Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suur rahvaste ränne (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Suur rahvasterändamine sai
alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega. Hunnid , kes on pärit Hiina
ja Mongoloolia aladelt , lükkasid liikvele Rooma piirialadel elanu
germaani hõimud ( idagoodid , läänegoodid, vandaalid , frangid ,
svealased, saksid , anglid , götalased, langobardid ). Need hõimud
tungisid Lääne- Rooma aladele . Peale selle langemist rajasid sinna
oma riigid.
Hunnid olid kirjaoskamatud,
nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on
pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände,
klimaatiliste muutuste tõttu.
Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende
vallutustaktikas. Hunnid olid osavad vibukütid ja ratsutajad, nad
kasutasid sadulat, jalaseid ja erilisi hobuseid
Germaanlased
kujunesid välja noorema kiviaja lõpus läände tun­ginud
megaliitkultuuri, lehterpeekrite ja nöörke-raamika- e venekirveste
kultuuri esindajaist. Elasid nad
Lõuna Skandinaavias, Taanis ja Schleswi-gis. Esimesena on germaanlasi maininud Poseidonios u 90 eRr.
Põhjagermaanlased moodustusid
Skandi­naaviasse jäänud hõimudest. Põhjagermaanlastele
lähedased idagermaanlased
rändasid
Skandinaaviast Elbest ida poo­le

Vasakule Paremale
Suur rahvaste ränne #1 Suur rahvaste ränne #2 Suur rahvaste ränne #3 Suur rahvaste ränne #4 Suur rahvaste ränne #5 Suur rahvaste ränne #6 Suur rahvaste ränne #7 Suur rahvaste ränne #8 Suur rahvaste ränne #9 Suur rahvaste ränne #10 Suur rahvaste ränne #11
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 123 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kriksu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne-

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Keskaeg Euroopas

olemast. Aasta 476 näiteks pidas keskaja alguseks eelpool juba mainitud Itaalia humanist ja ajaloolane Leobardo Bruni. Kuid on veel ka teise daatumeid. Näiteks peetakse keskaja alguseks aastat 313, kui ristiusk Rooma riigi lubati, aastat 330 (Rooma impeeriumi pealinn viidi Konstantinoopolisse) ja aastat 375, kui Aasiast tungisid Euroopasse hunnid ja ajendasid sellega suure rahvasterände. Keskaja lõpp on erinevate rahvaste ajaloos erinev. Hispaaniakeelses maailmas peetakse keskaja lõpuks aastat 1492 (lõppes rekonkista /Hispaania tagasivallutamine islamiusulistelt/ ja Kolumbus jõudis Ameerikasse). Sakslased peavad keskaja lõpuks reformatsiooni algust, so aastat 1517. Sageli on ajalookirjanduses peetud keskaja lõpuks aastat 1453 ­ siis langes Konstantinoopol moslemite kätte ja Bütsantsi (endine Ida-Rooma) keisririik lakkas olemast.

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Suur rahvasterändamine ja selle tagajärjed

kokkupuutuvad barbarid,kelle seast tõusid esile keldid ja germaanlased. Keldid asustasid Põhja-Itaaliat, Galliat, Hispaaniat,Britanniat ja Iirimaad. Germaanlaste põlisteks valdusteks oli Reini, Visla, Doonau ja Põhja- ning Läänemere vahele jääv maa-ala. Impeeriumi sisevastuolude tõttu jäid piirikaitsesse lüngad, seda olukorda kasutas barbarite hõimuliit,keda olid liikvele lükanud demograafilised ja klimaatilised tegurid. 3. ­ 4. sajandil algas Aasia sisealadelt Suur rahvasterändamine Euroopasse, mis põhjustas paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise. Seni Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased tulid nüüd hunnidest aetuna tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile. Rooma riigil ei jäänud muud üle, kui sellega leppida. Vallutuse edu põhjused olid suurel määral Rooma riigi sisesed. Juba pikka aega oli Rooma imbunud kindlustatud piirivööndi taguste barbarihõimude mõjusid. Paljud nende liikmed elasi kas

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

4. Välisvaenlased a. 7. ­ 11. saj. Bulgaaria riik: · Bütsantsi alaline vaenlane peale Slaavlaste sissetungi Balkanile. b. 7. ­ 9. saj. araablased: · Vallutasid Süüria, Palestiina, P.-Aafrika ja Hispaania alad. · V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli. c. 9. ­ 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: · korraldasid ühiseid sõjaretki. d. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: · 1054. a. suur kirikulõhe. · 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. e. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: · 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. 5. Bütsantsi kultuur a. Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: · Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. · Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. b

Ajalugu
thumbnail
3
odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

Tavaliselt ei asunud need vahetult haudade juures, vaid teede ääres möödujatele lugemiseks. Mälestuskivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kusagil kaugemal sõjaretkel. Saaga ­ Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid. Suuliselt edasikantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis." Vanem Edda" Milano edikt ­ Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur aastal 313. Katedraal ­ piiskopikirik. ( jutlustamistool ­ kateeder) Toomkapiitel ­ Kanoonikutest moodustunud piirkopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Sakrament ­ rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ja mis peavad usklikele edasi andma jumala armu. Missa ­ Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks. ( Missa ­ lähetatud, saadetud) Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus. Diocletianus ­ Rooma keiser

Ajalugu
thumbnail
4
doc

VARAKESKAEG. EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE.

VARAKESKAEG. EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE. Kontrolltöö nr 1. Mis on keskaeg. (Sissejuhatus lk 71-73; Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond. Lk 80-83, Peatükk 11). Suur rahvasterändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsimajäämine. Hunnid. (Konspekt). 15 ja 16. Ida-Rooma riik ehk Bütsants 395-1453. 10 ja 12. Frangi riigi kujunemine. Frangi riik karolingide ajal.. (Lk 74-79 ja 90-91) 1) Missuguseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja milliseid sündmusi peetakse keskaja lõpuks? ­ Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma langemist, Marcus Aureliuse surma või aastat, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,või Ida-

Ajalugu
thumbnail
23
doc

Euroopa kesk- ja varauusaeg konspekt

o Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu (11-13 saj) o Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemia elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi ( 14-15 saj) KRONOLOOGIA o 486. a- frangid vallutasid Chlodovech 'i juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. o 529. a- Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri. o 590-604. a- paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavstide autoriteeti lääne-Euroopas. o 732. a- Frangi majordoomus Karl Martell võitis Gallias Poitiers lahingus araablasi. o 756. a-Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. o 793. a- normannid (viikingid) rüüstasid Lindisfarne 'i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövretked Lääne- Euroopas. o 800

Ajalugu
thumbnail
3
doc

keskaeg

1.Keskaeg Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud.

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun