MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Anette Leis MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE Referaat TABB22 Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2018


SISUKORD SISSEJUHATUS  Suurem   osa   kaubatranspordist   toimub   just   merel.   Meretransport   on   võrdlemisi   odavam,   kui teised   transpordiliigid,   korraga   saab   transportida   suuremates   kogustes   ning   ka   erinevaid kaubaartikleid.   Lisaks   ei   maksa   ka   mereteede   ehitamine,   kulutusi   tuleb   teha   aga   sadamate ehitusel, nende hooldamisel ning akvatooriumite süvendamisel.  2


Läänemerel toimub 15% kogu kaubaliikumisest, mis teeb sellest ühe aktiivseima mereruumi maailmas.   Igal   ajahetkel   viibib   seal   umbes   2000   laeva,   mis   näitab,   et   meretransport   on Läänemereäärsete riikide jaoks ülimalt oluline.  Antud referaat annab ülevaate Läänemerest, seal toimuvast laevaliiklusest ning samuti ka Eesti sadamatest. Esimeses peatükis saab ülevaate Läänemerest, kirjeldatakse täpsemalt seal toimuvat laevaliiklust ning   merevedu.   Lisaks   on   toodud   näiteid   erinevatest   sadamatest   ning   nende   funktsioonidest Läänemerel.  Teine   peatükk   võtab   kokku   kõik   tähtsa   Eesti   sadamate   kohta.   Annab   ülevaate   suurimatest sadamatest ning nende tähtsusest nii Eestis kui ka Läänemerel.  1. MEREVEOD LÄÄNEMEREL 1.1 Läänemere tutvustus Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mille pindala on 365 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 420 000 km2. Põhjaosas on merepõhi ja rannik peamiselt kivine, samas lõuna ja kaguosas domineerivad liivad ja kruus. Kogu meri on madal, keskmise sügavusega 52 meetrit. Sügavaimaks kohaks on mõõdetud Gotlandi lähedal asuv Landsorti süvik (459 meetrit). 3


Joonis 1. Läänemeri Merd piiritleb 9 riiki, milleks on Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Põhjamerega on Läänemeri ühenduses Taani väinade kaudu. Veevahetus Läänemerel on suuresti piiratud väinade tõttu, mille tulemusena jäävad kõik saasteained merre väga pikaks ajaks. Läänemeri on suhteliselt noor veekogu, selle kujunemist on mõjutanud kliimamuutused ja mandrijää.   Mere   suurimad   lahed   on   Botnia   laht   ehk   Põhjalaht,   Soome   laht   ja   Liivi   laht. Suurimateks saarteks on Sjælland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland, Lolland, Hiiumaa ja Rügen. Läänemere pindalast võib keskmiselt jäätuda kuni 45%. Enamasti on talvel jääga kaetud. Botnia, Soome ja Liivi lahed ning Väinameri, samuti Stockholmi ja Ahvenamaa saarestikud. On ette tulnud ka terviklikku jäätumist, viimati aastal 1987. (Läänemeri, 2018) 1.2 Laevaliiklus Rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO) sõnul saavutatakse 90% maailma kaubandusest läbi transpordi merele.  Läänemerel on tohutult tihe laevaliiklus. Kuni 15% maailma kaubaliiklusest toimub just seal, mis teeb sellest ühe aktiivseima mereruumi maailmas. Läänemere piirkonnas on 4


igal hetkel umbes 2000 laeva ja ligikaudu 3500-5000 liiklevad Läänemere kaudu ühes kuus. Üle 50% laevadest on üldised kaubalaevad. Umbes 20% Läänemere laevadest on üle 200 miljonit tonni õli vedavad naftatankerid, ligikaudu 11% reisilaevad umbes 50 miljoni reisijaga. Samas on meri juba pikemat aega laevanduses tuntud kitsaste väinade, madala vee ja mitmete saarte   poolest,   mis   ei   jäta   palju   ruumi   navigeerimiseks.   Hooajatranspordist   sõltuvalt   tuleb tegeleda   ka   karmide   ilmastikutingimustega   (tugevad   tormid   sügisel,   hoovused   väinadel   ning jäised veed talveperioodil). Lisaks looduslikele piirangutele on viimastel aastatel suurenenud huvi luua ruumi uutele tuuleparkidele ning samaaegselt ka täiendada merekaitsealasid, mis piirab veelgi vaba ala. Läänemere laevandust jälgitakse pidevalt AIS (Automatic Identification System) süsteemi abil. Tänu sellel on võimalik analüüsida andmeid laevade identiteetide, liigi, asukoha ja kiiruse kohta, mis aitavad kaardistada üksikasjalikult liikluse intensiivsust ning samuti anda olulise panuse mere   ruumilise   planeerimise   jaoks.   Lisaks   sellele   aitab  AIS   süsteem   näha   erinevaid   lühi-ja pikaajalisi laevanduse mõjusid merekeskkonnale ning suurendada meresõiduohutust. (Shipping in the Baltic Sea, 2016) 5


Joonis 2. Laevatüübi järgi rühmitatud ristumine Läänemerel kindlaksmääratud AISi liinidega aastatel 2006-2013 1.3 Merevedu  Kõige   tavalisem   laevatüüp   Läänemerel   on   kaubalaev,   mis   veab   erinevaid   kaupu,   näiteks konteinereid, ro-ro veoseid (traktorid, autod, haagised, veokid), ent ka väetist, teravilja, puitu, metalli, sütt jne.   Sellele järgnevad tankerid ja reisilaevad. Nii laevade arv kui ka suurus on viimastel aastakümnetel aina kasvanud, eriti aga naftatankerite osas.  (Läänemeri meie ühine ja kordumatu aare, 2009) 6


Joonis 3. Laevaliikluse sagedus ja marsruut Läänemerel aastal 2013 Joonistel on näha laevaliiklus, mis osutub kõige tihedamaks Taani väinade juures ning Soome lahes (valge = laevaliiklus puudub, helesinine = 1-99 laeva, tumesinine = 100-999 laeva, oranž = 1000-9999   laeva,   punane   =   >   10000   laeva).   Läänemere   transport   hõlmab   osalejaid   kogu maailmast. Aastal 2013 registreeriti külastajaid 122 erinevast riigist.  (Mapping shipping intensity and routes in the Baltic Sea, 2014) Läänemere põhjas asub ka Nord Stream, mis on Venemaalt Saksamaale kulgev kahetoruline maagaasi  torujuhe. Süsteem koosneb kahest 1,224 kilomeetrisest torujuhtmest, mis suudavad kumbki transportida 27,5 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. See läbib Venemaa, Taani ja Saksamaa   territoriaalvett   ning   Soome     ja   Rootsi   majandusvööndit.   Gaasijuhtmes   on   nähtud Venemaa   poolt   poliitilist   käiku,   mille   eesmärk   on   vabaneda   maagaasi   transiidist   Ukraina, Valgevene,   Poola   ja   teiste   maade   kaudu.   Venemaa   on   Euroopa   riikide   suurim   gaasitarnija, mistõttu   pärast   Venemaa   ja   Ukraina   gaasisõdu   on   Euroopa   riigid   tundnud   ohtu   liigsest sõltuvusest. (Wikipedia, 2018) 7


Joonis 4. Nord Stream 1.4 Läänemereäärsete riikide sadamaid L äänemerel on üle 200 erineva sadama, läbi mille transporditakse inimesi ja kaupasid. Sadamate olulisus   ja   suurus   sõltub   lasti   käitlusest,   sügavusest,   ligipääsetavusest,   ühendustest   jne.   Igal Läänemereäärsel riigil on suuremaid ja olulisemaid sadamaid. (Wikipedia, 2018) 8


Joonis 5. Läänemere sadamad Venemaal asuv Ust-Luga on üks suurimatest ja sügavaimatest sadamatest Läänemerel. Sadam rajati vastukaaluks Venemaast sõltumatute Läänemereäärsete riikide sadamatele ning Venemaa transiitkaubanduse Läänemere sadamatest sõltumatuse saavutamiseks. Aastast 2001 kasutatakse seda   söeterminalina,   hiljem   liideti   sellega   Luuga   jõe   suudmes   tegutseva   puiduterminal. (Wikipedia, 2018) Sadam on universaalne, kus hetkeseisuga on 12 terminali. Terminalid pakuvad teenuseid, mis hõlmavad enam kui 20 erinevat liiki lasti ümberlaadimiseks, täiendavat käitlemist ja   ladustamist.   Aastal   2015   oli   sadama   käsitletavad   kaubamahud   88   miljonit   tonni.   Tänu kaasaegsetele tehnoloogiate ja seadmete kasutamisel vastavad terminalid konkurentsivõimeliste teeninduse nõuetele. Sadamavee sügavus (17,5 m) koos lühikeste kanalitega (3,7 km ja 1,8 km) võimaldab aktsepteerida kõiki suure võimsusega laevu, mille täislaetud last lubab ületada Taani väinad. Sadama põhjaosas on tühjad alad, kuhu saab tulevikus arendada nii sadamaid kui ka tööstuspaiku. (Ust-Luga Port, 2018)   9


Helsinki sadam on Soome populaarseim sadam, kus aastal 2016  liikus läbi 11,6 miljonit tonni kaupa ning 11,6 miljonit reisijat. Helsinki sadama kaudu veetavate kaupade väärtus moodustab umbes 50% Soome meretranspordi väliskaubanduse koguväärtusest. Enamiku ekspordikaubast moodustab metsa- ja metallitööstuse tooted, samuti   toidu-, tekstiili- ja klaasitööstuse tooted. (Port of Helsinki, 2018) Joonis 6. Kaubaveo liiklus ja laevaühendused Saksamaa põhjapoolseima liidumaa Schleswig-Holsteini pealinnas Kielis asub Kieli sadam. See ühendab Läänemerd Põhjamerega Kieli kanali kaudu, mis on suurim kunstlik kanal. Esimese Maailmasõjani   oli   tegu   riigi   suurima   sõjasadamaga.   Üks   mitmekülgsemaid   ja   kasulikumaid sadamaid. Selle otsene ühendus kiirteede ja raudteede võrguga, muudab sadama ideaalseks nii 10


reisijateveoks   kui   ka   lasti   käitlemiseks.   Sadam   pakub   esmaklassilist   ühendust   Skandinaavia, Venemaa ja Balti riikidega. (Port of Kiel, 2018) Joonis 7. Regulaarliinid Kielis Riia   sadam   on  märkimisväärne   osa   ülemaailmsetest   ja   piirkondlikest   lasti   tarneahelatest   ja reisijateveo võrgustikust Läänemere piirkonnas, pakkudes turvalisi ja usaldusväärseid teenuseid. Sadam   tunnistab   sotsiaalseid   ja   keskkonnaalaseid   kohustusi   ning   aitab   oluliselt   kaasa   Läti majanduse kasvule. Eesmärgiks on tagada Riia sadama muutumine Läänemere kirdeosa üheks keskkonnasõbralikumaiks sadamaks. Aastal 2014 oli sadam Balti riikides suurima kaubakäibega, mis ulatus kuni 37,1 miljoni tonnini. Põhiline kaup, mida käideldakse on konteinerid, erinevad metallid, puit, kivisüsi, mineraalväetised, keemiline last ja naftasaadused.  (Freeport of Riga, 2018) 11


Klaipeda on Leedus suuruselt kolmas linn, Baltikumis suuruselt viies linn.  Klaipėdas on tähtis kaubasadam   ja   Leedu   ainuke   välismaaga   ühendust   pidav   reisisadam.   Parvlaevaühendus   on Saksamaa, Rootsi ja Taaniga. (Wikipedia, 2018) Tegemist on Läänemere idakalda põhjapoolseima jäävaba sadamaga, mis on samuti ka Leedus kõige   olulisem   ja   suurem,   ühendades   merd,   maad   ja   raudteeliine   Ida-Läänega. Mitmeotstarbeline, universaalne süvamere sadam käitleb iga aasta lasti umbes 65 miljonit tonni. Klaipeda sadam on oluliselt populaarsemaks saanud ka turistide seas. Alates aastast 2003 hakkas seal arenema kruiisilaevandus, ehitati kruiisilaevade terminal otse linna südamesse.   (Port of Klaipeda, 2018) 2. EESTI SADAMAD 2.1 Üldisemalt Eesti sadamatest Eestis on riigi registrisse kantud 45 sadamat, millest enamus on Läänemere kaldal. Suurimateks sadamateks sügavuse  põhjal  on Tallinna  Sadam AS,  mis  omakorda  koosneb  viiest  erinevast sadamast   (Muuga   sadam,   Paldiski   lõunasadam,   Tallinna   Vanasadam,   Paljassaare   sadam   ja Saaremaa Sadam) ning Sillamäe sadam.  Eesti   sadamad   on   lihtsalt   laevatatavad   aastaringselt   ning   Eesti   vetes   on   lihtne   ja   turvaline navigeerida. Aastal 2013. oli kaubamaht Eesti sadamates 42,9 miljonit tonni, sealhulgas 5,6 miljonit tonni importi ja 8,9 miljonit tonni eksporti. (Maritime transport, 2014) Eestis asub Euroopa kõige idapoolsem meresadam, mis on 25 kilomeetri kaugusel Venemaa ja Euroopa   Liidu   vahelisest   piirist.   Samuti   on   sadamates   asuvad   terminalid   efektiivseimad Euroopas   ning   ka   kaupade   ümberlaadimine   toimub   kiiremini.   Sadamad   on   kaasaegseima infrastruktuuri ja tehnoloogiliste lahendustega. (Meretransport, 2018) 12


2.2 Tallinna Sadam AS  Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam on Muuga sadam, mis on üks moodsaimaid Euroopas. Territooriumi   suurus   on   524,2   hektarit,   millest   akvatoorium   752   hektarit.   Suurim   laev,  mis sadamasse mahub  on 300 meetrit  pikk ning 48 meetrit lai.  Sadama  sügavuseks on kuni  18 meetrit ehk teenindada on võimalik kõiki Taani väinu läbivaid laevu.  Muuga sadamas on võimalik laeva lastida-lossida ning ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti, külmutust nõudvaid kaupu ning teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu (ro-ro laev   ehk   veeremilaev   on   sõidukite   vedamiseks   ehitatud   laev).   Tänu   heale   asukohale   ning raudtee-ja maanteeühendusele sisemaaga omab ta suurt kaalu Eesti transiitkaubanduses.  Sadama kaubakäive moodustab AS Tallinna Sadama kogukaubakäibest umbes 75% ning Eestit läbivate transiitkaupade mahust 70%.  Paljassaare kaubasadamas käideldakse segalasti, kivisütt ja naftatooteid, lisaks ka puitu ja kiiresti riknevaid kaupu ning toiduõli. Sadam asub Tallinnas Paljassaare poolsaarel, jäädes umbes 6 kilomeetri   kaugusele   Tallinna   kesklinnast.   Sadam   on   Muuga   sadamast   oluliselt   väiksem territooriumiga 43,6 hektarit ja akvatooriumiga 33,5 hektarit. suurimaks sügavuseks on 9 meetrit ning suurim laev, mis sadamasse mahub on 190 meetrit pikk ja 30 meetrit lai. Tänu asukohale on ta üks tuulte ja lainete eest kaitstuim sadam Eestis. (Tallinna Sadam, 2018) Paldiski Lõunasadam on regionaalne sadam, mille põhitegevus on suunatud Eesti ekspordi-ja impordikaupade   ning   transiitkaupade   käitlemisele.   Sadama   territoorium   on   141,1   hektarit   ja akvatoorium   147,2   hektarit.   Suurimaks   sügavuseks   on   14,5   meetrit   ning   suurim   laev,   mis sadamasse mahub on 230 meetrit pikk ja 35 meetrit lai. Sadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevuseks on ka naaberturgudele uute  autode  transiit  ja  müügieelne   teenindus.  Lõunasadama  eesmärgiks   on  suurendada  ro-ro kaupade   osakaalu.   Paldiskis   asub   ka   reisiterminal.   Täna   teenindab   sadamaid   mitmeid regulaarliine.  (Paldiski Lõunasadam, 2018) 13


Paldiski Põhjasadam  on eraomanduses olev meresadam. Sadama territooriumi ja akvatooriumi valdajaks on Paldiski Sadamata AS. (Paldiski Põhjasadam, 2018) Vanasadam on suurim reisisadam Eestis, mille territoorium on 52,9 hektarit ning akvatoorium 93,6 hektarit. Suurimaks sügavuseks on 11 meetrit ning suurim laev, mis sadamasse mahub on 340 meetrit pikk ja 42 meetrit lai. Sadam hõlmab nii reisiparvlaevad kui ka kruiisi- ja kiirlaevad. Sadamast väljuvad Helsingisse Tallink, Eckerö Line js Viking Line, Stockholmi liinil sõidab samuti Tallink ning Peterburgi väljub St. Peterline. Reisijaid teenindatakse kolmes terminalid. (D-terminal, A-termina ja B-terminal).Kaupade käitlemine on sadamast aga liikunud üle Muuga sadamasse ja Paldiski Lõunasadamasse. Sadama arendusplaanide hulka kuulub selle ühendamine linnaga. (Vanasadam, 2018) Vanasadama jahisadam (Old City Marina) on moderne sadam, mis on mõeldud väikelaevadele. See on kaitstud tuulte ja lainetuste eest ning asub ka linna südames.  (Vanasadama Jahisadam, 2018) Saaremaa sadam on samuti reisisadam, mille territoorium on küll hulga väiksem 13,6 hektarit ning akvatoorium on 44,3 hektarit. Sadama suurimaks sügavuseks on 10 meetrit ning sadam suudab teenindada kuni 200 meetri pikkuseid ja 30 meetri laiuseid laevu. (Saaremaa Sadam, 2018) 14


Joonis 8. Regulaarsed kaubaveoliinid Jooniselt on näha regulaarsed kaubaveoliinid. Muuga sadamast käivad läbi konteinervedude  liinid ning Vanasadamast veeremilaevaliinid ehk ro-ro laevad. (Tallinna Sadam, 2018) 2.3 Sillamäe Sadam AS Sillamäe sadam on suuruselt teine merekaubasadam Eestis, mille roll Eesti ja eriti Kirde- Eesti transpordisüsteemis aina kasvab. Sadam on Euroopa Liidu idapoolseim süvasadam, mis on multifunktsionaalne   ning   laevatatav   aastaringselt.   Sadama   võimaldab   vastu   võtta vedelkeemiakaupu,   konteiner-ja   üldkaupu,   naftasaaduseid,   suurimaid   tankereid   ning   ka kuivlastilaevu,   mis   läbi   Taani   väinade   Läänemerre   sisenevad.   Sadam   kuulub   eraomandisse. 15


Sadama   maksimaalseks   sügavuseks   on   16,5   meetrit.   Sillamäe   sadamat   kaitseb lääne-,kirde-,põhjatuulte   eest   1   kilomeetrine   muul.   Teisesuunaliste   tuulte   eest   pakub   varju maismaa.  (Port of Sillamae, 2018) 2.3 Veel sadamaid Eestis  Eesti sadamatest võib välja tuua veel AS Saarte Liinid, mis on eraõiguslik äriühing, aktsiad kuuluvad   100%   Eesti   riigile.   Põhiülesandeks   on   regionaalsete   sadamate   haldamine   ja arendamine, mis eelkõige tähendab ühenduse hoidmist mandri ja saarte vahel. AS Saarte Liinide koosseisus on 16 sadamat: Virtsu, Kuivastu, Rohuküla, Heltermaa, Sõru, Sviby, Triigi, Munalaid, Kihnu, Manilaid, Roomassaare, Ringsu, Abruka, Laaksaare, Piirissaare ja Naissaare. Parvlaevu teenindavad neist Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Triigi, Kihnu, Munalaid, Manilaid,  Piirissaare   ja   Laaksaare.   Kaubalaevu   teenindavad   põhiliselt   Roomassaare,   Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa sadamad. Roomassaare sadam on suurim kaubasadam Saaremaal, kus on ehitatud kaid reisilaevadele, naftatankeritele, purjejahtidele ja kalalaevadele. (AS Saarte Liinid, 2018) Eesti   edelaosas   Pärnu   jõe   suudmes   asub   Pärnu   sadam   on   viimastel   aastatel   kujunenud arvestatavaks regionaalseks sadamaks Edela-ja Lõuna-Eestis. Talvel   on   Pärnu   laht   enamasti   jääs,   mistõttu   on   sadama   lahti   hoidmiseks   vaja   jäämurdjat. Akvatooriumil hoolitseb selle eest AS Pärnu Sadam, avalikul veeteedel aga Veeteede Amet. Keskmiselt kestab jääperioodi pikkus umbes kaks kuni kolm kuud.  (Pärnu Sadam, 2018) 16


KOKKUVÕTE Käesoleva   referaadi   teemaks   on   merevedu   Läänemerel   ja   läbi   Eesti   sadamate.   Töö on kirjutatud internetis avaldatud artiklite põhjal. Lisainformatsiooni saamiseks on kasutatud erinevate firmade kodulehti.  Töö eesmärgiks on anda ülevaade Läänemerest ja seal toimuvast laevaliiklusest. Läänemeri on üks aktiivseimaid mereruume maailmas. Kõige tavalisemaks laevatüübiks on kaubalaev, sellele järgnevad   tankerid   ja   reisilaevad.  Läänemerel   on   üle   200   erineva   sadama,   läbi   mille transporditakse inimesi ja kaupasid (õli, puit, maak, teraviljad, konteinerveod jne).  Sadamate olulisus ja suurus sõltub lasti käitlusest, sügavusest, ligipääsetavusest, ühendustest jne. Igal Läänemereäärsel riigil on suuremaid ja olulisemaid sadamaid. Referaadis on välja toodud erinevate riikide sadamaid, mis on millegi poolest tähtsad.  Lisaks sellele ka teha kokkuvõte Eesti sadamatest.  Eestis asub kaks suuremat sadamat: Tallinna sadam AS, mis jaguneb omakorda viieks sadamaks (Muuga-, Paldiski-, Paljassaare, Vana- ja Saaremaa   sadam)   ning   Sillamäe   sadam.   Sadamad   on   nii   Eestis   kui   ka   Läänemeres   tuntud süvasadamad, mis on kaasaegse infrastruktuuri ja tehnoloogiliste lahendustega. 17


KASUTATUD MATERJALID AS Saarte Liinid. (2018). Allikas: http://www.saarteliinid.ee/overview Freeport of Riga. (2018). Allikas: http://www.rop.lv/en/about-port/facts-a-figures.html Läänemeri. (2018). Allikas: Mereviki: http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Läänemeri Läänemeri meie ühine ja kordumatu aare. (2009). Allikas:  http://www.visitbalticsea.net/download/Book_EE.pdf Mapping shipping intensity and routes in the Baltic Sea. (2014). Allikas:  http://havsmiljoinstitutet.se/digitalAssets/1506/1506887_sime_ais_report_2014_5.pdf Maritime transport. (2014). Allikas: http://www.transit.ee/show/maritime.html Meretransport. (2018). Allikas: Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon:  http://www.transit.ee/meretransport  Meretransport. (2018). Allikas: Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon:  http://www.transit.ee/meretransport  Pärnu Sadam. (2018). Allikas: http://www.parnusadam.eu/sadamast Paldiski Lõunasadam. (2018). Allikas: http://www.ts.ee/paldiski-lounasadam Paldiski Põhjasadam. (2018). Allikas: http://www.portofpaldiski.ee/ee/index.html Port of Helsinki. (2018). Allikas: Port of Helsinki:  http://www.portofhelsinki.fi/index.php/en/cargo-traffic-and-ships/connections Port of Kiel. (2018). Allikas: http://www.portofkiel.com/regular-liner-services.html Port of Klaipeda. (2018). Allikas: http://www.portofklaipeda.lt/port-regulations Port of Sillamae. (2018). Allikas: http://www.silport.ee/ Saaremaa Sadam. (2018). Allikas: http://www.ts.ee/saaremaa-sadam Shipping in the Baltic Sea. (2016). Allikas:  http://www.vasab.org/index.php/documents/doc_download/1275-baltic-lines-report-on-
shipping-in-the-baltic-sea 18


Sillamäe sadam. (2018). Allikas: http://www.silport.ee/ Tallinna Sadam. (2018). Allikas: http://www.ts.ee/sadamad
Ust-Luga Port. (2018). Allikas: http://www.ust-luga.ru/en/activity/port/ Vanasadam. (2018). Allikas: http://www.ts.ee/vanasadam Vanasadama Jahisadam. (2018). Allikas: http://www.ts.ee/vanasadama-jahisadam Wikipedia. (2018). Klaipeda. Allikas: Wikipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Klaipėda Wikipedia. (2018). Läänemere laevaliiklus. Allikas: Wikipedia:  https://et.wikipedia.org/wiki/Läänemere_laevaliiklus Wikipedia. (2018). Nord Stream. Allikas: Wikipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Nord_Stream Wikipedia. (2018). Ust-Luga sadam. Allikas: Wikipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Ust- Luga_sadam  19