Rolliteooria, portfoolio (1)

Q: Kuidas saab rolliteooriat kasutada sotsiaaltöö praktikas?

Vastus leiad õppematerjalist: Rolliteooria, portfoolio

Tallinna Ülikool - Varia - Sotsiaaltöö eakatega

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Kuidas saab rolliteooriat kasutada sotsiaaltöö praktikas?

Tallinna Ülikool
Sotsiaaltöö Instituut
Rolliteooria
Portfoolio
Tallinn 2016
Sisukord
Ülevaade 4
Kahe teadusartikli ülevaade 8
Mõistekaart 9
Kirjandusallikate loetelu 10
Eneserefleksioon 11

Sissejuhatus

Antud töö koosneb viiest osast:

Kirjalik ülevaade

Kaks teadusartikli ülevaadet

Mõttekaart

Kirjandusallikate loetelu, kust lisa informatsiooni leida

Eneserefleksioon

Ülevaade

Autorid nagu Strean (1971) ja Davis (1986) rõhutavad sotsioloogia ja sotsiaalpsühholoogia arusaamade olulisust sotsiaaltööle. Periman (1968) peab „sotsiaalse rolli“ mõistet kasulikuks suhete ja isiksuse mõistmiseks, millega sotsiaaltöötajatel tuleb tegelda. Kuna rolliteooria käsitleb meie suhteid teiste inimestega ja seda, kuidas nende ootused ja reaktsioonid sunnivad meid reageerima teatud viisil, siis väidab Periman selle olevat sotsiaalse seletuse vormi, mis täiendab isiksuse psühholoogilist mõistmist. Periman rõhutab töö-, perekonna- ja vanemlikke rolle kui isiksuse ja käitumise kujundajaid näidates, kuidas traditsiooniline sotsiaaltöö teooria neid sotsiaalseid institutsioone rõhutab. Biddle ja Thomas (1979) on kogunud ulatusliku kollektsiooni rolliteooriat ja selle uurimusi käsitlevatest artiklitest. ( Payne , 1995)
Rolliteooria on seotud strukturaal-funktsionalistliku teooriaga sotsioloogias ning moodustab osa sellest. Rolliteooria eeldab, et inimesed hõivavad teatud positsiooni sotsiaalsetes struktuurides, kusjuures iga positsioon on seotud rolliga. Roll on kogum ootusi või käitumisviise, mis on seotud asendiga sotsiaalses struktuuris. See arusaam eeldab, et suhete kontekstis tuleb alati arvestada rolle, sest rollid ilmnevad ainult suhetes (Munson ja Balgopal, 1978). Teatud mõttes kujundavad rollid meie identiteedi nii nagu teised seda näevad, ja selle tõttu kujundavad ka meie arusaamise meie enda identiteedist (Ruddock, 1969). Rollid võivad tuleneda kas meie endi või teiste ootustest. Rolle võidakse meile omistada mingite asjaolude tõttu (näit. naine, värviline, puudega inimene) või on omandatud meie endi poolt millegi kaudu, mis me oleme teinud (näit. kirjanikuks või parlamendisaadikuks olemine). (Payne, 1995)
Rollikogum on rollide kollektsioon, mis kuulub teatud sotsiaalse positsiooni juurde: võimatu on omada mingit positsiooni, omaks võtmata mõnd või enamikku selle juurde kuuluvatest rollidest. Kui te olete isa, siis oodatakse teilt enamasti, et te olete peamine sissetuleku muretseja perekonnas, laste korralekutsuja, samal ajal olete tavaliselt ka abikaasa, väimees, õe mees või ka vanaisa. See, kuidas me oma rolle mõistame, mõjutab ka seda, kui hästi me tuleme toime muutustega . (Payne, 1995)
Rolli komplementaarsus esineb siis, kui rollid, käitumine ja ootused sobivad hästi kokku ümbritsevate inimeste ootustega. Rollikonflikt tekib siis, kui üks rollidest on vastuolus teisega . Rollidevaheline konflikt tekib aga juhul, kui ühe inimese mitu rolli on vastuolulised. Rollisisene konflikt tekib juhul, kui erinevate inimeste ootused samale rollile on erinevad. Rolli ebaselgusega on tegemist juhul kui pole selge, mida konkreetne roll endast kujutab. Üks sotsiaaltöö raskustest seisneb selles, et professionaalse suhte iseärasuste säilitamiseks eristavad töötajad teatud määral oma isiklikke hoiakuid ja käitumist sellest käitumisest. mida neilt oodatakse professionaalses rollis olles ja on olnud vaidlusi selle üle, kuidas seda tasakaalustada tendentsiga suuremale võrdsusele ja avatusele suhetes kliendiga (Munson ja Balgopal, 1978). Ühe probleemidest moodustab rolli distants, mis võib olla professionaalselt vajalik, kuid mida võidakse klientide või vaatlejate poolt ekslikult pidada vastumeelsuseks rolli suhtes ja mis tavaliselt on rolli distantsi suurenemise põhjuseks (Ruddock, 1969. lk. 14). (Payne, 1995)
Seega - kuigi rolliteooria aitab selgitada, kuidas sotsiaalsed suhted mõjutavad iga üksikut klienti, kaldub selle teooria strukturaal- funktsionalistlik lähenemisviis viima eelduseni, et rollid on olemas ja moodustavad ühiskonnasuhete olulise osa, ilma et see sunniks meid kahtluse alla seadma nende suhete kohasust ja muutmise vajadust kliendi ja ühiskonna kui terviku kasuks. Rolliteoorias ei tarvitse esitada situatsiooni sekkumise vahendeid, sest ta ei paku käitumise muutuse tehnikaid ega emotsioonide käsitlemise viise, samuti võimalusi töötada inimeste personaalsete reaktsioonidega rollikonfliktile - rolliteooria lihtsalt toob kõik selle esile. (Payne, 1995)
Teine viis rolle käsitleda iseloomustab Goffmani (l968b) töid. Sotsiaalse interaktsiooni puhul on inimestel tarvis teiste kohta midagi teada ja nad saavad seda, tajudes teatud märke teiste käitumises. Viimane asjaolu võimaldab meil mõjutada teiste inimeste ettekujutusi endast, kujundades infot, mida nad meilt saavad; me anname „etendusi“, mille eesmärgiks on jätta sobivat muljet. Selle käsituse järgi on rollid sotsiaalse staatusega seotud sotsiaalsete ootuste „etendused“. Meil võib olla mitmesuguseid osi rolli mängimisel ja eri situatsioonides võime etendada erinevaid osi. Meie esinemine on tavaliselt „idealiseeritud“ nõnda, et see sisaldab tavalisi sotsiaalseid ootusi. Rolli mõningaid aspekte rõhutatakse, mõndasid aga peidetakse. Oma teises tuntud raamatus tegeleb Goffman sellega, kuidas stigmatiseeritud inimesed tulevad toime sotsiaalselt ebasoovitava külje peitmisega teiste inimeste eest nõnda, et neid peetakse suhteliselt normaalseteks. Sageli töötavad inimesed „meeskonnas,“ eriti organisatsioonides, jagades vastutust sotsiaalselt aktsepteeritud rollide mängimisel. Samuti jagavad nad ka nö. mitterollilist käitumist „lava taga“ puhkuse mõttes, kui nad ei pea esinema . Mitmetes raamatutes arendab Goffman (I 972a, b, c) oma vaated terviklikuks analüüsiks selle kohta, kuidas sotsiaalselt ootuspärased rollid seletavad mitmeid erinevaid käitumisviise. (Payne, 1995)
Nimetatud ideed seostuvad sümboolse interaktsionismiga, mis selgitab, kuidas rollid kujunevad sotsiaalsetest ootustest ja sildistamisest, rõhutades seejuures, et me muudame oma käitumist vastavalt situatsioonile , milles me oleme ning meid ümbritsevate inimeste ootustele. Meid sildistatakse sageli rolliga, mida me mängime, hoolimata sellest, kas me ikka veel oleme selles rollis või mitte. Nii võidakse inimest käsitleda vaimuhaigena isegi siis, kui ta on juba terveks ravitud. Need mõtted on sotsiaaltöötajatele kasulikud, sest paljud kliendid on stigmatiseeritud füüsiliste või vaimsete seisundite tõttu tekkinud probleemide pärast. (Payne, 1995)
Autorid nagu Ronald David Laing on edasi arendanud neid ideid nii kaugele, ert vaimsed häired väidetakse olevat ebatavaline käitumine, mis olevat ratsionaalne, mõistetav reaktsioon ebatavalisele sotsiaalsele survele. Kuigi empiirilised uurimused seesuguseid vaateid ei kinnita, juhivad need tähelepanu sellele, kui olulised võivad olla sotsiaalsed ootused äärmiselt raskete käitumishäirete kujunemisel. (Payne, 1995)
Sildistamine pärineb Lemerti (1972) ja Beckeri (1963) töödest .Lemerti arvates käitub enamus inimesi aeg-ajalt hälbeliselt, kusjuures keskseks küsimuseks on see, kuidas ümbritsev sotsiaalne keskkond niisugusele käitumisele reageerib. Mõnikord paigutatakse inimesed sotsiaalsesse süsteemi, mis neid hälbelisteks või kriminaalseteks sildistab. Kord juba sildistatuna püüavad nad tõenäoliselt elada vastavalt nende sildi poolt loodud sotsiaalsetele ootustele, käitudes veelgi hälbelisemalt, mis viib veelgi tugevamale sildistamisele. (Payne, 1995)
Niisugusel lähenemisviisil on sotsioloogilistele teooriat omane nõrkus- ta tunnistab küll paremini, kui teised rolliteooriad selliste autoritaarsete riigi esindajate poolt nagu õpetajad, noortejuhid ja politsei, allasuruva võõranduvat mõju, ei aita aga muuta hoiakuid ega käitumisviise, mis võivad olla juba tugevasti välja kujunenud. Samuti kaldub sildistamise teooria aktsepteerima konventsionaalseid sotsiaalseid reaktsioone käitumisele, samal ajal eeldades, et käitumine on sisuliselt sotsiaalselt kujundatud. Kui see oleks tõsi, tähendaks see seda, et konventsioonidel on vähe jõudu. Antud lähenemisviis ei suuda esiteks tõstatada küsimusi sotsiaalsetest oludest, mis viivad kõrvalekallete ja võõrandumiseni, ega ka sellest, kuidas niisugused asutused, nagu politsei ja kohtud on kesksel kohal deviantse käitumise tekitamisel ühes (peamiselt töölisklassist pärit) grupis , aga mitte teistes. (Payne, 1995)
Käsitletud ideede väärtus on aga selles, et nad osutavad tähelepanu asjaolule, kuidas ametiasutused, kaasa arvatud ka need, milles sotsiaaltöötajad toimivad, tekitavad sotsiaalseid probleeme, mille lahendamiseks nad on loodud, samuti vajadusele hoolikalt hinnata ja anda abi vältimaks süsteemide ja käitumise stigmatiseerimist ( Levy . 1981). Mõnede uurimuste tulemused viitavad sellele, et sotsiaaltöötajad kalduvad kliente negatiivselt sildistama (Case ja Lingerfelt. 1974; Gingerich jt., 1982). (Payne, 1995)

Kahe teadusartikli ülevaade

Artiklis „Multiple Roles of Human Resource Department in Building Organizational Competitiveness- Perspective of Role Theory“ kirjeldatakse rolliteooriat järgnevalt: Alates 1993. aastast on rolliteooriat kasutanud tõhusalt teadlased erinevates valdkondades, nagu psühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia, organisatsiooni käitumine ja personalijuhtimine (Welbourne, Johnson & Erez, 1998). Rolliteooria põhineb dramaturgilisel metafooril (Solomon, 1985), mis selgitab, kuidas inimesed saadavad ja võtavad vastu kindlaid rolle. Hiljuti kasutati seda teooriat, et analüüsida, kuidas kasutatakse erinevaid vorme sotsiaalsetes süsteemides. Biddle (1986) väidab, et rolli teooria hõlmab üht kõige olulisemat omadust sotsiaalses käitumises- fakt, et inimesed käituvad viisil, mis on erinev ja etteaimatav, sõltub nende vastavast ühiskondlikust rollist ja olukorrast (Biddle, 1986 ). Toetudes käitumise perspektiivile, rolliteooria on atraktiivne ja kasulik inimeste probleemide leevendamiseks. (Yau & Jen, 2010)
Mitmed teadlased eri vadlondadest on jõudnud järeldusele, et rollidel on tähtis osa sotsiaalses struktuuris (Mead, 1934; Turner , 1978; Welbourne, Johnson & Erez, 1998). Rolliteooriat on esitatud ka selgitamaks meeskonnatööd. Chen et al. (2002) katsetulemused näitavad, et rolliteooria on efektiivne ennustamaks grupi tulemuslikkust. Kooskõlas rolliteooriaga, töötaja tulemuslikkus on roll nii üksikisikul, kui ka organisatsioonil. (Yau & Jen, 2010)
Artiklis „ Recent Development in Role Theory“ kirjeldatakse rolliteooriat nii: Rolliteooria käsitleb kõige olulisemaid tunnuseid ühiskonnaelus, iseloomulikke käitumismustreid või rolle. See selgitab rolle eeldusel , et inimestel on kindel sotsiaalne positsioon ja nad käituvad vastavalt ootustele, arvestades teiste isikutega. (Biddle, 1986)

Mõistekaart

Mõistekaart 1 Kuidas saab rolliteooriat kasutada sotsiaaltöö praktikas?

Kirjandusallikate loetelu

Loetelu raamatutest, kust leiab lisainfot Rolliteooria kohta:

Biddle, Bruce J. (1979). Role Theory--Expectations, Identities, and Behaviors. New York : Academic Press.

Biddle B. J., Thomas E. J. (1966). Role Theory: Concepts and Research. Wiley

Harnisch S., Frank C., Maull H. W. (2012). Role Theory in International Relations. Routledge: Reprint edition

Bertrand, Alvin L. (1972). Social organization: A general systems and role theory perspective. Philadelphia: F.A. Davis Co.

Brown, Dennis & Zinkin, Lois (1994). The psyche and the social world. London: Routledge.

Clayton , Max. (1993). Living pictures of the self: Applications of role theory in professional practice and daily living. Australia : ICA Centre .

Deutsch, Morton , and Krauss, Robert M. (1965). Role theory (Chapter 6). In Theories in social psychology. New York: Basic Books .

Eneserefleksioon

Valisin sotsiaaltöö teoreetiliste kontseptsioonide/mudelite seast välja rolliteooria, millest koostasin portfoolio. Valisin rolliteooria sellel põhjusel, et selle teooriaga puutume me tegelikult igapäevaselt kokku ning see on huvitav, et selline teooria on loodud justnimelt sellise käitumise põhjal. Sellele mõeldes sain aru, et tegelikult on kas minul endal väga palju erinevaid rolle, nagu näiteks õpilane, laps, õde, sõber jne.. Seda tööd tehes olingi õppuri rollis. Lisaks on rolliteooria väga tihedalt seotud minu tuleviku erialaga- Sotsiaaltööga. Selles töös puutun ma igapäevaselt kokku erinevate inimestega ning on tähtis, et näeksin läbi nende inimeste olemuse- kas nad on need, keda nad mulle näitavad olevat. Rolliteooriaga lähemalt tutvudes on mul kergem ka seda kõike mõista.
Seda tööd tehes toetusin Malolm Payne raamatule „Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: Kriitiline sissejuhatus.“ Põhjus, miks vaid seda raamatut kasutasin seisneb selles, et minu valitud teooria kohta oli seal kokkuvõtlikult kirjutatud tähtsaim info, rääkides erinevate teadlaste seisukohtadest. Lisaks oli raamat ka üldini eesti keeles. See raamat oli ka ainukesena mulle kättesaadav. Lisaks kasutasin ka kahte inglise keelset artiklit .
Portfoolio koostamine oli minu jaoks uus kogemus, sest pole kunagi pidanud midagi sellist tegema. Portfoolio tegemine iseenesest ei olnud raske, sest vormistamine on mul selge ning portfooliol ei ole väga palju erinevat referaadiga või mõne muu tööga. Töö ise oli aga väga aeganõudev ning mõningad asjad olid ka rasked, nagu näiteks teadusartiklite otsimine, sest minu valitud teooria kohta oli väga vähe sobivaid artikleid. Lisaks olid enamus artiklid ka tasulised, mis tõttu ei saanud ma neid täielikult läbi lugeda- vaid teatud osa. Aega nõudev oli ka Payne raamatust materjali ümber trükkimine.
Minu eesmärgiks oli põhjalikult selgusele jõuda selles, mis on rolliteooria ning usun, et eesmärk sai ka täidetud. Tööd tehes sain väga palju teada uusi asju, millest polnud kuulnudki, kuid üldiselt olin siiski juba enne õigel arusaamal, mis on rolliteooria. Lisaks lugesin Payne raamatust ka elulisi näiteid, mis tegid asja veel arusaadavamaks.
Kasutatud kirjandus
Biddle, B. J. (1986). Recent Development in Role Theory. Annual Review of Sociology, 67- 92.
Payne, M. (1995). Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: Kriitiline sissejuhatus. Tallinn: Spin Press.
Yau, D. W., & Jen, H. (2010). Multiple Roles of Human Resource Department in Building Organizational Competitiveness- Perspective of Role Theory. International Management Review.

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 56 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

56 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Antud töö koosneb viiest osast:
1. Kirjalik ülevaade
2. Kaks teadusartikli ülevaadet
3. Mõttekaart
4. Kirjandusallikate loetelu, kust lisa informatsiooni leida
5. Eneserefleksioon

rolliteooria vanaduse teooriad sotsiaaltöö portfoolio vanad inimesed eakad rollid teooriad

Sarnased õppematerjalid

docx

Portfoolio Rolliteooriast

TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Sotsiaaltöö Laura-Roberta Ründva ROLLITEOORIA Portfoolio Õppejõud: Reeli Sirotkina Tallinn 2016 Laura-Roberta Ründva Sisukord Rolliteooria ajalugu.....................................................................................................................3 Rollikogum.........................................................................................................

Sotsiaaltöö

docx

MEHE VÕÕSIL TÖÖTAMINE: NAISE KARJÄÄRIVÕIMALUSED JA SÕLTUVUS MEHEST

Süsteemid, millele inimene toetuda saab jagunevad üldjoontes järgmiselt:  loomulikud süsteemid ehk ümbritsevad inimesed – näiteks perekond, sugulased, sõbrad, naabrid, töökaaslased;  formaalsed süsteemid – näiteks ametiühingud, väljakujunenud püsivad inimgrupid;  ühiskonna poolt loodud süsteemid – näiteks haiglad, koolid, huvikeskused. (Payne, 1995, lk 112) Biddle ja Thomase kogutud rolliteooria kohaselt on inimesel sotsiaalsetes struktuurides teatud positsioon, mis on seotud rolliga. Roll on kogum ootustest või käitumisviisidest, mis on ühiskonnas mingile positsioonile seatud. Võimatu on omada positsiooni, omamata mõnd või enamikku sellele omistatud rollidest. (Payne, 1995, lk 128) Rolliteooria käsitleb inimestevahelisi suhteid ning seda kuidas meile seatud ootused ja reaktsioonid sunnivad meid reageerima teatud viisil. Inimesel on korraga mitmeid

Sotsiaaltöö

docx

Sotsiaaltöö teooriad

(Kull, Saat, Kiive, & Põiklik, 2015). Järgmine video iseloomustab hästi noorte käitumist, kus noored on piisavalt uudishimulikud ja proovivad narkootikume. Ühel hetkel juhtus Toomasega midagi aga suurem enamus seltskonnast ei julge kiirabi kutsuda, kuna on ise ka uimas ja kardavad pahandusi. https://www.youtube.com/watch?v=4MKx8oBbL5A Rolliteooria (Strean ja Davis) käsitleb inimeste omavahelisis suhteid ja seda, kuidas ootused ja reaktsioonid sunnivad meid reageerima. Rolliteooria eeldab, et inimestel on teatud positsioon sotsiaalsetes suhetes, kusjuures iga positsioon on seotud rolliga. Roll on kogum ootusi või käitumisviise. Rollid kujundavad meie identiteedi nii nagu teised seda näevad, ja selle tõttu kujundavad ka meie arusaamise meie enda identiteedist. Toomase juhtumi põhjal on noored seotud väga tugevalt grupi liidrite eelistustega ja arvamustega. Rollid võivad tuleneda kas meie endi või teiste ootustest. Teistega võrdlemine mõjutab

Sotsiaaltöö

doc

SOTSIAALTÖÖ TEOORIA JA MEETODID I

Tallinna ülikool Sotsiaaltöö instituut Julia Uvarova SOTSIAALTÖÖ TEOORIA JA MEETODID I Portfoolio Õppejõud: Reeli Sirotkina ja Airi Mitendorf Tallinn 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2

Sotsiaaltöö

doc

Lühikonspekt - sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused

maksiimid. Näiteks: 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse - alati tuleb partnerile anda piisaval hulgal infot, mitte liiga vähe ega palju - vestluses tohib mainida ainult selliseid asju, mis on informatiivsed, mis annavad uut teavet ja pole iseenesest mõistetavad. Rolliteooria Staatus koht, positsioon sotsiaalses süsteemis. Sotsiaalne süsteem staatuste kogum; omavahel teatud suhetes olevate inimeste kogum. Roll staatusega kaasnev sobilike käitumiste kogum. Rolliootused teiste inimeste ootused rolli täitja käitumise suhtes. Rollikonflikt olukord kus üks inimene peab samaaegselt täitma kahte või enamat rolli, mis esitavad inimesele konfliktseid nõudmisi (näiteks töötaja ja pereema või sõbra ja lapse roll)

Sotsioloogia

doc

Jõustamine sotsiaaltöös

..............................................................................................................................10 Enesereflektsioon......................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Minu portfoolio räägib jõustamisest kui ühest praktilisest tegevusest sotsiaaltöös. Jõustamist kasutatakse väga mitmetes valdkondades, seega ei ole sellele terminile täpipealt ühtset seletust. Lisaks jõustamisele kasutatakse sama tegevuse väljendamiseks sõnu „võimestamine” ja „võimustamine”. Oma töös keskendud pigem jõustamisele kui Eesti sotsiaalvaldkonnas olevale terminile, seega kasutasin enamasti eesti keelseid artikleid, töid, raamatuid, muid materjale. Valisin selle teema

Sotsiaaltöö

docx

Sotsiaalpsühholoogia konspekt

Auguste C o mte m õiste "sotsioloogia" Wilhel m Wundt " Rahvaste psühholoogia" 10 kd. Edward Thorndike, Ivan Pavlov, John B. Watson, Burrhus F. Skinner biheivioris m Sig mund Freud kol m etasandiline SP arenguetapid: Teaduslik 1) X X sajand · William McDougall instinktide teooria · Frederick Allport käitumise sotsiaalne regulatsioon " Sotsiaalpsühholoogia" 1924 · R. Linton, G.H. Mead, G.W. Allport rolliteooria · Kurt Lewin grupidünaamika, väljateooria · Jacob L. Moreno sotsio m e etria 2) S õjajärgne · Leon Festinger kognitiivne dissonants · H.H Kelley, J.W. Thibaut, G. C. Ho mans sotsiaalse vahetuse teooria ...... 3) 7080ndad · Atributsioon, soo ja rassierinevused, keskkonnapsühholoogia 4) Sajandi lõpp · Afektiivsus, multikultuursus, sotsiaalne mitme kesisus, virtuaalsuhted Väärtused, ühiskondlikud tendentsid ja SP ·Eelarvamuste uuringud 1940d

Sotsiaalpsühholoogia

doc

Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid

Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid Marju Medar, PhD, TLÜ 2013 Konspekt baseerub Malcolm Payne raamatule "Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus, 1995. Teemad: I. ST teooriate teke ja areng II. Ülesandekeskne individuaaltöö III. Kognitiivne mudel IV. Käitumuslikud mudelid V. Kriisisekkumine VI. Psühhodünaamiline mudel VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid I. Sotsiaaltöö teooriate teke ja areng MIS? Kirjeldus STst, seletus, põhjendus sellest, mida ST teeb ST teke ? · akadeemiline · vertikaalne ja horisontaalne üldistatud kogemus, reaalsuse peegeldus "ST kontekstis", mis on MUUTUV! · individuaalse kogemuse kokkuvõte MIKS? · Määratleda professiooni, prognoosida ideede praktilist rakendatavust · Akadeemiline tõsiseltvõetavus · Sotsiaaltöötaja identiteedi jaoks oluline · Vastutustunne - kaitsta klienti

Sotsioloogia

Rohkem sarnaseid