KEHTESTAMINE (0)

Q: Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?

Vastus leiad õppematerjalist: KEHTESTAMINE

Q: Mis kahjustab kehtestamist?

Vastus leiad õppematerjalist: KEHTESTAMINE

Õigus - Õigus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?
Mis kahjustab kehtestamist?

KEHTESTAMINE

1966. aastal võtsid käitumisteraapia rajajad Wolpe ja Lazarus kasutusele termini „ kehtestavus ’’ (assertiveness), mõistes selle all võimet väljendada ärevust tundmata sotsiaalset aktsepteeritud viisil oma õigusi ja tundeid. Kehtestamise alternatiivideks on kuuletumine ja agressiivsus. Kuuletujad lasevad südmustel passiivselt toimuda, ilma et nad avaldaksid oma tundeid, agressiivsed aga suunduvad oma eesmärkide poole käskivalt ja üleolevalt, arvestamata teiste tundeid.

Mehi peetakse üldiselt naistest kehtestavamaks. Kuigi tuleb öelda, et teglikult sõltub kehtestamine ka kultuurist. On uuringuid , mis näitavad, et traditsioonilises kultuurikeskkonnas üles kasvanud naistel, keda lapsest saati kasvatatud kuuletumise vaimus, on raskusi end kehtestada, nad käituvad alistuvalt ning kogevad suheldes sagedamini süütunnet ja ebakindlust.
Lorr ja More jõudsid oma uuringutega järeldusele, et 4 põhilist kehtestamise tüüpi – otsekohesus , sotsiaalne mõjukus, oma huvide kaitse ja iseseisvus – on seotud enesehinnanguga . Kehtestamine tõstab eneseväärikust, rikastab lähisuhteid, võimaldab toime tulla raskete inimestega ja keerukate olukordadega ning stimuleerib sotsiaalset vastutust.

Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?

Inimesed on sageli võimetud enesekindlalt käituma, kuna nad ei oska formuleerida olukorras kohaseid, mõjutavaid vastuseid. Keerukas olukorras lähevad nad pingesse ega suuda välja mõelda, kuidas tõhusalt toimida. Selle tulemusena ütlevad nad kas liiga vähe või ei ütle üldse mitte midagi.
R. Albert ja M. Emmons esitavad hulga põhjusi, miks inimesed ei oska suheldes oma huve kaitsta ega oma vaateid ja ootusi selge sõnaga väljendada.esiteks on paljusid inimesi varases lapsepõlves kasvatatud ähvarduse, sunni ja survevõtetega. „Kuidas sa isaga räägid!’’, „Mida sa endale lubad?’’, „Jäta jutt ja tee, nagu ma ütlesin!’’, „Et ma seda sinu suust enam ei kuuleks!’’ – säärased kümneid kordi korratud kõnelused hakkavad aastate jooksul toimet avaldama, kujundades lapse arusaama, et ta on alaväärne, et tal pole õigustki oma arvamust avaldada ja et elus tuleb end kohandada teiste vajaduste ja nõuetega. Teiseks kasvatab traditsiooniline kool pigem õpetajate kuulekaid ja allaheitlikke pailapsi või siis, vastupidi, kasvatajaid trotsivad vastalisi kui oma arvamust välja ütlevaid ja loovalt mõtlevaid noori. Kolmandaks tasutakse töökohtadel ennemini ülemustele lojaalsuse ilmustamise kui isepäisuse ja uuendusmeelsuse eest. Neljandaks hoiab inimesi nende tegelike arvamuste avaldamisest tagasi ka religioon . Lõpuks põhjustab ka poliitiliste intitutsioonide tavakodanikule kättesaamatus võimalust, et inimesed ei teadvusta oma isiklikke vajadusi ja huve ega taipa, taha ega oska iseend puudutavais asjus võimuesindajaid mõjutada.
Enesekahjustamist kahjustavad kinnisus, häbelikkus, allasurutus ning muidugi... puudulik suhtlemisoskus . Enamik inimesi eelistaks põhimõtteliselt olla meelekindel ja mõjukas ning samas teisi arvestav ja õiglane. Agressiivset käitumist eristab kehtestavast järgimine tunnusjoon : esimese puhul püütakse oma tahtmine läbi suruda teise huve eirates, teisel korral kaitstakse enda huve ilma teise huve kahjustamata (igatahes nendega arvestades).
R. Rakose järgi räägib kehtestav isik valjemini kui allaheitlik, ent mitte nõnda valjult kui agressiivne.

Kehtestava käitumise 12 tunnust

R. Albertile ja M. Emmonsile (1990), J. Hayesile (2002) ning R. Boltonile (2002) toetudes võime öelda, et kehtestav käitumine on:
1. ennast väljendav – inimene ütleb välja oma arvamuse, väljendab iseenda vaateid,
2. otsekohene , mitte põiklev – keerutamata ja hämamata tullakse välja oma ettepanekuga, kommenteeritakse või kritiseeritakse kedagi,
3. teeskluseta – väljendatakse oma tegelikke tundeid ja mõtteid,
4. aktsepteeriv – kaasinimesi austatakse kordumatute isiksustena. Inglise keeles on sõna ACCEPT püütud lahti mõtestada järgmiselt: a) veetlus, b) suhtlus, c) pühendumine, d) nautlemine (suhtest rõõmu tundmine ), e) sihipärane tegutsemine, f) usaldus ( Albert & Emmos, 1990, lk 119)
5. teiste huve ja õigusi arvestav – tunnistatakse kaasinimestele omaseid vajadusi ega piirata nende voli öelda välja, mida nad mõtlevad või taotlevad,
6. teavitav – suheldes väljutakse viisakalt-konventsionaalselt tasandilt väljendama fakte, seisukohti, hinnanguid, ettepanekuid jm. Samas palutakse ka teisel poolel mitte väljunduda umbmääraselt, vaid faktide, arvamuste, hinnangute keeles,
7. ühteaegu verbaalne ja mitteverbaalne – peale sõnalise eneseväljendusse kuuluvad kehtestamisse ka kehakeel ja paralingvistilised vahendid. Enesekindel suhtleja väldib väljendeid, mis kahandaksid tema öeldu tähtsust ning, mis eriti tähtis, paneb kuulajad oma sõnumit tähele panema . Kui vaja, on ta enda korralikuks jälgimiseks oma sõnumit lausa sõna-sõnalt kordama,
8. selgitav, mitte salgav. Näide. Kui on vaja ärikohtumise kuupäev ümber muuta, tuleb muudatust põhjustavaid asjaolusid avameelselt tutvustada,
9. partneri vajadusi, huve, tundeid arvestav - Inglise keeles väljendab raskesti tõlgitav mõiste responsiv seda, et teise isiku poole pöördumine, tema kõnetamine võtab arvesse viimase hetkemeeleolu, eeldatud hoiaku kõneaineks võetavasse küsimusse või teadaoleva probleemi. Sellega antakse märku teise inimese m ä r k a m i s e s t, mis sillutab teed headele suhetele ning loob sooda pinna ka kaaslase tähelepanu virgutamiseks ja selleks, et too omakorda oleks responsiivne (vastuvõtlik, kaasatulev),
10. olukorraga kooskõlas – piir lubatu ( nt surve avaldamine) ja ebasoovitava (nt teise katkestamine) vahel on tinglik , olenedes olukorrast, suhetest, kultuurikontekstist,
11. vastutustundlik. Kehtestavalt käitudes arvestatakse oma teguviisi võimalikke tagajärgi. Formaalselt endale lubatav ja õigustatu ei tarvitse teistega arvestamise seisukohalt alati õige olla,
12. loomulik ja asjalik . Kehtestamisel on tähtis olla ehe, asjalik ja konkreetne. Kehtestav sõnum väljendab kõneleja vajadusi, tundeid ja mõtteid vahetult ja selgelt, ilma et kaasinimestele avaldataks survet , neid käsutataks või arvustataks. Mõostagi ei taga säärane toimimisviis edu igas olukorras, ent see loob oma soovide teostamiseks parima mõeldava eelduse.

Kehtestamise liigid

Oma huve võib kaitsta mitmel viisil: jõulisemalt ja pehmemalt, teistele söakalt vastandudes või vastatstikusele mõistvusele apelleerides. Neli põhilist kehtestamisviisi on järgmised.

Otsene kehtestamine. Kui sinu jutule segatakse vahele, siis ütle ilma tseremoonitsemata: ’’ Vabandust , kas ma tohiksin oma jutu lõpetada?’’

Empaatiline kehtestamine eeldab omaenda tundliku tähelepanu toonitamist teise isiku vajaduste ja huvide suhtes. Esinemise katkestamisel lausu : „Ma saan aru, et sa tahaksid väga oma arvamust avaldada, aga palun luba mul lõpetada.’’

Eskaleeruv kehtestamine. Pressingmüüki harrastavale helistajale võiks vastata: „Ma juba ütlesin teile, et s e d a ajakirja ma ei soovi tellida .’’ Mida intensiivsemalt kedagi veenda, mõjutada, arvustada, kontrollida, seda suuremaks kujuneb oht, et kaasinimene näeb meie initsiatiivis enda õiguste kärpimist.

Vastanduvalt kehtestamist kasutatakse juhul kui kellegi sõnad on vastuolus tema kehakeeles väljenduvate tunnetega, suunates iseenda sõnumi siis rohkem teise inimese kehakeeles öeldule kui tema sõnades väljendatule.

Oskus öelda ei

Kehtesamisel peetakse oluliseks kindlameelse, ent samas heasoovlikus toonis keeldumise ja eriarvamusele jäämise oskust. P. Breitman ja C. Hatch (2001) rõhutavad, et õppides ütlema ei ilma süütundeta ja suhteid kahjustamata, saame mitmeid elulised asjad taas oma kontolli alla, võidame vaba aega, vabaneme pealesuunitud kohustusest ning jälgime kindlamalt põhimõtteid. Saades vastumeelse palve või nõude adressaadiks, satume nn klassikalisse topeltlõksu. Vastutahtsi pealesurutud või süütundest tingitud nõustumine mitte üksnes ei tõsta, vaid isegi langetab meie autoriteeti teiste silmis . Keeldumise korral tekib oht, et meid peetakse vastutulematuks ja egoistiks. Täbarat olukorda vaistlikult tajudes on meile nii vastumeelse nõude täitmine kui ka eiramine mõru maiguga. Sellest lõksust väljumiseks ongi kehtestamise küsimusringis üsna pslju tähelepanu pööratud varieeritud ja situatsioonis sobivate ei ütlemise mooduste selgitamisele.
Selleks otstarbeks on psühholoogid pakkunud mitmesuguseid strateegiaid . Kõne alla tuleksid järgmised.

Kahetsev ei. („Sooviksin küll, kuid kuidagi ei saa...’’)

Osavõtlik kuulamine + ei.

Põhjendatud ei. Keeldumisel argumenteeritakse lühidalt ja asjalikult, miks ei tule soovi või nõude täitmine arvesse.

Edasilükatud ei. Näiteks võetakse endale järelemõtlemise aeg, et sellega keeldumisell teed sillutada. Mõned variandid:

„Vaatan märkmikkalendrist (mis juhtumisi pole kaasas) järele, kas olen vaba.’’
„Arutan asja abikaasaga läbi.’’
„Mõtlen ettepaneku üle järele ja helistan.’’
„Pean enne sulle vastamist kontrollima oma rahalist olukorda.’’

Põhimõtteline ei. Näiteks: „Tead, mul on juba kümme aastat põhimõte, et ma ei laena oma autot teistele.’’

Absoluutne ei. Sobiv kasutada tüütaval pealekäimisel.

„ Katkine plaat’’ (MCKay väljend), Keeldumist väljendatakse selges , lühidas, konkreetses lauses. („ Seekord ma kohe kuidagi ei saa’’) pealekäimisel korratakse kehakeele saatel ja paralingvistiliste vahenditega (hääletoon) mängides enam-vähem sama sõnumit kas või kuus korda – kuni teine pool saab viimaks aru.

P.Breitman ja C. Hatch soovitavad ei ütlemise olukordi ette näha ja ebasoovitavad palved- nõuded sobival viisil neutraliseerida. Aimates tuttava soovi raha laenata, tee ise juttu autoliisingu kurnavatest tingimustest või muist asjust, mis laastavad su rahakotti. Soovides vältida kellegi flirtivat käitumist, suurenda ruumilist distantsi ja väldi silmsidet. Väikelapsega poodi minnes jaluta maiustuste riiuleist ringiga mööda.Ei ütlemisse tuleks suhtuda rahulikult.

Ei pole eemaletõukamine - Äraütlemisega kaasnevad sageli kartused. Kui mina ära ütlen, võibolla hakatakse siis mulle ka ära ütlema? Äkki ma siis ei meeldi teistele? Kuid nii väga tahaksin ju meeldida... Kartused tulevad tihti sellest, et meile endale on äraütlemistega haiget tehtud, sest oleme saanud halbu eisid, mida tajusime kui enda eemaletõukamist, alavääristamist.

Öelge kohe - Tavaliselt teeb asja raskeks, kui Teid liiga kaua tagasi hoitakse. Teil on kahju sõbrale ära öelda ja lasete tal veel ja veel rääkida. Kuid mida rohkem ta räägib, seda ebameeldivam on äraütlemine - nii Teile kui temale. Ärge arvake, et koeral on vähem valus, kui saba jupikaupa lõigata, pealegi veel nüri noaga.

Kui sõber avaldab soovi, et ehk viite ta autoga koju, võiksite talle rahulikult ei öelda. Teie aga hakkate mõttes kaalutlema, et võibolla saategi sõbra jalavaeva kergendada, kuni lõpuks ärritute ja siis lausa karjatate: "Ei, no ei!" Niisugust äraütlemist on tõesti raske vastu võtta.

Ärge jätke kahtlust - Äraütlemine peab olema selge, üheselt mõistetav. Mõnikord võite kuulda küll jaatavat vastust, kuid kehakeel ei kinnita seda. Või vastupidi: kehakeel väljendab nõusolekut, aga sõnaline vastus on ei.

Tasub teada, et kehakeel on siiram ja ausam kui sõna. Keha annab märku, mida inimene tegelikult mõtleb.

Ei-vastuse asemel öeldud 'ma püüan' ei tähenda jah. Niisugune pseudo-jah sunnib küsijat üksnes oletama, kas ta sai nõusoleku või mitte. Inglise keeles kasutatakse sel puhul väljendit: trying is lying.

Kui ütlete lapsele, et täna õhtul talle muinasjuttu ei loe, võib ta arvata, et Te ei armasta teda enam. Kui aga ütlete, et Teil pole aega, sest peate homseks ühe raamatu läbi vaatama, saab laps rohkem infot ja äraütlemine ei tee talle nii palju haiget.
Põhjendus olgu lühike ja siiras, kindlasti mitte ettekääne. Alati ei saa rääkida kogu tõde, kuid see, mida Te ütlete, olgu siiski õige.

Andke palujale teada, kuidas nõustumine kahjustaks Teie enda huve: kulutaksite aega, raha, energiat vms. Võimaliku kahju näitamine teeb ei vähem jäigaks. (Kui paluja on valmis kahju korvama, võite ju kokkuleppele jõuda.)

Piirid paika! - Piiritlege oma eitus. Öelge näiteks, et Te täna ei saa / ei jõua või et Te põhimõtteliselt ei laena raha / autot / raamatuid. Eelkõige tehke need asjad endale selgeks, harilikult küsija tajub seda.

Tööl ja kodus - Keeldumise puhul loeb see, kui oluline on Teile küsija. Juhututtav võib saada kiire ja selge äraütlemise. Pereliikme puhul mõelge hoolega, kas suhted pärast seda ikka jäävad paika. Olge paindlikum.

Kui küsija ei lepi lüüasaamisega - Kas olete leidnud end olukorras, kus vastane ei taha Teie EIga leppida? Üksteisele järgnevate küsimustega annab ta mõista: põhjendage veel.
Kui tunnete, et Teie EI-d ei taheta vastu võtta ja hakatakse JAH-sõna välja pressima, ei võeta arvesse Teie kahjusid ega peeta kinni Teie kehtestatud piiridest, siis ei maksa edasi vaielda ega otsida paremaid põhjendusi. Parem lõpetage vestlus.

Enesekehtestamine
Enesekehtestamine algabki ei ütlemisest, mis on omaette kunst. Teadke, et Teil on alati õigus ära öelda. Kui tahate oma elu ise korraldada, peate paratamatult millestki ära ütlema. Ent seda tuleb teha läbimõeldult, et mitte liiga ebapopulaarseks muutuda.

Mis kahjustab kehtestamist?

Veenvat eneseväljendust kahjustavad järgmised asjad:

Liiga pikad seletused , vabandused, põhjendused ja segane väljenduslaad – oma jutus ei osata selgelt oluslist esile tuua,
Kindlameelset esinemist takistav miimika,
Absolutiseerivate väljendite kasutamine, mis on alateadlikult plaanitud oma esinemise võimaldamiseks, paistab teistele ebakindluse ülekompenseerimisena,
Teise inimese sildistamine (’’Veel üks näide, et sind ei saa usaldada ’’), kaasinimese mõtetelugemise katse(’’Sa muidugi arvad, et...’’) või talle sõnade suhu panek (’’Nüüd sa ütled muidugi, et...’’)

Kehtestamise riskid

Enesekehtestamine pole alati hõlbus, see võib anda ka järgmisi tagasilööke.

Agressiivsus: kombekale kehtestamisele vastatakse ründavalt, toorelt .
Irooniline üleandekspalumine: näiteks palub järjekorda vahele trüginud isik valjusti ja tseremo9niaalselt vabandust, püüdes sellega talle märkuse teinud inimesest teiste piinlikkust tekitava tähelepanu teha.
Märtri mängimine: oma puudust või viga tunnistadesloovutatakse initsiatiiv täielikult teisele poolele, mängides ise solvatut.
Psühholoogilise distantsi suurendamine . Kehtestamise initsiatiivile vastatakse toonitatud viisakusega.
Kättemaksu haudumine . Jäädes alla, püütakse ’’kehtestajale’’ sobival hetkel koht kätte näidata.

Ebaõnnestunud kehtestamiskatse võib kaasa tuua nn negatiivse mõtteviisi ühe või teise ilmingu:

Enesehaletsuse,
Tunnelnägemise (ebasoodsast olukorrast ei nähta väljapääsu)
Katastrofeerimise (asjad hinnatakse tegelikust veel palju hullemaks),
Miinuste kogumise – oma kehva suhtlemisoskuse kohta uue kinnituse saamise.

Kasutatud allikad:

Suhtlemine . Inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia. Anti Kidron. Mondo 2004
Oskus öelda ei – [WWW] URL

http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=2&lastmenu=221&text_id=247

Kehtestav käitumine – [WWW] URL

- http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=8&artid=911

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 14 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Germoo Õppematerjali autor

KEHTESTAMINE õigus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS

sõnade „enesemaksmapanek“ kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade „enesemaksmapanek“ on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna „enesekehtestamine“, mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Maie Kreegipuu. Maie Kreegipuu on Eesti tuntumaid kliinilisi psühholooge. Defineerides kehtestamist saab öelda, et kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee „mina olen oluline ja sina oled oluline“ väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist (Krips 2003)

Enesejuhtimine

docx

Enesekehtestamine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12 Triin Samra ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Kas sa leiad end tihti vastamas teistele "jah" ka siis, kui tegelikult tahaksid öelda "ei"? Kas tunned, et ei suuda sõbrale või kaaslasele oma rahulolematust väljendada isegi siis, kui leiad, et see on õigustatud? Kas tunned, et sinu mõtteid ja soove ei kuulata? Arvad, et sa ei suuda ennast maksma panna? Väga paljudel inimestel puudub oskus ennast kehtima panna. Tänapäeva inimesed annavad liiga kergesti alla. Antud referaadis käsitlen enesekehtestamist. Kirjutan lahti enesekehtestamise liigid ja enesekehtestamise mina-sõnumi. Defineerin enesekehtestamis mõistet ja käsitlen enesekehtestamise eesmärke. Lõpus võtan teema kokku ja annan hinnangu käsitletule. 1 KUIDAS D

Psühholoogia

docx

Enesekehtestamine

Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnad "enese maksmapanek" on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna "kehtestamine" (või enesekehtestamine), mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Maie Kreegipuu. Kehtestamine tähendab enese huvide eest seismist ning samas arvestavat käitumist suhtlemispartneriga. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aksepteerimist enesega võrdse indiviidina. Idee sisu on see, et "mina olen oluline ja sina oled oluline". Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist. Patricia Jakubovski arust on kehtestamine oma tunnete, arvamuste ja seisukohtade selge, aus ja kindel väljendumine teis(t)ele inimes(t)ele

Isiksusepsühholoogia

docx

Enesekehtestamise referaat

Oskus kuulata ning keelduda on väga väheste inimeste tunnus. Kuna inimesed on erinevad, siis paljud ei oska teist inimest kuulata ning vastasel juhul ka aidata. On olemas ka inimesi kes kasutavad pahatahtlikult ära inimesi. Selle vätlimiseks tuleb osata keelduda. Oskus kuulata - eelkõige on see adekvaatne käitumine, mis eeldab enese häälestamist teisele(st muude tegevuste katkestamist), teatele keskendumist ning sõnade taga peituvate tunnete mõistmist. Kuulamine ja kehtestamine on teineteist täiendavad suhtlemise osad. Ärakuulamine on eelkõige vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine nii rõõmus kui mures, mis on toeks enesekehtestamisel vastaspoole tunnete, vajaduste ja soovide avamisel. Oskus keelduda - keeldumine on tihtipeale raske, kuna seda seostatakse isekuse ja hoolimatusega. Võimalik, et isegi kardetakse suhete katkemist, eriti juhul kui unustatakse, et keeldumine on seotud ühe konkreetse asja või inimesega või et see on ajutine

Isiksusepsühholoogia

docx

Enesekehtestamine

1. ENESEKEHTESTAMINE Elus tuleb tihti ette olukordi, kus on tarvis end jõu või nõuga maksma panna oma huve ja väärikust kaitsta. Kedagi veenda, mingi ettepanek läbi suruda, kellegi nõue või pealesunnitud kohustus tagasi lükata jne. Mida toimekam, ärksam ja ettevõtlikum inimene, seda enam tuleb tal äri- või ametiasjade ajamisel oma isiksuse mõjujõud mängu panna ning valmis olla ka teiste isikute vastuseisuga toime tulema (Kidron, 2001). Väljapaistva ameerika psühholoogi H. Murray järgi on paljud inimlikud tarbed seotud täisväärse eneseteostamisega suhtlemisel. Paarikümne põhilise inimvajaduse hulgas on nii sõprussidemete loomise kui iseseisvuse, jonni ja enesekaitse, abistamise ja abistatuse, keeldumise ja osavõtlikkuse ilmutamise tarbed. Konkreetne olukord tingib ühe või teise vajaduse esiletuleku määra. Niisiis ootame ja loodame abi, lähedust ja mõistvust, kuid samas püüame kas või jonni varal jääda iseendaks, säilitada oma sõltumatuse ni

Sekretäritöö

docx

Tõhusa eneseväljenduse reeglid, Minakontseptsioon, Kehtestav käitumine, kehtestamistehnikad, Suhtlemisstiilid

kujutlusvõimet. Mina-esitlus (imago loomine)- tuleb säilitada tasakaal ja usutavus. Valitavad strateegiad: hirmutamine, näidis-esitlemine, anumine, tagasihoidlikkuse ilmutamine, ülendamise strateegia, meelejärgi olemine. Kehtestav käitumine, kehtestamistehnikad Kehtestamist on defineeritud mitmeti: Kehtestav käitumine tähendab kindlalt enese huvide eest seismist ja samas suhtlemis- partneriga arvestamist. Kehtestamine on käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sedasama. Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon. See on õpitav sotsiaalne käitumisstiil. Kehtestamine käitumisviisina tähendab teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina Keegi ei kehtesta end pidevalt, kuid seda oskust omades saab valida, millal ja kus end kehtestada.

Suhtlemispsühholoogia

docx

Referaat Enesekehtestamine

sõnade ,,enesemaksmapanek" kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade ,,enesemaksmapanek" on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna ,,enesekehtestamine", mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Mai Kreegipuu. Defineerides kehtestamist saab öelda, et kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee ,,mina olen oluline ja sina oled oluline" väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist (Krips 2003)

Enesejuhtimine

docx

Enesekehtestamine

1.3 Kehtestav käitumine Kehtestav käitumine jääb kahe eelneva käitumisstiili vahele, sest sellisel juhul on olulised nii inimese enda kui ka teiste inimeste mõtted, tunded ja vajadused. Sellise käitumis stiiliga inimene astub oma õiguste või vajaduste eest välja, samas jäädes ise väärikaks ja säilitades ka vestluskaaslase väärikust ja õigust eriarvamusele. Kehtestav inimene on enesekindel, kui mitte pealetükkiv. Kehtestamine soodustab ka soojade ja lähedaste suhete kujunemist, sest inimesel ei ole vaja tegeleda enda kaitsmise või teiste ründamisega ja enda negatiivsete tunnete kontrollimisega, mistõttu on tal rohkem aega teiste inimeste kuulamiseks. 2 KUIDAS ENNAST KEHTESTADA? Enesekehtestamine on õpitav, see ei ole kaasasündinud oskus. Kõige parem oleks oma seisukohale kindlaks jäämine ning teadmine, mida soovid või ei soovi. Kõigepealt pead

Enesejuhtimine

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk

KEHTESTAMINE (0)

Esitatud küsimused

KEHTESTAMINE

Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?

Kehtestava käitumise 12 tunnust

Kehtestamise liigid

Oskus öelda ei

Kui sõber avaldab soovi, et ehk viite ta autoga koju, võiksite talle rahulikult ei öelda. Teie aga hakkate mõttes kaalutlema, et võibolla saategi sõbra jalavaeva kergendada, kuni lõpuks ärritute ja siis lausa karjatate: "Ei, no ei!" Niisugust äraütlemist on tõesti raske vastu võtta.

Ärge jätke kahtlust - Äraütlemine peab olema selge, üheselt mõistetav. Mõnikord võite kuulda küll jaatavat vastust, kuid kehakeel ei kinnita seda. Või vastupidi: kehakeel väljendab nõusolekut, aga sõnaline vastus on ei.

Tasub teada, et kehakeel on siiram ja ausam kui sõna. Keha annab märku, mida inimene tegelikult mõtleb.

Ei-vastuse asemel öeldud 'ma püüan' ei tähenda jah. Niisugune pseudo-jah sunnib küsijat üksnes oletama, kas ta sai nõusoleku või mitte. Inglise keeles kasutatakse sel puhul väljendit: trying is lying.

Andke palujale teada, kuidas nõustumine kahjustaks Teie enda huve: kulutaksite aega, raha, energiat vms. Võimaliku kahju näitamine teeb ei vähem jäigaks. (Kui paluja on valmis kahju korvama, võite ju kokkuleppele jõuda.)

Piirid paika! - Piiritlege oma eitus. Öelge näiteks, et Te täna ei saa / ei jõua või et Te põhimõtteliselt ei laena raha / autot / raamatuid. Eelkõige tehke need asjad endale selgeks, harilikult küsija tajub seda.

Tööl ja kodus - Keeldumise puhul loeb see, kui oluline on Teile küsija. Juhututtav võib saada kiire ja selge äraütlemise. Pereliikme puhul mõelge hoolega, kas suhted pärast seda ikka jäävad paika. Olge paindlikum.

Enesekehtestamine Enesekehtestamine algabki ei ütlemisest, mis on omaette kunst. Teadke, et Teil on alati õigus ära öelda. Kui tahate oma elu ise korraldada, peate paratamatult millestki ära ütlema. Ent seda tuleb teha läbimõeldult, et mitte liiga ebapopulaarseks muutuda.

Mis kahjustab kehtestamist?

Kehtestamise riskid

Kasutatud allikad:

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS

Enesekehtestamine

Enesekehtestamine

Enesekehtestamise referaat

Enesekehtestamine

Tõhusa eneseväljenduse reeglid, Minakontseptsioon, Kehtestav käitumine, kehtestamistehnikad, Suhtlemisstiilid

Referaat Enesekehtestamine

Enesekehtestamine

Kommentaarid (0)

Enesekehtestamine
Enesekehtestamine algabki ei ütlemisest, mis on omaette kunst. Teadke, et Teil on alati õigus ära öelda. Kui tahate oma elu ise korraldada, peate paratamatult millestki ära ütlema. Ent seda tuleb teha läbimõeldult, et mitte liiga ebapopulaarseks muutuda.