Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Rolliteooria Portfoolio Tallinn 2016 Sisukord Ülevaade................................................................................................................ 4 Kahe teadusartikli ülevaade................................................................................... 8 Mõistekaart............................................................................................................. 9 Kirjandusallikate loetelu....................................................................................... 10 Eneserefleksioon.................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Antud töö koosneb viiest osast: 1. Kirjalik ülevaade 2. Kaks teadusartikli ülevaadet ...
tõlgendamine vastavaid emotsionaalseid seisundeid tähistavate sõnade abil. E erutust peab endale kuidagi selgitama. Berscheid ja Walster armastuskire kaheastmeline mudel. Toetub emotsioonideteoorial. Esimene aste on füsioloogiline aste. Selle võib esile kutsuda ka ebameeldiv asi, mitte ainult meeldiv (nt hirm või häda). Nt kui on stressiolukord, siis otsivad loomad ka kehalist kontakti teisega. Teine aste on nimetamine. Teadvustamine. Sildistamine. See füsioloogeline erutus peab olema enne õpitud või kogetud, muidu ei oska seda seostada. Siin vahel peab olema teise loengu materjal, mida minul pole. Edasi läheb kolmas loeng juba. Rasedusele viitavad tunnused: Oodatava menstruatsiooni ärajäämine. Valgevooluse suurenemine. Pakitsus ja ingetunne rindades. Ülitundlikkus lõhnade suhtes. Iiveldus ja oksendamine. Suurenenud urineerimisvajadus. Väsimus ja unisus. Meeleolu kiire vaheldumine. Poeg või tütar Soo määrab mees
Vaadeldes õppimist, ei saa kuidagi mööda minna mälust. Mälu on igasuguse intellektuaalse (vaimse) tegevuse alus. Mäletamine tähendab Donald A. Normani (1982) sõnade järgi edukat toimetulemist kolme ülesandega: omandamisega, säilitamisega ja info korduva väljatoomisega. Ta rõhutab veel, et õppimine on sihipärane protsess. Oluliseks peab ta nn esmase mälu perioodi, kus tutvutakse informatsiooniga. Sel perioodil otsustatakse, milline info on tähtis ning taoline sildistamine paneb paika info kättesaadavuse ja kasutusvõimaluse edaspidi. Samuti peab Norman inimese mälu imetlusväärseks, sest tema võimsus ja puudujäägid on vapustavad. Näiteks toob ta, et kui 30 sekundit mõelda mõnele emotsionaalsele juhtumile, siis segab see oluliselt igasuguse materjali omandamist sel ajal. Väga raske on õppimine erutatud või ärritatud olekus. Õppijad ei tohiks õppimise ajal ,,tabada" meeleorganite vahendusel saadavad erinevad aistingud
Luua Metsanduskool Maastikuehitus Taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne Referaat Ana Tilkson, MEPK I Lähte 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................3 2. Taju..............................................................................4 3. Tähelepanu......................................................................5 4. Mälu.............................................................................7 5. Tunded ehk emotsioonid......................................................8 6. Mõtlemine......................................................................9 7. Kõne..................
Eksperiment eeldab: 1. Tasakaalustatud tingimusi 2. Objektiivseid kriteeriume algtaseme määramiseks mõõda ja fikseeri Ae ja Ak 3. Korralda tegevus mõlemas grupis 4. Mõõda ja fikseeri lõpptase Le ja Lk 5. Lahuta: Le – Ae= eksperimendi kasutegur Ke ja Lk- Ak= tavagrupi kasutegur Kk. Vahe näitab muutust 6. Arvuta faktori efektiivsus Ke- Kk= K 29-09-2006 Demagoogia- tõe teadlik moonutamine. Demagoogia võtted: 1. Sildistamine 2. Vaatluse esilekutsumine 3. Appelleerimine (tuginema) üldsuse arvaamusele 4. Eesmärgi ja vahendi äravahetamine 5. Püsikindlate sümbolite ülekandmine ja rituaal 6. Partneri kasu rõhutamine 7. “Vahevagun”- vale mõte õigete vahel 8. Lihtrahvalikkus (släng) 9. Rõhumine ühistele mälestustele 10. Otsene sohk. Vastaspoole ignoreerimine 11. Toetumine autoriteetide soovitustele 12. Kellegi positiivne/negatiivne kogemus 13. Särav umbmäärasus 14
kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad ajutüvesse ja siis kuulmskeskusesse – nii kuuleme helisid ja kõnet - Muutused ja haired sissekõrvas või kuulmiskeskuses – inimene ei taju valjusid helisd. - Keskkõrvapõletik, kui see levib sissekõrva siis võib viia kurtuseni. 25. Kroonilise haiguse mõju inimesele ja sellega toimetulekut mõjutavad tegurid. 26. Stigma ja sildistamine - mõiste ja seos tervisega. 27. Infarkti, astma, diabeedi olemus. 28. Hariduse ja vaesuse mõju tervisele. Haridus mõjustab tervist rohkem kaudselt, kujundades teiste mõjurite vahendusel ja kaasabil eeldused heaks terviseks. Need mõjurid on: • Töö – mure töökoha kaotamise pärast vüi töötus; rahulolu tööga • Majanduslik olukord • Sotsiaal-psühholoogilised ressursid: - sotsiaalne tugi - perekond või üksindus;
1 KEHTESTAMINE 1966. aastal võtsid käitumisteraapia rajajad Wolpe ja Lazarus kasutusele termini ,,kehtestavus'' (assertiveness), mõistes selle all võimet väljendada ärevust tundmata sotsiaalset aktsepteeritud viisil oma õigusi ja tundeid. Kehtestamise alternatiivideks on kuuletumine ja agressiivsus. Kuuletujad lasevad südmustel passiivselt toimuda, ilma et nad avaldaksid oma tundeid, agressiivsed aga suunduvad oma eesmärkide poole käskivalt ja üleolevalt, arvestamata teiste tundeid. Mehi peetakse üldiselt naistest kehtestavamaks. Kuigi tuleb öelda, et teglikult sõltub kehtestamine ka kultuurist. On uuringuid, mis näitavad, et traditsioonilises kultuurikeskkonnas üles kasvanud naistel, keda lapsest saati kasvatatud kuuletumise vaimus, on raskusi end kehtestada, nad käituvad alistuvalt ning kogevad suheldes sagedamini süütunnet ja ebakindlust. Lorr ja More jõudsid oma uuringutega järeldusele, et 4 põhilist kehte...
Kordamisküsimused Millises võtmes käsitleti noori subkultuuri uurimustes Chicago koolkonnas? Noorus – piinarikas üleminekuperiood. Noor pätt – kultuurilise, psühholoogilise ja materiaalse võõrandumise ohver. Noori iseloomustas deviantne käitumine, mis oli reaktsiooniks sotsiaalsele ja kultuurilisele kontekstile. Noored olid loomingulised. Kuidas seletati gängide tekkimist ja nende olemust Chicago koolkonnas? Gängide tekkimisele aitas suuresti kaasa linnastumine, immigratsioon, erinevate rahvusrühmade kõrvuti eksisteerimine ja kuritegevus. Gängide tekkimist on käsitletud kui vahendit eluga toime tulemiseks. Olid etniliselt, sidususet ja vägivalla-astmelt erinevad jõugud. Gängid ei esinenud ainult halvas mõttes, vaid lisaks funktsioneerisid ka omamoodi spordiklubid ja n.ö salamaailmad. Mida tähendab ’sildistamine’ ja teisene deviantsus? Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistat...
5) halduskulud 3 24. Mis on kaupade laoliikumiskulud? Kulud, mis sei sõltu otseselt ettevõttes hoiundavate varude suurusest. Näiteks lao kulum või rent, personalikulu, käitlustehnika kulum, rent ja hooldus, kommunaalid, valve ja turva, muud laoga otseselt seotud halduskulud. Laoteenuse sisseostmisel arvestatakse laoliikumiskulude alla laopidaja poolt nõutavad maha- ja pealelaadimise, komplekteerimise, pakkimise, sildistamine jms kaubakäsitlused. 25. Mis on strateegilise kasumi/Dupont mudel? Strateegilise kasumi mudel integreerib ettevõtte kasumiaruande ja bilansi näitajad. 26. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla? kapitalikulu varude teeninduskulu hoiukulu varade riskikulu 27. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat tootega seotud tegurit? 1) Tihedus ehk toote kaalu ja ruumala suhe väikse kaalu-mahu suhtega toodete transport maksab
LV LV Nt. (käsutavalt) "Mis kell on?", "Mis sa käsutad, vaata ise!" T T L L Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus (semantika), tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, sildistamine, nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Konstruktiivne kriitika - räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid. Ettepanekute tegemine olukorra muutmiseks, isikut ei sildistata. Ollakse konkreetne, täpne.
LV LV Nt. (käsutavalt) "Mis kell on?", "Mis sa käsutad, vaata ise!" T T L L Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus (semantika), tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, sildistamine, nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Konstruktiivne kriitika - räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid. Ettepanekute tegemine olukorra muutmiseks, isikut ei sildistata. Ollakse konkreetne, täpne.
Iga teie sõnum ütleb lapsele midagi selle kohta, mis te temast arvate. Järk-järgult paneb ta kokku pildi, kuidas te teda kui inimest tajute. Suhtlemistõkked: 1. Käskimine, suunamine, juhtimine 2. Hoiatamine, manitsemine, ähvardamine 3. Moraali lugemine, jutlustamine 4. Nõu andmine, lahenduste pakkumine 5. Loengu pidamine, õpetamine 6. Hinnangu andmine, süüdistamine 7. Kiitmine, kõigega nõustumine 8. Sildistamine, naeruvääristamine, häbistamine 9. Tõlgendamine, analüüsimine 10. Rahustamine, lohutamine 11. Uurimine, küsitlemine, ülekuulamine 12. Teema vahetamine, naljatlemine Ukseavajad Ukseavajad julgustavad teist inimest juttu alustama või jätkama. Selliseid sõnumeid kasutades ei haara te jutuotsa. Need hoiavad teie enda tunded ja mõtted suhtlemisprotsessist väljaspool. Näiteks: ,,Sooviksid sa sellest rääkida?", ,,Mulle meeldiks sellest kuulda", ,,Mind huvitaks su
PROBLEEMNE KÄITUMINE Ei tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist. Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi, takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. 5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2....
Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laomajanduse vorm. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest. Vastupidiselt avalikule laole, mille puhul hoiustatakse klientide kaupu üldjuhul ilma lepinguta või lühiajalise lepinguga, on lepingulise laopidaja ja kliendi vahel sõlmitud enamasti pikaajaline kokkulepe. Selline leping nõuab laopidajalt ka sageli selliste täiendavate laoteenuste osutamist nagu pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhenditega, toodete lõplik koostamine jne. Sellistel puhkudel tagab leping ostetavate teenuste osutamise stabiilsuse. Tasakaal riskide ja teenuste maksumuse vahel Kui lepingupooled on otsustanud astuda pikaajalistesse lepingulistesse suhetesse, on võimalik neil mõlemal vähendada sellega kaasnevaid riske. Pikaajaline koostöösuhe pakub osapooltele võimaluse teha käsitsemise efektiivsuse suurendamiseks vähese riskiga investeeringuid.
Konfliktiteoreetiline käsitlus hälbelisusest teoreetikud keskenduvad hälbekäitumise makrosotsiaalsetele seletustele ning konflikti juured peituvad inimestes, kes kontrollivad tootmisvahendeid ja on poliitiliselt mõjuvõimsad, ning võimuta kodanike vahel. Sildistamise teooria- määratleb käitumist hälbelisena ja väidab et hälbelisus ei ole indiviidi käitumisega loodud personaalne kvaliteet, vaid loodav grupi määratluste ja reageeringutega. Kellegi sildistamine hälbeks võib muutuda ennast võimendavaks ja tõugata inimese käitumist veel enam hälbelisuse poole. Stigma- moraalse halvustamise mark pannakse ühiskonna normaalsetele ootustele mittevastava käitumisega inimeste külge. 7. Seksuaalsused Strukturaal-funktsionalistlik perspektiiv s.o võimas kirg mille juured on bioloogias ja mida tuleb teadlikult kanaliseeridasotsiaalselt produtiivses suunas.( sexida tohib ainult abielus olevate inimeste vahel,perekondade moodutamist soosivana )
Selle asemel üritatakse vb teist muuta, suruda peale oma arvamusi, ignoreeritakse probleeme või hoopis välditakse konflikti (seda ka juhul kui suhe on oluline ühe inimese jaoks). Võit vs kaotus – kui üks klammerdub ainult oma arvamuse külge, peaasi et tal õigus oleks, ei hooli nii väga isegi sellest kui sellepärast suhe puruneb. Tuleb aru saada, et milliseid tagajärgi võib tuua oma arvamuse külge klammerdumine või stereotüüpidele toetumine. Inimese sildistamine tuleks kõrvale jätta (põhjust konfliktiks, teise „süüdistamine“) ja selle asemel rääkida probleemist või mis täpsemalt sind häirib. Kas suhted peavad alati inimese jaoks kasulikud olema? Teatud suhetes ei saa alati kasulikkusest rääkida, nt pere ja sõbrad; kasulikkusest saab otseselt rääkida nt ärisuhetes. Kasulikkusest suhetes saab rääkida kui sellisest, et mida see annab või
72. Edwin Sutherland kuritegu on õpitud ja selle põhjused on sotsiaalsed. Elatakse kuritegelikus keskkonnas, võetakse omaks kuritegelikud eeskujud. Kurjategijad on enamasti vaesematest piirkondadest pärit, kuid on ka valgekraesid (kõrge sotsiaalse päritoluga). 73. Richard Cloward ja Lloyd Ohlin kuritegelikud subkultuurid (kriminaalne, konfliktne, retreatlistlik). 74. Howard S Becker sildistamise teooria: esmane deviantsus (sooritatakse kuritegu), sildistamine (pannakse silt külge, et sa oled kurjategija), teisene deviantsus (võtad omaks selle sildi ja hakkadki nii käituma). 75. Edward B Tylor religioon tekkis inimeste soovist seletada loodusnähtusi. Religiooni arenguetapid: animism, polüteism, monoteism 76. Gabriel Tarde imiteerimine ehk jäljendamine on olulisim sotsiaalne protsess: käitumuslik nakkus, sotsiaalne õppimine ja täiuslik imiteerimine. 77. Gustav Le Bon hulkade psühholoogia. Inimesed muutuvad rahvahulkades
Suhtlemispsühholoogia 2015 Kordamisküsimused 1.TAJUVEAD (VÄHEMALT 5) Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust. Üldmulje kujunemine. Järgnevalt lisandub hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, ...
( unehäired, kaalutõus). EMOTSIOONID Emotsiivsete süsteemide väljakujunemine evolutsioonis Triune theory (MacLean) Roomaja aju : agressiivne võistluslikkus, seksuaalsus, vastikus, huvi, viha, hirm. Imetaja aju: eraldusärevus, mängulisus, rõõm, kaastunne, kurbus, armukadedus Uusimetaja aju: Teadlikkus enda ja teiste emotsioonidest ,nende sildistamine, emotsionaalne paidlikkus, teadlik reguleerimine ja teesklus. Probleemid, mida emotsioonid lahendavad : ellujäämisega, paljunemisega ja grupisuhetega seotud. 1. Ellujäämine : Motiiv- enesekaitse (ohu vältimine ja ohu eemaldamine), käitumised – võitlus/põgnemine, emotsioon – hirm,viha. Motiiv – haigus, terivs (mirkoobide või parasiitide vältimine, uute toidu hankimine), käitumised- toidu valik, emotsioon – vastikus,huvi. 2
Inimeste suhtumine konflikti, kujundab nende enda ja teise osapoole käitumist. Negatiivne suhtumine konflikti raskendab konstruktiivset käitumist. Konflikti suhtumisel on võimalik välja tuua kaheksa destruktiivset ja neli konstruktiivset viisi. Destruktiivsed suhtumise viisid on: 1. harmoonia on normaalne ja konflikt on ebanormaalne 2. konflikt ja eriarvamus on sama asi 3. konflikt on haiglase hingeelu tulemus 4. konflikti lahendamist raskendab sildistamine 5. konflikt ei tohiks mingil juhul eskaleeruda, kaasates suuremat hulka inimesi ja puudutades üha rohkem küsimusi 6. konfliktiga tegelemine peab olema igati viisakas ja hästi korraldatud 7. viha ja vaen loovad konflikti emotsionaalse fooni 8. on vaid üks õige moodus konflikte lahendada Konstruktiivsed suhtumise viisid on: 1. konflikt on vältimatu, see on osa elust 2. konflikt aitab kaasa arengule ja sisuliste probleemide lahendamisele 3
II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus“ ja slaidid) · Argument o Defineeri, mis on argument? argument = seisukoha põhjendus Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt, et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos o Too välja argumendi 4 osist. Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus) · Mida tähendab demagoo...
Vastuvõtja Isik, kes on nimetatud kauba vastuvõtjaks veodokumendis. Vastuvõtja isikut on võimalik tõestada ka muul moel. Näiteks esitab ta kauba valdaja konossemendi originaaleksemplari Vastuvõtuala Piirkond laos (keskmiselt 5-10% lao pindalast), mida kasutatakse kaupade mahalaadimise järgseks hoiustamiseks, hoiuühikute moodustamiseks ja vastuvõtukontrolli läbiviimiseks. Vastuvõtualal sooritatakse ka erinevaid lisaväärtusteenuseid (varustamine kasutusjuhenditega, sildistamine jne) ja cross-dockingit Vedaja vastutus Vedaja vastutab kauba kadumise, kahjustamise ja veo hilinemise eest. Vedaja ei ole vastutav kahjudest, mis on põhjustatud kauba puudulikust kvaliteedist, kauba puudulikust või halvast pakendist, kauba erilisest vastuvõtlikkusest kahjustustele, saatja / vastuvõtja hooletusest või veast, kauba mittetäielikust või väärast markeerimisest ja olukorrast, mida vedaja ei võinud ennetada ega vältida. Veeväljasurve
kasutada. Ennetavas (профилактический) reklaamis soovitatakse kasutada positiivset freimingut, ebasoodsa olukorra avamisele suunatud reklaamis on soovitav kasutada negatiivseid freiminguit. Kahnemani ja Tversky «väljavaateteooria» - inimesed kalduvad kergemini riskima, kui neile esitatakse variandid, mis kirjeldavad kaotusi, kuid väldivad riske rohkem siis, kui neile esitatakse kasuvõimaluse variandid. - Sildistamine - mõjustamistehnika, mille abil esitatakse isikule väide tema isiksuseomaduse või väärtuse kohta eesmärgiga kutsuda esile selle vastav käitumine. Sildistamine on tulemuslikum, kui viidatakse hiljuti toiminud käitumisele ning kui osutamine on kooskõlas mõjutatava isiku esialgse minapilgiga. «Edu on avameelsus. Niipea, kui te seda suudate teeselda, hakkavad asjad edenema» (Glyme’i vormel). - Psühhonoomia - teave, orienteerituna rangete seaduspärasuste väljaselgitamisele ja
allasurutud vaenulikkusest või pinge vabastamise vajadusest. Mitterealistlikku konflikti saab enamasti ennetada või kontrollida (Bolton 2002:272). 1.1.3 Konflikti käsitlemine Konflikti puhul on mitmeid käsitlusvõimalusi. Enamasti sooviksime konflikti vältida/ ennetada. Kui ta juba käes on, siis püüame lahendada (Vihma 2006:17). Konflikti ennetamine Hulga mõttetut võitlust saab ära hoida, kui sa: · Loobud teesulgude (kamandamine, hinnangute andmine, sildistamine, ähvardamine jt) kasutamisest. · Kasutad kehtestamisoskusi, sest siis ei saa negatiivsed emotsioonid kuhjuda. · Kasutad peegeldava kuulamise oskusi. See aitab partneril negatiivseid emotsioone hajutada. · Hoidud teadlikult käitumisest, mis tõenäoliselt põhjustab teistega mõttetut konflikti. · Oma igapäevapingete maandamisel ei pingesta teisi. Valad viha välja üksi olles või neutraalsele kolmandale isikule
LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor – mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv. ! ! Arutlus pole loogiliselt korrektne, kui omavahel vastuolus olevaid väiteid mõlemat jaatatakse ! ! või...
Suhtlemistõkked «Imestama (удивиться) ei peaks panema mitte see, et suhtlemine on nii keeruline nagu ta on, vaid et seda tuleb elus ette nii palju» (R. Howe). Inimesed tavaliselt igatsevad paremaid suhteid, kui nad suudavad saavutada. - Suhtlustõkked - kõrge riskiastmega reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Ebasoovitavad reaktsioonid: /kohtumõistmine/ 1) Kritiseerimine. 2) Sildistamine - teise inimese alandamine või stereotüüpiseerimine. 3) Diagnoosi panek - iniese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiatri mängimine. 4) Kiitmine. /lahenduse pakkumine/ 5) Kamandamine. 6) Ähvardamine. 7) Moraali lugemine - teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema, ja teisele epistli lugemine. 8) Ülekuulamine - küsimused, millele saab vastata väga lühidalt. 9) Nõu andmine. /teise murede vältimine/
LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv. ! ! Arutlus pole loogiliselt korrektne, kui omavahel vastuolus olevaid väiteid mõlemat jaatatakse ! ! või...
· Tõrjumine ( Sellest me ei räägi) · Kaiselisus ( enese kaitsmine, kliendi ründamine) · Nõuadmine · Iroonia, naljakspööramine · Stereotüüpsed vastused ( Selline on elu. Kõigil on raske) Gordoni kuulamise barjäärid : käskimine hoiatamine, ähvardamine moraliseerimine nõu andmine, lahenduste pakkumine informeerimine, loengu pidamine hindamine, süüdistamine nõustumine, kiitmine sildistamine, häbistamine interpreteerimine, analüüsimine kaasatundmine, toetamine küsitlemine vältimine Kuulamisoskuse parandamiseks tuleks lükata edasi hinnangu andmist, pühendamise arendamine kuulamiseks, vältida tähelepanu hajumist, oodata enne, kui vastata; kliendi poolt öeldu ümbersõnastamine; pidevalt mõttes peegeldada, mida klient tahtis öelda; olla valmis vastama, siis kui õige aeg on. Hoia fookus kliendi perspektiivil! Iga konkreetse probleemi puhul uurida (D
1. Kriminaalne subkultuur organiseeritud kuritegevus, kogenud kurjategijad kasvatavad endale noortest järglasi. 2. Konfliktne subkultuur noorte meeste vägivaldsed grupid. 3. Retreatistlik (tagasitõmbunud) subkultuur narkomaanid, alkohoolikud, eesmärgiks naudingud. Sildistamise (labeling) teooria Kuritegelik karjäär saab tihti alguse sellisel moel: 1. Esmane deviantsus inimene rikub (pool)juhuslikult mingit normi 2. Sildistamine inimesele riputatakse külge deviandi (kurjategija) silt 3. Teisene deviantsus inimene võtab talle omistatud sildi omaks ja hakkab ka edaspidi normidevastaselt käituma. Kuritegevuse paratamatus Emile Durkheim - igas ühiskonnas esineb käitumist mida peetakse kuritegelikuks; - kuritegevus on ühiskonnale teatud mõttes kasulik, kuna kurjategijale vastandumine tugevdab seaduskuuleka enamuse ühtekuuluvustunnet;
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle,...
truudusetuseni viia. Samas positiivne ootus kellegi suhtes võib tõsta tema enesekindlust ja toimetulekut. Parataktilised moonutused Inimene kellega kohtume, meenutab meile mingi tunnuse toel kedagi meie minevikust ja me kanname alateadlikult talle üle meie ,,minevikuinimese" omadused. Me ei suuda tajuda uut tuttavat sellisena nagu ta tegelikult on. SUHTLEMISTÕKKED Kohtumõistmine (teise inimese alahindamine, enese kõrgemale seadmine) 1. Kritiseerimine 2. Sildistamine 3. Diagnoosi panek 4. Kiitmine Lahenduste pakkumine (õõnestab eneseväärikust, tekitab vastumeelsust, sünnitab teesklust) Kamandamine Ähvardamine Moraali lugemine Ülekuulamine Nõu andmine Teise murede vältimine (tekitab emotsionaalset distantsi, välistab läheduse suhtes) 1. Kõrvalepõikamine 2. Loogiline argumenteerimine 3. Rahustamine
mahavõetud puud, mis tuleb kõrvaldada metsa tervishoiu huvides ja mille metsast väljatransportimisega metsa ei kahjustata). 3. Mis vahe on ecostar ja ecolabel süsteemil? Kumba soovitatakse hakata kasutama tulevases ühtses Euroliidu ökosildistuses? Seni on antud ökosilte (ecolabel) toodetele, mis on mingi sellele tooterühmale iseloomuliku mürgi suhtes puhas (nt fosfaadivaba pesupulber) või kahjutu kasutamisel (nt osoonikihti mitte kahjustavad pihustid). Säärane sildistamine jääb staatiliseks, sest ettevõte, kes on oma toodangule kord ökosildi saanud, ei ole enam huvitatud toote puhtuse edasisest tõstmisest. Seepärast soovitatakse uues ühtses Euroopa Liidu ökosildistuses kasutusele võtta tähtede süsteem analoogiliselt restoranide või hotellide tärnidega (ecostar- süsteem), kus hinnatakse toote puhtust kogu tema elutsükli vältel ja vastavalt sellele antakse tootele rohkem või vähem tähti. 4
mahavõetud puud, mis tuleb kõrvaldada metsa tervishoiu huvides ja mille metsast väljatransportimisega metsa ei kahjustata). 3. Mis vahe on ecostar ja ecolabel süsteemil? Kumba soovitatakse hakata kasutama tulevases ühtses Euroliidu ökosildistuses? Seni on antud ökosilte (ecolabel) toodetele, mis on mingi sellele tooterühmale iseloomuliku mürgi suhtes puhas (nt fosfaadivaba pesupulber) või kahjutu kasutamisel (nt osoonikihti mitte kahjustavad pihustid). Säärane sildistamine jääb staatiliseks, sest ettevõte, kes on oma toodangule kord ökosildi saanud, ei ole enam huvitatud toote puhtuse edasisest tõstmisest. Seepärast soovitatakse uues ühtses Euroopa Liidu ökosildistuses kasutusele võtta tähtede süsteem analoogiliselt restoranide või hotellide tärnidega (ecostar- süsteem), kus hinnatakse toote puhtust kogu tema elutsükli vältel ja vastavalt sellele antakse tootele rohkem või vähem tähti. 4
mahavõetud puud, mis tuleb kõrvaldada metsa tervishoiu huvides ja mille metsast väljatransportimisega metsa ei kahjustata). 3. Mis vahe on ecostar ja ecolabel süsteemil? Kumba soovitatakse hakata kasutama tulevases ühtses Euroliidu ökosildistuses? Seni on antud ökosilte (ecolabel) toodetele, mis on mingi sellele tooterühmale iseloomuliku mürgi suhtes puhas (nt fosfaadivaba pesupulber) või kahjutu kasutamisel (nt osoonikihti mitte kahjustavad pihustid). Säärane sildistamine jääb staatiliseks, sest ettevõte, kes on oma toodangule kord ökosildi saanud, ei ole enam huvitatud toote puhtuse edasisest tõstmisest. Seepärast soovitatakse uues ühtses Euroopa Liidu ökosildistuses kasutusele võtta tähtede süsteem analoogiliselt restoranide või hotellide tärnidega (ecostar- süsteem), kus hinnatakse toote puhtust kogu tema elutsükli vältel ja vastavalt sellele antakse tootele rohkem või vähem tähti. 4
austusväärse minapildi säilitamist. Selle asemel püütakse paluda patsientidel aktsepteerida haigust. Sellele käitumisele reageerivad patsiendid erinevalt, kuid privaatsus kaob. Konstrueeritakse uus ,,mina". Vaimuhaige sildi maharaputamine on raske, sest on palju stereotüüpe. Vaimuhaigest saab selle inimese peremeesstaatus ja teised hakkavad ootama temalt käitumist, mida oodatakse igalt vaimuhaigelt. Kuigi siinkohal kirjeldatud vaimuhaigla on muutumas minevikuinstitutsiooniks, jätkub sildistamine ja nende stigmatiseerimine. USA-s on endistele vaimuhaigetele loodud isegi spetsiaalsed elukohad, mis on olemuselt vaimuhaiglate väikesed koopiad. Nendesse ei investeerita aga piisavalt. Vaimuhaige poolt sooritatud kuriteod on vabandatavad? Ebaõiglus?Ka vaimuhaigus on sotsiaalne nähtus. Mõned käitumisvormid on läbi aegade olnud vaimuhaiguse tunnused. Inimene tunnistatakse kehtetuks. Mis edasi saab? Inimene oli 2 kuud ravil psühhiaatriahaiglas, toob
tarnija tootmise planeerimise funktsioonile, jättes vahele mitmed vajeastmed aidates säästa aega. · Aluseks on elektrooniliste müügipunktide süsteem, mis fikseerib tootega seotud tehingud. · Eelduseks on infovahetus ja ühise IT süsteemi loomine. · Tuntumaid kasutajaid on Zara. · Zara teeb ainult neid toiminguid, mida suudab kuluefektiivselt teostada (riide värvimine, lõikus, sildistamine ja pakkimine) · Kõik muud timingud teostatakse 300 alltöövõtja poolt (triikimine jne) · Tootmispartiide suurust hoitakse teadlikult allpool tegelikku nõudlust. · Tootmis- ja turundustsükkel on 22-30 päeva, tarnevõime 98,9% ja kaubakao määr 0,5% · Koostöö plaanimise, prognoosimise ja varude täiendamise strateegia (collaborative planning, forecasting and replenishment CPFR)
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili...
Organiseeritud kuritegevus. Al Capone, Kalev Kurg, vene maffioosod. · Konfliktne subkultuur - elatakse end välja vägivaldsel viisil. Vägivallatsevate noorte jõugud. Tartu skinheadid, Inglise tüdrukute gängid · Ühiskonnast eemaldunute subkultuur alkohoolikud, narkomaanid jms. Suunatud mõnuainete pruukimisele. Sildistamine (labelling) · Howard Becker · Esmane deviantsus pooljuhuslik · Sildistamine, stigmatiseerimine esmase deviantsuse järel riputatakse inimesele mingi ,,silt" külge · Teisene deviantsus inimene võtab sildi omaks ja hakkabki deviantselt käituma Kuritegevuse paratamatus Kas kuritegevus on võimalik täielikult kaotada? Emile Durkheim · Kuritegevus on ühiskonnale kasulik · Kuritegevus on ühiskonna kasulik, kuna kurjategijale vastandumine tugevdab sotsiaalset solidaarsust (ühtsust) tekib ühtekuuluvustunne
peenkaubariiulid, virnastamine, sügavlaadimise riiulid. Lao tulemuslikkuse näitajad. Laokulud. Laondus – asjade ladustamisega alg ja lõppkohas ja vahelisel liikumisel ja saadab nende asjade kohta infot välja. „hoiupunkt“ „läbiliikumispunkt“. Paljusid kaupasid väljastatakse uuesti juba saabumispäeval, sp teostatakse ladudes järjest rohkem ka kaubakäitlemise toiminguid (komplekteerimine, pakkimine, ümberpakkimine, sortimine, märgistamine, sildistamine jms). Laonduse põhifunktsioonid Varude kogumine ja täiendamine – toimib pakkumise ja nõudluse tasakaalustava reservuaarina. . Kui pakkumine>nõudlusest siis hoitakse kaupa kauem, kui vastupidi tarnitakse pakkumist ületavad tootemahud laost. Tootevaliku ühitamine – pannakse kokku mitu asja, et ei peaks asju eraldi saatma kliendile Konsolideerimine – kaubasaadetise kokku koondamine ja saatmine
Avalik ladu- laopidaja on sõltumatu partner, kes pakub teenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad ja sadamaoperaatorid) Lepinguline ladu- on kombinisatsioon avalikust ja privaatlao teenindamisest. Lepingulise laopidaja ja kliendi vahel on pikaajaline kokkulepe, mis nõuab sageli laopidajalt täiendavate laoteenuste osutamist( pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhenditega ja toodete lõplik koostamine.) 4. Laonduse komponendid. Täiendavad kulud, mida ladustamine tekitab. Ruum, seadmed ja personal. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud.(Tarneahel) Tooraine tarnija-pooltoote valmistaja- toote valmistaja- hulgikaubandus- jaekaubandus ja lõpp tarbija. 5. Ladude planeerimine. Kaasaegsele laopinnale kehtivad nõuded. Uusi,suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus
Piiridega märgitakse kuhumaani aktsepteeritakse inimese tegevust ning kust maalt muutuvad need hälbivaks. Nii muudetakse inimeste käitumine suhteliselt stabiilseks ja ettearvatavaks. Hälbiv käitumine väljendab rahulolematust kehtivate väärtuste ja normidega. Hälbiva käitumisega saab välja lasta viha, maandada pingeid. võib viia piiride nihkumiseni või ka sotsiaalsete muutusteni. 57. Sildistamisteooria hälbelise käitumise kohta? Esmane ja teisene sildistamine milles seisneb, näited. Sildistamisteooria järgi on hälbimus seotud hoopis suhtlemisprotsessiga deviantse ja mitte-deviantse käitumisega inimeste vahel. Sildistamisteooriat kasut. kõige rohkem. Howard Becker "hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad". Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud. Sildistamisteooria kohaselt pole
Inimesed ei tee asju meie jaoks või meie pärast, nad teevad erinevaid asju omadel põhjustel. Asju ei tohi võtta isiklikult, sest maailm ei keerle meie ümber. Kõigepealt peame püüdma mõista ja alles seejärel olla mõistetud. Mõistmiseks on tarvis olla hea kuulaja. Enamik inimesi ülehindavad enda kuulamise võimeid. Tegelikult omastab inimene uuringute järgi 25% informatsioonist, mis talle edastatakse. Tõenäoliselt kasutame üsna palju igasuguseid kuulamistõkkeid: sildistamine, oma vastuse koostamine, jooksev nõustamine, valikuline kuulamine, mõtete lugemine, mõtete kõrvale kaldumine, võrdlemine, takka kiitmine. Hea kuulamise põhireegel ütleb, et järeldused tuleb teha pärast seda, kui oled vestluskaaslase sõnumit kuulnud ja järele 27 mõelnud. On avastatud, et meie igapäevane teise inimese kuulamine on küllaltki valikuline, pealiskaudne ja enesekeskne. Järelikult tuleb oma kuulamisoskust oluliselt lihvida
advokaadid just sellise tsunfti institutsionaliseerinud ja täpselt niisuguste eesmärkidega, mida Rawls õiglases ühiskonnas eitab! Seda tuleb Eesti õiguskaitsesüsteemi analüüsides meeles pidada. Eesti riigis on midagi mäda. Kuhu ka ei torkaks, vastu vaatab korruptsioon, altkäemaksud, ebaseaduslikud soodustused, maksumaksja ja Euroopa Liidu raha 7 / 20 järelemõtlematu raiskamine, ennenähtamatus ulatuses salatsemine ja salastamine, inimeste sildistamine, erapoolikus. Prokuratuur ja Kapo ei tunne huvi selle vastu, miks riigi ametikohtade täitmisel isikukonkursside tingimused vastavad täpselt ainult ühele isikule või majandushangete puhul ainult ühele tarnijale või ettevõttele. Õiguskaitseorganid ei tunne huvi ka selle vastu, kuidas ministeeriumid ja igasugused riiklikud struktuurid mehitatakse otse perekondlikult. On üles ehitatud korporatiivne perekondlike-sõpruskondlike sidemetega riigiaparaat, mis sisuliselt on korruptiivne
Laoteenust ostetakse pikaajalise koos- töölepingu alusel, tavaliselt 35 aastaks. Eestis on niisuguseks lepingulise laopidamise teenuse- pakkujaks rahvusvaheliselt tegutsev ettevõte Havi Logistics AS, kes tegutseb lepingulise laopida- jana paljudes Euroopa riikides. Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laopidamise vorm. Pikaajaline leping nõuab laopidajalt sageli selliste täiendavate laoteenuste osutamist nagu pakkimine, sildistamine, kasutus- juhendite lisamine, toodete lõplik koostamine vastavalt kliendi tellimusele jne. Sellistel puhkudel tagab leping kliendile ostetavate teenuste osutamise stabiilsuse teenusepakkuja poolt. Püsisuhe lepingupartneriga annab teenusepakkujale kindluse teha investeeringuid ja kohandada protsesse kliendi soovidele vastavaks. Sageli on teenusepakkujate puhul tegemist kombinatsiooniga lepingulisest ja avalikust laopidamisest
Seega on tõepoolest poliitkuid, kes kalduvad kasutama rohkem demagoogiavõtteid kui teised. Selle uurimistöö põhjal tuli välja, et kõige rohkem demagoogilisi võtteid kasutas Tallinna linnapea ja Eesti Keskerakonna juht Edgar Savisaar – kokku kasutas ta keelelisi demagoogilisi võtteid uuritud ajavahemikus 16 korda. Kõige rohkem kasutas Edgar Savisaar inimesest lähtuvat argumenti, olgu selleks kas ründamine, sildistamine või autoriteedile viitamine. Demagoogiavõtete kasutamise arvukusest järgnes Edgarile Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja Eerik-Niiles Kross. Kokku kasutas Kross demagoogilisi võtteid 11 korda ning jällegi kasutati kõige rohkem inimesest lähtuvat argumenti. Kõige vähem demagoogilisi võtteid kasutas Reformierakonna esimees Andrus Ansip – 10 korda ning sarnaselt kahele eelmisele poliitikule, kasutas ka Ansip kõige rohkem inimesest lähtuvat argumenti. Kuna inimesed
väärtused. Piiridega märgitakse kuhumaani aktsepteeritakse inimese tegevust ning kusmaalt muutuvad need hälbivaks. Nii muudetakse inimeste käitumine suhteliselt stabiilseks ja ettearvatavaks. Hälbiv käitumine väljendab rahulolematust kehtivate väärtuste ja normidega. Hälbiva käitumisega saab välja lasta viha, maandada pingeid. võib viia piiride nihkumiseni või ka sotsiaalsete muutusteni. 72. Sildistamisteooria hälbelise käitumise kohta? Esmane ja teisene sildistamine. Sildistamisteooria järgi on hälbimus seotud hoopis suhtlemisprotsessiga deviantse ja mitte-deviantse käitumisega inimeste vahel. Sildistamisteooriat kasut. kõige rohkem. Howard Becker "hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad". Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud. Sildistamisteooria kohaselt
Enesehinnang Hoiak enda suhtes o Üldine o Spetsiifiline (nt akadeemiline) Teismeeas on minapildis järjest tugevam hinnanguline ja võrdlev aspekt. o 6a „Olen tark“ o 10a „Olen targem kui minu klassikaaslased“ Informatsiooni töötlemise oskuste paranemine → ideaalse ja tegeliku mina võrdlemine. Kogemused võitmise ja kaotamisega, võrdlemine teistega Toetus olulistelt inimestelt Teistepoolne sildistamine Väärtused Väärtused näitavad, mis on inimesele tema elus oluline. o Situatsioonide ülesed o Suhteliselt püsivad o Suunavad inimeste käitumist, nende kohta antavaid hinnanguid o Järjestatud oma suhtelise tähtsuse järgi. Väärtussüsteem kujuneb välja murdeeas (stabiliseerub varases täiskasvanueas) – identiteedi oluline komponent o (Meta)kognitiivsed oskused o Autonoomia o Arusaam subjektiivsusest
Emotional and/or behavioral difficulties - ehk emotsionaal ja/või käitumisraskused on eripedagoogiline termin ning tegemist on puudega (on üks psüühilise puude liikidest). Tunnused: võib esineta koos muu puude või hälbega. Erinev kooliskäimine, puue avaldab negatiivset mõju õpiedukusele. Maladjusted behavior - ehk raskesti kohanev käitumine. Halvemal juhul võib olla tegu kohanematu käitumisega. Tavaliselt kaasneb sellega negatiivne sildistamine. Misbehavior - väärkäitumine ehk negatiivse hinnangu andmine käitumisele. Oppositional behavior - ehk tõrges-trotslik käitumine, seda terminit kasutab psühhiaater. Tavaliselt alla 9.-10.aastased lapsed, kellel esineb tõrksust ning väljakutsuvat sõnakuulmatut käitumist. Tänapäeval liigutakse igas valdkonnas (psühholoogia, sotsiaaltöö, pedagoogiga, eripedagoogika jne) selle poole, et ei märgistataks ega sildistataks last, et vältida negatiivseid hinnanguid
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... ...
Kui tunnis heliseb telefon, on tagajärg. aga kui telefon esineb koridoris, on see norm. 69. Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik, mis on hälbe funktsioonid? (Emile Durkheim) Kuritegevus liidab ühiskonda - liitumine kuritegevuse vastu. Piiride märkimine, kuhumaani aksepteeritakse hälbivat käitumist. Lisaks tuuakse välja, et hälbiv käitumine väljendab rahuolematust kehtivate väärtuste ja normidega. 70. Sildistamisteooria hälbelise käitumise kohta? Esmane ja teisene sildistamine. Hälbimus ei ole seotud indiviidi või grupiga, vaid hoopis suhtlemisprotsess deviantse ja mitte-deviantsete inimestega. H. Becker "hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad". Hälvik on "hälviku" sildi saanud. Esmane hälbivus - rikume reegleid ja seda ei panda tähele ja ei mõjuta minapildi muutust; Teisene hälbivus - reaktsioonid on tugevad, identideet muutub ja hakkab meie elu mõjutama (endist vangi nähakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
