Keskajal võttis sõna Hobbes (1655), kes käsitles nime kui loogikamõistet ning võrdles sõnu ja nimesid tähistena. Gotfried W. Leibniz avaldas 1765 teoses keeleteadusliku aluse nimeteooriale. J. S. Mill käsitles nimesid 1843 „A System of Logic, Ratiocinative and Inductive“: nimedel pole tähendust. Konnoteerima – antakse edasi sisu, nii et kuulaja oskab väljendi põhjal teha järeldusi asja omaduste kohta Denoteerima – tähistamine ehk sildistamine, mis ei anna edasi väljendi sisu, vaid toob seda teistest esile, ei too iseloomustavaid tunnuseid. Milli argument: pärisnimed ei konnoteeri, sest päriselus pole neil tähendust, vaid need denoteerivad ja näitavad asja. Nimi näitab asja. Objekti kohta öeldakse „denotaat“, mida tähistatakse nimega. Lingvistid uskusid, et nimi pole tähendusetu, vaid lõpmatu tähendusega sisuga. Lingvist Joseph väitis, et üldnimel on rohkem tähendust kui pärisnimel
Uuriti nn sotsiaalseid areaale (linnaosad, kus oli kõrge rändeaktiivsus, kriminaalsus vms) --- Tänapäeva hälbimise uuringud: R.Merton ´i sotsiaalse pinge/nihke (social strain) teooria. Ühiskond püstitab ülesanded ja annab vahendid selle eesmärgi täitmiseks. Hälbimus tekib, kui inimesed on omaks võtnud eesmärgid, kuid neil pole ressursse nende saavutamiseks Sildistamise teooria. Sildistatakse inimesi, keda nende käitumise põhjal peetakse mittenormaalseteks. Kõige sagedasem sildistamine laste kaudu. --- A.Maslow 1943 artikkel „A Theory of Human Motivation“ Maslow püramiid 5) Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab 4) Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 3) Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda et teised teda armastavad teda ja hoolivad temast. 2) Kaitstusvajadus- inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust. 1) Füsioloogilised vajadused- Seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms.
Seksuaalsete käsikirjade konseptsioon on keskne sümboolses-interaktsionistlikus mudelis, need tekivad inimestevahelise suhtlemise käigus olukordades, mis pakuvad laiu kultuurilisi piire inimeste köitumisele. 7.5. Mis on homoseksuaalsus sotsioloogilises tähenduses (sh kuidas see bioloogilisest ja/või psühholoogilisest käsitlusest erineb)? Sotsioloogiline vaatekoht ütleb, et homoseksuaalsus on samamoodi ja samu kanaleid kasutades õpitud käitumine nagu heteroseksuaalsuski: kogemused, sildistamine ja mina-pildi kujundamine moodavad üht tüüpi seksuaalse väljenduse mugavamaks teist tüüpi seksuaalsusest. 7.6. Mis vahe on bi- ja heteroseksuaalsusel? Biseksuaalsed inimesed on paralleelselt kütkestatud mõlema soo esindajaist ja neil on nendega intiimsuhe. Heteroseksuaalsed inimesed on kütkestatud vaid vastassoolistest. 7.7. Mida näitavad naistevastase seksuaalse vägivalla sotsioloogilised uuringud?
1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10.MIS ON INTERDISTSIPLINAARSUS?................................................... 8...
Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeetijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne.) 10. Milline on avaliku ja lepingulise laopidaaja vastutus kauba klientide eest? Avaliku laopidajatel ei ole eriti suur vastutus kauba eest. Kauba omanik vastutab ise. Lepingulise lao puhul vastutus suurem kuna see nõuab enamasti ka laopidajalt lisateenuste osutamis näiteks naq kauba pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhendiga ja toote lõplik koostamine. 11. Mille järgi otsustatakse kas laohoone kasutamine hoiustamise seisukohalt on efektiivne või mitte? · Kaubad paiknevad infosüsteemis kirjeldatud hoiukohtadel · toodete kogused hoiukohtadel vastavad infosüsteemis kirjeldatud kogustele · kaupu siirdatakse ühelt hoiukohalt teisele minimaalselt · kaupade siirdamise teekonnad on minmaalsed · hoiukohad o kaubaga võimalikult täidetud
millegi ratsionaalsusega, eesmärk ongi vägivalla väljanäitamine, emotsioonide väljanäitamine jne. enamasti koosnevad suhteliselt noortest inimestest. Ühiskonnast eemaldunute (retreatist) subkultuurid alkohoolikud, narkomaanid jne. Selle subkultuuri eesmärk on keelatud mõnuainete tarbimine, mitte ainult keelatud. Sildistamise (labelling) teooria: Howard Becker. Selle järgi on kuritegevuse oluline mõjutaja just sildi külge panemine. Esmane deviantsus pooljuhuslik. Edasi: sildistamine, stigmatiseerimine 36 esmase deviantsuse järel riputatakse inimesele mingi ,,silt" külge. Teisene deviantsus inimene võtab sildi omaks ja hakkabki deviantselt käituma. Kuritegevuse paratamatus. Kas selle vastu saabki võidelda või seda ära kaotada. Sotsioloogilised teooriad selle kohta. Emile Durkheim'i teooria: o Kuritegevus on ühiskonnale kasulik
reetse asja kohta — näiteks orjandusliku korra kohta. Iga ajastu jaoks võib olla oma mõistmine ning üldist mõistmist võib mitte olla. Kas on üldse mi- dagi, mis on ühine kõigile inimestele? Mis on inimene, kust ta algab? Kus on üleminekuliik? Homo erectus? See või teine nädal? Kus oli piir? Ainuke töötav test ei ole teostatav (kas inimese ning küsitava isendi järeltulijad on steriilsed või mitte).14 Sildistamine on vajalik kvalitatiivsete erinevuste tõttu. See on kvalitatiiv- setele erinevustele viitamise lihtsustatud viis. 19. sajandil mõtlesid ajaloola- sed välja võttestiku, mida Loone kutsub historismuse keeleks. See on keel, kus me kasutame nähtustele kaasaegseid termineid. See võimaldab välti- da moderniseerimise vigu (Roomas ei olnud kindraleid ega marssaleid, aga ˘ kirjanduses võib nii lihtsamalt siiski öelda
Sagedasemateks lõksudeks kuulajal on nn suhtlemistõkked (roadblocks), mille kasutamine pidurdab rääkijat ja ta ei räägi seda, mida kavatses, läheb teisele teemale jne, igal juhul tal tekivad negatiivsed tunded. Suhtlemistõkked jagunevad: · Kohtumõistmiseks Kritiseerimine Ma ju hoiatasin, et nii läheb Niisuguse käitumisega te küll võlgade ajatamist ei saa Sildistamine Ah, mis jutt see on Teiesugune peaks ju eriti hästi oma asjadega hakkama saama! Diagnoosimine Nüüd on mulle selge, miks te nii tegite Vaatate mind nii nagu teile midagi ei meeldiks Ma näed teie näost, et teil neid dokumente tegelikult ei ole Mulle tundub, et te tahate praadi süüa Kiitmine
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused...
ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid). Ladustamisteenused sageli lepinguta või lühiajaliste lepingute alusel. 4. Lepingulised laod. Avaliku lao erivariant, koostöö laoteenuste osutaja ja kasutaja vahel, kus laopind, vajalik tarkvara, tööjõud ja management korraldatakse klientfirma logistilise süsteemi spetsiifilistest vajadustest lähtudes. Tavaliselt pikemaaegsed lepingud. Sageli eeldab ka täiendavate teenuste osutamist nagu jaotusvedu, pakkimine, sildistamine, kasutusjuhenditega varustamine, lõppkooste jne. Ettevõtete jaoks on avalike ja lepinguliste ladude puhul muutuvkulud suuremad ja püsikulud väiksemad kui oma ladude olemasolu korral. Vajalik alternatiivsete ladustamisvariantide finantsanalüüs. Lisaks eelpoolkäsitletud ladustamisalternatiividele tuleb mainida veel kahte alternatiivset võimalust, mis vähendab vajadust ladustamise järele või ellimineerib selle täielikult. Otsetarne
pandud pitser. Nt ütleb ta, et mis sellest, et ma ei käi tööl. Märgistamine mõjutab ka psüühikat. · Igapäevased sotsiaalse kontrolli süsteemid tekitavad justkui automaatselt teatud hälbivusastmeid. Tekib küsimus, kas väljaspool märgistamist saab üldse kuritegevusest rääkida? Primaarne ja sekundaarne hälbivus. Esimene kuritegu on primaarne hälve ja sellega kaasneb enamjaolt alati ka sildistamine. Võib olla ka nii, et esimene märgistamine tabab isikut juba lapsepõlves. Sellele välisele märgistusele aga järgneb reeglina isiku sisemine märgistamine ja see tõukab isiku uutele tegudele. Neid tegusid võib nimetada sekundaarseks hälbeks. Me saame sildistada nii isikuid, isikute gruppe ja sisuliselt terveid piirkondi. Isikud, kes kannavad sarnast silti hakkavad ühte hoidma ja võitlema sarnaste eesmärkide eest. Nii tekib subkultuur, sealhulgas
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
ähvardamine needmine hüsteerika mõnitamine jne. demagoogiaga mõjutamine kainele mõistusele rõhumine enamuse arvamusega manipuleerimine autoriteetide kasutamine faktidega vassimine ülemäärase pateetikaga mõjutamine sildistamine jne. Tuleta meelde näiteid oma elust, kus puutusid kokku ülalpool nimetatud võtete kasutamisega. Kuidas ennast tundsid? Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 57 Mõjutamine ehk interaktsioon Leia ajalehtedes näited demagoogia kasutamise kohta. Püüa leida
sarnaste inimestega. Selle teooria abil on võimalik seletada, miks paljusid probleeme on võimalik edukalt lahendada just väikeses grupis - seda eelkõige seetõttu, et grupp motiveerib käituma inimesi grupile meeldivas suunas, haarab kaasa aktiivsesse mõtlemisse ja arvamuste esitlemisesse. Seetõttu ongi levinud väga palju nt selliseid asjaolusid nagu suitsetamisest loobumine grupis, alkohoolikute grupid-loobujad jne. 10. Sotsiaalse identiteedi teooria, sildistamine, stigma Tajfeli (1978,1982) järgi on sotsiaalse identiteedi näol tegemist indiviidi mina-kontseptsiooni osaga, mis tuleneb kuulumisest mingisse sotsiaalsesse gruppi (või gruppidesse) koos gruppi kuulumise emotsionaalse tähtsustamise ja väärtustamisega. Sotsiaalse identiteedi teooria arendasid 1979.a. välja Henri Tajfel ja John Turner (Tajfel 1981; Tajfel and Turner 1979). Teooria sisaldab kolme peamist ideed identifitseerimine, kategoriseerimine, ja võrdlemine.
märkimisväärselt ka õigust õpetada ja õigust õppida. klassiga probleeme“; nad usuvad, et tunnistades, kuidas mõned õpilased „muudavad Ohvri süüdistamine õpilaste poolt pole kiusamise/ahistamise puhul ebatavaline: „Jaa, aga ta nende elu põrguks“ annavad nad märku oma nõrkusest; et nad ei saa hakkama; et nad [õpetaja] oli selle ära teeninud, ta on mõttetu õpetaja“. Üldine, kiire sildistamine kinnitab ja peaksid hakkama saama. isegi vabandab õpilaste käitumist, kui nad hõiguvad selliseid asju nagu: „ärge kuulake teda“, „Ma ei tahtnud, et inimesed arvaksid, et ma ei saa hakkama ...“; Ma olen seda palju kordi „ta on rämps“ ja „see on igav – iiiiigaaaaav!!“. Ahistav käitumine võib hõlmata ka õpilaste kuulnud – vahel liiga hilja. Tegelikkus on see, et vahel ei suuda õpetajad sellise ahistava
Võib öelda, et kui ekspedeerija keskendub osale tarneahelast, siis integ- reeritud logistikateenuseid pakkuv ettevõte haldab suurt osa tarneahela tegevustest. Logistika- irmat eristab ekspedeerimisirmast väärtust lisavate teenuste osutamine. Sellisteks teenusteks on tavapäraselt saadetiste komplekteerimine, sildistamine, pakkimine ja ümberpakkimine, tellimuste töötlemine, tagastuste ja pakendiringlusega tegelemine jms. Ekspedeerimine Termin „ekspedeerija“ tuleneb itaaliakeelsest sõnast „speditore“ mis tähendab isikut, kes hoolitseb selle eest, et vajalikud veod saaksid tehtud
Enamuse ajast võib laps olla kas äärmiselt kerge või 117 suhteliselt kerge, aga mitte alati. Laps võib aeglaselt harjuda uute toitudega, kuid kohaneda kiiresti uute lapsehoidjatega. Kõik need variandid on normaalsed. Temperament mõjutab käitumisstiili ja on bioloogiliselt determineeritud. Laste sildistamine häirib siiski paljusid eksperte, eriti just probleemsetes vanemlaps suhetes. Ühendades 9 tunnuselise ja kolmetüübilise mudeli saame järgneva tulemuse: Temperamendijoon Kerge Raske Aktiivsus (kui aktiivne on laps üldiselt) madal kõrge Tähelepanu püsivus, tähelepanu kõrvalejuhtimine (keskendumise aste
teesi kitsamaks või laiemaks. 4. INFORMAALNE LOOGIKA (LOOGIKAVEAD) 1) Stenogramm Tallinna Linnavolikogu istungilt 30.10.2014: „[...] Kas siis selles geniaalses savipeas ei ole tõesti tekkinud plaani need asjad rendile anda, et linnakassat täita? *...+“ Millise materiaalse loogikavea vastu eksitakse antud sõnavõtus? i. Motiiv põhjusena ii. Argentum ad novitatem iii. Sildistamine iv. Amfiboolia v. Toetumine eksperdile 2) Sofismideks nimetatakse... i. Arutluses esinevaid tahtmatuid vigu. ii. Ainult ratsionaalseid eksimusi. iii. Ainult irratsionaalseid eksimusi. iv. Arutluses esinevaid tahtlikke vigu. v. Demagoogiat. Sofism on demagoogia sünonüüm. 5. EROTEETILINE LOOGIKA 1) „Mis värvi on armastus?“ Millise küsimuse püstitamise reegli vastu on
ja neid on liigitatud demonstratsioonivigade hulka. a) Argumentum ad hominem arutleja või väitleja isiksuslikke omadusi ärakasutav argumentatsioon. Isiksuse vastu suunatud argumentatsiooni nimetatakse mitmeti, tihti on raske eristada, kas tegemist on lihtsalt argumentum ad hominem'i sünonüümiga või selle alltüübiga. · ,,Kaevu mürgitamine" (,,Poisoning the Well") on otsene rünnak isiku usaldusväärsuse vastu. · Sildistamine (fallacy of labels) on kaunis lähedane ,,kaevu mürgitamise" tüüpi arutlusega. Põhjendiks kasutatakse nt solvavaid hüüdnimesid. · ,,Sina ka!" (ld ,,tu quoque"; ,,you too"). · Motiiv põhjusena (the genetic fallacy). b) Argumentum ad verecundiam või ka ipse dixit (verba magistri) ebakohasele autoriteedile toetuv argumentatsioon. Ebakriitilise autoriteediga on seotud järgmised loogikavead.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
