Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsioloogia konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas algab uuring?
  • Mis saab edasi kui midagi ette ei võeta?
  • Mida teha et olukord muutuks?
  • Kuidas kontrollida kas olukord on muutunud?
  • Kus me kasutame kvantitatiivseid meetodeid?
  • Kus me kasutame kvalitatiivseid meetodeid?
  • Miks Kuidas Mida ja kui palju?
  • Kuidas levitada?
  • Mil määral nõustud järgmiste väidetega?
  • Mis on eesmärk?
  • Kuidas korraldada ja kus?
  • Milline on maht - Gruppide suurus?
  • Keda valida eksperimenti?
  • Mil määral saab tulemusi üldistadausaldada?
  • Kuidas tulemusi tõlgendada ?
  • Mis on intervjuu eesmärk?
  • Mis on vastaja motiiv ?
  • Kus intervjueerida?
  • Kuidas rääkida?
  • Miks ta tegivastasmõtles nii?

Lõik failist

06-09-2006
Sotsioloogia- analüüsioskus.
Argisotsioloogia- inimesed teevad päevast- päeva (nt. otsutamine) enesele aru andmata.
Teaduslik sotsioloogia- toimub plaanipäraselt, sihikindlalt.
Kuidas algab uuring?

Prognoos


  • Mis saab edasi kui midagi ette ei võeta?
  • Mida teha, et olukord muutuks?
  • Kuidas kontrollida, kas olukord on muutunud?

    Sotsioloogia klassikud/ isad


    • August Comte (1798- 1857)- mõtles välja sõna sotsioloogia (societas- ühiskond, logos- õpetus, teadus)

    Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis . Sotsioloogia hakkas arenema 18. saj lõpu poole Euroopas. Seda mõjutasid Prantsuse revolutsioon (1789), tööstus revolutsioon.
    • Herbert Spencer (1820- 1903) Sotsialiseerimine - ühiskondlikuks tegemine. Kooli funktsioonid.
    • Emile Durkheim (1858- 1917) Võttis kokku eelmiste teadmised ja arendas edasi. Uuris enesetappude teemat.

    Sotsiaalne sidusus- kui on palju suhteid, tuttavaid, siis on rikkam ja parem.

    Kvantitatiivsed uurimismeetodid


    • Ankeet
    • Test
    • Numbrid
    • ~ 5- 7%
    • Makro- tõeliselt ülevaatlikud, esinduslikud, suured numbrid, palju objekte.
    • Erinevad etapid:
      • koostamine
      • väljastamine
      • tagasi tulemine
      • andmete sisestus
      • analüüs
    • “Objektiivne”- ei tea mis meeleolus inimene vastas
    • Galileo Galilei- tõde on välispidiselt mõõdetav (usume, et ankeet ei valeta)
    • Mehhanistlik- mehhaaniliselt loetleb kõike ja selles peitub kogu tõde- pealiskaudne.
    • Positivism (sotsioloogias sõimusõna)- veendumus , et tõde on välispidiselt mõõdetav. (nt. Blondiininaljad)
    • Deduktiivne uuring algab teooriast ja kontrollitakse praktikas
    • Kausaalne- välispidine
    • Fakt
    • Rutiin
    • Kellele ei meeldi kirjutada

    Kvalitatiivsed uurimismeetodid


    • Intervjuu
    • Vaatlus
    • Eksperiment
    • Sisuanalüüs
    • Kultuuritoodete analüüs
    • Etnograafiline uuring
    • Mittenumbric
    • Sõnades
    • Helilindi kujul
    • Foto
    • Mikro - uurida midagi väikest, detailselt
    • Üks protsess- materjali kogumine ja analüüs käivad tihedalt koos
    • Subjektiivne
    • Aristoteles - põhjuse leiab alati, põhjus on inimeses endas.
    • Finalistlik- lõpu taotlemist, lõpliku tõe selgitamise püüdu.
    • Hermeneutika - tõlgendus süveneb, otsib seletusi asjadele.
    • Induktiivne- algab mingist elujuhtumist ja lõpuks luuakse oma teooria.
    • Teleoloogiline - seespidine
    • Tähendus
    • Seiklus
    • Kellele meeldib kirjutada

    • Telefoniintervjuu
    • Eksperiment
    • Content- sisuanalüüs

    Kus me kasutame kvantitatiivseid meetodeid?


    • Kui on vaja fakti andmeid- lühikesed, konkreetsed (nt. sünniaasta).
    • Kui meid huvitavad massilised hoiakud; lühikese ajaga on vaja saada infot paljude inimeste käest (nt. riigistatistika).
    • Kui piisab jah/ei vastustest .
    • Kui piisab valikvastustest- suudame kõik variandid ette näha (nt. mees/naine)

    Kus me kasutame kvalitatiivseid meetodeid ?
    • Kui puudub selge teoreetiline taust.
    • Miks? Kuidas? (Mida ja kui palju?)
    • Sociability- on asju, millest ei räägita.
    • Juhul, kui midagi on raske mõõta.
    • Kui ühiskonnas on palju kiireid muutusi.
    • Spetsiifilise puudega inimesed.
    • Ilming, mille mehhanism (taust) on segane.
    • Kui meid huvitab kellegi isiklik arvamus.
    • Kui me uurime globaalseid teemasid .
    • Kui meid huvitavad kirjaoskamatud inimesed. (nt. koolieelikud )

    Ankeet


    Esimese ankeedi võttis kasutusele 19. saj lõpul J. Stanley Hall.
    • Algab pealkirjast- lühike ja konkreetne.
    • Pealkirjale järgneb väike pöördumine (nt. Teie poole pöördub TTÜ Tallinna Kolledži õpilane ....)
    • Ankeet on anonüümne.
    • Instruktsioon.

    • Demograafiline blokk - uurime välja kuhu gruppi inimene kuulub (vanus, sugu, rahvus, elukoht, amet, perekonnaseis , haridus ) Küsimusi nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Uuritakse inimese enesekohaseid andmeid. Demograafiline blokk on lõpus, kui on probleemne seltskond (nt. vangid)
    • Stiil (sinatame või teietame)
    • Kontrollankeet- tähendab seda, et kui minu arvates on ankeet valmis, siis kontrolli mõttes lasta 5-10 inimesel see väga kriitiliselt täita.
    • Küsida tuleb alati ühte asja korraga!
    • Vastusevariandid põhjalikult läbi mõelda.
    • Lahtised küsimused- + saame kõige ausama vastuse; - paljud jätavad täitmata ja raske analüüsida (nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik). Ei tohiks üle kolmandiku.
    • Küsimused jagunevad arvamuse ja fakti küsimusteks. Näidete kommenteerimine- krjeldame mingit juhtumit ja küsime ankeedi täitjalt arvamust)
    • Vältida tuleks võõrsõnu!
    • Vältida tuleks ka pikki komadega lauseid / küsimusi!
    • Peaksime jälgima, et kõik hüpoteesid oleksid kaetud (ajame sõrmega järge).
    • Kontrollküsimus- (ei ole kohustuslik) ei tohiks olla selle põhiküsimuse kõrval.
    • Kerge ja raske küsimus vaheldumisi . (Raske- peab palju kirjutama või kõvasti mõtlema)
    • Kuidas levitada?
    • Lõpus täname täitjat.

    Pikk ankeet ei pruugi olla hea ankeet!

    Küsimuste vormid


    Semantiline diferentsiaal - erinevad sõnapaarid.
    Hea x x x x x Halb
    Kole x x x x x Ilus
    Soe x x x x x Külm
    Ühes tulbas vaheldumisi positiivne ja negatiivne. Küsimus vajab eraldi instruktsiooni (nt. Palun tõmba ring ümber oma vastusevariandile kõige lähemal olevale ristile).
    Paari võrdlus- kõrvutatakse sarnaseid objekte. (n2-n):2  saame teada, mitu sõnapaari tuleb. Meetod mõeldi välja 1920 Prantsusmaal, mujale levis 1950. Tulemused punktidena:
    nt. põnevus - kaaslased 30-12
    tööaeg - palk 15-35
    Likert skaala- vajab instruktsiooni (nt. Mil määral nõustud järgmiste väidetega?)
    Täiesti
    Peaaegu
    Ei tea
    Mingil määral
    Mitte üldse
    1. Alkoholi võib müüa alaealistele

    X

    2. Alkoholi tarbimine on kahjulik

    X


    3. Mõõdukas alkoholi tarbimine on kasulik

    X


    On oluline, et väited ühilduksid küsimusega- väited ühetüübilised + lähevad vastustega kokku.
    Flechen skaala- vastusevariandid esitatakse nägudega.   
    Tulemus protsentides:
    Ujumisoskus
    Mehed
    Naised
    Jah
    45 %
    48 %
    Ei
    55 %
    52 %
    Reiting (sotsiogramm)- sisuliselt pingerida.
    nt. Õpilaste omavahelised suhted- kelle kutsuksid sünnipäevale (kui võiksid kutsuda ükskõik keda)
    Mai
    Juku
    Kai
    Sotsiaalsus
    Mai

    X

    -
    2-
    Juku

    X

    +
    2+
    Kai

    X

    1-; 1+
    Populaarsus
    2+
    2-
    1+
    21-09-2006
    Vaatlus (passiivne ja aktiivne ehk teaduslik)
    Vaatlus nõuab aega ja jälgida saab vaid piiratud arvu inimesi ja
  • Vasakule Paremale
    Sotsioloogia konspekt #1 Sotsioloogia konspekt #2 Sotsioloogia konspekt #3 Sotsioloogia konspekt #4 Sotsioloogia konspekt #5 Sotsioloogia konspekt #6 Sotsioloogia konspekt #7 Sotsioloogia konspekt #8 Sotsioloogia konspekt #9 Sotsioloogia konspekt #10 Sotsioloogia konspekt #11
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor killiam Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    doc

    1.semestri 3.KT

    1.rühm Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Hüpotees on teaduslik oletus, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud. Aristoteles ja sotsioloogia. A on öelnud inimest objektiivselt uurida ei saa, sest inimtegevus on subjektiivne. Subjekti ideed ja sihid määravad ta tegevuse. Kvalitatiivne meetod. Flechen-skaala on... Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puudliku loogika peale mängimine ­ arusaamatuse mängimine, keelamine, möödarääkimine · Puudulike teadmiste peale mängimine ­ valetamine, unustamine · Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimine­isikliku hinnangu saavutamine (hirmutamine)

    Sotsioloogia
    thumbnail
    31
    pdf

    Äriuuringute alused

    ÄRIUURINGUTE ALUSED TMO0150 UURINGUTE VAJALIKKUS Me ei saa otsustada tähtsates küsimustes ilma asjakohast informatsiooni sügavamalt uurimata, kogudes rohkem teavet aspekti kohta, millest me oleme huvitatud. Seejärel me analüüsime kogu seda informatsiooni, et võtta vastu otsus meie probleemi õige lahenduse kohta või vastata kerkinud küsimustele. Äriuuringutes töötame me tavaliselt probleemidega, millega puutuvad kokku juhid ja ettevõtted, näiteks: kuidas siseneda teatud turule; millised faktorid mõjutavad toiminguid ühisettevõttes; missugused tegurid mõjutavad uue toote edukat väljalaskmist; kas reklaami või kui palju reklaami on vaja kindla toote turundamiseks. Uurimata ei saa me vastata ülaltoodud või nendega sarnastele küsimustele. Niihästi kui informatsiooni süstemaatilist kogumist ja kriitilist analüüsi, on meil vaja õppida ka seda, kuidas asjad käivad, teiste tehtud uurimis

    Majandus
    thumbnail
    42
    docx

    UUIRMISTÖÖALUSED

    TEADMISTE LOOMINE • Teadmine kui kohanemisviis: homo sapiens sapiens – tark inimene. Ajaloost: tule kasutamine, ratta leiutamine, energiaallikad … • Teadmiste allikad: kollektiivne kogemus (suuline traditsioon/kiri), autoriteet, isiklik kogemus, uurimistöö … • Teadus – teaduslikku meetodit kasutava uurimistöö abil uue teadmise loomine • Teadusparadigma – põhimõtted, meetodid ja süsteem teaduspõhise teadmise loomiseks, säilitamiseks, kasutamiseks TEADMISTE TUNNUSED • Skeptiline eluhoiak. Tõestamata ei usu. Hirm absoluutsete tõdede ees • Ratsionaalsus. Mõistuseusk. Lääne tsivilisatsiooni alustala. • Kontrollitavus. Teadmise saamise protseduur on kirjeldatud ja järeletehtav. • Empiirialembus. Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema. • Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus. Teaduse agre

    Uurimistöö alused
    thumbnail
    17
    docx

    KÜSITLUS

    KÜSITLUS. See on peamine meetod sotsioloogilisteks uurimusteks. Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus ­pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ­ ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objek

    Andme-ja tekstitöötlus
    thumbnail
    84
    pdf

    Turundusuuringud

    Turundusuuringud Meelis Zimmermann 1. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM JA TURUNDUSUURINGUD 1.1 Turunduse infosüsteem Turunduse infosüsteem (TIS) on inimeste , tehniliste vahendite ja protseduuride süsteem, mis kogub, korrastab, analüüsib ja teeb kättesaadavaks turundusotsuste langetamiseks vajaliku, õigeaegse ja täpse info. Infosüsteemi protseduuridega määratakse: - millist infot koguda, - kui sageli infot koguda, - millises vormis infot hoida, - milliseid analüüse teha korrapäraselt, - kelle ülesanne on info kogumine. Infosüsteemide protseduuride kooostamine on turundusjuhi või turunduse eest vastutava juhtkonna liikme ülesanne, kes hakkab kogutud info põhjal otsuseid langetama. Kuna info kogumisel ja kasutamisel osalevad ka teised allüksused, näiteks müük ja raamatupidamine, siis tulev infosüsteem kavand

    Turundus
    thumbnail
    45
    docx

    Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM

    UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele.

    Sotsioloogia
    thumbnail
    7
    doc

    Kordamisküsimuste vastused

    Ühiskonnateadused, loodus-, täppis-, tehnika- ja humanitaarteadused. Eesmärkide ja meetodie põhjal eristatakse tavaliselt teoreetilist ja eksperimentaalteadust või/ning fundamentaal- (akadeemilist) teadust ja rakendusteadust. Ühiskonna- ehk sotsiaalteaduse alla kuuluvad ajalugu, arheoloogia, etnograafia, majandus- ja sotsiaalgeograafia, poliitilised teadused (politoloogia), majndusteadus, sotsioloogia, psühholoogia, demograafia, õigusteadus, filosoofia jt. TEADUSED FILOSOOFIA FORMAALSED EPIIRILISED TEADUSED TEADUSED Loogika kogemustel matemaatika põhinev

    Teadustöö alused
    thumbnail
    46
    docx

    Kvalitatiivsete meetodite üldkursus

    Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid Mõista ja kirjeldada uuritavat

    Sotsioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun