VESI JA VEEPROBLEEMID MAAILMAS VEEKAITSE (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Fariza Imanova
MK13 -TE2
VESI JA VEEPROBLEEMID MAAILMAS
VEEKAITSE
Referaat
Juhendaja : Heikki Eskusson
Tallinn 2014

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.VESI 4
1.1.VEE ÜLDISELOOMUSTUS 4
1.2. VEE FUNKTSIOONID ORGANISMIS 4
1.3.EESTI JOOGIVESI 4
2.VEEPROBLEEMID MAAILMAS 6
2.1. PUHAS VESI – SUUR VÄLJAKUTSE TULEVIKUS 6
2.2. PÕLDUDE NIISUTAMINE ON PROBLEEMIKS 6
2.3. KONTROLL VEE ÜLE 6
2.4. SAASTUNUD VESI 7
2.5. FAKTID 8
3. VEEKAITSE 9
3.1. VEEKOGUDE LÄHEDUSES LIIKUMINE 9
3.2. VEESÕIDUKI KASUTAMINE 9
3.3. JOOGIVESI 9
3.4. VEESEISUNDI HINDAMINE 10
 KOKKUVÕTTE 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11

SISSEJUHATUS

Selles referaadis räägin veest ja sellega seonduvast probleemidest maailmas. Kõik me teame, et inimene suudab ilma toiduta vastu pidada nädal aega,aga ilma veeta ca 3 päeva. Vesi on tähtis osa meie organismist. Paljudel pole võimalust puhast vett tarbida ja see on põhiline probleem maailmas, millele otsitakse juba pikemat aega lahendust .
Iga päev leiutatakse uusi asju, mis aitab vett puhastada ja samuti kehtestatakse seadusi, mis kaitsevad meid ja vett mida tarbime.

VESI

VEE ÜLDISELOOMUSTUS

Vesi on kõige levinum vesiniku ühend. Ta hõlmab maakera pindalast ligi 3/4. Enamjaolt on see palju lahustunuid aineid sisaldav merevesi .
Puhas vesi on värvuseta, maitseta ja lõhnata vedelik.Vesi külmub (tahkub) 0°C ja  keeb 100°C. Vesi on ainus aine maailmas, mida leidub üheaegselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises.
Et vesi on hea lahusti, siis lahustab ta kokkupuutumisel teisi aineid.

VEE FUNKTSIOONID ORGANISMIS

Inimkeha massist moodustab vesi ligi 2/3.Seega täiskasvanu kehas on 40-50 liitrit vett.Kuna meestel on lihaskoe mass suurem ja veerikkam, siis on meeste organismis rohkem vett -65%, naistel -55%. Aastatega vee sisaldus organismis väheneb.
 Vesi jaotub organismis ebaühtlaselt. Veerikkamad on bioloogilised vedelikud, nagu maomahl. sülg, veri , uriin jt.Kõige veevaesem on hambavaap. Oluline osa organismi üldises veesisalduses on rasvkoel. Mida rohkem on rasvkudet , seda vähem on organismis vett.
Vesi täidab organismis mitmeid olulisi funktsioone:

• on universaalne lahusti, mis aitab toitainete transportimist ja omastamist ning ainevahetust;
  
• loob tingimused eluprotsesside normaalseks kulgemiseks, aitab säilitada hapete-aluste tasakaalu, keskkonna pH jms;
  
• osaleb ensümaatilistes reaktsioonides ja aitab moodustada uusi kehaomaseid aineid
  

Vee defitsiit organismis tekib puuduliku juurdetuleku või suurenenud eritumisel (nt. tugev higistamine ), samuti haigusliku seisundi puhul. Tervise seisukohalt on vajalik organismi veebilansi tasakaal, selle rikkumine kutsub esile häired organismi toimimises.

EESTI JOOGIVESI

Eestis tehakse joogivett pinnaveest vaid Tallinnas (Ülemiste järv) ja Narvas (Narva jõgi). Mujal saadakse seda põhjaveest.Protsentuaalne jagunemine on 15% ja 85%.
Pinnavee puhastamine on tehnoloogiliselt keeruline. Niisugusesse vette ei tohi doseerida  kloori, nagu on seda Tallinnas alates 1927.aastast tehtud. Tol ajal ei teatud, et sel viisil tekivad vette organismi kahjustavad kantserogeensed (vähkitekitavad) ühendid. Sellele jõuti jälile alles seitsmekümnendate teisel poolel Rootsis ja Ameerikas. Tallinnas sai see probleem likvideeritud 1997.aasta novembris osooni kasutuselevõtuga.
Põhjavesi on Eestis piirkonniti väga erinevate omadustega. Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit. Mõnes paigas esineb ülemäära mineraalsooli, kloriide ja sulfaate . Põhjavesi Eestis, ka Ülemiste järve vesi, on üldiselt kare. Seda põhjustab lubjakivi.
Eesti veed on tavaliselt happelised. Väidetakse, et aluseline vesi, mille pH on üle 7, on organismile parem, see aeglustavat rakkude vananemist . Teatud soovituste kohaselt võiks see olla 8-9 (näiteks Ülemistes on pH 7,2-7,3). Rakud omastavad seda paremini.
Kui pH on juba 9, tekib veele seebi maitse.
Eesti põhjarannikul on kohati probleemiks vee  radioaktiivsus . Tehnoloogiad radionukliidide eraldamiseks põhjaveest on maailmas siiski olemas. Sealhulgas ka Eestis välja töötatud suhteliselt lihtne ja odav firma OÜ Water Technology Partners poolt patenteeritud tehnoloogia . 

VEEPROBLEEMID MAAILMAS

2.1. PUHAS VESI – SUUR VÄLJAKUTSE TULEVIKUS

Kuigi maakera pindalast on üle 70 protsendi vee all, sobib sellest vaid 2,5 protsenti inimesele kasutamiseks. Suurem osa mageveest on poolustele ja Gröönimaale kogunenud jää ja lumena. Vaid 0,01% kogu maakeral kasutuses olevast veest uueneb, kuid piiratud veevarusid peab jätkuma ka taimedele ja loomadele. Tööstus, põllumajandus ning kolmanda maailma mittetõhusalt toimiv kanalisatsioonivesi saastavad veesüsteeme ja põhjavett.
Mageda vee kättesaadavust halvendab ka kasvuhooneefekti poolt põhjustatav kõrbestumine ning tulvaveed. Veele juurdepääsu takistavad ka relvastatud konfliktid. Arvatakse, et hinnanguliselt puudub ligi 3 miljardil inimesel 2015. aastal ligipääs joogikõlblikule veele veevarude kahanemise või reostunud vee tõttu.
Kuidas tulevikus lahendada veega seotud probleeme, pidades silmas nii rahvastiku juurdekasvu kui ka veevarude vähenemist? See küsimus muutub tulevikus üheks suuremaks väljakutseks kogu inimkonnale. Probleemile on püütud lahendusi leida, kuid enamik neist pole piisavalt efektiivsed või tekitavad juurde uusi probleeme.
Näiteks on Hiinas hiiglaslikud tammide ehitamise projektid muutnud Kollase jõe alamjooksu vaid väikeseks ojaks. Kaevude süvendamise tagajärjel on suurenenud nende kaevude arseenisisaldus sellise määrani, mis on nii inimestele kui ka loomadele eluohtlik. Paraku ei taastu põhjavesi piisavalt kiiresti.
Näiteks langeb põhjaveetase USA-s, Hiinas ja Indias pidevalt, sest nendes riikides kulutatakse põhjavett kiiremini kui see taastuda jõuab. Vett vajatakse ka toiduainete tootmisel 70 protsenti kogu maailma mageveevarudest kulub põllumaade niisutamiseks, näiteks ühe kilogrammi nisu tootmiseks vajatakse umbes tuhat liitrit vett.

2.2. PÕLDUDE NIISUTAMINE ON PROBLEEMIKS

UNESCO (Ühinenud Rahvaste Hariduse,Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon ) on uurinud 180 riiki ja piirkonda ning leidnud, et viiendik neist kasutab üle 40 protsendi uuenevatest veevarudest just kastmiseks. Samas on põllumajanduses vee kasutamine hädavajalik selleks, et rahuldada kasvava elanikkonna toiduvajadust.
Üheks võimaluseks veeprobleemi lahendamisele kaasa aidata on vett säästlikult tarbida.
Piisab sellestki, kui igaüks korrigeerib oma veekasutamisharjumusi, näiteks ei lase veel kraanist niisama joosta . Vett saab ka taaskasutada, näiteks kogutakse pesemisvesi kokku ja kasutatakse seda aias. Eestis, puhta vee paradiisis , ei osata veega seotud probleeme näha.
Eestis on isegi tualetipoti loputusvesi seesama puhas torustikuvesi, mida me joome. Lääneriikides kulutab WCs ühe korra vee tõmbamine sama koguse vett, mis arengumaade elanikel on kasutada kogu päeva jooksul pesemiseks, koristamiseks, söögitegemiseks ja joomiseks . Veepuudus on levinud ka osadesse lääneriikidesse, kuid seal on palju rohkem ressursse ja tehnoloogiat probleemi parandamiseks kui vaestes riikides.

2.3. KONTROLL VEE ÜLE

Puhta vee allikate vähenemisel suureneb konkurents olemasolevate veevarude üle. Vee omamine on muutunud oluliseks mõjutusvahendiks. Kahekümne aasta pärast elab hinnanguliselt kaks kolmandikku maailma rahvastikust riikides, mis kannatavad suhteliselt suure veepuuduse all. Kui olukorda globaalse koostöö abil ei suudeta parandata, võib tugev konkurents üha sagedamini vägivaldsete konfliktideni viia. Riikide omavahelised suhted pingestuvad, kui jõe alamjooksul paiknev riik ülemjooksul läbiviidavate suurte projektide tõttu enda kasutusse endisest vähem magedat vett saab.
Vesi on kogu inimkonna ajaloo vältel konfliktide põhjuseks või vahendiks olnud. Näiteks kahjustasid liitlased Pärsia lahe sõjas 1991. aastal Iraagi pealinna Bagdadi veevõrgustikku ja peatasid veepuhastussüsteemid kogu riigis, mille tagajärjel laste suremus Iraagis kahekordistus. Kaks aastat hiljem mürgitas ja takistas Saddam Hussein opositsiooni vaigistamiseks vee tulekut riigi lõunapoolsetest osadest. Veeallikate likvideerimine on jätkunud ka peale 2003. aastat, mil USA vallutas Iraagi. Rahvusvahelise kohtuni on välja jõudnud Namiibia, Botswana ja Sambia vaheline vaidlus veevarude kontrollimise üle Sambesi / Chobe jõel.
Vee puudumisest tulenevaid konflikte on esinenud muuhulgas Angoolas, Somaalias, Makedoonias, Hiinas, Pakistanis ja Indias.
• Näiteks 2004. aastal tapeti Somaalias vähemalt 50 inimest ja paljud said haavata kahe klanni vahelistes kokkpõrgetes, põhjuseks oli õigus karjamaadele ja kaevudele.
• 1998. aastal võitlesid Angoola valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Kuene jõel asuva Gove tammi haldamise pärast.
• Hiina maapiirkonnas Henani provintsis võitlesid põllupidajad 1999. aastal väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse. Kokkupõrgete tulemusel sai surma ligi 100 külaelanikku ja materiaalsed kahjud tõusid miljoni dollarini.
Veevarude kontrollimise eest ei võidelda alati relvadega. Raha abil on lihtne vett ja selle kasutamise õigusi osta. Näiteks Boliivias on El Alto linna elanikud meelt avaldanud vee- ja kanalisatsioonihoolduse privatiseerimise vastu, mille tagajärjel on meeleavaldajate sõnul umbes 80 000 peret ilma veeta jäänud. Boliivia valitsus soovib, et prantsuse Suez Lyonnaise de Eaux-nimelise kompanii omanduses olev ettevõte Aquas del Illimani vee- ja kanalisatsioonihoolduse vähehaaval neile loovutaks, kuid ettevõte hoiab oma tegevusloast kinni.
Maailmapank on vaeste linnade veehoolduse privatiseerimist ja samuti ka Aquas del Illimani toetanud. Konflikti lahenduseks pakutakse ühiskonna osalemist veehoolduses ja ettevõtete osalemist kulutustes näiteks Boliivia riigile kõrgemate kompensatsioonide maksmise teel. ÜRO eelmine peasekretär Kofi Annan rõhutas, et veeprobleemid ei pea alati konfliktidega lõppema – veeprobleeme aitab tõhusalt lahendada koostöö.
Kaks kolmandikku maailma suurtest jõgedest voolab läbi mitme riigi ja üle 300 jõe läheb üle riikide piiride. Need, kellel on teadmisi kunstliku niisutuse või üle kallaste ajavate jõgedega piirkondade hooldamise kohta, võivad oma teadmisi ja tehnoloogiat selle vajajatele jagada. Rahvusvahelised teaduslikud uurijaterühmad töötavadki koos, et veevarudele suunatud ohtusid hinnata ning põllumajanduses vee kasutamist tõhustada.
Näiteks Nõukogude Liidu endise presidendi Mihhail Gorbatšovi poolt loodud organisatsioon Green Cross püüab veega seonduvaid konflikte takistada mõnedes piirkondades teavitust tehes ning piirkondlikku koostööd edendades. Praegusel hetkel keskendutakse veepuudusele Lähis-Idas ja tammikonflikti lahendamisele Argentiinas ja Paraguais.

2.4. SAASTUNUD VESI

Saastunud vesi on sõdadest suurem tapja. Igal aastal sureb maailmas kümme korda rohkem inimesi saastatud vee poolt põhjustatud haigustesse kui sõdade tagajärjel. Peaaegu pooled maakera inimestest elavad ilma WC ja kanalisatsiooni ehk korralike sanitaartingimusteta. Saastunud veest tuleneb koguni 80 protsenti haigustest, mis on levinud eriti arengumaades. Lisaks otsestele terviseriskidele põhjustab puhta vee puudus probleeme ka kaudselt : miljonite naiste ja tüdrukute aeg kulub pikkadele veetoomisreisidele, mistõttu ei jää neil aega näiteks kooliskäimiseks või töötegemiseks.
Aafrikas ja Aasias peavad naised vee toomiseks päevas keskmiselt kuus kilomeetrit maha käima. Rasked käiguretked nõrgendavad ka naiste tervist; eriti just rasedate naiste jaoks on raskete veekanistrite kandmine eluohtlik. Tüdrukute kooliminekut takistab koolides spetsiaalsete sanitaarruumide puudumine. The Forum of African Women märkis, et üle poole tüdrukutest, kes põhikooli pooleli jätsid, tegid seda hügieenisidemete, eraldi tualettruumide ja vee puudumise tõttu.
Arengumaades kasutavad inimesed päevas vaid 10 liitrit vett. ÜRO soovituse järgi on igal inimesel õigus vähemalt 20 liitrile veele ning vesi ei tohiks olla kaugemal kui 15-minutilise jalgsikäigu teekonna kaugusel.
Saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla viieaastaste laste kõige sagedasemateks surmapõhjusteks. Reostunud vee tõttu sureb UNICEFi info kohaselt iga päev 5000 last.
Kõhulahtisusega seonduvad haigused on eriti ohtlikud just alatoitumuse all kannatavate laste jaoks, kelle organismi vastupanuvõime on niigi nõrk. Tegelikkuses saaks saastunud vee tõttu tulenevaid tervishoiukulusid ja humanitaarkatastroofe ära hoida väga lihtsate ja odavate vahendite abil.
Umbes poole maailma haiglakohtadest täidavad veeprobleemidest põhjustatud haiguste all kannatavad patsiendid, kuid ainuüksi käte vee ja seebiga pesemine aitaks vähendada kõhulahtisuse tõttu surevate inimeste arvu tervelt kolmandiku võrra. Pakistanis Karachis läbi viidud uurimus näitab, et piirkondades, kus sanitaarteenuste tase on madal ja teadmised hügieeni kohta ebapiisavad, kasutab rahvastik ravimitele kuus korda suurema summa kui elanikkond, kelle kasutuses on kõrgetasemelised sanitaartingimused. Hoolimata sellest, et kopsupõletik, düsenteeria, tuberkuloos ja malaaria moodustavad tervelt viiendiku kogu maailma haigustest, keskendub vaid 1% meditsiinilistest teadusuuringutest nende haiguste uurimisele.
Arvukad abiorganisatsioonid ja teised arengukoostöö osapooled on aastakümnete jooksul arengumaades kaevude, veetorustike ja kuivkäimlate ehitamise ning hügieenialaste teadmiste jagamise teel vee- ja sanitaartingimusi parandanud. Tänu sellele on arengumaades viimase viieteistkümne aasta jooksul paranenud miljardi inimese juurdepääs puhtale veele.

2.5. FAKTID

 780 miljonil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele. 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused ning igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse.
 Vee kasutamine on viimase aastasaja jooksul kuuekordistunud, mis on üle kahe korra rohkem kui rahvastiku juurdekasv samal ajajärgul.
 Lääne-Aasias, Põhja-Aafrikas, Hiinas, Indias, Venemaal ja USAs kasutatakse palju rohkem vett kui seda juurde tekib.
 Hinnanguliselt kannatab üle 250 miljoni inimese igal aastal saastunud vee poolt põhjustatud haiguste tõttu.
  Inimene püsib ilma veeta elus vaid mõne päeva.
 Arengumaades kasutavad inimesed päevas keskmiselt 10 liitrit vett.
 Veevarude raiskamist tuleb takistada eelkõige suurtes linnades, kus läheb raisku koguni üle 40% veest.
 Maakera mageda vee varudest vaid napp protsent on inimestele kasutuskõlbulik. Enamus veest on merevesi, jää ja lumi.
 Umbes 70 protsenti saadaolevatest veevarudest kulub kastmiseks.
 Ühe inimese igapäevase toidu tootmiseks kulub umbes 2000-5000 liitrit vett.
 2025. aastaks elab kaks kolmandikku maailma elanikes piirkondades, kus veega varustamisele tuleb pöörata suurt tähelepanu.
 Arengumaades juhitakse 90 protsenti reovetest ilma eelneva puhastamiseta veekogudesse .
 Suurim põhjus kõhulahtisusega seotud haiguste levimises on reostunud vesi, halvad kanalisatsioonitingimused ja hügieen. Suurim osa kõhulahtisusse surnutest on alla 5-aastased lapsed. Korralikud käimlad võiksid vähendada laste suremust kõhulahtisusse enam kui 30 protsenti. Hiinas, Indias ja Indoneesias sureb kõhulahtisusse rohkem inimesi kui AIDSi.
 Üks ÜRO aastatuhande arengueesmärkidest on see, et 2015. aastaks oleks ilma puhta vee ja kanalisatsioonita olevate maakeral elavate inimeste hulk poole võrra vähenenud, võrreldes 1990. aastaga. Puhta vee aastatuhande arengueesmärk on juba saavutatud. Hetkel saab 89 protsenti maakera rahvastikust puhast vett, 1990. aastal oli see 76 protsenti. Näiteks Saharast lõuna pool olevas Aafrikas on puhas vesi siiski vaid 61 protsendil elanikest.
 Praegusel hetkel on umbes 63 protsendil maailma elanikest korras kanalisatsioon või kasutatakse käimlat. Arengumaades on vastav protsent 56, arenenud riikides 95.

3. VEEKAITSE

Veekaitse peamine eesmärk on tagada vee säästev kasutamine ja vee hea seisund. Seadusega piiratakse vee kaitsmiseks paljusid tegevusi. Näiteks tuleb reostunud vett enne veekogusse juhtimist puhastada, veekogude läheduses ei tohi kasutada taimekaitsevahendeid, sõnnikut ei tohi laotada külmunud pinnasele , väetisi võib kasutada piiratud kogustes hektari kohta jms. Need piirangud on toodud veeseaduses.
Vee ja veekogu kasutamine toimub kas avaliku kasutamisena või erikasutusena. 

• Avalik kasutamine on näiteks suplemine, veesport, kalastamine (siis peab jälgima kalapüügiga seonduvaid seadusi) ja see on tasuta. 
  
• Erikasutuse korral on vajalik vee erikasutusluba , mille eest tuleb maksta tasu. 
  

Erikasutusloaga lubatakse saasteainete pinnasesse või vette juhtimine või näiteks veekogudest veevõtmine. Veekogule või vee seisundile tekitatud kahju hüvitamiseks tulebki maksta tasu. Lubasid väljastab keskkonnaamet .

3.1. VEEKOGUDE LÄHEDUSES LIIKUMINE

Vee ja inimeste ohutuse tagamiseks on igal veekogul kallasrada, mida mööda peab olema võimalik liikuda . Kallasrada on kõikidel avalikel ja avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogudel 4-10 meetrit. 
Avalikud veekogud kuuluvad riigile. Need on sisemeri , territoriaalmeri, piiriveekogud, Võrtsjärv, Mullutu laht, Suurlaht , Emajõgi, Narva jõgi, Nasva jõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani, Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni.  Ülejäänud veekogud võivad olla eraomandis. Lisaks saab Vabariigi Valitsus korraldusega kehtestada, millised on avalikult kasutatavad veekogud.

3.2. VEESÕIDUKI KASUTAMINE

Veesõidukiga sõitmisel tuleb eelnevalt täpsustada, kas maavanem on oma korraldusega veekogul keelanud või piiranud veesõidukite kasutamist. Samuti on oluline enne veesõidukiga sõitma hakkamist välja selgitada, kas veekogu, kus sõita tahetakse, jääb mõne kaitseala piiresse. Juhul, kui veekogu jääb kaitsealasse, tuleb arvestada nõuetega, mis võivad keelata veesõidukite liikumise või seda piirata. Veesõidukiga sõitja ei tohi rikkuda maaomanike ja teiste veekogu ja vee kasutajate õigusi ning peab kaitsma vee- elustikku . 

3.3. JOOGIVESI

Joogivett saadakse looduslikest veekogudest, Tallinnas ja Narvas peamiselt pinnaveest, mujal Eestis põhjaveest. Joogivee kvaliteedi tagamiseks ja joogiveeallikate kaitseks on veevõtukohtade ümber moodustatud veehaarde sanitaarkaitsealad. Sanitaarkaitsealadel piiratakse tegevusi, et vältida reostuse tekkimise ohtu. Joogivee kvaliteedi jälgimist korraldab terviseamet.

3.4. VEESEISUNDI HINDAMINE

Looduses olev vesi (jõed, järved, rannikuvesi, põhjavesi) peab olema looduslikult puhas ja inimtegevuse poolt rikkumata. Selle tagamiseks hinnatakse vete olukorda igal aastal rohkem kui 750 veekogu, veekogu osa ja põhjavee kohta. Hinnangute tulemusi ajakohastatakse ja avaldatakse igal aastal keskkonnaagentuuri veebilehel. 
Veekvaliteedi uuringuid teevad laborid . Veeproovivõtja, kes peab olema atesteeritud, tuleb ise kohapeale proove võtma. Kõik laborid, kes uuringuid teevad, peavad olema akrediteeritud, et tulemused oleks usaldusväärsed. Kui soovite tellida veeanalüüse laboritest, saate infot näiteks OÜ Keskkonnauuringute Keskus laborist.
Laborite akrediteerimist ja veeproovivõtjate atesteerimist korraldab  keskkonnaministeerium . 

 KOKKUVÕTTE

Minu arust maailma veeprobleemidele ei leiata lähiajal lahendusi, kuigi nad pürgivad sellepoole. Referaadi koostamise käigus sain nii palju uut informatsiooni selle kohta kuidas inimesed, kel on puhast vett raiskavad seda igapäevaselt suurtest kogustest. Ma arvan, et paljudel inimestel pole aimugi mitu tuhat inimest kaotavad elu sest neil pole puhast vett. Lapsi peaks juba väikesest east peale kasvatama säästma vett. Kui nad seda selgeks saavad äkki on võimalik säästa nii palju , et tuleviku inimesed saaksid ka puhast vett tarbida. Tulevik ei paista hetkel väga ere sündimata lastele sest paljud ennustavad, et puhast vett ei jätku kõigile.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/vesi/ ( 05.02.2014 )
2. https://www.eesti.ee/est/teemad/keskkond_loodus/keskkonnakaitse/veekaitse ( 08.02.2014 )