VEESEADUS (0)

VEESEADUS
Õigusaktid
Seadused
Veeseadus
Vabariigi Valitsuse määrused
•
Pandivere ja  Adavere -Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse 
eeskiri
•
Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja 
likvideerimise kord Eesti merealal ning  Peipsi , Lämmi- ja  Pihkva  järvel
•
Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded
•
Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded
•
Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine
•
Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid
•
Heitvee  veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord
Õigusaktid
Keskkonnaministri määrused
 Keskkonnaministri määrus ja selle lisad "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" 
tingimused avatud  taotlemise  korral
 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases
 Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass 
tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad 
kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate 
saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused 
põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord
 Pinnavees ohtlike ainete, sealhulgas prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete ning 
teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, pinnavees prioriteetsete 
ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete keskkonna kvaliteedi piirväärtuste kohaldamise meetodid
 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri 
määramise kord
 Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta
 Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimise kord
 Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine
 Veeuuringuid teostavatele katselaboritele esitatavad nõuded ja analüüsi referentmeetodid
  Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude 
vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad
 Proovivõtumeetodid
 Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass 
tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad 
kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord
 Nõuded vesikonna veeseireprogrammide kohta
Veeseaduse ülesehitus
 1. peatükk ÜLDSÄTTED ( §1- 31)
 11. peatükk KESKKONNAEESMÄRGID, VEE KASUTAMISE JA KAITSE KAVANDAMINE 
NING KORRALDAMINE (§ 32 - 330)
 2. peatükk OMAND VEEKOGULE JA PÕHJAVEELE NING VEE JA VEEKOGU 
KASUTAMINE ( §4- 123)
 3. peatükk VEE JA VEEKOGU KASUTAMISE LIIGID (§13- 19)
 4. peatükk VEEKASUTAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED (§20- 22)
 41.peatükk AVALIKU VEEKOGU  KOORMAMINE  EHITISEGA (§221 - 2218)
 5. peatükk VEEKOGU JA PÕHJAVEE KAITSMINE REOSTAMISE, RISUSTAMISE JA 
LIIGVÄHENDAMISE EEST (§23- 33)
 51. peatükk ÜLEUJUTUSOHUGA SEOTUD RISKIDE HINDAMINE 
 JA  MAANDAMINE  (§331 - 3310)
 52. peatükk  MEREKESKKONNA  KASUTAMINE JA KAITSE (§341 - 348)
 53. peatükk SISSEMAKSETE TEGEMINE NAFTAREOSTUSKAHJU  HÜVITAMISE  
RAHVUSVAHELISTESSE FONDIDESSE (§351 - 354)

6. peatükk VEEVARUDE JA KAITSET VAJAVATE ALADE ARVESTUS NING VEESEIRE (§36 - 38)

61. peatükk VASTUTUS (§383 -  3814 )

7. peatükk KAHJU HÜVITAMINE JA  JÄRELEVALVE  (§39 - 401)

8. peatükk LÕPPSÄTTED (§41 - 42)
Mõisted §2 
  heitvesi  – suublasse juhitav kasutusel olnud vesi
 pinnavesi –  maismaavesi
 põhjavesi – maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik;
 reostusallikas – vee omaduste halvenemise põhjustaja reo- ehk saasteainete, 
organismide, soojuse või radioaktiivsusega;
 reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav 
vesi;
 suubla – veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi;
 vee  erikasutusluba  – kiritõend tegevuse lubamiseks, milles teatatakse 
tingimused  kasutatava  vee hulga, suubla ning veekasutusega kaasnevate 
kohustuste ja piirangute kohta;
  veehaare  – ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist;
 veekogu – püsiv või ajutine voolava (vooluveekogu -  jõgi , oja jm.) või aeglaselt 
liikuva (seisva) veega (seisuveekogu-, meri, järv, veehoidla  jm) täidetud 
pinnavorm ;
 reoveekogumisala – ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust 
reovee  ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee 
suublasse  juhtimiseks ;
Mõisted
  kanalisatsioon  – ehitiste või seadmete süsteem heitvee ja reovee 
kogumiseks või suublasse juhtimiseks;
 karstiala – karsti (karstilehtrid, - nõod , -järved, - koopad , -jõed) leviku piirkond, 
kus puudub ajutiselt või alaliselt  sademevee   pindmine   äravool  
vooluveekogusse;
  sademevesi  – sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu 
kogutav  ja ärajuhitav vesi;
 inimekvivalent (edaspidi ie) – ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase 
tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu 
väljendatud ie väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas;
 tugevasti muudetud veekogu – veekogu, mis on inimtegevuse põhjustatud 
füüsiliste muudatuste tagajärjel oluliselt muutunud;
  vesikond  ehk valgalapiirkond – maa- ja mereala, mis koosneb ühest või 
mitmest kõrvutiasetsevast valgalast koos põhjavee ja rannikuveega, 
moodustades ühes ringpiiris ühe terviku, ning mis on veemajanduse 
korraldamise põhiüksus;
  valgala  – maa-ala, millelt  kogu äravoolav pinnavesi voolab ojade, jõgede või 
järvede  kaudu ühes jõesuudmes merre;
§ 35 Pinna- ja põhjavee kaitse keskkonnaeesmärgid
 Pinna- ja põhjavee seisundit  ei tohi halvendada .
 Pinna- ja põhjavee hea seisund, kaasa arvatud tehisveekogumite ning tugevasti 
muudetud veekogumite hea keemiline seisund ja hea ökoloogiline potentsiaal 
tuleb saavutada 2015. aasta 22. detsembriks.
   Pinnavee seisund on hea, kui nii pinnaveekogumi ökoloogiline seisund kui ka 
keemiline seisund on vähemalt hea.
  Põhjavee seisund on hea, kui nii põhjaveekogumi keemiline seisund kui ka 
koguseline seisund on vähemalt hea.
eesmärkide saavutamiseks tuleb rakendada meetmeid, mis:
  1) pinnavee seisundi kaitseks vähendavad järk-järgult prioriteetsetest ainetest 
tulenevat reostust ning lõpetavad või kõrvaldavad järk-järgult prioriteetsete 
ohtlike ainete vette juhtimise ja sattumise;
  2) põhjavee seisundi halvenemise ärahoidmiseks välistavad saasteainete 
põhjavette juhtimise või sattumise või piiravad neid;
  3) kaitsevad, parandavad ja taastavad põhjavee seisundit ning tagavad 
põhjavee võtmise ja taastumise tasakaalu;
  4) peatavad inimtegevusest põhjustatud põhjavee saasteainesisalduse olulise ja 
püsiva kasvusuundumuse, et järk-järgult vähendada põhjavee reostust.
KESKKONNAEESMÄRGID, VEE KASUTAMISE JA KAITSE KAVANDAMINE NING 
KORRALDAMINE (§ 32 - 330)
 Vee kasutamise ja kaitse kavandamise ning korraldamise 
eesmärk on saavutada veeseaduses sätestatud 
keskkonnaeesmärgid, sealhulgas tagada säästev areng ja 
vee võimalikult looduslik seisund ning hoida pinna- ja 
põhjavee kvaliteeti, hulka ja režiimi inimtegevusest 
võimalikult rikkumatuna.
 Pinna- ja põhjavee kasutamist ja kaitset kavandatakse ning 
korraldatakse valgalapõhiselt vesikondade kaupa, 
arvestades veekogude valgalade hüdroloogilisi piire.
 Pinna- ja põhjavee seisundit ei tohi halvendada ning pinna- 
ja põhjavee hea seisund, kaasa arvatud tehisveekogumite 
ning tugevasti muudetud veekogumite hea keemiline 
seisund ja hea ökoloogiline potentsiaal tuleb saavutada 
2015. aasta 22. detsembriks.
Veemajanduskava § 317
 Veemajanduskava on kava vee kaitse ja kasutuse korraldamiseks vesikonnas, 
alamvesikonnas või valgalal sõltumata kohalikest, riiklikest või rahvusvahelisest 
halduspiiridest Veemajanduskava eesmärk on tagada veekogu võimalikult 
looduslik seisund (täpsemalt määratletud veeklass) ning hoida mere-, pinna- ja 
põhjavee kvaliteet, hulk ja režiim inimtegevusest võimalikult rikkumatuna.  
  http:// vesikonnad.keskkonnaamet.ee
 Pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade kaitse keskkonnaeesmärkide 
saavutamiseks koostatakse meetmeprogramm, kus esitatakse vee kasutamise 
ja kaitse meetmed, mida tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse üld- ja 
detailplaneeringute ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 
koostamisel, uuesti läbi  vaatamisel  ja muutmisel. Meetmeprogrammi koostamist 
korraldab Keskkonnaministeerium ja selle kinnitab Vabariigi Valitsus.
 Meetmeprogramm koostatakse iga vesikonna kohta või piiriülese vesikonna Eestis 
paikneva osa kohta. Veemajanduskava koostatakse iga vesikonna kohta kuueks 
aastaks. Kehtivad veemajanduskavad on koostatud perioodiks 2009-2015. Eestis 
on 3 vesikonda: Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond.
Omand veekogule ja põhjaveele § 4
 Kinnisasjal asuv veekogu kuulub  kinnisasja  
omanikule, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 
Veekogu põhja külge kinnistunud  taimestik  on 
kinnisasja oluline osa.
  Avalikud veekogud on:  sisemeri , territoriaalmeri, 
piiriveekogude Eestis paiknevad osad( nt Peipsi 
järv),  Võrtsjärv , Mullutu laht, Suurlaht,  Emajõgi , 
Narva jõgi, Nasva jõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest 
Jõgeveste  sillani,  Kasari  jõgi suudmest kuni  Vigala  
jõe suudmeni. Tegemist on nn „riigi 
veekogudega“, mis kuuluvad riigile. Avalikud 
veekogud ei ole tsiviilkäibes.
Veekogu kasutamine § 6
 Vee ja veekogu kasutamine toimub  avaliku 
kasutamisena või erikasutusena. 
 Veekogu avalik kasutamine on veevõtt, 
suplemine,  veesport , veel ja jääl liikumine ja 
kalapüük  seaduses sätestatud ulatuses.
 Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja 
kinnitab Vabariigi Valitsus. Avalikud 
veekogud Tartumaal nt on Laeva, Kensi, 
Alatskivi  paisjärved,  Rõngu , Elva, Kavilda 
jõed jpm).
Vee erikasutus § 8

Vee erikasutuseks peab kasutajal olema luba ja võõra maa kasutamise korral ka 
maaomaniku nõusolek.

Vee erikasutusluba peab olema, kui:

 1) võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 
m3/ööpäevas;

 2) võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas;

3) võetakse  mineraalvett ;

 4) juhitakse heitvett või  saasteaineid  suublasse, sealhulgas põhjavette;

5) toimub veekogu paisutamine või  hüdroenergia  kasutamine;

6) toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks  hektar  või suurem, rajamine, 
likvideerimine, süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine;

7) uputatakse või heidetakse tahkeid aineid veekogusse;

8) toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine;

9) vee  kasutamisel  muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi 
omadusi;

 10) toimub laeva regulaarne ohtlike ainetega seotud teenindamine või remont ja 
laeva regulaarne ohtlike ainetega või tuulega lenduvate puistekaupadega  lastimine  
või  lossimine ;

11) veekogu korrashoiuks kasutatakse kemikaale;

12) kasvatatakse kalu aastase juurdekasvuga rohkem kui üks tonn või 
kalakasvandusest juhitakse vett suublasse;

13) juhitakse vett suublasse  maavara  kaevandamise eesmärgil.
Vee erikasutus
      Vee erikasutusluba pole vaja, kui:
 isikliku majapidamise heitvee või vähem kui 5m3 heitvee 
pinnasesse juhtimiseks ööpäevas ei ole vaja vee 
erikasutusluba, kuid see tegevus peab vastama veeseaduse 
§ 24 alusel kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise korra 
nõuetele.
 abinõude rakendamine pinnaveekogude korrashoiuks ei ole 
vee erikasutus, kui selleks ei kasutata kemikaale.
 paisutamiseks ei ole vaja vee erikasutusluba, kui 
vooluveekogu looduslikku veetaset tõstetakse kuni üks 
meeter, välja arvatud juhul, kui paisutamine toimub  
looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud nimistus 
 sisalduvatel  lõhe , jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja 
elupaigana kaitset vajavatel veekogudel või nende lõikudel.
Vee erikasutusluba
 Üldjuhul väljastab vee erikasutusloa loa 
Keskkonnaamet . Ainult kaldaga püsivalt 
ühendamata ehitiste ja veekaabelliinide 
ehitamiseks merel ning Peipsi ja Pihkva järvel 
annab vee erikasutusloa 
keskkonnaministeerium
 Kõik väljastatud vee erikasutusload on 
kättesaadavad  http://klis2.envir.ee/
Vee erikasutusluba
 Vee erikasutuseks peab kasutajal olema 
tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral 
ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku 
nõusolek ei ole nõutav sellise maa 
kasutamiseks, mis asub riigi omandisse kuuluva 
veekogu all või mis loetakse riigi  omandis  
olevaks 
 Vee erikasutusloa taotlemise ja väljaandmise 
menetlusele kohaldatakse avatud menetluse 
sätteid, arvestades veeseaduse erisusi. Vee 
erikasutusloa andmise  menetlemise  aeg on kolm 
kuud arvates vee erikasutusloa taotluse 
menetlusse võtmise kuupäevast. 
Vee erikasutusluba
 Loa saamiseks tuleb esitada vabas vormis taotlus ja 
keskkonnaministri määruses „Vee erikasutusloa ja 
ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja 
kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike 
materjalide  loetelu  ja loa vormid“ § 5 kõikide vee 
erikasutuslubade taotlemisel nõutud materjalid ning 
olenevalt planeeritava tegevuse iseloomust 
paragrahvides 6-12 nõutud materjalid. 
 Juhul, kui loataotlus ei vasta kehtestatud nõuetele, 
osutatakse kirjalikult taotluses esinenud puudustele 
ning määratakse puuduste kõrvaldamise tähtaeg, mis 
pikendab loa menetlusaega. Teade taotluse menetlusse 
võtmise kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes.
Vee erikasutusluba
 Vee erikasutusloa andmisest keeldutakse, 
kui:
  veevaru  ei ole piisav või ohustab vee erikasutus 
otseselt inimese tervist või keskkonda;
 suubla või põhjaveekihi seisundit halvendatakse 
ulatuses, mis muudab need 
kasutamiskõlbmatuks;
 taotletav tegevus ei ole kooskõlas õigusaktidega;
 loa taotlemisel on esitatud tegelikkusele 
mittevastavaid andmeid.
Ajutine vee erikasutusluba § 9 
lg 8
 Kui olemasolevast suurema  saastamise  või kahju 
ärahoidmine ei ole võimalik antud vee 
erikasutusloa alusel, võidakse vee erikasutusluba 
omavale isikule anda ajutine vee erikasutusluba, 
kui sellega lubatav vee erikasutus ei kahjusta 
inimese tervist ega põhjusta suubla või 
põhjaveekihi seisundi halvendamist ulatuses, mis 
muudab need kasutamiskõlbmatuks.
  Ajutine vee erikasutusluba antakse ajaks, mis on 
vajalik suurema saastamise või kahju 
ärahoidmiseks. 
Kallasrada § 10
 Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja 
avalikuks kasutamiseks määratud veekogu 
ääres ning asub kaldavööndis.
 Kallasraja laius on:
 1) laevatatavatel veekogudel 10 meetrit;
 2) teistel veekogudel 4 meetrit;
 3) suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 
2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib 
vabalt ja takistamatult veekogu ääres  liikuda .
 Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja 
kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara.
Vee liigid § 13
 Joogivesi on  joogiks , toiduvalmistamiseks ja muudeks 
olmevajadusteks kasutatav vesi. Kohalik omavalitsus 
tohib piirata  joogivee  kasutamist, kui seda ei jätku 
inimeste ning ravi- ja haridusasutuste joogi- ja 
toiduvalmistamisvajaduse rahuldamiseks. Joogivee 
kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid 
kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
 Tootmisvesi on tootmiseks vajalikele tingimustele 
vastav vesi. Kohalikul  omavalitsusel  on õigus elanike 
olmevajaduste rahuldamiseks erakorraliste asjaolude 
(loodusõnnetus, veeavarii) puhul piirata joogivee 
kvaliteediga vee kasutamist tootmises.
Vee kasutamise liigid (1)
 Veekogu süvendamine käesoleva seaduse 
tähenduses on veekogu põhjast mineraalpinnase 
eemaldamine.
 Veekogu paisutamine on tegevus, millega 
tõstetakse vooluveekogusse ehitatud ehitisega 
(edaspidi  pais ) vooluveekogu looduslikku veetaset 
rohkem kui 0,3 meetrit. Looduskaitseseaduse § 51 
lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse 
kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või 
selle lõigule ehitatud  paisul  peab  paisu  omanik või 
valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- 
kui ka  allavoolu .
Vee kasutamise liigid (2)
 Veekogu veetaseme  alandamine  on 
vooluveekogul olemasoleva veetaseme 
langetamine rohkem kui 0,3 meetrit. 
Paisutuse likvideerimisel peab paisu omanik 
või valdaja korrastama paisutusala. Kui 
paisutamiseks on vaja vee erikasutusluba 
ning kavandatakse sellise paisutuse 
likvideerimist või veetaseme alandamist 
tasemele, milleks vee erikasutusluba enam 
vaja ei ole, esitab paisu omanik või valdaja 
Keskkonnaametile kirjaliku teatise
Vee kasutamise liigid (3)
 Avaliku ja avalikult kasutatava veekogu kasutamine 
liiklemiseks on lubatud, kui seda seaduse või muu 
õigusaktiga ei piirata.
  (2) Kui eraõigusliku isiku omandis olev veekogu ei ole 
määratud avalikuks kasutamiseks, tohib sellel liigelda 
ainult omaniku loal.
 Supelrannaks kuulutatud veekogul või selle osal 
veesõidukitega liigelda ei tohi, välja arvatud 
teenistusülesandeid täitvad veesõidukid.
 Keegi ei tohi veeliiklust ohustada. Paadisilla ja 
tähistatud kalapüünisega tohib tõkestada kuni 
kolmandiku veeliikluseks kasutatava vooluveekogu 
laiusest.
Veekaitsealased kohustused
 Kõik isikud on kohustatud  vältima  vee reostamist ja 
liigvähendamist ning veekogude ja  kaevude  risustamist 
ning vee- elustiku kahjustamist.
  (2) Isik on kohustatud vee kasutamisel rakendama 
tootmistehnoloogilisi, maaparanduslikke, agrotehnilisi, 
hüdrotehnilisi ning sanitaarmeetmeid vee kaitsmiseks 
reostamise ja liigvähendamise või veekogu risustamise 
eest.
 Reovee põhjavette ning reo- ja heitvee külmunud 
pinnasele  juhtimine on keelatud. Reovee puhastamise 
ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise nõuded ja 
piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise 
meetmed kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Reoveekogumisala § 241
 Reoveekogumisala määratakse asulale elanike 
arvuga üle 50 inimese, kusjuures määratava 
reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha. 
 Reoveekogumisala määramisel lähtutakse põhjavee 
kaitstusest, arvestades sotsiaal-majanduslikku 
kriteeriumi ja  keskkonnakaitse  kaalutlusi, 
sealhulgas pinnavee kaitstust. 
 Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks 
reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni 
olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse 
ning heitvee juhtimiseks suublasse, välja arvatud 
reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie 
Valgala kaitse veereostuse eest § 26
 Valgalal tuleb vältida reostusallika ohtlikku seisundit, mille jätkuv 
halvenemine põhjustab või võib põhjustada veekogu või 
põhjaveekihi reostumist.
 Potentsiaalselt ohtliku reostusallika liigid on:
 1) kanalisatsiooniehitised;
 2) naftasaaduste hoidmisehitised;
 3) siloladustamiskohad;
 4) sõnnikuhoidlad;
 5) väetisehoidlad.
 Kanalisatsiooniehitise  kuja  peab sõltuvalt reoveepuhasti 
projekteeritud reostuskoormusest, reovee puhastamise ja 
reoveesette töötlemise viisist ning reoveepumplasse juhitava reovee 
vooluhulgast olema vähemalt 5 meetrit, kuid mitte üle 500 meetri.
 Naftasaaduste hoidmisehitise kuja peab sõltuvalt hoidmisehitise 
mahust olema vähemalt 25 meetrit, kuid mitte üle 150 meetri.
Valgala kaitse põllumajandustootmisest pärineva 
reostuse eest
 Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt 
kuni 170 kilogrammi lämmastikku ja 25 kilogrammi fosforit aastas, 
kaasa arvatud karjatamisel loomade poolt maale jäetavas sõnnikus 
sisalduv  lämmastik  ja fosfor.
 Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna 
kalle on üle 10 protsendi. Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on 
pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. aprillini.
 Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. 
märtsini ja muul ajal, kui  maapind  on kaetud lumega, külmunud või 
perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale.
 Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast laotamist mulda viia 
48 tunni jooksul.
 Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 meetri ulatuses veepiirist või 
karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite 
kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus.
 Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, 
peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja 
virtsahoidla.
  Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja 
virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa.
Nitraaditundlik ala § 263
 Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus 
on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees 
üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust 
tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus. 
(Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala)
 Nitraaditundlikul alal tohib lubatud lämmastiku üldkogusest anda 
mineraalväetistega haritava maa ühe hektari kohta keskmisena 
mitte üle 140 kg aastas.
 Nitraaditundliku ala kaitsmata põhjaveega aladel pinnakatte 
paksusega kuni kaks meetrit ja karstialadel võib kaitse-eeskirja 
alusel piirata:
 1) mineraalväetistega antavat lämmastikku aasta keskmise 
koguseni 100 kg haritava maa ühe hektari kohta;
 2) loomapidamist 1,5 loomühikuni haritava maa ühe hektari kohta;
 3) reoveesette kasutamist.
Põhjavee  kaitstus  § 2613
 Põhjavee kaitstus on põhjaveekihi kaetus veepidemega või vett 
halvasti juhtiva pinnasekihiga.
 Põhjaveekihi kaitstuse järgi jagunevad alad järgmiselt:
 1) kaitsmata põhjaveega alaks loetakse  karstialad  ja alvarid ning ala, 
kus põhjaveekihil lasub kuni kahe meetri paksune moreenikiht või kuni 
20 meetri paksune liiva- või kruusakiht;
 2) nõrgalt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil 
lasub 2–10 meetri paksune moreenikiht või kuni kahe meetri paksune 
savi- või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- või kruusakiht;
 3) keskmiselt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil 
lasub 10–20 meetri paksune moreenikiht või 2–5 meetri paksune savi- 
või liivsavikiht;
 4) suhteliselt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil 
lasub üle 20 meetri paksune moreenikiht või üle viie meetri paksune 
savi- või liivsavikiht;
 5) kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekiht on kaetud 
regionaalse veepidemega.
Veehaarde sanitaarkaitseala § 28
 Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta 
ümbritsev maa- ja  veeala , kus veeomaduste halvenemise 
vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse 
tegevust ja piiratakse liikumist.
 Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on:
 1) 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe 
puurkaevuga;
 2) 50 m puurkaevude rea  teljest  mõlemale poole, 50 m rea 
äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude 
vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama 
puurkaevuga;
 3) 200 m veevõtukohast ülesvoolu, 50 m allavoolu ning 50 m 
veevõtukohast mõlemale poole mööda veekogu kaldaga risti 
tõmmatud ja veevõtukohta läbivat joont, kui vett võetakse 
vooluveekogust;
 4) veekogu akvatoorium koos 90 m  laiuse  kaldavööndiga, kui 
vett võetakse seisuveekogust.
Veehaarde sanitaarkaitseala(2)
 Keskkonnaamet võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala 
ulatuseks:
 1) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 
kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks;
 2) 30 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 
kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud;
 3) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 
kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt 
veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule, mille on 
koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi omav isik, ning 
sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Terviseameti kirjalik 
nõusolek.
 Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on   
majandustegevus keelatud, välja arvatud:
  1) veehaarderajatiste teenindamine;
2) metsa hooldamine;
  3) heintaimede  niitmine ;
  4) veeseire.
Veekaitsevöönd § 29
 Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu  kallaste  uhtumise 
vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd.
  Veekaitsevööndi ulatus  tavalisest  veepiirist on:
 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m;
 2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel 
ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m;
 3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 – 1 m.
 Tavaline  veepiir  on käesoleva seaduse tähenduses põhikaardil märgitud 
veekogu piir.
 Veekaitsevööndis on keelatud:
 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu 
teostamine;
 2) puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti  nõusolekuta , välja 
arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde 
tegemisel;
 3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud  taimestiku  
eemaldamine, heina niitmine ja roo  lõikamine ;
4) väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine 
ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. 
Kaadamine § 344
 Kaadamine käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) igasugune tahtlik jäätmete või muude ainete või 
asjade laevalt, õhusõidukilt, platvormilt või muult 
mererajatiselt merre heitmine või merepõhja 
matmine;
 2) laevade, õhusõidukite, platvormide  või muude 
mererajatiste tahtlik merre heitmine;
 3) platvormide või muude mererajatiste hülgamine 
või ümberpaiskamine meres nende kasutamise 
kohas nende kõrvaldamise eesmärgil.
 Läänemerre võib kaadata üksnes süvenduspinnast ja 
see ei tohi ohustada laevaliiklust.
 Väljaspool Läänemerd  võib merre kaadata ka muid 
aineid ja asju.
  Tänan  kuulamast ja kaasa 
mõtlemast!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Õigusaktid
• Veeseaduse ülesehitus
• Mõisted §2
• Mõisted
• § 35 Pinna- ja põhjavee kaitse keskkonnaeesmärgid
• Slide 8
• Veemajanduskava § 317
• Omand veekogule ja põhjaveele § 4
• Veekogu kasutamine § 6
• Vee erikasutus § 8
• Vee erikasutus
• Vee erikasutusluba
• Vee erikasutusluba
• Vee erikasutusluba
• Vee erikasutusluba
• Ajutine vee erikasutusluba § 9 lg 8
• Kallasrada § 10
• Vee liigid § 13
• Vee kasutamise liigid (1)
• Vee kasutamise liigid (2)
• Vee kasutamise liigid (3)
• Veekaitsealased kohustused
• Reoveekogumisala § 241
• Valgala kaitse veereostuse eest § 26
• Valgala kaitse põllumajandustootmisest pärineva reostuse eest
• Nitraaditundlik ala § 263
• Põhjavee kaitstus § 2613
• Veehaarde sanitaarkaitseala § 28
• Veehaarde sanitaarkaitseala(2)
• Veekaitsevöönd § 29
• Kaadamine § 344
• Slide 34