50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Artur.k
Õppematerjali autor
Nimetus neutraalne on tinglik, sest selge, et mingit môju geoloogiline struktuur igal juhul avaldab kasvõi lõhelisuse kaudu. * Pikirannikud-rannikud, millede rannajoone suund ühtib geoloogiliste struktuuride pikitelje suunaga. rannajoon kulgeb mäeahelike v nendevaheliste orgudega paralleelselt. Samuti väheliigestatud rannajoonega. Siiski võib esineda ka juhuseid kus meri on N mäeahelike vahelistele madalamatele aladele tunginud ingresseerunud - dalmaatsia tüüpi rannik Vahemere ääres. * Põikirannikud sellised rannalõigud, kus rannajoon on risti geoloogilise struktuuri pikisuunaga. N mäeahelikud ulatuvad rannajooneni välja v on N rannikuala voorestatud. Sellisel juhul on rannajoon arusaadavalt väga liigestatud sopiline. * Diagonaalrannik -sarnane eelmisega, kuid geoloogiliste struktuuride pikiteljed on rannajoone suhtes teatud nurga all. Samuti väga liigestatud rannajoon. Meretaseme tõusul ja langusel kaks põhjust
1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e. suurtel laiuskraadidel, on kujunenud meil
Tihedus külm tihedam. · Vesi liigub maailmameres hoovusena, lainetena, tõusu ja mõõna liikumisega. RANNAPROTSESSID · Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannanõlv. · Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab ajuvee piirist paguvee piirini rand. · Maa-ala, mille piires on tuulte ja lainete mõjul kujunenud spetsiifilised pinnavormid rannik. · Lainetuse tagajärjel madalas vees või rannajoone lähedal maismaal kujunenud pinnavorm rannamoodustis. · Järskrannik: fiord kitsas merelaht, skäärrannik? väike kaljusaar, dalmaatsiarannik. Laugrannik: deltaga jõgi deltaga rannik, laguun merelaht, mida eraldab merest meresäär, limaanrannik deltasuue, lehtersuue, meri tunginud jõesuudmesse. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
Kloorogaanilised ühendid (eriti putukamürk) Mürgiste ainete sisalduse poolest on olukord rahuldav ja ka paranemas Rannavöönd · Ala, kus me tänapäeval nii maismaal kui ka rannalähedase mere põhjas leiame lainetuse tegevuse jälgi. · Rannavöödi maismaaosa nimetatakse rannaks. · Rannanõlv rannavööndi osa, mis jääb mere piiresse ning haarab rannalähedast merepõhja sügavuseni, kus veel leiame lainetuse kulutava ja kuhjava tegevuse jälgi · Rannik rannavööndit ja viimase naabruses olevad rannikumaad ja rannikumeri · Eestis puudub järskrannik · Kruusa-, veeristiku- ja liivarannad on Eesti kõige tüüpilisemad kuhjerannad · Rannavööndi dünaamika seisukohalt on oluline ka merejää tegevus 25.09.13 Eesti mullad Muld kui mälu Muld on nii maastike kui ka ökosüsteemide keskne komponent, mis seob temaga kokku puutuvaid looduskomponente ühtseks tervikuks läbi aine- ja energiaringe.
troopiline-mereline parasniiske W-rannik troopiline-kontinentaalne parasvöötme kontinentaalne lähisarktika arktika jääkate Maakera sademete piirkonnad: sademete kogusumma (mm) aastane kõikumine ja perioodilisus ööpäevane kõikumine sademete/aurumise vahekord niiskusdefitsiit/suhteline niiskus niiske ekvatoriaalne – 10 °N-10 °S; mE; üle 2000 mm passaatide tuulepealne rannik – 5-30 °NS; mT; üle 1500 mm troopilised kõrbed – 10-35 °NS; cT; alla 250 mm kesklaiuste kõrbed ja stepid – 30-50 °NS; cT, cP; 100-500 mm niiske lähistroopika – 25-45 °NS; mT; (suvel) 1000-1500 mm kesklaiuste läänerannik – 35-65 °NS; mP; üle 1000 mm kesklaiuste üleminekuvöönd – 45-65 °NS; mP, cP; 500-1000 mm arktika ja polaarkõrbed – 60-90 °NS; cP, cA, cAA; alla 300 mm Sademete sesoonse jaotuse tüübid:
Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved. Rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärel toimuvad protsessid. Setete kuhjumise, rände ja kulutusprotsessid. Rannavall- Tormilainetuse kuhjaval tegevusel kujunenud mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid, mis on rannajoonega paralleelsed. Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik- lauge reljeefiga rannik; (läheb aeglaselt sügavaks) Jõgede äravool- jõgede kaudu äravoolava vee hulk ühest sekundist pikema aja jooksul Valgla ehk äravooluala- maa-ala, millelt vesi voolab mingisse kindlasse veekokku või selle ossa Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt läbi mulla ja kivimite põhjavette 5. Maa Kui Süsteem Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud 30. SEOSTEST Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200km kõrgusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid