Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsioloogia konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas algab uuring?
  • Mis saab edasi kui midagi ette ei võeta?
  • Mida teha et olukord muutuks?
  • Kuidas kontrollida kas olukord on muutunud?
  • Kus me kasutame kvantitatiivseid meetodeid?
  • Kus me kasutame kvalitatiivseid meetodeid?
  • Miks Kuidas Mida ja kui palju?
  • Kuidas levitada?
  • Mil määral nõustud järgmiste väidetega?
  • Mis on eesmärk?
  • Kuidas korraldada ja kus?
  • Milline on maht - Gruppide suurus?
  • Keda valida eksperimenti?
  • Mil määral saab tulemusi üldistadausaldada?
  • Kuidas tulemusi tõlgendada ?
  • Mis on intervjuu eesmärk?
  • Mis on vastaja motiiv ?
  • Kus intervjueerida?
  • Kuidas rääkida?
  • Miks ta tegivastasmõtles nii?
06-09-2006
Sotsioloogia- analüüsioskus.
Argisotsioloogia- inimesed teevad päevast- päeva (nt. otsutamine) enesele aru andmata.
Teaduslik sotsioloogia- toimub plaanipäraselt, sihikindlalt.
Kuidas algab uuring?

Prognoos


  • Mis saab edasi kui midagi ette ei võeta?
  • Mida teha, et olukord muutuks?
  • Kuidas kontrollida, kas olukord on muutunud?

    Sotsioloogia klassikud/ isad


    • August Comte (1798- 1857)- mõtles välja sõna sotsioloogia (societas- ühiskond, logos- õpetus, teadus)

    Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis . Sotsioloogia hakkas arenema 18. saj lõpu poole Euroopas. Seda mõjutasid Prantsuse revolutsioon (1789), tööstus revolutsioon.
    • Herbert Spencer (1820- 1903) Sotsialiseerimine - ühiskondlikuks tegemine. Kooli funktsioonid.
    • Emile Durkheim (1858- 1917) Võttis kokku eelmiste teadmised ja arendas edasi. Uuris enesetappude teemat.

    Sotsiaalne sidusus- kui on palju suhteid, tuttavaid, siis on rikkam ja parem.

    Kvantitatiivsed uurimismeetodid


    • Ankeet
    • Test
    • Numbrid
    • ~ 5- 7%
    • Makro- tõeliselt ülevaatlikud, esinduslikud, suured numbrid, palju objekte.
    • Erinevad etapid:
      • koostamine
      • väljastamine
      • tagasi tulemine
      • andmete sisestus
      • analüüs
    • “Objektiivne”- ei tea mis meeleolus inimene vastas
    • Galileo Galilei- tõde on välispidiselt mõõdetav (usume, et ankeet ei valeta)
    • Mehhanistlik- mehhaaniliselt loetleb kõike ja selles peitub kogu tõde- pealiskaudne.
    • Positivism (sotsioloogias sõimusõna)- veendumus , et tõde on välispidiselt mõõdetav. (nt. Blondiininaljad)
    • Deduktiivne uuring algab teooriast ja kontrollitakse praktikas
    • Kausaalne- välispidine
    • Fakt
    • Rutiin
    • Kellele ei meeldi kirjutada

    Kvalitatiivsed uurimismeetodid


    • Intervjuu
    • Vaatlus
    • Eksperiment
    • Sisuanalüüs
    • Kultuuritoodete analüüs
    • Etnograafiline uuring
    • Mittenumbric
    • Sõnades
    • Helilindi kujul
    • Foto
    • Mikro - uurida midagi väikest, detailselt
    • Üks protsess- materjali kogumine ja analüüs käivad tihedalt koos
    • Subjektiivne
    • Aristoteles - põhjuse leiab alati, põhjus on inimeses endas.
    • Finalistlik- lõpu taotlemist, lõpliku tõe selgitamise püüdu.
    • Hermeneutika - tõlgendus süveneb, otsib seletusi asjadele.
    • Induktiivne- algab mingist elujuhtumist ja lõpuks luuakse oma teooria.
    • Teleoloogiline - seespidine
    • Tähendus
    • Seiklus
    • Kellele meeldib kirjutada

    • Telefoniintervjuu
    • Eksperiment
    • Content- sisuanalüüs

    Kus me kasutame kvantitatiivseid meetodeid?


    • Kui on vaja fakti andmeid- lühikesed, konkreetsed (nt. sünniaasta).
    • Kui meid huvitavad massilised hoiakud; lühikese ajaga on vaja saada infot paljude inimeste käest (nt. riigistatistika).
    • Kui piisab jah/ei vastustest .
    • Kui piisab valikvastustest- suudame kõik variandid ette näha (nt. mees/naine)

    Kus me kasutame kvalitatiivseid meetodeid ?
    • Kui puudub selge teoreetiline taust.
    • Miks? Kuidas? (Mida ja kui palju?)
    • Sociability- on asju, millest ei räägita.
    • Juhul, kui midagi on raske mõõta.
    • Kui ühiskonnas on palju kiireid muutusi.
    • Spetsiifilise puudega inimesed.
    • Ilming, mille mehhanism (taust) on segane.
    • Kui meid huvitab kellegi isiklik arvamus.
    • Kui me uurime globaalseid teemasid .
    • Kui meid huvitavad kirjaoskamatud inimesed. (nt. koolieelikud )

    Ankeet


    Esimese ankeedi võttis kasutusele 19. saj lõpul J. Stanley Hall.
    • Algab pealkirjast- lühike ja konkreetne.
    • Pealkirjale järgneb väike pöördumine (nt. Teie poole pöördub TTÜ Tallinna Kolledži õpilane ....)
    • Ankeet on anonüümne.
    • Instruktsioon.

    • Demograafiline blokk - uurime välja kuhu gruppi inimene kuulub (vanus, sugu, rahvus, elukoht, amet, perekonnaseis , haridus ) Küsimusi nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Uuritakse inimese enesekohaseid andmeid. Demograafiline blokk on lõpus, kui on probleemne seltskond (nt. vangid)
    • Stiil (sinatame või teietame)
    • Kontrollankeet- tähendab seda, et kui minu arvates on ankeet valmis, siis kontrolli mõttes lasta 5-10 inimesel see väga kriitiliselt täita.
    • Küsida tuleb alati ühte asja korraga!
    • Vastusevariandid põhjalikult läbi mõelda.
    • Lahtised küsimused- + saame kõige ausama vastuse; - paljud jätavad täitmata ja raske analüüsida (nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik). Ei tohiks üle kolmandiku.
    • Küsimused jagunevad arvamuse ja fakti küsimusteks. Näidete kommenteerimine- krjeldame mingit juhtumit ja küsime ankeedi täitjalt arvamust)
    • Vältida tuleks võõrsõnu!
    • Vältida tuleks ka pikki komadega lauseid / küsimusi!
    • Peaksime jälgima, et kõik hüpoteesid oleksid kaetud (ajame sõrmega järge).
    • Kontrollküsimus- (ei ole kohustuslik) ei tohiks olla selle põhiküsimuse kõrval.
    • Kerge ja raske küsimus vaheldumisi . (Raske- peab palju kirjutama või kõvasti mõtlema)
    • Kuidas levitada?
    • Lõpus täname täitjat.

    Pikk ankeet ei pruugi olla hea ankeet!

    Küsimuste vormid


    Semantiline diferentsiaal - erinevad sõnapaarid.
    Hea x x x x x Halb
    Kole x x x x x Ilus
    Soe x x x x x Külm
    Ühes tulbas vaheldumisi positiivne ja negatiivne. Küsimus vajab eraldi instruktsiooni (nt. Palun tõmba ring ümber oma vastusevariandile kõige lähemal olevale ristile).
    Paari võrdlus- kõrvutatakse sarnaseid objekte. (n2-n):2  saame teada, mitu sõnapaari tuleb. Meetod mõeldi välja 1920 Prantsusmaal, mujale levis 1950. Tulemused punktidena:
    nt. põnevus - kaaslased 30-12
    tööaeg - palk 15-35
    Likert skaala- vajab instruktsiooni (nt. Mil määral nõustud järgmiste väidetega?)
    Täiesti
    Peaaegu
    Ei tea
    Mingil määral
    Mitte üldse
    1. Alkoholi võib müüa alaealistele

    X

    2. Alkoholi tarbimine on kahjulik

    X


    3. Mõõdukas alkoholi tarbimine on kasulik

    X


    On oluline, et väited ühilduksid küsimusega- väited ühetüübilised + lähevad vastustega kokku.
    Flechen skaala- vastusevariandid esitatakse nägudega.   
    Tulemus protsentides:
    Ujumisoskus
    Mehed
    Naised
    Jah
    45 %
    48 %
    Ei
    55 %
    52 %
    Reiting (sotsiogramm)- sisuliselt pingerida.
    nt. Õpilaste omavahelised suhted- kelle kutsuksid sünnipäevale (kui võiksid kutsuda ükskõik keda)
    Mai
    Juku
    Kai
    Sotsiaalsus
    Mai

    X

    -
    2-
    Juku

    X

    +
    2+
    Kai

    X

    1-; 1+
    Populaarsus
    2+
    2-
    1+
    21-09-2006
    Vaatlus (passiivne ja aktiivne ehk teaduslik)
    Vaatlus nõuab aega ja jälgida saab vaid piiratud arvu inimesi ja juhtumeid. Samuti ei suuda vaatleja näha kõike- me kaldume nägema seda, mida ootame, ja mööda vaatama sellest, mis ei ole ootuspärane. Vaatlused on piiratud keskkonnaga, kus vaatlejat ei märgata või kus teda võetakse loomulikuna, vastasel juhul võivad inimesed hakata tegutsema sellistena, nagu nad tahaksid, et neid nähtaks.
  • Kindel ja kitsas eesmärk + hüpotees .
  • NB varem väljatöötatud kava = süsteemsus.
  • Uuritavate tunnuste arv olgu minimaalne ja täpselt fikseeritud/ piiritletud (fikseeri kategooriad ka teoreetiliselt)
  • Nähtusi vaadeldakse sobival ajal ning analoogsetes oludes (väldi subjektiivsust, kõrvalmõjusid ja mürafaktoreid)
  • Võrreldavus ( kui vaatlejaid on mitu)- on tagatud vaatlusprotokollide abil.
  • Korduvvaatluste puhul olgu ajavahemik võrdne.
  • Teadlikkus võimalikest vigades :
    • metodoloogilised vead (representatiivsus)
    • registreerimisvead (lähtuvad vaatlejast)
    • interpreteerimisvead (lähtuvad vaatlejast)

    • Sagedus (ühekordne, pidev ja korduv vaatlus)
    • Objekti hõlmamise ulatuse alusel (kõikne- 100% ja mittekõikne- osa tervest)
    • Andmete hankimise viis (otsene, osalus- ka varjatus vaatlus) kõigil omad head ja vead, valik sõltub vaatlejast endast.

    Etapid


  • Eesmärgi fikseerimine ja vaaltusobjekti valik
  • Formaalsused: loa hankimine
  • Vaatlusplaani koostamine
  • Vaatlusdokumentide ettevalmistus
  • Vaatluse teostamine
  • Tulemuste vormistamine
  • Kokkuvõte ja analüüs. Teoreetilised ja praktilised järeldused
    Vaatlusprotokoll - olgu ülevaatlik , konkreetne ja napp .
    Näide:
    PROTOKOLL nr .......
    Vaatluse kuupäev..... Vaatluskoht.....
    Vaatleja nimi...... Vaatlusobjekt.....
    Vaatluse eesmärk......
    Vaatluse ülesanded 1) ..... 2) ...... 3) ......
    AEG VAADELDAV HINNANG ESINENUD MÄRKUSED
    MIN. TEGEVUS + 0 - PUUDUSED
    Lahtrid aeg ja märkused- kohustuslikud, ülejäänud sõltub juba vaatlusest.
    NB! Et ka suvaline isik saaks aru, mis toimub ning võiks ise jätkata.

    Eksperiment


    Eksperiment on nähtuse aktiivne (sotsioloog ei sekku üldiselt mängu, aga eksperiment eeldab katsetamist) mõjustamine teatud uute sihipäraste tingimuste loomise teel.
    Eksperiment annab vastuse mingile uurimisküsimusele ja võrredles vaatlusega on rangem ja täpsem. NB! Eksperimendi hindamise objektiivsed kriteeriumid- mõõtmine, mõõtmine, mõõtmine.
    Eksperimentaalne faktor- uus faktor, mis lülitatakse mingi nähtuse traditsioonilisse kulgu - sünonüümiks on sõltumatu muutuja .
    Eksperimentaal- ja kontrollgruppide eesmärk: uus faktor versus ilma faktorita grupp.
    Eksperimendi kavandamine ( teaduslikud küsimused):
      • Mis on eesmärk? Uuritava faktori kirjeldus.
      • Kuidas korraldada ja kus? Milline on maht?
      • Gruppide suurus? Põhjenda !
      • Keda valida eksperimenti? Osaleja iseloomustus.
      • Teostuse metoodika kirjeldus (et võõraski mõistaks)
      • Mil määral saab tulemusi üldistada/usaldada?
      • Võimalike kõrvalmõjude kirjeldus
      • Kuidas tulemusi tõlgendada? Analüüsi metoodika kirjeldus

    Eksperiment eeldab:
  • Tasakaalustatud tingimusi
  • Objektiivseid kriteeriume algtaseme määramiseks mõõda ja fikseeri Ae ja Ak
  • Korralda tegevus mõlemas grupis
  • Mõõda ja fikseeri lõpptase Le ja Lk
  • Lahuta: Le – Ae= eksperimendi kasutegur Ke ja Lk- Ak= tavagrupi kasutegur Kk. Vahe näitab muutust
  • Arvuta faktori efektiivsus Ke- Kk= K
    29-09-2006
    Demagoogia- tõe teadlik moonutamine.
    Demagoogia võtted:
  • Sildistamine
  • Vaatluse esilekutsumine
  • Appelleerimine (tuginema) üldsuse arvaamusele
  • Eesmärgi ja vahendi äravahetamine
  • Püsikindlate sümbolite ülekandmine ja rituaal
  • Partneri kasu rõhutamine
  • “Vahevagun”- vale mõte õigete vahel
  • Lihtrahvalikkus ( släng )
  • Rõhumine ühistele mälestustele
  • Otsene sohk. Vastaspoole ignoreerimine
  • Toetumine autoriteetide soovitustele
  • Kellegi positiivne/negatiivne kogemus
  • Särav umbmäärasus
  • Naeruvääristamine
  • Tõese käsitluse asendamine mängulisega
  • Ähvardamine, hoiatamine, manitsemine
  • Sõltuvuse rõhutamine (pere, raha, võim)
  • Saladuslikkuse tekitamine (sosin)
  • Liialdatud subjektiivsus , hinnangud
  • Küsimuse segaseks ajamine
  • Oma huvide esitamine kellegi teise pähe
  • Otsitakse süüdlasi mitte põhjuseid
  • Näidiste ülistamine üldiselt kehvas olukorras
  • Minevikumõju kui argument saamatusele
  • Tulevikupiltide maalimine
  • Enesekriitika vältimaks sisulist analüüsi
  • Millestki pidev rääkimine
  • Appelleerimine kainele mõistusele
  • Viitamine oma ametikohale, õigustele vms.
  • Hääle tõstmine, kõrgemale ronimine
  • P,a teesi paigutamine arutluse algusesse või lõppu
  • Isikliku tähelepanu ja suhtumise rõhutamine
  • Käsitleva teema erilisuse ja tähtsuse rõhutamine
  • Jutt mitte resultaadist, vaid oma tegevusest
  • Jutu pikkimine (vahele toppimine) hammustavate detailidega
  • Võrreldakse võrreldamatuid asju
  • Faktimäng
  • Taktitu vahelesegamine
  • Ei räägita asjast vaid rääkijast
  • Tõde ja vale vaheldumisi
  • Puhutakse suureks pisidetailid
  • Erilise informeerituse demonstreerimine
  • Vaidluses on tsitaat teisest valdkonnast
  • Kriteeritakse neid, keda pole kohal
  • Mõtte esitamisele eelneb hinnang
  • Esitatakse “kas” küsimus (ei on raske öelda)
  • Kaheldakse partneri tervises (meeleorganites)
  • Asutuse samastamine iseendaga
  • Esitatakse korraga mitu küsimust
  • Kas keegi soovib neid sõnu ümber lükata?
  • Kiires tempos faktid + võõrsõnad

    Alluvate poolt kasutatav demagoogia ülemuste vastu


  • Viidatakse ülemuse korraldusele
  • Puuduste asemel räägitakse reservidest
  • Tingimuste, varustuse, juhendamise süüdistamine
  • Korduv isiklik pöördumine
  • Kirjeldatakse kollektiivi mitte tegevust
  • Viide kontrolli ja ebakompetentsusele
  • Kriitika analüüsimise asemel, kiidetakse printsipiaalsuse eest
  • “Abi anti vähe, puudusi teame isegi”
  • Intrigeerimine
  • Otsitakse puudusi ülemuse töös
  • Süüdistatakse nii õige kui vale asja eest
  • Lõputud lubadused
    NB! Tunne oma vaenlast .
    30-11-2006

    Intervjuu


    NB- Mis on intervjuu eesmärk? Mida me otsime? Ära lase endale pähe istuda.
    Äärmused: Telefoni- ja süvaintervjuu, struktuuritud ja strktureerimata, küsimused paigas- vaid liinid paigas.
    Kontakti loomine= soojendus.
    Hea ja tõhus algus on edu pant .
    Fakti- arvamusküsimused.
    Kontrollküsimused.
    Ära korda vaikust .
    Üks küsimus korragam (muidu on demagoogia)
    Teemablokkidena versus läbisegi.
    Väldi võõrsõnu ja pikki lauseid.
    Kerged rasked küsimused läbisegi.
    Kui vassib- mine edasi, tule hiljem tagasi.
    Materjali küllastumine.
    Süvaintervjuu ettevalmistus on omaette protsess (otsi õige inimene, planeeri, lepi kokku, tutvu, vestle, anonüümsuse tagamine, tagasiside tähtsustamine).
    Psühhoanalüüsi võte süvaintervjuus on OK.
    Teemaintervjuu keskendub ühele valdkonnale.
    Mis on vastaja motiiv ?
    • arvamuse avaldamine
    • kogemuse jagamine
    • soodne mälestus eelnevast uuringust

    Kus intervjueerida?
    Kuidas rääkida? (släng jms, ära üle paku)
    Fookusgrupi intervjuu (7- 10 inimest)
    Kui hoiakud erinevad, võiks staatus olla sarnane.
    Kui hoiaksid sarnanevad, võiks taust erineda.
    Hoiab kokku aega, valik sõltub eesmärgist.
    Informaatori roll. NB.

    Süvaintervjuu

    • raske analüüsida
    • kerge juhtida
    • uurija mõjutab
    • privaatne
    • jutt omas tempos
    • paindlik
    • saab süveneda

    Grupi- intervjuud

    • kerge analüüsida
    • raske juhtida
    • vastastikku mõjutatavad
    • raske leida ühist aega
    • liider mõjutab
    • ebaõnnestumise oht
    • vähem aega urgitseda

    Diaadgruppbi: kaks 3-4 liikmelist eri arvamusel olevat gruppi diskuteerivad omavahel.
    Peregrupp: vesteldakse koos kogu perega.
    Ettevalmistus: NB- mis on eermärk
    • alateemade fikseerimine + maht
    • põhi- ja abiküsimused igas liinis
    • projektiivtehnika: palun kirjelda oma esimest koolipäeva; emotsioone seoses millegagi
    • valige mõned pildid, mis iseloomustavad...
    • lõpetage lause oma sõnadega
    • rühmitage... sarnaste tunnuste alusel
    • rollimängud reaalsuse/fantaasia põhjal
    • valikud ja järjestamised

    Teostus : Soojendus. NB. Alusta alles siis kui kõik saavad oma ülesandest aru. Tasakaalusta vastajate aktiivsust. Austa igat . Stimuleeri diskussiooni.
    Mitteverbaalne käitumine.
    Etapid (eriti kui võõrad): Olukorra kujunemine. Positsiooni selgumine. Väljakujunemine (pingelang). Teostus. Lõpetamine . NB. Eetilised küsimused täpsusta.
    1.12.2006
    Valim
  • Juhumeetod (mõlemad grupid leitakse juhuslikult)
  • Lihtne juhuväljavõtt. Kõik võimalikud objektid on kirjas. Suvaliselt valime nad välja või ütleb keegi numbrid.
  • Mehaaniline : Väljavõtt . Näiteks iga kolmas.
  • Seeriaväljavõtt: igast seeriast mõned elemendid.
  • Gruppide valik varem fikseeritud tunnuste alusel. (Kolmandik pealinnast, väikelinnast)
  • Lisamuutujate mõju vähendamine (Eriti tugevaid, nõrku me ei arvesta, kui nende tulemus kallutab keskmist)
  • Ekviolentne eksperimentaal- katsegrupp :
    • paarilise võrdlemise meetod: pingereas 2 parimat paigutuvad tava- ja ekspertgruppi jne pingerea lõpuni
    • gruppide koostamine nt. keskmiste hinnete alusel
    • parim variant on eelkatsetega, tulemuste alusel grupeeritakse

    Etnograafiline meetod (rahvuse üleskirjutamine)
    Etnos= rahvus; Graphic= kirjalik, graafiline
    Antropoloogia = võõras kultuur
    Seega NB teksti loomine, eluviisi kirjeldus.
    Tõlgendus: uurija räägib oma uurimisloo.
    Thick description = Tihe kirjeldus. Mitte ainult mida vaid ka kuidas ütleb.
    Writing culture Ameerikas ( Marcus & Fisher)
    Sotsiaalne tihedus: riietus, miimika, sõnavara, kõneviis, släng.
    Miks ta tegi/vastas/mõtles nii? Tervikpilt.
    NB. Tuntu nägemine võõraste silmadega .
    Originaaltekst paigutatakse repertuaaridesse.
    Rolli- identiteet. Individualistlik. Saatus.
    Humanistlik (enesekohased kogemused) jms.
    Vestluse kulg. Täpsustavad lisad. Tervikpilt.
    • Igapäevased olud mitte laboratoorium .
    • Erinevad allikad. Etnograaf nagu tolmuimeja .
    • Info kogumine on struktureerimatu.
    • Info analüüs ei eelda klassifikatsiooni. Ise kehtestad : nt füüsiline, formaalne , mitteformaalne.
    • Uuritavaks üks olukord/rühm/inimene.
    • Materjali analüüsitakse tervikuga seoses.
    • Analüüsi aluseks on tõlgendus.

    Ettevalmistus: teoreetiline taust. Uurimisküsimus. Pilootuuring . Läbirääkimised. Kvaliteetnäitajaks on aeg.
  • Vasakule Paremale
    Sotsioloogia konspekt #1 Sotsioloogia konspekt #2 Sotsioloogia konspekt #3 Sotsioloogia konspekt #4 Sotsioloogia konspekt #5 Sotsioloogia konspekt #6 Sotsioloogia konspekt #7 Sotsioloogia konspekt #8 Sotsioloogia konspekt #9 Sotsioloogia konspekt #10 Sotsioloogia konspekt #11
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor killiam Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    1 semestri 3 KT
    2
    doc

    1.semestri 3.KT

    1.rühm Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Hüpotees on teaduslik oletus, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud. Aristoteles ja sotsioloogia. A on öelnud inimest objektiivselt uurida ei saa, sest inimtegevus on subjektiivne. Subjekti ideed ja sihid määravad ta tegevuse. Kvalitatiivne meetod. Flechen-skaala on... Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puudliku loogika peale mängimine ­ arusaamatuse mängimine, keelamine, möödarääkimine · Puudulike teadmiste peale mängimine ­ valetamine, unustamine · Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimine­isikliku hinnangu saavutamine (hirmutamine)

    Sotsioloogia
    Äriuuringute alused
    31
    pdf

    Äriuuringute alused

    ÄRIUURINGUTE ALUSED TMO0150 UURINGUTE VAJALIKKUS Me ei saa otsustada tähtsates küsimustes ilma asjakohast informatsiooni sügavamalt uurimata, kogudes rohkem teavet aspekti kohta, millest me oleme huvitatud. Seejärel me analüüsime kogu seda informatsiooni, et võtta vastu otsus meie probleemi õige lahenduse kohta või vastata kerkinud küsimustele. Äriuuringutes töötame me tavaliselt probleemidega, millega puutuvad kokku juhid ja ettevõtted, näiteks: kuidas siseneda teatud turule; millised faktorid mõjutavad toiminguid ühisettevõttes; missugused tegurid mõjutavad uue toote edukat väljalaskmist; kas reklaami või kui palju reklaami on vaja kindla toote turundamiseks. Uurimata ei saa me vastata ülaltoodud või nendega sarnastele küsimustele. Niihästi kui informatsiooni süstemaatilist kogumist ja kriitilist analüüsi, on meil vaja õppida ka seda, kuidas asjad käivad, teiste tehtud uurimis

    Majandus
    UUIRMISTÖÖALUSED
    42
    docx

    UUIRMISTÖÖALUSED

    TEADMISTE LOOMINE • Teadmine kui kohanemisviis: homo sapiens sapiens – tark inimene. Ajaloost: tule kasutamine, ratta leiutamine, energiaallikad … • Teadmiste allikad: kollektiivne kogemus (suuline traditsioon/kiri), autoriteet, isiklik kogemus, uurimistöö … • Teadus – teaduslikku meetodit kasutava uurimistöö abil uue teadmise loomine • Teadusparadigma – põhimõtted, meetodid ja süsteem teaduspõhise teadmise loomiseks, säilitamiseks, kasutamiseks TEADMISTE TUNNUSED • Skeptiline eluhoiak. Tõestamata ei usu. Hirm absoluutsete tõdede ees • Ratsionaalsus. Mõistuseusk. Lääne tsivilisatsiooni alustala. • Kontrollitavus. Teadmise saamise protseduur on kirjeldatud ja järeletehtav. • Empiirialembus. Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema. • Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus. Teaduse agre

    Uurimistöö alused
    KÜSITLUS
    17
    docx

    KÜSITLUS

    KÜSITLUS. See on peamine meetod sotsioloogilisteks uurimusteks. Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus ­pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ­ ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objek

    Andme-ja tekstitöötlus
    Turundusuuringud
    84
    pdf

    Turundusuuringud

    Turundusuuringud Meelis Zimmermann 1. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM JA TURUNDUSUURINGUD 1.1 Turunduse infosüsteem Turunduse infosüsteem (TIS) on inimeste , tehniliste vahendite ja protseduuride süsteem, mis kogub, korrastab, analüüsib ja teeb kättesaadavaks turundusotsuste langetamiseks vajaliku, õigeaegse ja täpse info. Infosüsteemi protseduuridega määratakse: - millist infot koguda, - kui sageli infot koguda, - millises vormis infot hoida, - milliseid analüüse teha korrapäraselt, - kelle ülesanne on info kogumine. Infosüsteemide protseduuride kooostamine on turundusjuhi või turunduse eest vastutava juhtkonna liikme ülesanne, kes hakkab kogutud info põhjal otsuseid langetama. Kuna info kogumisel ja kasutamisel osalevad ka teised allüksused, näiteks müük ja raamatupidamine, siis tulev infosüsteem kavand

    Turundus
    Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM
    45
    docx

    Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM

    UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele.

    Sotsioloogia
    Kordamisküsimuste vastused
    7
    doc

    Kordamisküsimuste vastused

    Ühiskonnateadused, loodus-, täppis-, tehnika- ja humanitaarteadused. Eesmärkide ja meetodie põhjal eristatakse tavaliselt teoreetilist ja eksperimentaalteadust või/ning fundamentaal- (akadeemilist) teadust ja rakendusteadust. Ühiskonna- ehk sotsiaalteaduse alla kuuluvad ajalugu, arheoloogia, etnograafia, majandus- ja sotsiaalgeograafia, poliitilised teadused (politoloogia), majndusteadus, sotsioloogia, psühholoogia, demograafia, õigusteadus, filosoofia jt. TEADUSED FILOSOOFIA FORMAALSED EPIIRILISED TEADUSED TEADUSED Loogika kogemustel matemaatika põhinev

    Teadustöö alused
    Kvalitatiivsete meetodite üldkursus
    46
    docx

    Kvalitatiivsete meetodite üldkursus

    Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid Mõista ja kirjeldada uuritavat

    Sotsioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun