Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eksam rannikuprotsessid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on lainetuse tingimused?
  • Kuidas pank kujuneb ?
  • Milleks need üldsed?
  • Kuhu me neid paneme?
  • PILET
    Randade uurimise metoodika.

    Randade evolutsiooni mõjutavad peamised tegurid. Globaalsed , regionaalsed, kohalikud.
    Globaalsed - tugevad tormipurustused on eeskätt tingitud nihetest kogu maailma kliimas. *Viimastel aastakümnetel on täheldatud tugevate tormide esinemissageduse mitmekordistumist.
    *Purustavalt tugevad tormid järgnevad teineteisele sellise sagedusega, et randade looduslik seisund ei jõua loomulikul teel enam taastuda.
    *Ranniku kui tervikliku süsteemi looduslik tasakaal on paigast ära.
    *Tugevate tormide esinemissageduse suurenemine võib olla märk nn “ kasvuhoone nähtuse” algusest ja on seotud viimaste aastate kliima üldise soojenemisega.
    *Soojade perioodide esinemine on paljude loodusteadlaste arvates enam seotud Maa kliima evolutsioonidega (jääajad – jäävaheajad)
    Regionaalsed - ajutine kõrge veetase, merejää tegevus.
    *Sellistes tingimustes kasvab ka tormilaine kõrgus ja energia mitmekordseks.
    * Lainetuse jõud rakendub enam mitte keskmise veepiiri lähedal, vaid sellest tunduvamalt maa pool, tavaliselt rannaluidete jalamil või veelgi kaugemal.
    *Ajutine kõrge merevee tase ongi üheks põhjuseks, miks just sellistes tingimustes eriti tugev tormilainetus põhjustab randade arengus tugevaid või isegi pöördumatuid muutusi.
    *Ajujää purustab randa ja kobestab setteid
    * Läänemeri on meil regionaalne.
    *Soojad talved , jäävabad mered ja tugevad tormid.
    Kohalikud- geoloogiline ehitus, hüdroloogilised tingimused, inimtegevuse mõju.
    *Viimastel aastakümnetel on aga nii mõnelgi pool rannikul muutunud setete liikumise looduslik tasakaal.
    *Inimese üha kasvav sekkumine loodusprotsesside käiku , kes näiteks kohati kasutab mereliiva ehituste tarbeks, teisal hüdrotehniliste ehitustega kunstlikult muudab liivade liikumise režiimi. Suvilad ja elamud aktiivsesse randa.
    * geoloogia , inimtegevuse mõju. Üldiselt.
    geoloogilised iseärasused ( setted , pinnavormid ), hüdrodünaamika iseärasused, inimtegevuse mõju. Inimtegevust võib lugeda ka globaalsete tegurite hulka, kuna teda loetakse peasüüdlaseks globaalsetes kliimamuutustes. Inimtegevuse mõju, näiteks intensiivistub suvilate ja ka elamute ehitus aktiivsesse randa; Hüdrotehniliste rajatistega (sadamad, kaldakindlustused jt.) rajamisega muudetakse setete liikumise reziimi , jne.)
  • PILET
    Terminoloogia - rannik , randla jt alljaotused.
    Rannik – randla, koos seda piirava maismaa ja merega. Tavaliselt kuulub ranniku koostisesse maismaariba ning see osa väljaspool randlat olevat merepõhja, kus on jälgitavad vanad rannamoodustised . Ranniku maapoolseks piiriks loetakse ka lahe pärasid, merepoolseks piiriks aga poolsaarte tippe või rannikusaarestiku välissaari ühendavat joont.
    Randla – mere või suurjärve madalaveeline osa koos teda palistava lainetusest mõjutatud maismaaribaga. Nimetatakse ka rannavööndiks.
    Rand – randla, maismaa osa. Keskmise rannajoone veepiir ja aju- e ründeveega kaasneva tugevaima tormilaine mõjupiiri vahel paiknev randla maismaaosa.
    Rannak – randla veealune osa. Ulatub keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus kus lainete mõju merepõhjale lakkab. Lainetus mõjutab merepõhja 1/2 - 1/3 lainepikkusega võrdse sügavuseni. Et Läänemeres on täheldatud kuni 100m pikkuseid laineid , võib nende mõju ulatuda 50m sügavuseni. Rannakut nimetatakse ka veelauseks rannanõlvaks.
    Ajurand – ranna maapoolne osa, mida tugevaim lainetus mõjutab vaid ajuvee tingimustes.
    Pagurand – rannaku rannapoolne osa, mis paguveega ajutiselt kuivaks jääb.
    Rannajoon ehk veepiir (kindel, katastritel ära määratud, seotud reeperitega)
    Randlate hüppeline areng. Põhjused ja tagajärjed.
    Soe talv,ilma jääta, kõrge veetaseme tõus.
    Üldiselt on hüppeliseks arenguks vaja erakordsete loodusnähtuste kokkulangevust. Nt torm või orkaan ; kõrge ajuvesi , millele eelneb üldine kõrge mereveetase; külmumata rannikumere ja rannasetted.
    2005 oli selleks soe talv, jääd polnud.
    Ei oska ette ennustada.
    Erinevad rannikutüübid Eesti rannajoonel sõltuvad: varasemast reljeefist ja tektoonikast, kivimite ja setete omadustest ning keskkonnamuutustest.
    Seepärast võivad nad põhjustada randade muutusi, mis jäävad püsima aastakümneteks (-sadadeks) või ei taastu olukord üldse.
    Tagajärjed: randade arengus ühekordselt toimuvad muutused on nii suured, et loodus ise enne järgmist erakordset perioodi ei suuda taastada varasemat tasakaaluseisundit. Randade looduslik areng toimub nagu stressi tingimustes, esinevad tüsistused.
    Randlate nüüdisareng toimubki hüppeliselt, milleks on vajalik intensiivseks arenguks soodsate tingimuste kokkulangemine - ekstreemsete perioodide kujunemine, mille moodustavad:
    • erakordselt tugevatest tuultest põhjustatud tormilainetus,
    • tugevate tormituultega kaasnev ajutine väga kõrge mereveetase, mis sügis-talvel langeb kokku Läänemere üldise kõrge veetasemega ning
    • soojade talvede tõttu külmumata meri ja rannasetted.

  • PILET
    Eesti rannikute morfo -geneetiline klassifikatsioon , tüüpide iseloomustus.
    Maakoore liikumiste järgi – kerkivad rannikud ja vajuvad rannikud. Meil üldjuhul on laheline rannik, mis peaks pikapeale õgvenema, lained purustavad neemikud, peaks sirgjooneliseks muutuma , kuid ei juhtu seda.
    Neemikud koosnevad moreenist, kivirikkast moreenist. Kulutuseline moreenrand .
    *Lainetuse purustavat tegevust nimetatakse abrasiooniks
    * Abrasiooniprotsessile on iseloomulik rannajoone õgvendamine (tasandamine/silumine). Kaugemale veekogusse ulatuvad maismaaosad poolsaarte tipud neemikud alluvad intensiivsele abrasioonile ning neid kulutatakse kiiremini. Samal ajal kui lahesoppidesse või lahepäradesse setted kuhjuvad. Sellise protsessi pikaajalisel toimumisel võib rannajoon omandada suhteliselt sirgjoonelise kuju.
    *ÕGURANNIKUD: Rannikutel, kus maakoore kerkimine on aeglane ja aktiivse lainetuse tsoon on pikemat aega püsinud samal tasemel või tugeva lainetusega rannikul, kus lainetusele alluvad vähese vastupidavusega setendid, on omaaegse liigestatud laheline rannajoon peaaegu täielikult õgvenenud. Niisuguseid piirkondi tuleb käsitleda õgurannikutena. Eestis tagasihoidliku levialaga.
    * Kulutus -kuhjeline õgurannik on nt Pärnu/Liivi lahe idarannik . Kuhjeline õgurannik on nt Narva laht. Kulutuseline - Põhja-Eesti paekallas
    *ÕGVENEVAD RANNIKUD: Selle piirkonna rannik ei arene mitte kunagi tüüpiliseks õgurannikus, vaid raugastub peale pikaajalist ja aeglaselt kulgevat, kuid vähetulemuslikku õgvenemisstaadiumi ikkagi lahelise rannikuna. Niisugustele tugeva lainetuse eest kaitstud piirkondadele on omane kas vähene vanemate setete kulutus või tagasihoidlik , tavaliselt aleuriitsete setete kuhjumine ning siin kujunevad möllirannad. Muutunud sirgjooneliseks
    *RANNAJOONE ÕGVENEMISE põhjuseks on intensiivne murrutus neemikute tipus, kuhu põhjareljeefi iseärasuste tõttu koondub tormilainete energia. Kujunenud murrutusmaterjal liigub sealt lahepäradesse neid aegalaselt täites, kuhjerandu kujundades.
    Inimtegevus rannikul. Konflikt-inimene ja loodus. Oskus elada rahus mererannaga.
    Tavainimesele on rannik päevitamiskoht. Aga kui seal midagi teha tahetakse, peab arvestama rannikute tekkega, inimesed peavad arvestama kliimaga, võimalike kliimamuutustega.
    Viimasel ajal on Eesti praktikas lisaks levima hakanud uus ja vägagi ohtlik tendents - uurimistööde (ka ekspertarvamuste) tegemiseks kasutatakse vähekompetentseid, kui mitte öelda asjatundmatuid spetsialiste, kelledel kas puudub küllaldane teoreetiline ettevalmistus, või mis eriti halb –uurinqud/ekspertiisid tehakse tellimustööna proiekteerimisvigade varjamiseks.
    Milliste seaduspärasustega, või "mängureeglitega" me tänapäeval peaksime arvestama, kui tahame tungida ranniku keskkonda ja siin ennast õigete ja heatahtlike peremeestena tunda?
    Arvan, et eeskätt peaksime rannikul tegutsema nii, et me seda äärmiselt omapärast ja kiirelt muutuvat keskkonda ei muudaks halvemaks, ja et see meie insenerliku tegevuse tulemusel ei muutuks halvemaks ka tulevikus.
    Tegutsegem siis rannikul selliselt , et ka meie järeltulijatel ei oleks põhjust meile midagi ette heita!
    Konflikt – inimene ja loodus: seadusandlusi tuleks järgida, hetkel oskavad arendajad küll inimestele ilusti ära seletada kõik, et oma tahtmist saada. Praeguseks on maakondade juures keskkonnaametid, kes jälgivad, et seaduse punktid oleksid täidetud. Tehakse keskkonnamõjude hindamisi, planeeringuid, kuid inimene üritab ikkagi neist kõrvale hiilida, eriti arendajad.
    Inimtegevus rannikul intensiivistub. Randade hõivamisel tehtud vead on paljus tingitud randlate ehituse ja arengu näilises lihtsuses. Kogu maailmas on tehtud palju ja tõsiseid möödalaskmisi. Randade hõivamisel ja kaitsel tehtud tüüp-vead.
    • Rannaga paralleelsed lainemurdjad rannalähedases madalmeres, kui ka rannajoonega risti ehitatud ja rannaliivade liikumist pidurdavad nn buunid tuleb ehitada suhteliselt pikad ja kõrged, ajutise kõrge meretaseme pinnalähedastena, sest tugevad purustused meie randades toimuvad reeglipäraselt sügis- talviti just sellise veetasemega (enam kui +1,0 m, Pärnu lahes näiteks isegi +2,0 ja enamgi).
    • Suvisel madala veetasemega perioodil – so suplushooajal ulatuvad aga sellised kõrged konstruktsioonid üle madala merevee taseme, soodustades hoovustega meretaimestiku ja reoainete kuhjumist muulidevahelistesse taskutesse ning nende tagustele lainetuse ja hoovuste varjulistele aladele, mis oluliselt halvendab ranna sanitaarset seisundit , ning puhketingimusi.
    • Inimajaloo kestel on tung rannikule olnud pidev. Rannikumeri pakkus inimesele toitu, oli ühendusteeks ja siin paiknesid ka esimesed asustused. Inimasustus rannikul muutus koos meretaseme muutustega . Tungis meri peale, taganes ka inimene ja rajas uued hooned merest kaugemale, meretaseme langedes aga kolis uuesti rannajoonele lähemale. Sellisele järeldusele on jõutud rannauurijate ja arheoloogide ühisuurimustes, mille lõppjäreldus oli – inimene elas harmoonilises kooskõlas mererannaga. Valitsevaks on saamas majanduslik heaolu ja sellest tingitud üha laienev rannikualade hõlvamine. Rannakeskkond kui dünaamiline piir kahe looduskeskkonna piirimail vajab meie igapäevase tegevuse huvides tõsist teaduslikku lähenemist. Nii suudame säilitada rannakeskkonna looduslikke , esteetilisi ja majanduslikke hüvesid ka pikemas perspektiivis. Mererand on tähtsaim looduslik piir, mis eraldab maismaad ja merd , piir kahe võimsa looduskkeskkonna vahel. Rannikualad on inimeste elupaikadeks, ning lemmik puhke-aladeks olnud aastatuhandeid. Teadaolevad vanimad inimasustused – asulad paiknesid reeglipäraselt veekogude ääres, kas jõgede, järvede kallastel või mererannikul. See oli loomulik, kuna veekogust sai eluks vajalikku vett, toitu ja veekogu oli hea ja valmis ühendustee.
    • INIMENE OLI KOHANENUD KESKKONNA MUUTUSTEGA EGA ÜRITANUD NEID OMA KASUKS PÖÖRATA. ELATI HARMOONILISES KOOSELUS RANNIKUKESKKONNAGA.
    • Tänapäeval toimitakse rannikul sageli kitsastest huvidest lähtudes. Hooneid ehitatakse võimalikult lähedale rannajoonele. Mida uhkem vaade merele, seda suurem on krundi väärtus. Vaatamata seaduse sätetele rajatakse kapitaalseid hooneid mere võimupiirkonda, mida kipub mõjutama kõrgvesi, tormilainetus. INIMKOND NAGU EI OSKAKS ENAM ELADA RAHUS JA HARMOONIAS MERERANNAGA.


  • PILET
    Eestis randlatüüpide klassifikatsioon, tüüpide iseloomustus.
    Sõltuvalt esmase pinnamoe kallakusest ja lainetuse poolt mõjutatavate kivimite iseärasustest ning arves­tades valitseva protsessi iseloomu on Eesti rannikul otstarbekas eristada järgmisi randlatüüpe:
    PANKRANDLA
    ( pank )
    nt Kakumäe pankrandla


    murrutusjärsak on kujunenud vastu­pidavais vanaaegkonna kivimeis (lubjakivis, dolomiidis, liivakivis)

    ASTANGRANDLA
    ( astang )
    murrutusjärsak on kujunenud kobedais kvaternaarisetteis ( liivas ,
    kruusas, moreenis jt)

    PAERANDLA
    vastupidavais vanaaegkonna karbonaatkivimeis kujunenud
    laugenõlvalise murrutusrannaga randla

    MOREENRANDLA
    moreenis kujunenud laugenõlvalise murrutusrannaga randla. Palju
    rahnusid
    +
    KRUUSA - VEERISTIKURANDLA (lühend. kruusarandla) kliburandla
    kruusast ja veeristest koosnevate rannavallidega kuhjerannaga randla
    +
    LIIVARANDLA
    (plaaž)
    liivast rannavallidega, sageli eelluidete, või luidetega piirneva kuhjerannaga randla
    +
    MÖLLIRANDLA
    (kamardunud, rohtunud)
    peeneteraliste (aleuriitsete) setetega, tavaliselt väga lauge
    rannaku ja kinnikasvamisele kalduva kuhjerannaga randla
    ±
    TEHNORANDLA
    (sadamad, promenaadid, kunstrannad, tehiskaitserajatised jne)
    hüdrotehniliste rajatistega (muulide, kaitseseinte, buunide jms.)
    muudetud loodusliku dünaamikaga randla.
    Esitatud randlatüüpidest esimesed 4 on murrutusrandlad, järgnevad 3 aga kuhjerandlad; tehnorandla puhul võib tegu olla nii kuhje- kui kulutusrannaga.
    Randlate kaitse meetodid: passiivsed ja aktiivsed.
    On jõutud arusaamisele, et tuleb randasid kaitsta looduslike analoogidega – näiteks panka võib seinaga kaitsta.
    Passiivsed:; tuuakse midagi, mis kaitseks randa ja tõkestaks lainelööke (nt tetrapodid, buunid, seinad ja müürid, lainemurdjad)
    Passiivsed on igasugused seinad, sadamate juures pannakse terapoodist pallastid, tugeva lainetuse kaitseks; kivirahnudest vallid. Peavad vastu pidama lainetuse löökidele.
    Aktiivsed: liivarannad , mida kaitstakse olemas oleva liivaga; kruusaranda kruusaga looduslähedaste materjalidega. (kunstrannad, looduslähedased analoogid, kruusa-liivaranna püsimist pidurdajad)
    Aktiivsed üritavad säilitada looduslikku olukorda.
  • PILET
    Ranniku- ja randlatüüpide levik Eestis,
    Peamiselt sõltub ranniku ja randatüüpide levik põhja reljeefist ning kivimitest . Samuti ka lainetuse iseärasusest ning vanadest pinnavormidest, nt kui on vanad liiva vormid, tekivad liivarannad. Samuti ka avatus - mis suunas tuuled puhuda saavad.
    Reljeef, kivimid, avatus!
    Rannikutüüpide ja alltüüpide levik:
    1 - õgvenduva lahelise kulutus-kuhjelise ranniku alltüüp kobedates setetes;
    2 - õgvenduva kulutus-kuhjeline lahelise ranniku alltüüp aluspõhjakivimeis e. klindilahtede
    3 – õgvendunud kulutus-kuhjeline rannik;
    4 - kulutuseline õgurannik e. õgvenenud kulutussrannik;
    5 – õgvendunud kuhjerannik e. kuhjeliseks õgurannikuks;
    6 – regioonide (IA) numbrid
    Randlate tänapäevane looduslik seisund.
    Kliimamuutused , mis meid ähvardavad. Randade arengus on hetkel aktiivne periood tulenevalt kliimast . Aktiivne looduslik periood. Tugevaid tsükloneid ja torme on nüüd rohkem ja tugevamad kui varem.
    Soojad talved, külmumata meri, kõrge veetase
    Tormide aktiivsus näib olevat kasvanud praegu, 2005, 2002, 2010. Kas just kliimamuutustest, aga ju vist . Kliimauurijad on kindlaks teinud, et talved on soojemad, jääkatet on vähem, meri on pikalt külmumata. Kõige tundlikumad muutustele on liivarannad. Umbes 10% maailma liivarandadest (kuhjerand) on sellised, mis laienevad veel. Ülejäänud on kas stabiilsed või juba kannatavad purustuste all.
    RANDADE ARENGU ISELOOM ON TIHEDALT SEOTUD KLIIMA MUUTUSTEGA. Tänapäeval on randade arengus aktiivne periood. Areng toimub hüppeliselt, milleks on vajalik erakordsete looduslike tingimuste kokkulangemine – arenguks ebasoodsate, ekstreemsete tingimuste kujunemine:
    ERAKORDSELT KÕRGE AJUVEE TASE; TUGEV TORM VÕI ORKAAN; KÜLMUMATA RANNIKUMERI JA RANNASETTED. RANDADE ARENGUS ÜHEKORDSELT TOIMUVAD MUUTUSED ON NII SUURED, ET LOODUS ISE ENNE JÄRGMIST ERAKORDSET PERIOODI EI SUUDA TAASTADA VARASEMAT TASAKAALUSEISUNDIT. RANDADE LOODUSLIK ARENG TOIMUB NAGU STRESSI TINGIMUSTES, ESINEVAD TÜSISTUSED.
  • PILET
    Randla arenguetapid.
    Lainetus on randade arengu põhijõud.
  • Imikuiga – väiksed saared hakkavad vee all arenema. Veealune kari , madal. Algab lainetuse mõju merepõhjale.
  • Noorus – kaljusaar, paerand, aktiivne lainetuse tegevus-murrutus, kuhje saarekese taga, setteid peale ei kuhju. Saart purustatakse.
  • Küpsus – kulutus-kuhjesüsteemi aktiivne areng, seteteränne ja kuhjumine. kulutatakse avamere poolt, peale kuhjuvad setted. Kõik rannaprotsessid olemas.
  • Hääbumine – ranna-areng vaid ajutise kõrgveega.
  • Hääbunud e surnud rand – enam ei toimu midagi, murrutuslava on laiaks läinud või randsaar kerkib ette, lainetus enam ei mõjuta.
    Veealune kari
    Veealune kuhje
    Aktiivne pank
    Hääbuv pank
    Vana pank
    Murrutuslava
    Kuhjevorm
    Kuhjevormi kulutus
    Rohukamar
    Settevool
    Sadamakoha valikuks vajalikud uuringud.
    Majandus-poliitilised (raha, projektid )
    Geodeesia eriti merepõhja sügavused (ntks kas vaja süvendada)
    Geoloogia ja geotehnika (ntks mis setted)
    Navigatsioon (meremärgid jne)
    Rannaprotsessid
    Klimaatilised (tormituuled + lained, hoovused )
    Modelleerimine (palju muutujaid, raske saada algandmeid)
    Omandiprobleemid
    Keskkonnaprobleemid
    I Sadama kontseptsiooni koostamine e. milleks ja milline peaks sadam olema (sadama tegevused, arvutuslik laev, sadamakohtade arv jne,):
    • kohe, lähitulevikus ja perspektiivis, sadamast loodetav tulu

    II Sadamakoha valikuks ja eskiisprojekti koostamiseks hädavajalikud uuringud ja ettevalmistavad tööd alternatiivsetes sadamapiirkondades
    • sadamapiirkondade esialgne ülevaatus (s.h. olemasolevad sadamarajatised, infrastruktuuri olemasolu (side, elektrivarustus, vesi jne).
    • Olemasoleva üldinformatsiooni, varasema uurimis - ja projekteerimis-materjali kogumine,

    läbivaatus ja võrdlev hinnang, andmete puudumisel täiendavate uuringute tegemine (s.h. geograafiline asend ja ühendusteed)
    • navigatsioonitingimused, meresõidu ohutus
    • geotehnifised tingimused, sh. geotehniline uuring akvatooriumis
    • hüdrograafrlised tingimused, sh. hüdrograafiline mõödistamine sadama ja merekanali veealadel
    • rannaprotsesside iseloom ja nende võimalikud muutused (randade ehituse ja evolutsiooni iseloomustus, rannasetete dünaamika, eriti selle kvantitatiivne külg, rannikukeskkonna ning inimtegevuse omavaheliste suhete prognoos)
        • sadamapiirkondade maaomand
        • loodusvarade paiknemine sadamapiirkondades
        • keskkonnakahjustusi põhjustavate võtmetegurite esialgne määratlemine (sh. avariid )
        • jne.

