Optimaalse laevatüübi ja töökorralduse vormi valik liinidele või suundadele (0)

Merenduskeskus
Optimaalse laevatüübi ja töökorralduse vormi valik liinidele või suundadele
Kursusetöö
Tallinn 2018

SISUKORD

KURSUSETÖÖ LÄHTEÜLESANNE 3
SISSEJUHATUS 4
1. LASTI TRANSPORDIISELOOMUSTUSED 5
2. TÖÖREGIOONI LOODUSLIK-NAVIGATSIOONILINE ISELOOMUSTUS 6
3.LÄHTE- JA SIHTSADAMATE TEHNILIS-EKSPLUATATSIOONILISED ISELOOMUSTUSED 8
3.1. Primorsk 8
3.2. Rotterdam 9
4.LAEVADE TÖÖKORRALDUSE OPTIMAALSE VORMI VALIK 10
5.SOBIVAIMA LAEVALIIKLUSE VORMI VALIK TÖÖSUUNDADEL VÕI LIINIDEL 12
6. LAEVATÜÜBI VALIK ESIMESES LÄHENEMISES 13
7. LAEVAREISI PLANEERIMINE SELLE AJAELEMENTIDE LÕIKES 17
8.LAEVA TULUDE JA KULUDE KALKULEERIMINE 23
9. LAEVAREISI EKSPLUATATSIOONILISTE NÄITAJATE ARVUTAMINE JA HINDAMINE 29
9.1.Kvantitatiivsed näitajad 30
9.2. Laevareisi ekspluatatsiooniliste näitajate arvutamine ja hindamine 30
10. LAEVAREISI MAJANDUSNÄITAJATE ARVUTAMINE JA HINDAMINE 35
KASUTATUD KIRJANDUSE NIMEKIRI 40
RESÜMEE 41

KURSUSETÖÖ LÄHTEÜLESANNE

Lasti liik ja nimetus - toornafta
Lasti (kauba) pakend/ taara -
Lasti (kauba) kogus aastas - 2 000 000 t
Tootmise perioodilisus - AASTARINGSELT
Tarbimise perioodilisus - AASTARINGSELT
Müüja/ kaubasaatja riik ja/või asukoht - Venemaa
Ostja/kaubasaaja riik ja/või asukoht - Euroopa
Lastimissadamad (kui ette antud)- Primorsk
Lossimissadamad (kui ette antud)- Rotterdam
Vahesadamad (kui ette antud) -
Muud lähteandmed
Ballastreis 17%

SISSEJUHATUS

Kursusetöö põhieesmärgiks oli õppeaine «Meretranspordi ökonoomika» loengute ja praktiliste harjutuste käigus omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja nende rakendamine ülesandes: optimaalse laevatüübi valik liinidele või suundadele. Kursusetöö koosneb teoreetilistest ülesannetest ja praktilistest ülesannetest. Kursusetöö lähteülesandeks on toornafta vedu Primorsk sadamast Rotterdam sadamasse. Kursusetöö käigus oli vajalik leida optimaalse laevatüübi toornafta vedamiseks ja teha vastavad arvutused( reisi pikkus,laeva otsesed ja kaudsed kulud jne).

1. LASTI TRANSPORDIISELOOMUSTUSED

• Nafta kujutab endast vedelate ning nendes lahustunud gaasiliste ja tahkete süsivesinike segu. Peamised naftat moodustavad ühendid on alkaanid, tsükloalkaanid.
  
• Nafta on iseloomuliku ebameeldiva lõhnaga, suitseva leegiga põlev väga tuleohtlik vedelik.
  
• Nafta ei lahustu vees.
  
• Nafta tihedus: kerge nafta vähem kui 830 kg/m3 ; keskmine nafta 830-860 kg/m3 ja raske nafta eman kui 860 kg/m3
  
• Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri.
  
• Nafta transportimine on seotud suurte riskidega. Igal aastal lekib maailmamerre 400 miljonit tonni naftat (võrdluseks: Eesti sadamad ja raudtee vahendavad igal aastal ca 30 miljonit tonni naftat). Läänemerre lekib igal aastal 20-70 000 tonni naftat.
  
• Nafta transport tankeritega (~60%).
  
• Ei saa sisemaale vedada, vajalikud naftaterminaalid ümberlaadimiseks, nõuab aega, reostused kahjustavad maailmamerd
  

2. TÖÖREGIOONI LOODUSLIK-NAVIGATSIOONILINE ISELOOMUSTUS

Meie esimene reis algab Primorsk sadamas lastimisega ja lõppeb Rotterdami sadamas lossimisega. Reisi pikkus on 1533 meremiili. Reis toimub mööda Soome lahe, Läänemerd,
Kattegat väina, Skagerrak väina, Põhjamerd ja Ijsselmeer järvet. Talvel Primorsk sadam jäätub, jää on umbes detsebrist aprillini . Selleks, et sadamasse sellel perioodil sisse sõita peab laeval olema vastav jääklass.
Joonis 1. Marsruut Port of Primorsk- Port of Rotterdam
1. Soome laht. Soome laht on laht Läänemeres. Lahe laius keskosas on kuni 130 kilomeetrit. Sügavus ületab 100 meetrit; sügavaim registreeritud koht (121 m) asub Keri saarest kagus.
2. Läänemeri. Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik).
3. Kattegat.Väin. Põhjas on ühenduses Skagerrakiga, lõunas Sundi, Suur- ja Väike-Beldiga. Sügavus 10 kuni 30 m, põhjaosas kuni 50 m
4. Skagerrak. Väin Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel. Skagerrak ühendab Põhjamerd teise Taani väina Kattegatiga. Põhjaosa on sügav, kuni 809 meetrit, seal on fjordrannik . Lõunakallas on madal ja liivane.
5. Põhjameri. Meri Euroopa rannikul. Ta kuulub Atlandi ookeani ääremerede hulka. Suurim sügavus on 725 m. 2/3 merest on sügavusega kuni 100m.

3.LÄHTE- JA SIHTSADAMATE TEHNILIS-EKSPLUATATSIOONILISED ISELOOMUSTUSED

3.1. Primorsk

Nafta terminali operaator- Transneft Primorsk Port, LLC
Sügavus akvatooriumis – kuni 17.8 m
Kailiini pikkus – 1350m
Maksimaalne dedveit ( laeva täielik kandevõime)- 150 000 t
Akvatoorium-36,26 km2
Sadamas on kaks nafta terminali, kus toimub toornafta ja diiselkütuse ümberlaadimine. Terminalis, kus toimub toornafta ümberlaadimine on 7 kaid .Kaid Nr1 kuni Nr 4 on kauba kaid, kaid Nr5 kuni Nr7 on abikaid.
Toornafta terminal on võimeline üheaegselt käsitleda 4 tankeri dedveitiga 90 000 -150 000 t. Toornafta terminal on varustatud kahe pumbajaamaga, kus on 14 pumbaagregaati, mis võimaldavad lastida toornaftat kiirusega 46800 m3/t
Tehnilised andmed: kaid Nr1 ja Nr2.
Kai pikkus – mõlemad kaid 367.6 m
Maksimaalne laeva pikkus – 307m
Maksimaalne laeva laius- 55 m
Maksimaalne laeva süvis- 15.85m
Maksimaalne lastimiskiirus- 12000 m3/t
Minimaalne lastimiskiirus- 800 m3/t
Tehnilised andmed: Kaid Nr3 ja Nr4
Kai pikkus- mõlemad kaid 385m
Maksimaalne laeva pikkus- 307m
Maksimaalne laeva laius- 55m
Maksimaalne laeva süvis-15.85 m
Maksimaalne lastimiskiirus- 12000 m3/t
Minimaalne lastimiskiirus- 800 m3/t
Tankerite sildumine kai nr1, nr2,nr3 äärde toimub vasaku pardaga, kai nr4 äärde parema pardaga.
Puksiiride kasutamine sadama akvatooriumis on kohustuslik
.Joonis 2.Primorsk sadam

3.2. Rotterdam

Toornafta terminalid on varustatud torujuhega ning pumbasüsteemiga. Rotterdami sadamas on kaks terminali, mis tegelevad toornaftaga.
Maasvlakte Oil Terminal (MOT)
Maksimaalne dedveit- 400 000 t
Maksimaalne laeva pikkus- 460 m
Maksimaalne laeva laius – 60 m
Maksimaalne laeva süvis- 22 m
Terminalis on kasutusel 39 tanki , mille kõrgus on 22 m ja diameter 85 m.
Europoort terminal
Terminali operaatorid- Shell Europoort Terminal, Vopak Europoort Terminal
Kailiinipikkus- 1090 m
Maksimaalne dedveit – 402 000 t
Maksimaalne laeva süvis- 21 m
Joonis 3.Rotterdam sadam

4.LAEVADE TÖÖKORRALDUSE OPTIMAALSE VORMI VALIK

Antud ülesande raames laevade optimaalseimaks töökorralduse vormiks otstarbekam valida trampveondust. Kuna Toornafta on 2 000 000 tonni transportimiseks on antud aasta ja kindlaksmääratud kaks sadamad, siis reisid toimuvad järjestiku reziimi järgi (consecutive voyages). Selle vormi korral laevad töötavad teatud aja jooksul ja ühel ja samal veo suunal ning samade sadamate vahel (Primorsk-Rotterdam). Selleks, et ühe aastaga oleks võimalik vedada 2 000 000 tonni toornaftat on vaja kasutada laeva, mis on võimeline korraga vedada umbes 80 000 tonni toornaftat, aga kuna sellel laeval peab olema vastav jääklass, et Primorsk sadamasse sisse sõita ja laeva pikkus ei pea ületama 307 m, laeva laius ei pea ületama 55 m ning laeva süvis ei pea ületama 15,85 m, siis tekkis problem laeva valimisega ja me otsustasime kasutada 2 laevu, mis hakkavad töötama marsruudil Primorsk- Maasvlakte Oil Terminal ( Rotterdam). Selleks, et vedada aastaga 2 000 000 t iga laev peab korraga vedama umbes 42 000 t ja peab tegema 2 reisi kuus.

5.SOBIVAIMA LAEVALIIKLUSE VORMI VALIK TÖÖSUUNDADEL VÕI LIINIDEL

Planeerida nafta vedamist antud marsruudil (Primorsk-Rotterdam)kindlaksmääratud sõiduplaani alusel ei ole otstarbekas. Lisaks, sõiduplaani kasutades, võib laeva omanik/ laeva operaator, laeva hilinemise korral kanda lisakulusid.
Meie arvame, et toornafta vedamiseks kõige parem sobib graafiku alune vorm.
Mõlemad laevad hakkavad tegema 2 reisi kuus graafiku alusel.
Graafiku näidis.
Leppisime kokku, et laevad hakkavad sõitma alates 1.03. 2018 .
Laev nr 1 tuleb Primorsk sadamasse 1.03.2018, teda lastitakse ja ta sõidab Rotterdam sadamasse, tagasi Primorsk sadamasse tuleb umbes 3 nädala pärast.
Laev nr 2 tuleb Primorsk sadamasse 4.03.2018, teda lastitakse ja ta sõidab Primorsk sadamasse, tagasi Primorsk sadamasse tuleb umbes 3 nädala pärast.

6. LAEVATÜÜBI VALIK ESIMESES LÄHENEMISES

Kauba transportimiseks kõige sobilikum laevatüüp on toornafta vedamiseks spetsialiseeritud naftatanker, sest antud tüübi puhul võib kõige rohkem peale laadida kaupa. Laevade valimisel tuleb arvestada lähte- ja sihtsadamate tehnilised ning ekspluatatsioonilised näitajad, navigatsiooni tingimused ja kauba kogus. Kuna vedu toimub marsruutil Primorks- Rotterdam ja Primorski sadama akvatoorium talveperioodil jäätub, siis tankeril peab olema vastav jääklass, mis võimaldab sõita Primorsk sadamasse. Selleks jääklassiks võiks olla näiteks 1A( laev võib sõita meres, kus on jää paksusega kuni 0,8m; jäämurdjaga on võimalik sõita kiirusega kuni 5 sõlme, jää paksusega kuni 1m). Laevatüübiks võik olla AFRAMAX tanker 1A jääklassiga.
Tankerid , mis võiksid vedada toornaftat Primorsk sadamast-Rotterdam sadamasse:
DELTA PIONEER
Laeva pikkus: 250 m
Laeva laius: 44 m
Laeva süvis (min/max/keskmine) : 3,8 m / 14,6 m / 14,1 m
Laeva kiirus (maksimmalne/tehniline) : 17 knots / 13,5 knots
Võib korraga vedada 42 500 t toornaftat
DEEP BLUE
Laeva pikkus : 249 m
Laeva Laius: 44 m
Laeva süvis: 14,5 m
Laeva kiirus(maksimaalne/tehniline): 16,5 knots/ 10 knots
Korraga võim vedada kuni 42 500 t toornaftat
KRONVIKEN
Laeva pikkus : 249 m
Laeva laius: 44 m
Laeva süvis: 14,9 m
Laeva kiirus ( maksimaalne/tehniline) : 18,1 knots / 11 knots
Korraga võib vedada kuni 36 000 t toornaftat
Meie otsustasime kasutada 2 tankeri : Delta Pioneer ja Deep Blue. Need tankerid vedavad toornaftat Primorsk sadamast Rotterdami sadamasse juba praegu ja kuluvad ühele omanikule.

7. LAEVAREISI PLANEERIMINE SELLE AJAELEMENTIDE LÕIKES

Marsruut Primorsk- Rotterdam Maasvlakte Oil Terminal
Kuna otsustasime, et laeva lossimine hakkab toimuma Maasvlakte Oil Terminalis, siis reisi pikkus tuleb natukene väiksem, kui me arvasime varem.
Joonis 3. Marsruut Primorsk- Rotterdam Maasvlakte Oil Terminal
Joonis 4. Marsruut Primorsk- Rotterdam Maasvlakte Oil Terminal
Kogu reisi pikkus on 1459 meremiili. Reis toimub mööda Soome lahe, Läänemerd,
Kattegat väina, Skagerrak väina ja Põhjamerd.
Laev sõidab sadamast välja ja hakkab sõitma läbi Soome lahe (333,7 meremiili) sellel teelõigul laev võib sõita tehnilise kiirusega v.a siis, kui toimub sadamast väljumine, väljumisel tuleb sõita vähendatud kiirusega 3-5 sõlme (umbes 7 meremiili). Läbi Läänemerd laev võib samuti sõita tehnilise kiirusega (268,6 meremiili). Läbi Kattegat väina (283,2 meremiili) tuleb sõita vähendatud kiirusega(140 meremiili) kuna on kitsad kohad ja tehnilise kiirusega(143,2 meremiili). Läbi Skagerrak väina (302,4 meremiili) on vaja sõita tehnilise kiirusega( 250 meremiili) ja vähendatud kiirusega (52,4 meremiili) kuna on üks pööre. Läbi Põhjamerd(271 meremiili) on võimalik sõita tehnilise kiirusega v.a siis kui tuleb sadamasse sissesõit(umbes 9 meremiili) siis tuleb sõita vähendatud kiirusega.
Reisi ajaliseks pikkuseks (reisi pikkuseks) nimetatakse summaarset ajakulu alates reisi algusest kuni selle lõpetamiseni. Reisi pikkust mõõdetakse kas ööpäevades või tundides. Reisi pikkus on laeva käiguaja ja seisuaja summa, seega:
tr = tk + ts
kus: tr - reisi pikkus
tk - käiguaeg
ts - seisuaeg
Laeva DELTA PIONEER reisi pikkus:
tr= 156,73 + 45,05= 201,78 t= 8,4 päeva
Laeva DEEP BLUE reisi pikkus :
tr= 189,15 + 45,05=234,2 t = 9,7 päeva
Laeva käiguaeg koosneb laeva täiskäiguga (ökonoomse kiirusega või tehnilise kiirusega) liikumise ajast, ajakuludest vähendatud kiirusega liikumiseks (kanalid, kitsused, jääolud) ja manöövrite ajast lähte- ja sihtsadamates, seega:
tk = ttk + tvk + tm
kus: tk - laeva käiguaeg
ttk - täiskäiguga liikumise aeg
tvk - vähendatud kiirusega liikumise aeg
tm - manöövrite aeg
Laeva käiguaeg arvutatakse järgmise valemi järgi:
tk= + 2*tm
kus: ltk - ülesõidu pikkus laeva täiskäiguga (ökonooms kiirusega)
lvk - ülesõidu pikkus laeva vähendatud kiirusega
vtk - laeva kiirus täiskäiguga
vvk - laeva vähendatud kiirus
tm - manöövrite aeg, võib võtta tinglikult võrdsena kõikides sadamates
ltk= 326,7 + 268,6 + 143,2 + 250 + 262 = 1250 ,5 meremiili
lvk= 7 + 140 + 52,4 + 9 = 208,4 meremiili
Laeva DELTA PIONEER käiguaeg:
tk=
Laeva DEEP BLUE käiguaeg:
tk=
Laeva seisuaeg koosneb laeva lastioperatsioonide, abioperatsioonide ja tühiseisakute koguajast, seega:
ts = tko + tao + tts
kus: ts - laeva seisuaeg
tko - lastioperatsioonide aeg
tao - abioperatsioonide aeg
tts - tühiseisakute aeg
Laevade seisuaeg:
ts=22,5 + 20,3 + 2,25 = 45,05 t = 1,9 päeva
Laeva seisuaja põhiline koostisosa – lastioperatsioonide aeg - sõltub põhiliselt ümberlaaditava lasti töömahukusest, sadamate tehnilisest varustusest lastimis -lossimistehnikaga, sadamate töökorraldusest ja laevade tehnilis-ekspluatatsioonilistest iseloomustustest, samuti kasutatavast tehnoloogilisest variandist (otsevariant, laovariant) jne. ja arvutatakse alljärgnevalt:
tko=
kus: Q – lasti kogus (tonnides, kubatuuriühikutes, TEU, CEU, rajameetrid, ühikud (tk) jne.)
mls – puhas lastimisnorm lähtesadamas
mss – puhas lossimisnorm sihtsadamas
tko=
= 12+10,5=22,5t
Abioperatsioonid:
Primorsk :
Laeva sisse- ja väljaklaarimine – 3t
Lastiplaani koostamine – 0,3 t
Ettevalmistamine lastimiseks- 2,5 t
Ballastvee kontroll- 2t
Lasti deklaratsiooni koostamine- 2t
laevade varustamine kütuse, vee, proviandi ja muuga - t
Rotterdam:
laeva sisse- ja väljaklaarimine – 3t
Ettevalmistamine lossimiseks – 1,5t
Dokumentide vormistamine – 2t
laevade varustamine kütuse, vee, proviandi ja muuga – 2t
Tühiseisakute aega ei ole võimalik eelnevalt planeerida. Seetõttu võib kursusetöös neid ajakulusid mitte arvestada või, mis parem, määrata empiiriliselt, kogemuste alusel (10 – 20% lastioperatsioonide ajast).
tts= tko * 10%
tts= 22,5*10% = 2,25 t

8.LAEVA TULUDE JA KULUDE KALKULEERIMINE

Prahiraha arvutatakse veetud lastikoguse ja kas prahihindade või tariifimäärade alusel.
Trampvedude prahiraha määratakse eelpoolsõlmitud prahilepingu tingimuste alusel, reeglina prahiraha summa väljendub järgmiselt (lihtreis, üks last):
F = f x q
kus:
F – prahiraha üldsumma
f – prahihind
q – lastikogus
Prahihind ühe tonni toornafta kohta marsruudil Primorsk-Rotterdam on umbes 18.5 eur
F= 18.5*42 000 = 777 000 eur – ühe laeva kohta
777 000 * 2 = 1 540 000 eur – kahe laeva kohta
18.5 * 2 000 000 = 37 000 000 eur - aastas
Mitteplaneeritavaid tulusid, näiteks, surnud prahiraha (Dead Freight) või demeredži, arvutustesse reeglina ei lülitada.
Laevapere ülalpidamine:
Laeval „DELTA PIONEER “ on 30 pereliiget. Iga laevapere liige saavad erinevat palga, mis koosneb reisist (PRIMORSK-ROTTERDAM). Kogu laevapere töötasu ühe kuu jooksul on umbes 130 000 EUR. Kuna kuus laev teeb 2 reisi siis ühe reisi jooksul laevapere töötasu on umbes 65 000 eur. Aasta jooksul 1 560 000 eur.
Laevapere vahetus toimub 6 korda aastas, sõltumata meeskonna ametist. Ühe meremehe vahetus Primorskis maksumus on umbes 150 EUR. Siia lisandub ka piletide hind (lennu-, raudtee-, bussipiletid ). Oletame, et kogu laevapere vahetuse maksumus on 4500 eur kord 4 kuu järel.
Seega aastane kulu on 18 000 eur.
Toitlustamine :
Võtame tinglikult toitlustamise maksumus ühe laevapere liige jaoks 9 EUR päevas.
Kokku saame:
30 × 9 = 270 EUR - laevapere toitlustamine päevas
270 × 8 = 2160 EUR – laevapere toitlustamine ühe reisi jooksul
Laeval „DEEP BLUE “ on 28 pereliiget. Iga laevapere liige saavad erinevat palga, mis koosneb reisist (PRIMORSK-ROTTERDAM). Kogu laevapere töötasu ühe kuu jooksul on umbes 120 000 EUR. Kuus laev teeb 2 reisi ja ühe reisi jooksul laevapere töötasu on 60 000 eur. Aasta jooksul 1 440 000 eur
Laevapere vahetus toimub 6 korda aastas, sõltumata meeskonna ametist. Ühe meremehe vahetus
Primorskis maksumus on umbes 150 EUR. Siia lisandub ka piletide hind (lennu-, raudtee-, bussipiletid). Oletame, et kogu laevapere vahetuse maksumus on 4200 eur kord 4 kuu järel.
Seega aastane kulu on 16 800 eur.
Toitlustamine:
Võtame tinglikult toitlustamise maksumus ühe laevapere liige jaoks 9 EUR päevas.
Kokku saame:
9 × 28 = 252 EUR - laevapere toitlustamine päevas
252 × 8 = 2016 EUR – laevapere toitlustamine ühe reisi jooksul
Kütus:
1 tonn IFO380 ( masuut ) = 265,62 EUR
1 tonn MGO( diisel ) =483,03 EUR
1 tonn Fresh water (vesi) = 5,13 EUR
Delta Pioneer
Üks reis = 8,4 päeva= 201,6 t
Kütus
Kogus (tonni) 24t eest
Kogus (tonn) ühe reisi
jaoks
Hind, EUR
IFO 380 (masuut)
6
50,4
13 387.25
Diesel oil
0,5
4,2
2028.73
Fresh water
1
8,4
43.092
Kokku:
15 459.07
Tabel 1. Laeva Delta Pioneer kütuse ja värske vee kulu ühe reisiga
Aastas
Kütus
Kogus (tonni) 24t eest
Kogus (tonn) ühe aasta
jaoks
Hind, EUR
IFO 380 (masuut)
6
1209.6
321 293.952
Diesel oil
0,5
100.8
48 689.424
Fresh water
1
201.6
1034.208
Kokku:
371 017.584
Tabel 2. Laeva Delta Pioneer kütuse ja värske vee kulu ühe aastaga
Deep Blue
1 reis=9.7 päeva=232t
Kütus
Kogus (tonni) 24t eest
Kogus (tonn) ühe reisi
jaoks
Hind, EUR
IFO 380 (masuut)
6
58.2
15 459.084
Diesel oil
0,5
4.85
2342.6955
Fresh water
1
9.7
49.761
Kokku:
17 851.5405
Tabel 3. Laeva Deep Blue kütuse kulu ja värske vee kulu ühe reisiga
Aastas
Kütus
Kogus (tonni) 24t eest
Kogus (tonn) ühe aasta
jaoks
Hind, EUR
IFO 380 (masuut)
6
1396.8
371 018.016
Diesel oil
0,5
116.4
56 224.692
Fresh water
1
232.8
1194 .264
Kokku:
428 436.972
Tabel 4. Laeva Deep Blue kütuse ja värske vee kulu ühe aastaga
Kulud kokku:
Delta Pioneer
Kulu
DELTA PIONEER
Laevapere ülalpidamine
(töötasu,meeskonna vahetus,
toitlustamine)
71 660 €
Kütus
15459.07 €
Agenteerimine
10 000 €
Surveieri tasud
10000 €
Sadamate tasud
60000 €
Kaudsed kulud
50000 €
Kulud kokku
217 119 €
Tabel 5. Laeva Delta Pioneer kulud 1 reisiga
Laev Delta Pioneer teeb aastas 24 reisi
Kulu
DELTA PIONEER
Laevapere ülalpidamine
(töötasu,meeskonna vahetus,
toitlustamine)
1 629 840 €
Kütus
371 017,584 €
Agenteerimine
240 000€
Surveieri tasud
240 000 €
Sadamate tasud
1 440 000 €
Kaudsed kulud
1 200 000 €
Kulud kokku
5 080 857,6 €
Tabel 6. Laeva Delta Pioneer kulud 1 aastaga
Deep blue
Kulu
DEEP BLUE
Laevapere ülalpidamine
(töötasu,meeskonna vahetus,
toitlustamine)
66 216 €
Kütus
17 851.5405 €
Agenteerimine
10 000 €
Surveieri tasud
10000 €
Sadamate tasud
60000 €
Kaudsed kulud
50000 €
Kulud kokku
214 067,5€
Tabel 7. Laeva Deep Blue kulud 1 reisiga
Laev Deep Blue teeb aastas 24 reisi
Kulu
DEEP BLUE
Laevapere ülalpidamine
(töötasu,meeskonna vahetus,
toitlustamine)
1 505 184 €
Kütus
428 439,97 €
Agenteerimine
240 000 €
Surveieri tasud
240 000 €
Sadamate tasud
1 440 000 €
Kaudsed kulud
1 200 000 €
Kulud kokku
5 053 620,97 €
Tabel 8. Laeva Deep Blue kulud 1 aastaga

9. LAEVAREISI EKSPLUATATSIOONILISTE NÄITAJATE ARVUTAMINE JA HINDAMINE

9.1.Kvantitatiivsed näitajad

• Laeva/laevastiku tonnaž – netomahutavus (NT), kogumahutavus (GT), dedveit (Dw), puhas kandevõime (Dp)
  
• Veetud lastikogus - (Q, ∑Q) ja veetud reisijate arv - (R, ∑R).
  

Kus: Q ja R – veetud lastikogus ja reisijate arv lihtreisis, ∑Q ja ∑R – summaarne lastikogus ja reisijate arv kas mingi ajavahemiku jooksul või laevade grupi kohta

• Veomaht tingtonnides (Qt) - näitaja arvutamisel võrdsustatakse veetud lastitonn tinglikult ühe reisijaga. Näitajat kasutatakse põhiliselt kauba-reisilaevadel hinnakujunduses (lastiveo tariifid ja piletihinnad)
  
• Läbitud miilide arv (L, ∑L) - L – läbitud miilide arv lihtreisis, ∑L summaarselt mingi ajavahemiku või laevade grupi kohta
  
• Teostatud tonn-miilide (QL, ∑QL) või reisija -miilide (RL, ∑RL) arv - QL ja RL – näitajad lihtreisis, ∑QL ja ∑RL - summaarselt
  
• Tonnaaži-miilid (DpL, ∑DpL) või reisijakohtade-miilid (RkL, ∑RkL) arv - DpL ja RkL – näitajad lihtreisis, ∑DpL ja ∑RkL – summaarselt.
  

Delta Pioneer
Deep Blue
Netomahutavus(t)
NT
44 783
44783
Kogumahutavus
GT
62 320
62 404
Dedweit (t)
Dw
111 013
111 808
Puhas kandevõime (t)
Dp
42 500
42 500
Veetud lastikogus (t)
Q
42 000
42 000
Läbitud miilide arv
L
1459
1459
(meremiili)
Tabel 9. Laevade Delta Pioneer ja Deep Blue kvantitatiivsed näitajad

9.2. Laevareisi ekspluatatsiooniliste näitajate arvutamine ja hindamine

Ühe lihtreisi puhul:
Koormatuse koefitsient:
K𝑘= 𝑄/ 𝐷𝑝
kus:
𝑘𝑘 – koormatuse koefitsient
Q – lasti kogus
𝐷𝑝 – puhas kandevõime
Puhta veovõime kasutamise koefitsient:
K𝑣𝑣𝑘= QL / D𝑝𝐿
kus:
𝑘𝑣𝑣𝑘 – puhta veovõime kasutamise koefitsient
𝑄𝐿 – tonn-miilide arv reisis
𝐷𝑝𝐿 – tonnaaži-miilide arv reisis
Ekspluatatsiooniperioodi koefitsient – näitab, millise osa aastast kulutab laev (laevastik) kasulikuks (põhi-) tegevuseks. Näitaja arvutatakse alljärgneva valemi alusel:
kus:
𝑘𝑒 – ekspluatatsiooniperioodi koefitsient
𝐷𝑝 – laeva puhas kandevõime
𝑇𝑒 – laeva aastane ekspluatatsiooniperiood.
Tr- reisi ajaline kogupikkus
Lihtreisiks keskmine kiirus:
V𝑘= 𝐿 / 𝑇𝑘
kus:
𝐿 – millide arv
Tk – ööpäevade arv
Käiguaja koefitsient arvutatakse:
K𝑘𝑎= 𝐷𝑝𝑇𝑘/ 𝐷𝑝𝑇𝑒
kus:
K𝑘𝑎 – käiguaja koefitsient
𝑇𝑘 – laeva käiguaeg
𝑇𝑒 – laeva ekspluatatsiooniaeg
Seisuaja koefitsient arvutatakse:
K𝑠𝑎= 𝐷𝑝𝑇𝑠/ 𝐷𝑝𝑇𝑒
Üldised ja puhtad lastimis-lossimisnormid arvutatakse alljärgnevate valemite alusel:
Üldised lastimis/lossimisnormid:
Mü = Q/Ts
kus:
Mü – üldine lastimis- või lossimisnorm
Ts – laeva kogu seisuaeg
Q – üldine lastikogus
Lasti keskmine veokaugus arvutatakse:
K𝑘𝑣= QL / Q
Ballastreisi koefitsient arvutatakse:
𝑘𝑏= 𝐷𝑝𝐿𝑏/𝐷𝑝𝐿
kus:
𝑘𝑏 – ballastreisi koefitsient
𝐿𝑏 – ballastreisi osa pikkus
Puhta kandevõime ühe tonni tootlikkus ekspluatatsiooni ööpäevas määratakse:
Ttoot = QL / DpTe
Delta Pioneer
Deep Blue
Koormatuse koefititent
Kk
0.98
0.98
Puhta veovõime kasutamise koefitsint
Kvvk
0.98
0.98
Ekspluatatsiooni koefitsent
Ke
0.76
0.8
Keskmine ööpäevane kiirus lihtreisis (meremiili-päevas)
Vk
224.46
187.05
Käiguaja koefitsent
Kka
0.77
0.8
Seisuaja koefitsent
Ksa
0.23
0.19
Üldine lastimisnorm/lossimisnorm
(t/ööp)
Mü
22 105
22 105
Puhas lastimis/lossimisnorm
(t/ööp)
Mp
44 800
44 800
Lasti keskmine veokaugus (meremiili)
Kkv
1459
1459
Ballastreisi koefitsient
Kb
0.17
0.17
Puhas kandevõime 1t tootlikkus ööpäevas
Ttoot
221.82
184.85
Tabel 10. Laeva Delta Pioneer ja Deep Blue ekspluatatsioonilised näitajad

10. LAEVAREISI MAJANDUSNÄITAJATE ARVUTAMINE JA HINDAMINE

Kvantitatiivsed näitajad:
Brutokasum kujutab endast laeva (laevandusettevõtte) tegevusest saadud tulude ja tegevusega seotud kulude vahet enne riiklikke ja kohalike maksude tasumist. Matemaatiliselt laevandusettevõtte brutokasum väljendub:
Kbr = ∑Fe - ∑Re
kus:
Kbr – brutokasum
∑Fe – laevandusettevõtte tegevusest saadud tulu
∑Re – laevandusettevõtte ekspluatatsioonikulud
Delta Pioneer
1 reis:
Kbr=777 000-217 119 = 552 881 eur
1 aasta:
Kbr=18 500 000 -5 080 857.6 = 13 419 142.4 eur
Deep Blue
1 reis
Kbr= 777 000-214 067.5 = 555 932.5 eur
1 aasta:
Kbr= 18 500 000 – 5 053 620.97=13 446 379.03 eur
Netokasum on brutokasum, millest on maha arvatud kõikvõimalikud maksud. Matemaatiliselt netokasum väljendub:
Knet = Kbr - ∑M
kus:
Knet – netokasum
∑M - maksude kogusumma
Oletame, et maksude kogusumma on umbes 25 % brutto kasumist
Delta Pioneer
1 reis:
Knet=552 881-138 220= 414 660 eur
1 aasta:
Knet= 13 419 142.4-3 354 785.6 = 10 064 356.8 eur
Deep Blue
1 reis:
Knet= 555 932.5-138 983.125 =416 949.4 eur
1 aasta:
Knet=13 446 379.03-3 361 594.76=10 084 784.3 eur
Kvalitatiivsed näitajad:
Tulude laekumise intensiivsus matemaatiliselt väljendub:
Fint = Fe/Tr
kus:
Fint – tulude laekumise intensiivsus
∑Fe – tulude kogusumma vaadeldava ajavahemiku jooksul
Tr – laevareisi või muu perioodi ajaline pikkus (ööpäevad, tunnid )
Delta Pioneer 1 reis:
Fint= 770 000/8,4 = 91 666.6
Deep Blue 1 reis:
Fint= 770 000/9,7=79 381.4
Brutokasumi laekumise intensiivsus arvutatakse analoogselt tulude laekumise intensiivsusega, asendades ülaltoodud arvutusvalemis tulude summa brutokasumiga.
Delta Pioneer 1 reis
FintB= 552 881/8,4=65 819.2
Deep Blue 1 reis:
FintB= 555 932.5/9,7=57 312.6
Veetud lastitonni keskmine tulusus arvuliselt väljendub:
Tul =∑ F/∑Q
kus:
Tul – keskmine tulusus
∑F – lasti või reisijate veost saadud prahi/piletiraha
∑Q,– lastikogus või reisijate arv vastavalt
Ühe lihtreisi puhul( kahe laeva kohta):
Tul= 1 540 000/84 000 = 18,3
Lastivedude ühe tonni omahind määratakse alljärgneva valemi kohaselt:
St = R/Q
kus:
St – lasti ühe tonni veo omahind
∑R – reisi kulude kogusumma
∑Q – veetud lastikogus reisi või mõne muu ajaühiku jooksul
Delta Pioneer 1 lihtreis:
St=217 119/42 000 = 5,17 eur
Deep Blue 1 lihtreis:
St= 214 067.5/42 000=5,097 eur
Lastiveo ühe tonn-miili omahind väljendub sisuliselt analoogiliselt:
Stm = R/QL
kus:
Stm – tonn-miili omahind
∑QL – tonn-miilide arv
Delta Pioneer 1 lihtreis:
Stm=217 119/42 000*1459 = 0,004 eur
Deep Blue 1 lihtreis
Stm= 214 067.5/42 000*1459 =0,0034 eur
Laevareisi rentaablus määratakse matemaatiliselt:
REN = Kbr/Re x 100%
kus:
REN – laevareisi rentaablus
∑Kbr - reisi brutokasum
∑Re – reisi kulud
Delta Pioneer 1 lihtreis:
REN= 552 881/217 119 * 100% = 2,55 *100% =255%
Deep Blue 1 lihtreis:
REN= 555 932.5/214 067.5 * 100% =2,59*100%= 259%
Delta Pioneer
Deep Blue
Brutokasum
Kbr
552 881
555 932,5
Netokasum
Knet
414 660
416 949,4
Tulude laekumise intensiivsus
Fint
91 666,6
79 381,4
Brutokasumi laekumise intensiivsus
FintB
65 819,2
57 312,6
Veetud lastitonni keskmine tulusus
Tul
9,15
9,15
Lastivedude ühe tonni omahind
St
5,17
5,097
Lastiveo ühe tonn-miili omahind
Stm
0,004
0,0034
Laevareisi rentaablus
REN
255%
259%
Tabel 11. Laevade Delta Pioneer ja Deep Blue majanduslikud näitajad

KASUTATUD KIRJANDUSE NIMEKIRI

http://www.pasp.ru/port_primorsk1

http://ptport.ru/upload/iblock/rulr.pdf

http://ptport.ru/

https://mot.nl/

https://www.portofrotterdam.com/en

https://www.marinetraffic.com/

https://www.searates.com/

https://www.marinetraffic.com/ru/ais/details/ships/shipid:212266/mmsi:240244000/imo:9288693/vessel:DELTA_PIONEER

https://www.deltatankers.gr/

https://www.fleetmon.com/vessels/delta-pioneer_9288693_49030/photos/1282927/

https://www.marinetraffic.com/ru/ais/details/ships/shipid:212498/mmsi:240350000/imo:9299903/vessel:DEEP_BLUE

https://www.vesselfinder.com/ru/vessels/DELTA-PIONEER-IMO-9288693-MMSI-240244000

https://www.vesselfinder.com/ru/vessels/MT-DEEP-BLUE-IMO-9299903-MMSI-240350000

Loodla R. (2003). Lastikäsitlus

RESÜMEE

The main goal of a research was to choose the best suitable ship to transport 2 000 000 tons of crude oil from port of Primorsk to final destination of Rotterdam port. The factors such as a big distance , weather conditions and specifics of each port were making the calculations harder, because they introduced to us some extra fees and charges. In order to make right calculations we used our theoretical knowledge as well as specific books and websites. From now on we have also practical knowledge of how the whole transport operation works.