *Läänemere veetemp. suure muutlikuse põhjustavad: eraldatus ookeanist, madalaveelisus ning vaheldusrikas ilmastik. *Läänemere madal soolsus on tingitud: väike auramine, mageda jõevee suur sissevool, halb
t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1. Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3. Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal Kuni lennuki lennukõrguseni 4. Atmosfääris asuvad vastavate riikide lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid 5
võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Mis on riigi territoorium? 1) Riigipiiriga piiratud maismaaosa 2) Riigi territoriaal- ja siseveed Territoriaalmere lähtejoon on joon, mis ühendab ranniku kõige väljaulatuvamaid maismaaosi ning meres veest väljaulatuvaid objekte ning madala veeseisu ajal välj............ Kalda ja lähtejoone vahel on sisemeri. Lähtejoonest väljapool on territoriaalmeri. Territoriaalmerest väljapoole jääb vastava riigi majandustsoon, mille laius lepitakse kokku vastavate naaberriikidega. 3) Õhuruum maismaa ja sise- ning territoriaalvete kohal kuni lennuki lennukõrguseni 4) Atmosfääris asuvad vastavate riikide lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid 5) Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all. Huvid on määratud majanduslik-tehniliste
Vahemere rannik on hinnatud ka turismipiirkonnana. Globaalne soojenemine mõjutab ka Vahemere piirkonda, arvatakse, et aastaks 2100 võib mere pind tõusta 3-61 cm. --- 63 Kindlasti mõjutaks see paljusid mereäärseid linnu (Venezia laguunis on veepinna tõusu registreeritud juba mitmeid aastaid) ja Vahemere saari. Ka mõjutaks see märgatavalt Vahemere ökosüsteemi. Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid. Kertsi väina kaudu on Mustal merel ühendus Aasovi merega. Must meri, mille pindala on 422 000 km2 ja keskmine sügavus 1200-1300 m, asub järskude äärtega nõos. Rannajoon on vähe liigendunud, käänulisem on põhjakallas, kus asub rida väikesi lahti, näiteks Odessa laht, Kalamõti laht. Suurim poolsaar on Krimmi poolsaar. Saari on Mustas meres vähe.
· Sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtsiku e õõtskamara tekkega. Ubaleht, soopihl, samblad, konnaosi jt niiskuslembesed taimed. 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Mõningaid fakte: · Pindalalt moodustab ~1/1000 maailmamere pindalast · Mahult (21 721 km3) ~1.5/100 000 maailmamerest · Keskmine sügavus 52 m · Suurim sügavus 459 m (Landsorti süvik) · Poolsuletud sisemeri, ühendus Põhjamerega kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu (maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m) · Mere veebilansi mageveeline osa on tugevas ülekaalus: sademed 225 km3/a, aurumine 185 km3/a, jõgede vooluhulk 446 km3/a Eeltoodust tuleneb: · Läänemere riimveelisus, keskm soolsus on 8-10 %o (~1/4 maailmamere soolsusest) Haruldane taolisi riimveelisi veekogusid on vähe ja Läänemeri on neist suurim. Vähe on liike, kes on kohastunud eluks taolistes tingimustes
Linnud -Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on alalised. Rabades pesitseb nt. hallõgija, rabapistrik, teder, vahest ka enamasti siirde- ja madalsoodes pesitsevaist lindudest sookurg, kiivitaja. Imetajad põder, valgejänes, hunt. Liivastel ja kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Karu käib marju söömas. VI. Läänemeri 1. Läänemere üldiseloomustus. Geograafilisest paiknemisest tulenevad iseärasused. sisemeri, mis on ühendatud Põhjamerega Taani väinade kaudu suuremad lahed: Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht ümbritsetud 9 riigiga üldiselt madal meri, keskmine sügavus 52m, suurim sügavus 459m (Landsorti süvik) Läänemere elutingimused võrreldes teiste meredega. Vähe soolane, Tõusud ja mõõnad on väga väikesed, hoovusi ei teki, Läänemeri jäätub täieliult vaid mõni kord 100 aasta jooksul. Läänemere veebilanss
Mass ja energia. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. Albert Einsten 1879 1955 juba (!) 1905 aastal väitis, et ka energial on mass seetõttu kaldub ka kiirgus (energia) massi suunas maailm ei ole lineaarne, vaid deformeeritud. Energia ja massi seos: 2 E = mc , Energia joulides, mass kilogrammides ja valgus kiirus meetrit sekundis 8 2,9979 × 10 , ehk ligikaudu 300 000 km/sec. SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd Mool ja kordsete suhete seadus. Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on oluline keemiaseadus. See väidab, et kui kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu keem...
Sellel ajal oli ka nõiajaht. Bengt Gottfried Forselius asutas seminari koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. 1684. Heinrich Stahl esimene eestikeelne grammatika, 1637. Johan Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, 1693. Andreas ja Adrian Virginius Uus(Vastne) Testament 1686. Esimene läbinisti eestikeelne raamat. 1630. loodi Tartus Akadeemiline Gümnaasium, Johan Skytte, 1632 TÜ. Põhjasõda Rootsi kuningas oma võimsuse tipul. Läänemeri oli peaaaegu et tema sisemeri. Poola, Taani, Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu. Tekkis Rootsi riigis nõrkus ja teisi riike kedagi ei rünnanud ka hetkel, siis loodi leping 1699. aastal: Saksi kuurvürst August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV. Eesti- ja Liivimaa pidid võidu korral minema Poola võimu alla. 12. veerbuar 1700 rünnati Riiat. Narva lahing Karl XII, lumetorm. Rahvaarv langes 1721ks aastaks meeletult. Rootsi oli rohkem huvitatud Taani alluvuses olevast Norrast. 1721
LÄÄNEMERE ÜLDISELOOMUSTUS Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat
c) Mandrijalam on mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Ta on valdavalt lainjas, pisut kaldu kuhjetasandik. Mandrijalam asub harilikult sügavusel 2000...4000 meetrit. d)Abüssaalne tasandik ehk abüssaalitasandik on tasane ala ookeani põhjas. Abüssaalset tasandikku defineeritakse tavaliselt kui ookeanipõhja, mille nõlva kalle on väiksem kui 1:1000 Merede tüübid: Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või teise tähenduse kohaselt on tegemist maailmamere osaga, mis külgneb mandriga. Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga.
ja käsutada. Kitsendused seab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Pärimisõigus on tagatud. 6. Üldine, avalik ja era(kinnis)asi – sisu ning näiteid Üldine asi: on asi, mis oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellegi omandisse ja on kasutatav igaühe poolt. Näiteks: õhk ja avameri. Avalik asi: on asi, mis kuulub riigi-, valla- või linna omandisse ja on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt, seehulgas – territoriaal- ja sisemeri, – laevatatavad veekogud, – avalikud tänavad, väljakud ja pargid. Eraasi: on asi, mis ei ole üldine ega avalik asi ja kuulub konkreetsele isikule. 7. Asja reaal- ja mõtteline osa – sisu ning näiteid Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana.
Eristatakse suurt veeringet, kui vesi aurustub ookeanide pinnalt ja langeb maha maapinnale. Väikese veeringe puhul aurustub vesi maismaalt ja langeb uuesti maha maismaale. Suurel mää-ral sõltub üldine sademete hulk just väikese veeringe intensiivsusest. 16 MAAILMAMERI - hõlmab 71% Väiksemad maailmamere osad on mered ja need jaotatakse oma avatuse järgi Sisemeri - veevahetus väinade kaudu Nt. Punane meri, Vahemeri, Läänemeri, Must Meri Ääremeri - osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaatega) Mõned loevad ääremerede alla ka avamered Nt. Araabia meri, Põhjameri Labradori meri Avameri - ei ole eraldatud saarte ega poolsaartega Nt. Davise meri, Laptevite meri Saartevaheline meri - eraldatud maailmamerest saartega Fidzi meri, Iiri meri, Filipiini meri Maailmamerd iseloomustavad: Keskmine soolsus - 35 (Läänemeres väike 8-10
m sügavusel ookeani pinnast handaal – sügavamal kui 6000 m asuv ookeani ökoloogiline sügavusvöönd. Enamasti on siis tegemist süvikutega meri – maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast sisemeri – meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega ääremeri – ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega; maailmamere osa, mis külgneb mandriga saartevaheline meri – maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga šelfimeri e. epikontinentaalne meri – meri, mille põhjaks on mandrilava e. šelf.
maatasa ja kujundada keskkond ümber selliseks, nagu nemad aru saavad. Kättemaksuteooria: keegi riivas mongolite autoriteeti või reetsid kunagi midagi ja need tuleb maha tappa ja hävitada (põhjendus Euroopas toimunule). - Mõjusfäärid – Bütsants ehk endine Ida-Rooma, mis jätkus Bütsantsina. hea näide suurvõimust, mis kestis väga pikalt, Bütsants kadus Ottowani (Türgi) tulekuga. Slaid: Bütsants VII sajandi algul VII sajandi algul oli Vahemeri Bütsantsi sisemeri 1) Piirid – Bütsants ei pidanud oluliseks vallutusi. Kui on võimalik mitte sõdida, siis ei sõdi. Mõjupiirkond – õigeusuga seotud, toonane õigeusklik maailm ja muu katoliiklik seal all (Balkani slaavlased, idaslaavlased, Kaukaasia ja stepivööndi rändrahvad) Kirikupead (nt metropoliidid) = kreeklased, võttis kaua aega enne kui esimesed slaavlased või muud said kiriku etteotsa. 2) Valitsemine – Bütsants on monarhia terve rea demokraatia aspektidega.
merekk kaitset. Sellealased rv-sed lepingud: Genfi konvents terrmere ja külgvööndite kohta 1958 (terrmere laius ei määr kindlaks) Genfi konv avamere kohta 1958 Genfi konv kalapüügi ja eluressursside kaitse kohta avamerel 1958 Genfi konv mandrilava kohta 1958 ÜRO rv-se mereõ-se konv 1982 Montego Bay, jõust 1994 (Rv Mpõhjaameti loo vastuseis). 4 esimest kodifits tavaõigust. Siseveekogud Mandri siseveekogud ja sisemeri. Siseveekogude piiritlemiseks teistest merealadest: Tavaline lähtejoon: madalveejoon mööda rannikut Sirge lähtejoon: kõige kaugemal asuvad punktid. Mõõnakõrgendite (looduslikult tekk maismaa-ala, mis on mõõna ajal veest ümbrits) abil. Lahed ja jõesuudmed: laius ei ületa 2 meremiili ja omavad vaid üht kaldariiki, on siseveekogud. Ajaloolised lahed alati siseveekogud. Mitme kalariigiga lahtede puhul tavaline lähtejoon.
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
teiste merealade algust: - tavaline lähtejoon(järgib rannikut - jookseb sellega paralleelselt) - sirge lähtejoon (kasutatakse olukorras, kus rannik on keeruline ja meil oleks ebamõistlik igat väiksemat jõnksu järgi teha. Seetõttu tõmmatakse sirged, millega ühendatakse kaugemad punktid ja tekib siukene mugav lahendus) SISEVEED: ❏ Siseveed on lähtejoonest maismaa poole jäävad veealad, st sisemeri ja teised siseveekogud ❏ Siseveed on territooriumi lahutamatu osa ja alluvad seetõttu täielikult rannikuriigi suveräänsusele ❏ Reeglina ei ole rannikuriik kohustatud lubama teiste riikide laevu oma sisevetesse (rannikuriig saab siin ise öelda, kes tuleb ja kes ei tule sisevetesse) ❏ Tsiviillaevade puhul võib rannikuriik kohaldada oma jurisdiktsiooni põhimõtteliselt
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
· 1200 m pikkuse Balti klindi osa Laadoga järvest Ölandini 18.09.13 Läänemeri · Pindala 373 000 km2 · Asub parasvöötmes, kuid eri regioonides on klimaatilised tingimused erinevad · Maailma suurimaid sisemeresid o Väheseid riimveelisi meresid (8-10 promilli), ühendus maaimamerega läbi Taani väinade (maksimaalne sügavus 18 m) o Läänemere keskmine sügavus on 52 m, suurim 459 (Gotlandi süvik) · Poolsuletud sisemeri · Vertikaalne kihistumine (soe pinnakiht, külm ülakiht) Läänemere Eesti rannikumere hüdrograafia · Soome laht (piiriks mõtteline joon Hanko neemest üle osmussaare Põõsaspea neemeni) Sügavaim koht Keri saare lähedal (121 m) · Lahed: Narva, Lahemaa lahed, Kolga laht, Tallinna laht · Saared: Uhtjud, Vaindloo, Mohni, Kolga lahe saared, Keri, Prangli, Aegna, Naissaar, Pakrid · Suuremad jõed: Narva (393 m3/s) ja Neeva (2530 m3/s)
Kitsendused seab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Pärimisõigus on tagatud. 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi sisu ning näiteid Üldine asi: on asi, mis oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellegi omandisse ja on kasutatav igaühe poolt. Näiteks: õhk ja avameri. Avalik asi: on asi, mis kuulub riigi-, valla- või linna omandisse ja on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt, s.h territoriaal- ja sisemeri, laevatatavad veekogud, avalikud tänavad, väljakud ja pargid. Eraasi: on asi, mis ei ole üldine ega avalik asi ja kuulub konkreetsele isikule. 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana.
By Matti `98 Õigusõpetus Õigus jaguneb: · Eraõigus · Tsiviilõigus · Võlaõigus · Asjaõigus, tööõigus · Perekonnaõigus · Kaubandusõigus · Majandusõigus · Avalik õigus · Rahvusvaheline õigus · Riigiõigus · Kriminaalõigus · Haldusõigus · Protsessiõigus · Tsiviilprotsess · Kriminaalprotsess Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse sunnijõuga. Õigusnorm lähtub riigilt, ta on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu ning esineb kas käsu või keeluna. Õigusnorme kaitstakse riigi sunnijõuga. Riik peab normide tagama täitmise. Õigusnorm annab antud suhte liigist osavõtjale subjektiivsed õigused ja paneb neile vastavad juriidilised kohustused. Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb formaalselt isiku õigused ja kohustused. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