    Majanduspoliitilised, kelle omandid jne.
    Mõõdistamised, eeldused maal ja merel. Sügavused. Milline hüdrodünaamika seal on?
    Kust neid võetakse? Kuidas on lainetuse tingimused? Kalurid teavad ka sinna lahesoppi tuleb laine või mitte, samas, modelleeritakse.
    Geotehnika- milline pinnas on, mida pinnas kannab või ei kanna, kuhu rajada vaiasid.
    Rannaprotsessid- kuidas setted liiguvad, kas kannab setteid täis või mitte.
    Navigatsioon- kindlad sissesõidu liinid , sissesõit peab olema märgistatud.
  • PILET
    Aktiivse murrutusrandla iseloomustus, selle areng, Põhja-Eesti paekallas.
    Pankrand on kujunenud monoliitsetesse kivimitesse. Tüüpiliseks on järsuseinaline pankrandla Siluri karbonnatkivimeis. Seetõttu on iseloomulikuks ka ulatuslik murrutuslava esinemine panga ees. Murrutuse tagajärjel taandub rannaastang maa suunas ja selle ette moodustub murrutuslava, kus aegamööda hakkavad lained oma energiat kaotama kuni murrutus lakkab. Heaks näiteks on SUURIKU PANK ja ULATUSLIK MURRUTUSLAVA selle ees. Kulbaste sügavus on reeglina 1...5 meetrit. Murrutuskulpa areng viib selle lae ehk toetuseta jäänud pangaosa sissevarisemiseni. Kulbaste arengut soodustab  murenemine , mida kiirendab mitmesuguste organismide elutegevus. Enamasti tekivad murrutuskulpad  lubjakivisse.
    Põhja- Eesti paekaldast – teooriaid on mitu: soome lahes on voolanud ürgneeva, veealuseid orge oli palju.. põhiline on aga et panga jalamid murrutatakse, paelahmakad varisevad, koopad, laed kukuvad alla.
    kuidas pank kujuneb ? üleval kihid on tugevad lubjakivid, alumised on tavaliselt õrnemad liivakivid, nende all sinisavi . Alumisi kihte on lihtne murrutada, seega ülemine osa variseb alla. Alumistes tekivad murrutuskulpad. Tekivad paelahmakad, broneeritud järsakud. Murrutuskulbas, paekallas variseb, lahtine viiakse minema. Panga või astangu arenguetapid. Panga morfoloogia, sõltuvus kivimist, kihilisusest (sein, murrutuslava, kulbas, broneeritud järsak, põhja eesti paekallas e klint )
    Sadamad ja teised hüdrotehnilised rajatised, mõju keskkonnale. Positiivne/negatiivne.
    Milleks need üldsed?- inimtegevuse aktiveerimiseks, kaupade transportimiseks, sest meretee on kõige parem ühendustee ning kõige lihtsam ja odavam suurte kaupade ringi vedamiseks.
    Hüdrotehnilised rajatised - Supelrannad, puhkekodud, spad mere ääres, lõbustusala.
    Tööde maksumus, vajalikud tööd, iseärasused laugel ja järsunõlvalisel rannikul, veeteede ja akvatooriumite ummistumine, rajatiste ja keskkonna omavaheline seos, KMH
  • PILET
    Aktiivse kuhjerandla ja kuhjevormide iseloomustus, selle areng.
    • Areng on pidev, setteid tuleb juurde. Rannaala võib muutuda laineliseks. Tekivad neemikute vahele. Liiv liigub vabalt (nt Läti, Leedu suured liivarannad).
    • Lahe pärades, kus setted on pidama jäänud. Murrutusvool paiskab setteid, klibu materjali randa.Valdav osa Eesti liivarandadest kujuneb ja areneb vanade liivavormide (peamiselt mattunud orud, fluviglatsiaalsed moodustised nagu oosid , sandurid jt.) setete ümberkujundamise, ümbersetitamise tulemusena – (vanad mattunud orud).
    • Mõnede väheulatuslike liivarandade esinemine kiviste neemikute vahelisel alal on enamasti seotud mingi varasema liivase kuhjevormi (oos, vallseljak jt.) esinemisega samas piirkonnas ja nii võivadki kujuneda nn taskurannad, mille piires liival pole „väljapääsu”, nad on lainetuse tegevusele vastupidavad. Üksikuid väheulatuslikke liivarandu esineb ka mõne tehiskonstruktsiooni lainevarjulisel alal, nagu näiteks Kakumäe vanast kalasadamast põhja pool. Vana kalasadama muul on takistuseks põhjast lõunasse looduslikul rannasetete liikumisteel.

    Kuhjerandla – kuhjevormid – murrutused.
    Maasäärte teke, igasugused kuhjevormid(millised?)
    Kuhjerandlad, eriti liivarandlad kujunevad vanade orgude piiridesse , murrutusalade ja pankade lähedusse. Oluline on lainetustugevus, vana reljeef ja setted.
    Kui liivarandla ehk kuhjerandla on ühenõlvaline, eel-luidetega- puudub tagumine nõlv!
    Kruusaveeristikul on kaks nõlva. Kruus kuhjub ja variseb sinna taha.
    Milline reljeef jne, kruusaveeristik pankrannikute lähedal. Taskurannad, laheliste randade pärades, pikiranda liikumise murrutuslava naabruses , kahenõlvaline enamus kruusa-veeristiku või kliburandu, ühenõlvaline liivarannad astangu jalamitel, liivaranna luitestumine – eelluited.
    Modelleerimine,selle väärtused ja puudused.
    Kui modelleerimiseks vajalikud lähteandmed on lünklikud, siis ei maksa ka arvutilt oodata tõsiselt arvestavaid tulemusi. Arvuti iseseisvalt programmeerija lünklikke erialalisi teadmisi randade arengust või puudulikku andmebaasi ei täienda.
    Arvutil modelleerimine, eriti andmete läbitöötamine jms on vajalik uurimistöö, kuid see ei asenda kuidagi kõrgtasemega eriala spetsialistide vahetult looduses saadud uurimiste tulemusi, pikaajalisi töökogemusi, nende ekspertarvamusi. Võib olla päris kindel, et kui modelleerimise tulemused ei lähe kokku looduses toimuvaga, siis selles ei maksa süüdistada loodust.
    Modelleerimine sõltub lähteandmetest. Uusi kliimaandmeid tuleb juurde, modelleeritakse ja saadakse kaarte ja graafikuid. Arvutatakse välja ka näiteks sadama silla tugevust. Turbulentse vee liikumist on pea võimatu modelleerida, st setete liikumist või kust laine murdub ja lainetus muutub. Seda saab ainult mõõta.
    Iga mudel on nii tark, kui tark on inimene, kes selle tegi. Kui see inimene loodusest midagi ei jaga, ei tee seda ka mudel.
    Täiesti täpne mudel on võimatu!
  • PILET
    Rannasetete liikumist põhjustavad jõud.
    Lainetus - Kui laine murdub, tekib settevool. Põhiliselt tormilainetus
    Tuul – liivarannas luited , tekitab laineid.
    merejää põhjustab setete liikumist ja tassib kive. Ajujää purustab randa ja kobestab setteid
    taimed (tagasihoidlikud), roostikud (trügivad peale/kinnikasvamine, aga hoiavad kinni). Inimene.
    Maakoore liikumised - Maavärinad , tsunamide tekked, tekivad lained, meeletud veevoolud, põhjustab setete liikumist.
    Settevoolu mõiste mittetundmisest ja selle kujunemisel tuulehoovuste ülehindamisest tingituna selgitatakse rannasetete liikumist pahatihti voolamisena. Ilmselt on tegemist võõrkeeltest pärit tõlke apsiga, sest otseselt tõlkides näiteks vene ja inglise keelest (vn. potok nanosov, ingl .k. sediment streem) oleks tegu nagu tõepoolest setete voolamisega, mida põhjustavad tuulehoovused. Sellest tingituna mõnigi kord setete pikiranda liikumise iseloomustamiseks on püütud mudelite abil iseloomustada kasutades liikumapaneva jõuna hoovusi.
    Hoovuste jõud ja edasikande jõud piirdub peamiselt hõljumina edasikantavate dispersses olekus setete, veest kergemate vedelike ja veepinnal hõljuva orgaanilise ainese (vetikad, meretaimed , ka risu ja ajupuit ) edasikandega. Tegelikult pole settevoolu mehaanikas midagi ühist voolamisega.
    Rannasetteid liigutavad ja veeretavad rannajoonele mingi teravnurga all randuvad tormilained, viies liivaterakesi või veeriseid mööda lauget nõlva samuti nurga all üles, kust need jälle raskusjõu ja tagasivoolava vee mõjul eelmisest asukohast veidi eemal veepiirile tagasi jõuavad.
    Nii moodi sikk -sakiliselt liikudes liiguvadki rannas setteosakesed ja liigub iga lainega nagu hüppeliselt mingis kindlas suunas kogu rannas aktiivne settekeha. Paljuaastast keskmist rannasetete liikumise suunda nimetavadki rannauurijad settevooluks. Setete liikumise mehhanismil pole aga voolamisega mitte midagi ühist!
    Randate hõivamisel ja kaitsmisel tehtud tüüp-vead.
    Ei arvestata veemuutustega, mis tulenevad kliimamuutustest. Nt veemuutusi, tormide tagajärgi, merejääd.
    Randade hõivamisel (sadamate ehitamisega) ei arvestata rannaprotsessidega eelkõige setete liikumise iseärasustega.
    Mis aga kõige hullem – olen kohanud ka näiteks sadamaprojekte, kus sadamamuuli on püütud ehitada settevoolu suhtes sadamast nn allavoolu , et sellega suunata hoovuste liikumist sadamast kaugemale ja sel teel vältida merekanali ja sadamasuudme ummistumist. Efekt oleks muidugi vastupidine , sest setete valdava liikumise suuna (settevoolu) suhtes valele poole ehitatud kaitsemuul hakkaks vastupidi oodatule setteid just sadamasuudmesse koguma. Nii on meie rannikul ka juhtunud (Läätsa ja Kaavi sadamad Saaremaal).
    Ei tunnista randade arengustaadiumeid. Ei arvestata rannaprotsesse (setete liikumine sadamates).
    Randade hõivamisel tehtud vead on paljus tingitud randlate ehituse ja arengu näilises lihtsuses.
    Kogu maailmas on tehtud palju möödalaskmisi.
    See looduslik maismaa ja mere vaheline vastastikue mõju piirkond on väga õrn ja tundlik ning vajab tähepanelikku ja tõsiselt teadlikku suhtumist .
    KMH probleemid ja programmid.
    Rakenduslike küsimuste lahenduse aluseks peavad oema pikaajalised vaatlusread + teadmised + praktilised kogemused.
    Randade kaitse – passiivsed ja aktiivsed meetodid.
  • PILET
    Randade arengu eeldused.
    • Vana Reljeef: Lausk või järsk
    • Setendid: Kõvad kivimid või kobedad ( pehmed ) setted
    • Meretase: Lühiajalised ja pikaajalised muutused; erakordne ajuvesi
    • Eksponeeritus: Avameri, sisemeri või lainevari
    • Kliima: Parasvööde, troopika globaalsed kliimamuutused.
    • RANDADE ARENGUT MÕJUTAVAD JÕUD
      • Lainetus :tuule- ja ummiklaine (kulutus, kuhje, rannasetete ränne)
      • Tuul: Kaudne mõju lainetuse näol. Otsene mõju voolsetetele. Vormide kujundaja- eelluited
      • Hoovused: Savikate setete ärakanne, hõljum
      • Merejää: Kuhjav ja kulutav ning kaitsev
      • Taimed: Kaitsev, ka setete edasikanne ja kuhjamine
      • Inimtegevus: Kiirendav või aeglustav (+/-).
    • Paljuaastaste uurimiste tulemused näitavad, et randade intensiivne areng toimub just ekstreemsete tingimuste kokkulangemisel:
      • väga tuge­vate tormide sagenemine,
      • sellega kaasnev erakordselt kõrge mereveetase,
      • ning sojade talvede tõttu külmumata meri ja rannasetted.
    • Need tegurid ongi peamiseks rannaprotsesside aktiviseerumise põhjuseks, ja seda mitte ainult Eesti rannikul, vaid kogu Läänemerel tervikuna .

    Globaalsed kliimamuutused. Randade reaktsioon .
    Globaalsed kliimamuutused- stressiseisus olev maailm, ajuvee tase on kõrgem. Randade reaktsioon. Jäävaba talv, soe talv, tormide mõju tugevam, rannad tundlikud.
    Erakordsete tormide ja nähtuste sagenemine. Tormid on aktiivsemaks läinud. Looduslik tasakaal on paigast ära. Halb on see, kui on tugevate tormide puhul on meretase kõrge. Purustused on siis taga, mitte veepiiril.
  • PILET
    Rannasetete pikiränne. Litodünaamiline süsteem. Settevool.
    • Kui setteosakeste üldine liikumissuund on paralleelne rannajoonega, siis nim seda setete pikirändeks. Pikirände puhul kulutatakse pidevalt materjali. Pikirände tulemusel liigub märkimisväärsel hulgal setteid, toimub iseloomulik setete kulutus, toiteala kadumise korral lakkab ka setete pikiränne. Maasääred kujunevad setete pikirände tagajärjel kohtades, kus rannajoon muudab suunda.
    • Paljuaastane keskmine setete liikumise suund, settevool, lainetuse ja hoovuse osa, kulutus-kuhje süsteemid, veeriste ümardatus ja liivade terajämeduse muutused, voolu maht, ainese defitsiit


    *Lito-morfo-dünaamiline süsteem on rannasetete liikumise tendentside uurimine ja hindamine. KULUTUS-KUHJE-RÄNNE.
    *Settevool ei ole setete voolamine ! Settevool on paljuaastane keskmine setete liikumise suund.
    *Rüsijää võib muuta merepõhja reljeefi, kanda setteid ning rahne. Ajujää purustab randa ja kobestab setteid.
    *Randa kujundavaks ja rannasetteid liigutavaks põhijõuks on tormilainetus ja selle purunemisel kujunev murdlusvool.
    Sadamate klassifitseerimisest, lautrid. Sadama ketid, näiteks MARITIMA. (1996 loodud kett Eesti rannajoonele)
  • Meresadam – sügavus on piisav merelaevade teenindamiseks , on olemas kai ja vajalikud sadamarajatised, ööpäevaringne järelvalve , sadam on avatud rahvusvaheliseks meres liikumiseks.
  • Väikelaevade sadam
    • Rannasadam – sügavus on piisav väikelaevade (pikkus alla 24 m), taallaevade ja rannasõidulaevade teenindamiseks (2-3,5m sügav). On olemas väiksem kai või suurem sadamasild ning vajalikud rajatised. Ööpäevaringne järelvalve. Sadam võib olla rahvusvahelisteks mereliikluseks.
    • Paadisadam – sügavus on piisav suurematele kalapaadidele ja rannasõidu-paatidele (1-2m sügav). On olemas lihtsam sadamasild ja hädavajalikud rajatised. Sadam ei ole avatud rahvusvahelisteks mereliikluseks. Ööpäevane järelvalve võib puududa.

  • Randumiskoht
    • Lauter – looduslikult ohutu või süvendatud randumiskoht kohaliku sõidu-piirkonnaga paatidele. Sügavus ca 1 m. Paadisild puudub või on väga väike. Olulised rajatised puuduvad. Järelvalve puudub. Kasutatakse mitme paadi alaliseks hoidmiseks.
    • Lautrikoht – randumiskoha sügavus alla 1 m. Puuduvad igasugused rajatised. Üksikute paatide ajutine hoidmise või kaldale tõmbamise koht rannas.
    Väikelaevadele ja harrastusmeresõitjatele teenuseid osutavate sadamate klassifikatsioon:
    • Külalissadamad –väikelaevadele ehitatud suurema teenuste mahju ja kvaliteediga kümne või enama siludmiskohaga sadam.
    • Väikelaevade sadamad
    • Külaliskaid ja sillad – on kaubandusliku meresõidu ülasannetega sadamasse harrastusmeresõitjate väikelaevade vastuvõtuks, reenindamiseks ja seismiseks rajatud kai, sild või ujuplatvorm.
    • Paadisadamad
    • Lautrid - ei kuulu sadamate registrisse kandmisele!

  • PILET
    Rannasetete ristiränne.
    Tormilainete randumise korral rannajoonega parallseelselt esineb setete ristiränne- veealuselt rannanõlvalt paisatakse setteid randa, tugeva tormi korral ka rannajoonest kaugemale ja kõrgemale üle madala ja sageli rohtunud rannaala. Kujunenud rannavallid on pool-kaarjad, hoburaua kujulised. Sellistes tingimustes on setete liikumise maa lühike ja setted praktiliselt kulutamata. Näiteks paekivide avamusel kujunevad kandilisest paeklibust vallidega kuhjerannad – kliburannad. Ristirände puhul materjali kulutamist ei toimu. Iseloomulik laugetele randadele.
    Neemedelt lahepärade suunas
    Lainefront tuleb risti rannale, tekivad poolkaarjad moodustised (tegemist on laugete randadega)
    Ristiändega tulevad toiteained põhjast.
    Sadamate loodusesse paigutamise eeldused.
    Kuhu me neid paneme ?
    Rannikukeskkond, topograafia , omandi küsimsed, majanduslikud põhjused, hüdrometeoroloogia, rannikugeoloogia.
    Sadamate rannikule paigutamise eeldused:
    1. rannageoloogia: rannikutüüp, randlatüüp, rannaprotsesside iseloom
    2. rannikukeskkond: kalad , linnud , loomad, taimed, jne ; sadama ja rannikukeskkonna omavaheliste suhete evolutsiooni prognoos
    3. hüdrometeoroloogilised tingimused: tuul, lainetus, merejää,
    4. topograafia: rannikumeres,rannas
    5. geoloogiline ehitus: rannikumeres, rannas
    6. keskkonnakaitselised objektid: kaitsealad, üksikobjektid, ajalised piirangud jne.
    7. sotsiaal-majanduslikud tingimused: infrastruktuur , teenindus jne.
    8. omandiküsimused
    9. vaatamisväärsused: looduslikud, arhitektuurilised jne.
  • Vasakule Paremale
    Eksam rannikuprotsessid #1 Eksam rannikuprotsessid #2 Eksam rannikuprotsessid #3 Eksam rannikuprotsessid #4 Eksam rannikuprotsessid #5 Eksam rannikuprotsessid #6 Eksam rannikuprotsessid #7 Eksam rannikuprotsessid #8 Eksam rannikuprotsessid #9 Eksam rannikuprotsessid #10 Eksam rannikuprotsessid #11 Eksam rannikuprotsessid #12 Eksam rannikuprotsessid #13 Eksam rannikuprotsessid #14 Eksam rannikuprotsessid #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Artur.k Õppematerjali autor
    Kaarel Orviku

    Sarnased õppematerjalid

    Rannikute geomorfoloogia
    1
    docx

    Rannikute geomorfoloogia

    Nimetus neutraalne on tinglik, sest selge, et mingit môju geoloogiline struktuur igal juhul avaldab kasvõi lõhelisuse kaudu. * Pikirannikud-rannikud, millede rannajoone suund ühtib geoloogiliste struktuuride pikitelje suunaga. rannajoon kulgeb mäeahelike v nendevaheliste orgudega paralleelselt. Samuti väheliigestatud rannajoonega. Siiski võib esineda ka juhuseid kus meri on N mäeahelike vahelistele madalamatele aladele tunginud ingresseerunud - dalmaatsia tüüpi rannik Vahemere ääres. * Põikirannikud sellised rannalõigud, kus rannajoon on risti geoloogilise struktuuri pikisuunaga. N mäeahelikud ulatuvad rannajooneni välja v on N rannikuala voorestatud. Sellisel juhul on rannajoon arusaadavalt väga liigestatud sopiline. * Diagonaalrannik -sarnane eelmisega, kuid geoloogiliste struktuuride pikiteljed on rannajoone suhtes teatud nurga all. Samuti väga liigestatud rannajoon. Meretaseme tõusul ja langusel kaks põhjust ­

    Geograafia
    Eesti geograafia
    14
    doc

    Eesti geograafia

    1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e. suurtel laiuskraadidel, on kujunenud meil

    Geograafia
    Geograafia konspekt-mullad-atmosfäär-hüdrosfäär
    16
    doc

    Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

    Tihedus ­ külm tihedam. · Vesi liigub maailmameres hoovusena, lainetena, tõusu ja mõõna liikumisega. RANNAPROTSESSID · Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas ­ rannanõlv. · Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab ajuvee piirist paguvee piirini ­ rand. · Maa-ala, mille piires on tuulte ja lainete mõjul kujunenud spetsiifilised pinnavormid ­ rannik. · Lainetuse tagajärjel madalas vees või rannajoone lähedal maismaal kujunenud pinnavorm ­ rannamoodustis. · Järskrannik: fiord ­ kitsas merelaht, skäärrannik? ­ väike kaljusaar, dalmaatsiarannik. Laugrannik: deltaga jõgi ­ deltaga rannik, laguun ­ merelaht, mida eraldab merest meresäär, limaanrannik ­ deltasuue, lehtersuue, meri tunginud jõesuudmesse. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure

    Geograafia
    Üldgeograafia 10 kl
    30
    doc

    Üldgeograafia 10.kl

    ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke

    Geograafia
    Geograafia riigieksami materjal
    37
    doc

    Geograafia riigieksami materjal

    NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida

    Geograafia
    Eesti loodusgeograafia konspekt
    57
    doc

    Eesti loodusgeograafia konspekt

    Kloorogaanilised ühendid (eriti putukamürk) Mürgiste ainete sisalduse poolest on olukord rahuldav ja ka paranemas Rannavöönd · Ala, kus me tänapäeval nii maismaal kui ka rannalähedase mere põhjas leiame lainetuse tegevuse jälgi. · Rannavöödi maismaaosa nimetatakse rannaks. · Rannanõlv ­ rannavööndi osa, mis jääb mere piiresse ning haarab rannalähedast merepõhja sügavuseni, kus veel leiame lainetuse kulutava ja kuhjava tegevuse jälgi · Rannik ­ rannavööndit ja viimase naabruses olevad rannikumaad ja rannikumeri · Eestis puudub järskrannik · Kruusa-, veeristiku- ja liivarannad on Eesti kõige tüüpilisemad kuhjerannad · Rannavööndi dünaamika seisukohalt on oluline ka merejää tegevus 25.09.13 Eesti mullad Muld kui mälu Muld on nii maastike kui ka ökosüsteemide keskne komponent, mis seob temaga kokku puutuvaid looduskomponente ühtseks tervikuks läbi aine- ja energiaringe.

    Eesti loodusgeograafia
    Maateaduse aluste kordamine eksamiks
    52
    doc

    Maateaduse aluste kordamine eksamiks

     troopiline-mereline  parasniiske  W-rannik  troopiline-kontinentaalne  parasvöötme kontinentaalne  lähisarktika  arktika jääkate Maakera sademete piirkonnad:  sademete kogusumma (mm)  aastane kõikumine ja perioodilisus  ööpäevane kõikumine  sademete/aurumise vahekord  niiskusdefitsiit/suhteline niiskus  niiske ekvatoriaalne – 10 °N-10 °S; mE; üle 2000 mm  passaatide tuulepealne rannik – 5-30 °NS; mT; üle 1500 mm  troopilised kõrbed – 10-35 °NS; cT; alla 250 mm  kesklaiuste kõrbed ja stepid – 30-50 °NS; cT, cP; 100-500 mm  niiske lähistroopika – 25-45 °NS; mT; (suvel) 1000-1500 mm  kesklaiuste läänerannik – 35-65 °NS; mP; üle 1000 mm  kesklaiuste üleminekuvöönd – 45-65 °NS; mP, cP; 500-1000 mm  arktika ja polaarkõrbed – 60-90 °NS; cP, cA, cAA; alla 300 mm Sademete sesoonse jaotuse tüübid:

    Maateadus
    Geograafia eksam
    61
    doc

    Geograafia eksam

    Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved. Rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärel toimuvad protsessid. Setete kuhjumise, rände ja kulutusprotsessid. Rannavall- Tormilainetuse kuhjaval tegevusel kujunenud mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid, mis on rannajoonega paralleelsed. Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik- lauge reljeefiga rannik; (läheb aeglaselt sügavaks) Jõgede äravool- jõgede kaudu äravoolava vee hulk ühest sekundist pikema aja jooksul Valgla ehk äravooluala- maa-ala, millelt vesi voolab mingisse kindlasse veekokku või selle ossa Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt läbi mulla ja kivimite põhjavette 5. Maa Kui Süsteem Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud 30. SEOSTEST Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200km kõrgusele

    Geograafia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun