Vahemeri referaat (0)

Sissejuhatus



Tallinna Tehnikaülikool Matemaaika-loodus õppetool Maria-Julia Järv Vahemeri Referaat Tallinn 2014 1


Sisukord  Sissejuhatus 1. Üldine iseloomustus
2. Kuidas tekkis Vahemeri
3. Tsirkulatsioon 
4. Vee iseloomustus 
5.Veemassid
6.Keskkond
7.Keskkonnaprobleemid  Kokkuvõtte
Kasutatud allikad 2


Sissejuhatus  Vahemere rannikutele on arenenenud mitu silmapaistvat ja võimsat tsivilisatsiooni. Roomlased nimetasid seda „Mare Mediterranea“ ja tähendas see meri keset maad. Tänapäevani 
on Vahemeri kohaks, mis ühendab juba saja aasta jooksul Euroopat, Aafrikat ja Lähis-Idat. 
Vahemerd võib julgelt nimetada tsivilisatsiooni hälliks.Tema rannikutel sündisid  kõige 
võimsamad tsivilisatsioonid, mis kunagi maal elanud.Vahemere basseini  vanaaegsed kultuurid 
on näitajaks inimkonnale lõputu ajaloovaramuks.Suur osa tsiviliseeritud inimkonna varajasest 
ajaloost on koondunud Vahemere kallastele. Kreeka antiikehitised ja armsad saared, Itaalia 
kultuuriväärtused ja keelt alla viiv köögikunst, Horvaatia dramaatiline rannajoon, Hispaania 
tulised road. Vahemere  maades  on suhteliselt  suur hõivatute  osatähtsus  hankivas  majanduses
 ja eelkõige põllumajanduses. Läbi Vahemere kulgeb  mitu tähtsat laevateed nafta ja 
põllumajanduse toodanguga, mis sõidavad idariikidest  Lääne-Euroopasse ja seal varustavad 
toorainega tööstusettevõtteid. Mandrilavalt (Tuneesia ranniku lähedal, Aadria meres) 
ammutatakse naftat ja maagaasi. Vahemeri on turistide seal tuntud koht. Vahemere piirkond on 
maailma üks populaarsemaid turismipiirkondi. Vahemeri on täis ilusaid saari ja saarekesi. 
Eraldatud rannad, maalilised sadamad, rikkumatu rannajoon ja ajalooküllased linnad peibutavad 
igal aastal miljoneid turiste.Vahemere piirkond annab kolmandiku kogu maailma turismituludest.
Massiturism on tänapäeval selles piirkonnas üks peamisi ökoloogilise kahju põhjustajaid. Osa 
kunagisi puutumatuid alasid on pöördumatult kahjustunud. 3


1. Üldine iseloomustus V ahemeri asub 30 ja  45 N ja 5 ja 36 E vahel.Vahemeri on tugevasti sissetunginud maasse ja on  üks kõige enam isoleeritud vesikond maailmas. 
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi. Samuti on Atlandi 
ookeani sisemeri ja paikneb Euraasia ja Aafrika vahel. Vahemere keskmine sügavus on 1438 m, 
suurim sügavus on 5121 m (Helleni süvik), maht on 4,38 mln. km3. Vahemere kohal sukeldub 
Aafrika laam Euraasia laama alla, mistõttu esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. 2. Kuidas tekkis Vahemeri ? Teoorias,  vahemerena tuntud meri tekkis 5,3 miljonit aastat tagasi, kui Atlandi ookeani vood läbi
Gibraltari väina murdsid ja madalama ala täitsid. Hispaania Barcelona  geograafiainstituudi 
geoloogide sõnul katkes Vahemere ja maailmamere ühendus 5,3 miljonit aastat tagasi ning mere 
vesi auras järgnenud tuhandete aastate jooksul ära, kirjutab Live Science. Järele jäänud soolaga 
kaetud ala asus kuni 2700 meetrit allpool merepinda. Teadlaste kinnitusel leidis siis aset 
seismiline tegevus, mille tagajärjel tektoonilised plaadid liikuma hakkasid. See andis 
ookeaniveele võimaluse uuristada endale läbipääs. Seismilised andmed ja puuraukudest saadud 
andmed näitasid, et ookeanivesi uuristas mitme tuhande aastaga Gibraltari väina alal 200 
kilomeetri pikkuse kanali. Uurijate sõnul voolas vesi  esialgu sellesse kanalisse aeglaselt, kuid 
siiski kolm korda kiiremini, kui on tänapäeval Amazonase jõe voolukiirus. Kuid 90 protsenti 
veest jõudis kuiva Vahemerre paari kuu kuni kahe aasta jooksul, tekitades massiivse üleujutuse, 
mida tuntakse Zanclea üleujutuse nime all. Üleujutuse tõttu tõusis merepind kuni kümme meetrit
päevas. Ookeanivee tekitatud kanali kalle oli vaid neli ja pool kraadi, kuid sellegi poolest oli vee 
liikumine väga kiire – üle 300 kilomeetri tunnis. Üleujutus mõjutas ka selle piirkonna kliimat ja 
loodust. Setete uurimine  näitas, et kuival soolaperioodil oli mereloomi minimaalselt, järgnenud 
mere tekkeperioodil aga ilmus palju liike. Vahemeri on Tethys jäänuk, ta on suhtelist madala (sügavus umbes 300 m )  ja kitsa (15 m 
lai ) Gibraltari väina kaudu ühenduses Atlandi ookeaniga, Dardanellide väina,Marmara 
mere ja Bosporuse väina kaudu Musta merega ning Suessi kanali kaudu Punase 
merega. Apenniini poolsaarest ulatub Sitsiilia ja Malta kaudu Aafrika rannikuni 
veealune Pantelleria künnis, mis jaotab Vahemere kaheks sügavaks osaks. Vahemere põhjaosas 
asuvad Liguuria,Türreeni, Aadria, Joonia ja Egeuse meri, mida üksteisest eraldavad poolsaared 
(Apenniini, Balkani) ja saared (Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta). Eristatakse ka Alborani 
(Gibraltari väinast idas) ja Baleaari merd. Rannajoon on tugevasti liigestunud, palju on saari (peamiselt idaosas). Suurimad saared on 
Sitsiilia, Sardiinia, Küpros, Korsika, Kreeta, Euboia, Mallorca jaLesbos. Suuremad lahed on 
Valencia, Lioni, Genova, Taranto, Hammameti, Gabesi, Surti, İskenderuni ja Antalya laht. 
Suurimad Vahemerre suubuvad jõed on Niilus, Rhône, Ebro, Po ja Maritsa Apenniini poolsaar  ja Sitsiilia saar  jagavad  meri kaheks basseiniks. Lääne basseinis eristatakse 
Türreni merd , Lioni laht, Liguuria merd ja Lõuna-Baleaaari merd. Madalaveelise Sitsiilia väina  
ja kitse Messia väina kaudu ühendub läänebassein  idabasseiniga, mis jaotub kesk ja ida 
basseiniks.Keskbasseini põhjaosas  asub  Aadria meri , mis ühendub läbi Otranto väina  Jooni 
merega Surti laht. Kreeta-Aafrika väin ühendab  kesk bassein  ida basseiniga. 3.Tsirkulatsioon  4


Tsirkulatsiooni merepinnas moodustavad aatlandi vesi, mis tuleb  merre läbi Giblartari väina ja 
liigub ida suunas mööda  lääne- rannikut nagu Põhja-Aafrika  hoovus. Vasakul pool eraldub 
tsükloonilise  ringluse  süsteem, paremal pool – antitsükloniline. Kõige   püsivad tsükloonilised 
ringlused kujunevad Alborani meres  ja Türreni meres, antitsüklonilised – Liiva ja Marokko 
rannikutel. Läbi Sitsiilia väina aatlandiline vesi satub kesk ja ida basseini. Nende peamine 
hoovus jätkab liikumist mööda Aafrika rannikut ja osa pöörab  põhja- Jooni, Aadria  ning Egeuse
merre, kaasates tsüklonilise ringluse keerulist süsteemi. Nende hulgas tuleb eristada 
joonilist,aadria, kreeta ja levandi ringlust. Põhja-Aafrika hoovusest lõuna poole eristatakse 
antitsüklonilisi ringlusi Surti lahes.  Vahekihis levandiline vesi liigub ida basseinist läände  Giblartari väina juurde. Levandi vee 
edasikandmine idast läände toimub keerulisel viisil, läbi keerulise ringluse süsteemi. 
Vahekihilised, teineteisele vastassuunalised aatlandi ja levandi hoovused on näha Gibraltari ja 
Sitsiilia väinades. Keskmised kiirused ülemkihis on umbes 15 m/s ja keskkihis 5 m/s. Madalkihis
vesi liidub aeglaselt  põhjast lõuna. Tähtsaimat rolli  vee hüdroloogilise  struktuuri  kujunemisel  
erinevates  Vahemere basseinides mängib veevahetue iseloom väinades. Gibraltari väina 
sügavusest tingituna isoleerub  Vahemere  külma aatlandi vee juurdevool. Aatlandi vett hõlmab  
ülemkiht 150-180m, mille kiirus on 20-30 sm/s. Vahemere vaheveed liiguvad  väina merepõhja 
osas aeglaselt – 10-15 sm/s. Pinnahoovused moodustuvad Vahemere lääne- ja idaosas ning ringhoovused meredes vastupäeva
kulgedes (kiirus kuni 0.3, Gibraltari väinas kuni 1,25 m/s).  Sitsiilia väin on tähtis  veevahetusele lääne ja ida mere osade vahel, mille sügavus on vähem kui 
400-500 m ülevoolude peal. See jätab välja lääne ja keskbasseini süvavee vahetuse. Väina tsooni 
ülemkihis liigub aatlandi vesi itta ning madalkihis levandi vesi liigub läände. Ortanto väin seob 
Aadria ja Jooni merd. Sügavus on 780 m. Vee ümbervahetus kannab sesoonset erinevust. Talvel  
vesi liigub  Aadria merest, suvel Jooni merest põhja. Bosporus ja Dardanellid ning Marmara meri
seovad Vahemerd Musta merega. Väiksed sügavused väinades piiravad veevahetust Vahemere ja 
Musta mere vahel. Veevahetus väinades tekib vee erineva tiheduse tõttu, erineva veetaseme tõttu 
meredes ja sünoptiliste tingimuste tõttu. Musta mere vee juurdevool Vahemerre on kaks korda 
väiksem aatlandivee juurdevoolust. Seepärast omab aatlandi vesi suuremat  tähtsust.  Tõusud  peamiselt  poolpäeva, mitte suuremad kui  1 m, kuid mõnedes kohtades isegi 4 m. Kõige
suurem tõusuhoovused  on kitsades väinades. Kõige suuremat lainetust on märgatud  talvel (6-
8m ). 4. Vee iseloomustus Vahemere eraldatuse tõttu on vee pinnakihi temperatuur kõrge: veebruaris idaosas 16–17, 
põhjaosas (Lioni lahes ja Aadria mere põhjaosas) 10–12 °C, augustis vastavalt 26–30 ja 20–22 
°C. Madal Gibraltari väin takistab Atlandi ookeani põhjakihtide jaheda vee voolamist Vahemere, 
seetõttu on temperatuur Vahemere põhjas 12–13 °C. Seetõttu ei jäätu Vahemeri kunagi. Soojenenud, segatud ülemkihi sügavus suvel tsükloonilistes  ringlustes on 15-30 m , aga 
antitsüklonilistes suureneb 60-80 m.  Madalkihtides on hästi samasugune temperatuur- umbes 12,5-14°C. Vahemeri on üks soolasematest meredest.  Aurumine veepinnalt on suurem kui sademetena ja 
jõgede kaudu juurdevoolanud vee hulk, seepärast on soolsus suur. Aadria mere põhjaosas 36–37 
‰, Küprosest idas üle 39 ‰. Läbi Gibraltari väina voolab pinnal magedam ja kergem vesi  5


Vahemerre, sügavamal raskem ja soolasem Atlandi ookeani. Vahemere vesi on helesinine, 
läbipaistvus kuni 60 m. Soolsus veepinnal suureneb läänest itta, aga põhjaosas on soolsus suurem kui  lõunaosas. See on 
tingitud  levimisest  mööda  lõunarannikuid vähem soolased aatlandi veedest.  Levandi ja Egeuse meres on kõige kõrgem soolsus, mille põhjuseks on intensiivne  aurumine. 
Talvel on soolsus sama nagu suvel.  Sesoonsete muutuste suurus  veepinnal on umbes 1‰ . Talvel tuulte ja konvektsiooni  segamise 
tagajarjel  tekib  ühesugune soolane kiht. Madalkihtides soolsus peamiselt ei muutu ja jääb 
samaks 38.4-38,9 ‰ vahel.  Vahemere valgala pindala on üle 5 miljoni km2. See hõlmab Niiluse ja Liibüa rannikualade, 
millest kumbki on aktiivne osade drenaaž basseinis. Enamik veed, Niiluse kanalisatsioonis 
aurustub. Suured  jõed (Ebro, Rhone, Po ja Niiluse)on  tarnitud väga suurtes vesikondades. Hinnanguline keskmine aastane jõe sattumine  Vahemere jaoks viimastel aastatel on umbes 
10,000 m3 / s, kuiva hooaja kesksuvel ja  tippvoolu varakevadel. Reastatud vastavalt eelarve 
kinnitamisele, kümne suurimat  jõed on Rhone , Po , Drin - Bojana , Nile , Neretva , Ebro , kallas
, Adige , Seyhan ja Ceyhani . Need jõed moodustavad poole aasta keskmine sissevool – võta 
Rhone ja Po arvele langeb juba üks kolmandik sellest. Fosfor on kõige olulisem piiriv toitaine Vahemeres , millele järgneb lämmastik. Sissevoolav 
Atlandi vesi kannab toitaineid ,mis  on  vajalikud  fotosünteesiks , kuid üldiselt on see vesi  
madala toitaineite sisaldusega.0,05 kuni 0,20 mM ( pmol / L ) fosfaadi - fosfor, 1-4 mM eest , 
nitraatide ja ligi 1,2 mm silikaadi. Tihedus takistab alaosasissevoolava Atlandi vee seguneda 
ülaloleva veega. 5.Veemassid Vahemeres on 3 peamist veemassi. Atlandi, levandi ja madalkihtide veed . Aatlandi veemass  on olemas peaaegu kõikides mere osades, täites  ülemkihi paksusega 100-200 
m. Atlantilist vett iseloomustab   miinimum soolsus suvel, peamiselt asendub 50-75 m  
sügavuses ja  vastab termokliini kihile. Talvel sügavus suureneb suunal läänest itta kuni   10-
150m. Suvel temperatuur  läänebasseini on 13-17°C, idas – 17-19°C, talvel  12-15°C ja 16,9°C. 
Soolsus kasvab läänest itta alates 36,5-38,05 kuni 38,2-39,2‰ Levandi vaheveemass on olemas kõikides basseinides 200-700 m sügavusel ja seda iseloomustab
soolsuse maksimum. Ta tekib Levandi meres, kus suvel toimub intensiivne aurumine. Külmadel 
aegadel see kiht külmeneb ja   vertikaalse tsirkulatsiooni  protsessis langeb vahekihtidele. 
Tekkimise kohast ta liigub Gibraltari väina suunas. Vaheveemassi kiirus on madal ja tee 
läbimiseks kulub umbes 3 aastat. Vahevee temperatuur  langeb 15-16,6 kuni 12,5-13,9 , ja soolsus  alates 38,9-39,9 kuni 38,4-
38,7‰. Madalkihtide veemass tekib Vahemere  põhja rajoonides tänu talvisele külmenemisele ja 
intensiivse  konvektsiooni  segunemise arengule. Temperatuur  ulatub 12,7-13,2° ja soolsus  
38,4-38,7 ‰. 6


Tunduvalt isoleeritud Aadria meri eraldub omapärase hüdroloogilise struktuuriga. Tema põhjaosa
on aadria vett täis, mis on produktiks Jooni mere ja jõevoolu segunemisel. Suvel selle veemassi 
temperatuur  on 22-24 kraadi ja soolsus 32,2-38,4 ‰. Talvel  intensiivse külmenemise ja 
konvektsiooni arenemise toimel toimub  aadria madalkihivee tekkimine. Tema temperatuur 
varieerub 13,5-13,8 piires ja soolsus 38,6-38,8‰. Läbi Ortonto väina see vesi voolab Vahemere 
keskosa  madalkihtidesse  ja võtab osa madalavee tekkimisest. 6.Keskkond  Elustik on liigirikas (üle 400 kalaliigi, üks hülgeliik, merikilpkonnad, delfiinid, käsnad, korallid 
ja peajalgsed), kuid isendivaene, tähtsaimad püügikalad on sardiin, tuun, makrell, anšoovis, 
sardinell ja angerjas. Kuigi Vahemeri eristub oma vähese planktoni ja zooplanktoni arenguga. 
Fütoplanktoni arv ülemkihtides on 8-10 mg/m3 ja  sügavusel 1000-2000m on seda 10-20 korda 
vähem.  7.Keskkonnaprobleemid  Vahemeri on ka erinevatele taimedeliikidele koduks, kuid kahjuks umbes 50% põhjataimi on 
hukkunud Vahemeres intensiivse kalapüügi pärast ja nafta reostuse tõttu. Vahemeres on ka 
tähtsamad kaubateed, kuid kahjuks laevad reostavad samuti vett. Vahemeremaid külastavate 
turistide arv kasvab 2020. aastaks praeguselt 220 miljonilt 350 miljonini.  Kuigi turismil on oluline roll piirkonna majanduslikus arengus ja globaliseerumisprotsessi 
integreerimisel, avaldab see ka suurt survet loodusvaradele ja keskkonnale.  veevarude majandamine,   saastatus    jäätmed   rannikualade seisukorra halvenemine ja mulla erosioon,   maa küllastumine.   Lisaks suureneb järjest surve ökosüsteemidele:  vee-ja elektritarbimine ületab sageli tootmis- ja tarnevõimet,   tahkete jäätmete kogumine ja käitlemine on ebapiisav  linnastumine, ehitus rannikualadel ja loodusliku maastiku ümberkujundamine avaldavad 
tõsist mõju Vahemere piirkonna bioloogilisele mitmekesisusele.  Nendele probleemidele lisandub mulla sooldumine rannikualadel, eelkõige Itaalias, 
samas kui intensiivne põllumajandustootmine annab panuse mulla erosiooni 
kiirenemisse.  Euroopa Keskkonnaameti (EEA) hinnangul põhjustas turism 2000. aastal 7 % Vahemere 
kogureostusest. Türgis  puudub veepuhastus ligikaudu 90 % tehastest ja 80 
%turismirajatistest.Puhastatakse vaid 20 % kodumajapidamiste reoveest ja käideldakse vaid 6 % 
tahketest jäätmetest aastas (WWF Türgi, 2002). Itaalias lastakse täiesti töötlemata Vahemerre 80 
protsenti 120 peamise rannikulinna reoveest. Veelgi enam, Vahemeri moodustab 0,7 % 
ülemaailmsest veepinnast, kuid sellele saab osaks 17 % merede ülemaailmsest naftareostusest. 
Igal aastal lastakse laevandustegevuse käigus merre hinnanguliselt 100 000 kuni 150 000 tonni 
toornaftat.Arvestades merevee aeglast uuenemist Vahemeres (ligikaudu 80 aastat), on reovee 
puhastamine esmatähtis, eriti kuna Vahemerd kasutatakse ka kalandustegevuseks ja  7


vesiviljelemiseks (mõlemad on iseenesest ka reostuse allikad) ning kuna paljud turistid käivad 
selles vees ujumas.  Kalapüük on oluline küsimus Vahemere regioonis. Kuigi see paneb vaid suhteliselt väike kogus, 
mis on turul, võrreldes nõudlusega, see on oluline tööhõive allikas ning oluline osa Vahemere 
kultuurilist identiteeti. See moodustab 420,000 töökohti, 280,000, millest on kaluritele ja 
keskmised hinnad maandunud toota on palju suuremad kui maailmaturu hinnad. Vahemere kruiisid on iseenesest tõsiste ökoloogiliste probleemide, sealhulgas vee- ja 
rannikualadereostuse ning merepõhja hävimise allikas. Üks kruiisilaev tekitab aastas ligikaudu 
50 tonni tahkeid jäätmeid, 7,5 miljonit liitrit vedeljäätmeid, 800 000 liitrit sanitaarseadmetest 
tulenevat ning 130000 liitrit toitlustusteenustest tulenevat reovett.  8


Kokkuvõtte  Selles referaadis ma vaatlesin  Vahemere tänapäeva struktuuri  ja  seisundit ning 
tähtsust inimkonnale. Kuid merel on pikk ajalooline lugu. Selgub, et ökoloogiline 
seisund on normi lähedal, kuigi võiks olla paremini. Loodan , et  ta jääb samaks 
või pareneb. Vahemeri omab suurt tähtsust kaubanduses ja turismis. Vahemeri on 
üks põnev regioon. Just selle võrratu mere kallastel on defineerunud meie ajalugu, 
siin on paika pandud tänase kultuuri väärtushinnangud ja vastuolud. 9


Kasutatud allikad 1.Б.С. Залогин, А.Н. Косарев "Моря" 1999 г. 2.G. Blond. Vahemeri.   3.Введение в геоэкологию , Прозоров Л.Л. , Экзарьян В.Н.  4. http://cor.europa.eu/en/activities/arlem/activities/meetings/Documents/sudev-report2012- tourism-et.pdf 5.  http://earth06.narod.ru/a_okean/6-2.html 6.  http://www.nature.com/nature/journal/v462/n7274/full/nature08555.htm    l  7. https://www.youtube.com/watch?v=-hJmjoowwGU 8. http://www.grida.no/publications/soemediterranean/ 10