Laonduse arenev roll logistikas ja ladude funktsioonid (0)

Logiproff 
Ladude  funktsioonid ja tüübid 
6. Laonduse arenev roll logistikas ja ladude funktsioonid 
 
6.1. Laonduse ajaloost 
 
 
Laonduse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Algselt hakati varuma ja ladustama 
põllumajandussaadusi eesmärgiga hoida ära võimalikku näljahäda. Esimesteks ladudeks olid 
viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tollal tähtsat sotsiaalset ja 
kaubanduslikku funktsiooni. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid 
maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne 
realiseerimist ladustama. 
 Tööstusrevolutsiooni 
käigus siirduti käsitöönduslikult tootmiselt masintootmisele, 
mis tõi kaasa ülemineku üksikute, tellitud toodete valmistamiselt suurte tootepartiide 
masstootmisele. Ladustamine kujutas endast nii võimalust kui vajadust hoida suuri 
kaubakoguseid enne müüki. Nõudlust prognoositi vähe ja tarbijate erinevate vajaduste 
rahuldamiseks toodeti kaupu üha enam ladudesse. Tolleaegne marketingifilosoofia väitis, et 
müük kaotatakse, kui laos puudub toodete tagavara . 
 
Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja 
planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning –vahenditest. Sadamates 
paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks konsolideerimis- ja distributsiooni 
funktsiooni. 
 
Seoses raudteede kasutuselevõtuga 19. sajandil hakati ehitama ladusid  
raudteesõlmedesse. Raudteevedude arenedes mindi üha enam üle kaupade transiitveole. 
Sellega koos arenes välja vaheladustamine – nn transiidiladustamine suurtes 
raudteesõlmedes. Transiitkaupu võis hoida sellistes transiidiladudes ilma ladustamise eest 
eraldi tasumata isegi kuni aasta. Eelmise sajandi keskel ehitati transiidi parema teenindamise 
eesmärgil sisemaa linnades asuvatesse raudteesõlmedesse suuri privaat - ja kolmanda 
osapoole laokomplekse. Selliste transiitladude esmane funktsioon oli pakkuda kaupade 
ajutise hoiustamise võimalust teekonnal lähtepunktist sihtpunkti. 
 
Transpordiviiside ja –vahendite arenedes ei olnud võimalik efektiivselt kasutada 
varem ehitatud multifunktsionaalseid terminaliladusid.  
 
Pärast Teist Maailmasõda võeti laonduses laialdaselt kasutusele tõstukid. See 
võimaldas muuta ladustamise efektiivseks läbi hea ruumikasutuse. Alustati tõstukite 
sõidukoridoride ja riiulitega varustatud kõrgete laohoonete ehitamist. Ladustamine siirdus 
kesklinnas asuvatest raudteesõlmedest üle eeslinnadesse, kus maa oli odavam. Kuni  
1970-date aastateni ehitati ladusid peamiselt sinna, kus oli ka raudtee . Arvestati, et ühe 
võimaliku viisina tuleb klientidele pakkuda alati ka võimalust vedada kaupu raudteel. 
Viimased kolmkümmend aastat on ehitatud palju ladusid ja terminale, mida teenindatakse 
ainult maanteetranspordi poolt. 
 
Koos transpordi efektiivsuse kasvuga viimastel aastakümnetel on saanud 
võimalikuks vähendada oluliselt ladude paigutuse tihedust . Kui kindla regiooni 
teenindamiseks vajati varem näiteks sada laokompleksi, siis käesoleval ajal saadakse 
hakkama mitu korda väiksema ladude arvuga. See on saanud võimalikuks tänu maantee - ja 
õhutranspordi veoaegade olulisele lühenemisele.  
 
 
6.2. Laonduse areng infoajastul 
 
 
Personaalarvutite ja automaatse tuvastamise tehnika laialdane kasutuselevõtmine 
laomajanduses on viimastel aastakümnetel suurendanud oluliselt kaupade käsitsemise 
efektiivsust ja tõstnud teenindustaset. Raadioterminalide kasutamine on teinud võimalikuks 
 
1
Logiproff 
Ladude funktsioonid ja tüübid 
kaupade käsitsemise ilma paberkandjal dokumente kasutamata. Suurenenud on kiirus ja 
vähenenud vigade arv toodete vastuvõtul ning väljastamisel. 
 
Kui tootmises kasutatakse laialdaselt vooluliine, mille lõpus on kvaliteedikontroll , 
siis laonduses sellist võimalust pole. Keegi ei kontrolli kellegi tööd üle. On saanud tavaks, et 
ladudes töötavad nn. isejuhtivad meeskonnad , kes vastutavad oma töö kvaliteedi eest. 
Isejuhtiva meeskonna all mõeldakse sellist kõrge kvalifikatsiooniga töötajate gruppi, kes 
saavad juhtkonnalt pikaajalise tööülesande ja kehtestavad meeskonnasisese tööjaotuse 
ülesande täitmiseks. Laonduses, nagu ka muudes valdkondades, on üha enam levinud  nn 
“madal organisatsioon ”, kus direktori ja isejuhtiva meeskonna vahel on mõni üksik 
juhtimistasand. Isejuhtivate meeskondade kontseptsioon on  kasutusele võetud, kuid seda ei 
rakendata veel kõikjal. Osaliselt on see kontseptsioon  arengustaadiumis ja paljudes 
laoettevõtetes seda alles testitakse.  
 
Laomajandus on arenenud viimasel aastakümnel kindlalt selles suunas, et 
pikaajaliselt hoiustatavate kaupade osatähtsus väheneb ja tänu laialdaselt levivale  cross -
docking`ile muutuvad laod üha enam terminalisarnasteks sorteerimis- ja 
konsolideerimiskeskusteks. Kaupade ringlemissagedus on kasvanud aasta-aastalt. Koos 
sellega kaotavad laod üha rohkem oma ladustamise funktsioonist ja saavad juurde kaupade 
käsitsemise funktsiooni.  
 
 Globaliseerumine 
ladustamises 
 
Veel mõned aastakümned tagasi oli laialdaselt levinud skeem, mille puhul üks 
laooperaator kasutas üht või mõnda laohoonet mingis kindlas asukohas. Suuremad 
laooperaatorid rajasid laokomplekse ka ühe geograafilise regiooni ulatuses. Järgmine samm 
laoteenuste osutamise ulatuse laiendamises on organisatsioon, kes osutab laoteenuseid 
ülemaailmselt. Liikumine globaliseerumise suunas on stimuleeritud suures osas riiklike 
kaubandusbarjääride äralangemise ja kitsenduste vähenemise poolt.  
 
On saanud üsna tavaliseks, et kolmanda osapoole (3PL) teenusepakkujad peavad 
ladusid teistes riikides ja teistel kontinentidel. Näiteks opereerivad Jaapani firmad USA-s ja 
Austraalia teenusepakkujad opereerivad kõikjal üle Ameerika mandri. Samuti on paljudel 
Euroopa kontsernidel oma laod USA-s. See kõik tähendab, et laopidamine on järjest enam 
globaliseerumas. 
 
Euroopa Liit on saavutanud suurt edu ühenduse sisekaubanduses seoses tollikontrolli 
kaotamisega selle sisepiiridel.  NAFTA ( North American Free Trade Association ) on loonud 
suurima kaubandusbloki maailmas, kaotades tollitariifid USA, Kanada  ja Mehhiko vahel. 
Lähiaastate jooksul tekivad multinatsionaalsed laonduskontsernid, kes pakuvad teenuseid üle 
kogu maailma. Mitmed Jaapani ja Euroopa riikide ettevõtted on juba rajanud oma 
laokompleksid USA-sse. Austraalia firmad opereerivad juba praegu üle kogu Ameerika.  
 
 
6.3. Laonduse areng lähitulevikus 
 
 
Logistika areng viimasel aastakümnel on liikunud pidevalt tarneaegade lühenemise 
suunas. Ladudele tähendab see ringlemissageduse kasvu ja kaupade kiiret liikumist. See 
väljendub hoiustavate kaupade vähenevates kogustes . Suur osa lattu saabuvast kaubast  
väljastatakse juba saabumise või sellele järgneval päeval ja ainult väike osa hoiustatakse 
pikemaks perioodiks .  
 
Ladude planeeringus vähenevad hoiustamiseks ettenähtud alad ja suurenevad 
käsitsemisalad. Seoses klientide pidevalt muutuvate vajadustega on õige ehitada selline 
laohoone , mille planeeringut (lay-out`i) on võimalik lihtsalt ja kiiresti muuta. Seejuures tuleb 
arvestada, et pärast laoruumi ümberplaneerimist ei tohi väheneda laotöö efektiivsus. Sageli 
2   
Logiproff 
Ladude funktsioonid ja tüübid 
korraldavad laojuhatajad iga poole aasta tagant lao planeeringut ümber, et viia see kooskõlla 
uute toodete ja klientide muutuvate vajadustega. Tuleb leppida asjaoluga, et lao lay-out`i on 
vaja vahel mitu korda aastas muuta. Ladu, kus pole võimalik teha operatiivselt ja paindlikult 
lay-out`i muutusi, pole tänapäeval konkurentsivõimeline. 
 
Juba lähitulevikus ei ole ladudel kontoreid. Informatsiooni  edastamine ja töötlemine 
viiakse sellisele tasemele , et laos kaob vajadus kontoritöötajate järele. Informatsiooni tõhus 
edastamine võimaldab saada, töödelda ja edastada informatsiooni samas kohas, kus kaupu 
käsitsetakse.  
 
Lao planeering, seadmed , inventar ja personal peavad võimaldama suurt 
paindlikkust, et kohaneda kiirete ja sagedaste muutustega . Tuleviku laod pole mitte niivõrd 
hoiustamise kui läbivoolulaod, kus on asetatud rõhk paindlikkusele, sagedastele ja kiiretele 
muutustele. 
 
 
6.4. Laonduse funktsioonid 
 
 
Selleks, et hinnata laonduse osa konkreetses äritegevusprotsessis, on vaja mõista, 
kuidas ladu aitab lisada tootele väärtust. Oluline on teada, et ladustamine peab pakkuma kasu 
iga toote tarvis nii ajas kui kohas läbi ruumi ja aja efektiivse juhtimise. 
 
 Ladustamise 
funktsioonid 
 
Ladustamise kasutamine äritegevuses on seotud selle funktsioonidega äritsüklis. 
Üldjuhul täidab ladustamine alljärgnevaid funktsioone: 
•  varude kogumine ja täiendamine 
•  toodete sortimendi ühendamine 
•   konsolideerimine  
•  jaotus ( distributsioon ) 
•  kliendi rahulolu tagamine. 
 
 
Varude kogumine ja täiendamine 
 
Ladu töötab piltlikult väljendades nagu reservuaar, et tulla toime toodete ülemäära 
suure vooga. Sellist toodete ülevoo hoiustamist vajatakse kahel juhul. Esimesel on tegemist 
hooajalise tootmise ja ühtlase tarbimisega (näit põllumajandussaadused, põllumajanduslik 
tööstuse toormaterjal jne). Teisel juhul aga ühtlase tootmise ja hooajalise tarbimisega (näit 
rõivad, tali - ja suvesporditarbed jne). Neil juhtudel kasutatakse ladu pakkumise ja nõudluse 
vahelise tasakaalu säilitajana. 
 
Osa tootjaid vajab ladusid  materjalide ja komponentide tarvis. Sellisel juhul täidab 
ladu tootmislogistika teenindamise funktsiooni. Tihti töötatakse sel juhul JIT (Just In Time) 
kontseptsiooni alusel, mis nõuab üldjuhul komponentide tootmist suhteliselt lähedal 
koostetehasele või hästi korraldatud ladustamist.  
 
 
 Tootesortmendi 
ühendamine 
 
Toodete sortimendi ühendamine tähendab, et tootja toodab erinevates paikades, kuid 
müüb ühest kohast. Masstootmisele orienteeritud tootjad valmistavad sageli erinevates 
tehastes suuri tootepartiisid. Lõpetanud ühe toote tootmise, võetakse käsile teine. Samal ajal 
ei soovi kaubandus osta ühte toodet väga suures koguses. Kaubandus teostab ostusid sageli, 
võttes korraga palju erinevaid tooteartikleid. Siinjuures on võimalik leida kompromiss 
tootmise ja kaubanduse erinevate strateegiate vahel, vedades tooted erinevatest tehastest  
kokku kontserni kesklattu, kus laaditakse igapäevaselt laia tootesortimendiga saadetised 
 
3
Logiproff 
Ladude funktsioonid ja tüübid 
erinevatele klientidele. Tehaste vaheline keskladu peab olema optimaalse asukohaga selleks, 
et veokulud oleksid minimaalsed. 
 
 Konsolideerimine 
 
Konsolideerimine kujutab endast kaupade (saadetiste) kogumist ja saatmist 
ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti. Laokulud on siinjuures õigustatud ja efekt saadakse 
eelkõige suurte kaubakoguste veokulude säästmisest. Hulgimüügifirmad saavad 
konsolideerimisest kasu eelkõige läbi väiksemate laovarude ja suurema ringlemissageduse. 
 
 Distributsioon 
 
 
Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogiliselt 
konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokuludes, kuna ühte paikkonda 
viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. Distributsioon esindab tõukemudelit, mille 
käigus paisatakse valmis tooted tootjate poolt turgudele. Seevastu konsolideerimine esindab 
tõmbemudelit, mille puhul tooted “tõmmatakse” klientide poolt tarnijate käest.  
 
Toiduainete tootjad kasutavad jaotusladusid selleks, et ladustada kaupa klientedele 
(hulgimüüjad, kaubamajade ketid) sobivas  ja vastuvõetavas kohas. Nii konsolideerimine kui 
distributsioon teenivad mõlemad üht ja sama eesmärki – parandada teenindamist, tuues  
kaubad kliendi jaoks sobivasse piirkonda. Mõlema puhul on tegemist kulukompromissiga, 
mis tasakaalustab laokulusid transpordil saadud säästuga. Mõlemad tekitavad toodetele  
lisaväärtust, suurendades kauba aja- ja ruumikasulikkust. 
 
 
Kliendi rahulolu tagamine 
 
Vahel on kliendi rahulolu kindlustamisel ainsaks motiiviks laopidamine kliendile 
sobivas kohas. Laopidamine sellises paikkonnas ei pruugi olla optimaalne lahendus ja on 
õigustatud ainult kliendi nõuete täitmise seisukohalt. 
 
Eksisteerib terve rida põhjusi, miks on ladustamine vältimatu: 
•  tootmine peab kindlustama endale rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks 
varud toorainetest, materjalidest , komponentidest ja pooltoodetest 
•  ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi 
•  ladude abil peidetakse tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid 
•  ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust, teenindustaset ja tarnekiirust 
•  pikad veokaugused suurendavad vajadust ladustamise järele, kuna tarnepartiid 
suurenevad reeglina veokauguste kasvades 
•  ladude abil on võimalik kindlustada hooajalise tootmise korral ühtlased tarned 
•  ladude abil kindlustatakse  hooajalise tarbimise korral ühtlane tootmine 
•  ladudes hoitakse looduskatastroofide ja ikalduste puhuks ning kaitsevajaduste tarvis 
riiklikke reserve 
•  börside ladudes hoitakse suuri koguseid erinevat hinnalist toorainet (näit. vask ja 
alumiinium), ootamaks maailmaturu hindade tõusu. 
 
 
6.5. Ladude liigid  
 
 Eksisteerib 
kolme 
erinevat 
tüüpi ladusid, mis erinevad üksteisest kasutaja suhte 
poolest laopidamisse ja kasutajapoolse kontrolli ulatuselt. Need on privaatladu , avalik ladu ja 
lepinguline ladu. Paljud ettevõtted kasutavad kombinatsiooni nendest kolmest eri variandist. 
 
4   
Logiproff 
Ladude funktsioonid ja tüübid 
 Privaatlaos opereerib selle kasutaja ja ladu on allutatud tema täielikule kontrollile . 
Privaatlaos tegutseb  kauba omanik ja ta on võimeline omama terviklikku kontrolli oma 
kauba üle. Vahel on see ainuvõimalik alternatiiv äritegemiseks (näit. ravimid , ohtlikud 
kemikaalid jne). Kui ladustatavad kogused on suured ja käsitsemise mahud ühtlased, on 
privaatladu sageli kõige ökonoomsem alternatiiv. Puuduseks on, et privaatlao pidaja kannab 
pidevalt suurt püsikulude koormat. Privaatlaod on enamasti hulgimüügi- ja tootmisettevõtete 
laod. 
 Avaliku 
lao pidaja on sõltumatu partner , kes pakub teenuseid rohkem kui ühele 
kliendile. Avalik laooperaator ei oma ladustatud kaupa ja sageli on laoettevõtted sõltumatud 
firmadest, kelle kaupu nad ladustavad. Kuna laotööline teenindab paljusid kliente, on 
üldjuhul võimalik  leida tasakaal ladustamise ja kaupade käsitsemise vahel ning ühtlustada 
töökoormust. Seetõttu ei kehti avalikus laos laoruumi ja personali suhtes väga ranged  
nõuded. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel 
(ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne). 
 Lepinguline 
laopidamine on suhteliselt uus laomajanduse vorm. Lepinguline 
laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest. Vastupidiselt avalikule 
laole, mille puhul hoiustatakse klientide kaupu üldjuhul ilma lepinguta või lühiajalise 
lepinguga, on lepingulise laopidaja ja kliendi vahel sõlmitud enamasti pikaajaline kokkulepe. 
Selline leping nõuab laopidajalt ka sageli selliste täiendavate laoteenuste osutamist nagu 
pakkimine, sildistamine , varustamine kasutusjuhenditega, toodete lõplik koostamine jne. 
Sellistel puhkudel tagab leping ostetavate teenuste osutamise stabiilsuse. 
 
 
Tasakaal riskide ja teenuste maksumuse vahel 
 
Kui lepingupooled on otsustanud astuda pikaajalistesse lepingulistesse suhetesse, on 
võimalik neil mõlemal vähendada sellega kaasnevaid riske. Pikaajaline koostöösuhe pakub 
osapooltele võimaluse teha käsitsemise efektiivsuse suurendamiseks vähese riskiga  
investeeringuid. 
 
Tehes valikut laopidamise kolme alternatiivi vahel, peab otsustaja suutma mõõta 
riskiastet, mis otsuses sisaldub. Võidakse otsustada, et teatud kliendi kaupu ei saa viia 
avalikku lattu, kuna leppetrahv halva teenindustaseme  eest on väga väike ja teenuste ostjale 
vastuvõetamatu. Samas võib olla selline risk mõõdukas lepingulise lao puhul, kus toimub 
kliendipoolne juhendamine ja kontroll sooritatavate toimingute üle. Kolmandaks  
alternatiiviks on kontrollida riski läbi privaatlao omamise. 
 
 
6.6. Laonduse komponendid 
 
 
Ruum, seadmed ja personal on laomajanduse kolm olulist komponenti, mis on 
enamasti üksteisest sõltuvuses. 
 
Laoruum  kujutab endast üldjuhul tarbekaupa. Selle hind võib olla suuresti muutuv 
sõltuvalt pakkumise ja nõudluse vahekorrast. Vahel on seda üle ja vahel napib sellisel 
määral, et võidakse teha investeerimisotsus lisaruumi ehitamiseks. Laoruumi vähesust ja/või 
kõrget  hinda on võimalik leevendada läbi selle eriti efektiivse kasutamise või läbi kahe 
ülejäänud komponendi - seadmete ja personali parema kasutamise. Samas, kui laoruum on 
eriti odav, kasutatakse ka inimesi ja seadmeid sageli hoopis teisel viisil. Ka laoteenus  
kujutab endast tarbekaupa, mida soovitakse osta üldjuhul võimalikult madala hinnaga. 
 
Laoseadmete ja -tehnika eluiga on üldjuhul mitmekordselt lühem hoonete elueast. 
Samas, kui laoseadmete väärtus võib väheneda, võib suureneda laos oleva kauba väärtus. 
 
 
5
Logiproff 
Ladude funktsioonid ja tüübid 
 
Kõige kriitilisem  komponent laonduses on inimesed. Erinevused ehitiste, seadmete ja 
inventari vahel on enamasti väikesed.  Laopersonali töö kvaliteet võib olla nii erinev, et 
muude sarnaste tingimuste juures eksisteerib oluline erinevus ladude poolt osutatavate 
teenuste kvaliteedis . Personal on sageli just see otsustav faktor, mis määrab ära, kas on 
tegemist kõrge- või madalakvaliteedilise laoteenusega. 
 
Väikese ringlemissagedusega laos on tähtis hoiustamise efektiivsus, suure 
ringlemissageduse korral on aga olulisel kohal hoopis inimeste töö tootlikkus . Laoteenuse 
pakkujatel võib esineda siin seoses klientide vahetumisega suuri muutusi. Need muutused 
mõjutavad aga suuresti tasakaalu kolme põhikomponendi – ruumi, seadmete ja personali 
vahel. Sisemiste muutuste planeerimisel tuleb püüda hoida need kolm elementi pidevalt 
tasakaalus. 
 
On võimalik luua selline laosüsteem, mis kasutab väheefektiivselt laoruumi ja 
seadmete ressurssi, kuid mille korral tööjõukulud on väikseimad. Samas võib luua sellise 
laosüsteemi, mis optimeerib küll laoruumi, kuid seadmete ja personali kulu on ülemäära 
suur. Nende komponentidega on vaja pidevalt arvestada selleks, et saavutada kompromisse. 
Arukas ja initsiatiivi üles näitav töötajaskond saab töö käigus igapäevaselt mõjutada 
mõlemat ülejäänud komponenti. 
 
 
6.7. Ladustamine tekitab täiendavaid kulusid  
 
 
Logistika käsitleb ladustamist kui ühte oma funktsionaalset valdkonda. Parim 
logistiline lahendus on tihti selline, milles tullakse toime ilma kauba vahepealse lattu 
paigutamiseta Vahel öeldakse, et ladu on märk  halvast logistikast ehk parim ladu on olematu 
ladu. Laos kaup peatub ja peatumine ei too juurde lisaväärtust. Kui logistika üks eesmärke 
on kulude minimeerimine, siis igasugune ladustamine ainult suurendab logistilisi kulusid 
tarneahelas. 
 
Erinevate allikate põhjal on teada, et kui toote valmistamise alustamisest kuni selle 
müügini lõpptarbijale kulub mingi aeg, siis tootmine ise moodustab sellest ajast ca 10%,  
transport ca 5%,   hoiustamine ladudes aga koguni 80-90%. Pika ladustamisperioodiga 
kaasnevad tavaliselt arvestatavad kulud, mis kanduvad üle toote müügihinda. Siit tulenebki 
järeldus, et ladude arv tarneahelas peab olema minimaalne, ladustamisperiood võimalikult 
lühike ja ladustamiskulud võimalikult väikesed. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
6   
Logiproff 
Ladude funktsioonid ja tüübid 
7. Ladude tüübid 
 
7.1. Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutusotstarbe järgi 
 
Tegevusvaldkonna ja/või kasutamisotstarbe järgi jaotatakse ladusid järgmiselt: 
 
•  Tootmisettevõtete laod 
Materjali- ja toorainelaod 
Neis hoiustatakse töötlemata toorainet ja töödeldud materjale ning komponente. 
 
 
Pooltoodete laod 
Pooltoodete ladudes on tehase oma tootmises valmistatud komponendid ja tooted, mis 
kuuluvad tehases edasisele töötlemisele või kasutamisele koostamisel. 
 
Puhverlaod  
Puhverlaod on tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel, kus toimub suurte 
tooraine - ja materjalikoguste ladustamine tootmise ootel . Ollakse seisukohal, et 
puhverladusid ei tohiks tootmisettevõtetes olla. Kui need on siiski katkematu tootmise 
tagamiseks olemas, peaksid laovarud olema võimalikult väikesed. Puhverlaod tehastes 
on üldjuhul märk halvasti ülesehitatud logistilisest süsteemist.  
 
 
 
 
 
 
Hoolduslaod 
Need on tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod katkematu tootmise tagamiseks. 
 
Valmistoodangu laod 
Tootmisettevõtetes paiknevad tihti (enamasti) tooraine- ja valmistoodangu laod eraldi. 
See põhjustab ühesuguste ressursside ebaefektiivset kasutamist. Tootmisettevõtetes ei ole 
enamasti ühtegi tõsist põhjust eraldada teineteisest  tooraine- ja valmistoodangu laod. 
 
•  Kaubanduse laod 
Hulgilaod 
Enamasti on need maaletoojate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ladustamiseks 
ja käsitsemiseks. Tegutsevad ka kaupluse- ja kaubamajakettide keskladudena. 
 
Jaotuslaod  
Peamiselt on need vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning 
piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus. Jaotusladudes teostatakse 
igapäevaselt saadetiste konsolideerimist ja cross-docking`ut. 
 
•  Logistikakontsernide ja ekspedeerimisettevõtete laod 
Läbivooluterminalid 
Need on enamasti  vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused. 
Nendes toimub saabunud kaupade väljastamine ja sorteerimine edasisaatmiseks 
erinevatel veomarsruutidel. Igapäevaselt tehakse läbivooluterminalides saadetiste 
konsolideerimist ja cross-docking`ut. 
 
 
7
Logiproff 
Ladude funktsioonid ja tüübid 
Transiitlaod 
Transiitlaod on logistikafirmade suured vahelaod. Käsitletavad kaubakogused on suured, 
kaup seisab laos lühiajaliselt. Need on seotud suurte kaubavoogude saatmisega teistesse 
riikidesse. Tihti tuuakse kaup lattu ühe transpordiliigiga, välja viiakse aga teist 
transpordiliiki kasutades. Transiitlaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes. 
 
Avalikud laod ehk nn.laohotellid 
Nendeks on enamasti logistikafirmade suured laokompleksid, kus hoitakse firma 
transpordiga sisse toodud klientide kaupu. Laohotellid tegutsevad maaletoojate oma 
ladude asemel, väljastades kaupu oma maal tarbimiseks või eksportimiseks. 
 
Avalike ja lepinguliste ladude kombinatsioon 
Need on enamasti kompleksse logistilise teenindamise ja paindliku klienditeenindusega 
kaasaegsed laod, kus lisaks ladustamisele osutatakse klientidele ka mitmesuguseid 
erinevaid lisateenuseid ( müügipakendite tegemine, etikettide ja kasutusjuhendite 
lisamine, müügi- ja tootekomplektide koostamine, toodete testimine jne). 
 
 
Logistikafirmade laod kujutavad endast nn kolmanda osapoole (3 PL) ladusid, mille 
puhul müüjale kuuluvad tooted on ladustatud logistikafirma ruumides. Müüja tagab kaupade 
olemasolu ja müügi, teenuste tarnija aga kindlustab kaupade nõuetekohase ladustamise ja 
käsitsemise. Logistikaettevõte esitab arveid vastavalt teostatud tööle ja laoruumide 
kasutamisele. 
 
•  Konsignatsiooni- ehk komisjonilaod 
Müüja ladustab temale kuuluvad tooted ostja ruumides ostja vastutusel. Müüja tagab 
kaupade pideva olemasolu kokkulepitud kogustes ja esitab arveid vastavalt toodete 
kasutamisele/müügile. Kasutatakse enamasti koos osapooltevahelise koostöövormiga 
VMI (Vendor Managed Inventory ). 
 
•  Puhverlaod 
Eri tegevusvaldkondades kasutatavad tooraine varujate ja tehaste vahelised vahelaod, 
millede ülesandeks on tagada näiteks katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise 
varustamise korral või ka rütmilise varustamise korral, kui kaubakogused on väga 
suured.  
 
•  Riiklikud tagavarade laod 
Suured laokompleksid, kus hoitakse riiklikke tagavarasid kriisiolukordade puhuks. 
Hoiustatakse toiduaineid ja muid esmatarbekaupu elanikkonna ja kaitsejõudude 
vajadusteks . Tegemist on enamasti riigi julgeoleku-, mobilisatsiooni- ja 
munitsipaalvarudega. Suurtes kogustes hoiustatakse teravilja ja kütust. 
 
 
7.2. Ladude jaotus kasutatava tehnika ja tehnoloogia järgi 
 
Kasutatava laotehnika ja - tehnoloogia järgi jaotatakse ladusid alljärgnevalt: 
 
•  Manuaallaod 
Manuaalladudes kasutatatakse traditsioonilist laotehnikat ja –inventari (erinevad 
tõstukid, peenkauba- või kaubaaluste riiulid jne), kusjuures kõik erinevad laotoimingud  
8   
Logiproff 
Ladude funktsioonid ja tüübid 
teostatakse vahetult inimtööjõu  juhtimisel ja osavõtul. Manuaallaod on maailmas kõige 
levinum laotüüp ja jääb seda veel tõenäoliselt aastakümneteks. 
 
 
 
•  Poolautomaatlaod 
Poolautomaatladudes teostatakse üksikud järjestikused toimingud automaatselt, kuid 
inimese poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Järjestikused tegevused on seotud 
enamasti hoiukoha/komplekteerimiskoha toomisega hoiustaja/komplekteerija juurde. 
Poolautomaatladude peamised tüübid on: 
 Vertikaalkarussell 
 Horisontaalkarussell 
 
Tower laod 
 
Mini- ja unit load  laod 
 
•   Automaatlaod  
Automaatladudes teostavad erinevad robotid  ja automaatselt töötavad vooluliinid 
üldjuhul ilma inimese osavõtuta enamiku järjestikku toimuvatest laooperatsioonidest. 
Operatsioonide sooritamist juhib arvuti. 
 
 
7.3. Ladude jaotus muude tunnuste ja kriteeriumide järgi 
 
Ladusid jaotatakse eri tüüpidesse ka mitmete muude tunnuste alusel. 
Hoiukohtade suuruse ja eripära järgi jaotatakse laod: 
 
•  Peenkaubalaod 
Kaubad hoiustatakse peenkaubariiulitel, hoiukoha ruumala on enamasti maksimaalselt   
0,5 m3  
 
•  Kaubaaluselaod 
Kaubad hoiustatakse erinevatel kaubaalustel kaubaaluseriiulitel või virnastatult. 
Hoiukoha ruumala enamasti 1,0–2,0 m3  
 
•  Erimõõduliste kaupade laod 
Kaupasid hoiustatakse spetsiaalsetel tugikonsoolidel või -konstruktsioonidel 
 
Kauba ja pakendi iseloomu järgi jaotatakse laod: 
 
•  Peenkaubalaod 
•  Alusekauba laod 
•  Plaatkaubalaod 
•  Kangkauba laod 
•  Rullkauba laod 
•  Nõukauba laod 
 
Temperatuuritingimuste järgi jaotatakse laod: 
 
•   Soojad laod 
 
9
Logiproff 
Ladude funktsioonid ja tüübid 
Köetavad laod, kus hoitakse aastaringselt suhteliselt stabiilne temperatuur (tavaliselt  
14 – 180 C) 
 
 
•  Külmad laod 
Mitteköetavad laod, mille sisetemperatuur  on välistemperatuuri lähedane, ületades 
enamasti veidi välistemperatuuri taset 
 
•  Külmlaod 
Automaatse temperatuurireguleerimisega (küte ja jahutamine) laod, kus hoitakse 
temperatuuri enamasti vahemikus 4–80C. Kasutatakse peamiselt toiduainete säilitamiseks 
allajahutatud tingimustes (külmkapi režiim) 
 
•  Külmutuslaod 
Automaatse temperatuurireguleerimisega külmutusseadmetega laod, kus hoitakse 
üldjuhul temperatuuri  -  180 C, jäätise hoiustamisel isegi – 250 C. 
 
Ladustamise kõrguse järgi jaotatakse ladusid: 
 
•  Madalad laod  
kasutatav kõrgus enamasti 8-9 m, kuni viis tavakõrgusega (1,5 –  
 
  1,7m) 
riiulikorrust 
•  Kõrged laod 
kasutatav kõrgus enamasti 10 – 16 m, kuni kümme tavakõrgusega  
riiulikorrust. 
      
 
Ladusid jaotatakse ka selle järgi, milline on kauba liikumise iseloom laos: 
 
•  Läbivoolulaod 
•  Pikaajalise hoiustamise laod 
 
 
10   

Document Outline

• 6. Laonduse arenev roll logistikas ja ladude funktsioonid 
  •  Globaliseerumine ladustamises 
  • 6.4. Laonduse funktsioonid 
  •  Ladustamise funktsioonid 
    •  Varude kogumine ja täiendamine 
    •  Konsolideerimine 
    •  Distributsioon  
    •  Kliendi rahulolu tagamine 
    •  Tasakaal riskide ja teenuste maksumuse vahel 
  • Pooltoodete laod 
  • Puhverlaod 
    • Hoolduslaod 
    • Valmistoodangu laod 
  • Hulgilaod 
  • Jaotuslaod 
    • Läbivooluterminalid 
      • Transiitlaod 
  • Avalikud laod ehk nn.laohotellid 
    • Avalike ja lepinguliste ladude kombinatsioon