Subkultuurid eksam (0)

Kordamisküsimused
Millises võtmes käsitleti noori subkultuuri uurimustes Chicago koolkonnas?
Noorus – piinarikas üleminekuperiood. Noor pätt – kultuurilise, psühholoogilise ja materiaalse võõrandumise ohver. Noori iseloomustas deviantne käitumine, mis oli reaktsiooniks sotsiaalsele ja kultuurilisele kontekstile. Noored olid loomingulised.
Kuidas seletati gängide tekkimist ja nende olemust Chicago koolkonnas?
Gängide tekkimisele aitas suuresti kaasa linnastumine , immigratsioon, erinevate rahvusrühmade kõrvuti eksisteerimine ja kuritegevus . Gängide tekkimist on käsitletud kui vahendit eluga toime tulemiseks. Olid etniliselt, sidususet ja vägivalla-astmelt erinevad jõugud . Gängid ei esinenud ainult halvas mõttes, vaid lisaks funktsioneerisid ka omamoodi spordiklubid ja n.ö salamaailmad.
Mida tähendab ’ sildistamine ’ ja teisene deviantsus ?
Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks. See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale „rikutud“ identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel.
Millises võtmes käsitleti noori subkultuuri uurimustes Birminghami koolkonnas?
Noorus kui lõbu – tarbimist vaadati kui uut moodi sümboolset klassivõitlust Teenager. Stiil oli noorte jaoks tähtis, see oli nende subkultuuri olemuslik osa.
Keskenduti kultuuritarbimisele, noorte muusika –ja tarbekaubaeelistused olid ameerikalikud – noorsookultuur oli muutunud tarbekaupade valiku küsimuseks.
Nimeta mõned (vähemalt 2) stiilisubkultuurid, mida uuriti Birminghami koolkonnas Suurbritannias ja selgita nende identiteedi loomise strateegiat.
Teddy-boy subkultuur : Edwardi aegne dändide stiil töölisklassi noorte seas. Esmakordselt nimetati selliselt 1953.a. Seostatakse kuigipalju gängide, rassismi ja kuritegevusega, mida meedia kõvasti võimendas. 1970. aastateks, mil tärkas selle liikumise teine laine, oli ühiskonna suhtumine teddy
boy’desse märgatavalt leebemaks muutunud. Seda on põhjendatud ühiskonna kohanemisega
subkultuuriga ja esimese põlvkonna teddy boy’de eakaaslaste nostalgiaga.
Modid: tekkisid Inglismaal 50ndate lõpus- 60ndate alguses valge kraega töölisklassi hulgas. Eelkäiateks teatavalt määral biitnike boheemlaslik elustiil ja teddy-boyde dändide stiil. Väline stiil itaalia ja prantsuse disainist, kesklinnalt „üle võetud“ ülikonnad ning sõiduvahendina rollerid vastandatuna väikelinna rockaritele. Uus laine 70ndate lõpus.
Modide (modernistide) subkultuur tekkis Inglismaal 1960. aastate alguses n-ö valgekraelise töölisklassi hulgas. Erinevalt matšolikest teddy boy’dest olid modid androgüünsemad; erinevalt samal ajal esile kerkinud rokkaritest, kes rõhutasid oma töölisklassi päritolu, sooviti enam sarnaneda kesklassiga. Modide eelkäijateks võib teataval määral pidada USA hipsterite (vt ka Vihma artikkel) boheemlaslikku elustiili, aga ka dändilikku teddy boy -stiili, mille modid mõnevõrra rafineeritumaks muutsid. Michael Brake on eristanud nelja modide alatüüpi: kunstikooli modid, kes riietusid väga viimistletult, kasutasid sageli meiki, kandsid
käekotte; mainstream-modid, kes kandsid cool’e ülikondi, kitsaid pükse ja teravaninalisi kingi
ning hängisid koos lühikese soengu ja kivistunud ilmega tüdrukutega; scooter boy’d, kes
kihutasid ringi motorolleritega ning kandsid laiu teksaseid ja puldanriidest kingi; ning lõpuks
hard -modid kui „põhjakiht“, kelle eelistuseks olid teksased ja töösaapaid. Viimasena mainitud
suunast arenes 1960. lõpus uus subkultuur – skinheedid.
Skinheadid : tekkis 60ndatel Inglismaal. Stiili mõjutavad rude boys ja modid. Seotud reggae muusika ühe suuna Ska-ga. Väärtustas töölisklassi kultuuri nii välises stiilis kui ideoloogias. Hiljem tekkis ka White power ning Hitleri imetlus (seotud tema väidetava hoolitsusega töölisklassi eest).
Skinheedid olid agressiivsed töölisklassi esindajad, kes eksponeerisid oma jõulisust tanksaabaste ja teksadega. Stiililiselt kasvasid nad välja hard-modidest, tuntuks aga said vägivaldsuse ja rassistlike vaadete poolest. Nad rõhutasid konservatiivseid töölisklassi väärtusi – füüsilise töö eetikat, mehelikkust, patriotismi ja oma territooriumi kaitsmist. Neist väärtustest lähtuvalt rünnati hipisid, seksuaalvähemusi ja immigrante/rahvusvähemusi, keda käsitleti ohuna traditsioonilisele kogukonnale . Jõukude moodustamise, kakluste ja rünnakute kaudu omandasid skinheedid kiiresti hirmuäratava kuulsuse ja muutusid laiema ühiskonna jaoks rassismi sünonüümiks. Teine skinheedide laine kerkis esile 1970ndate lõpus – 1980ndate alguses, mil skinheadid oma rassistliku suhtumise tõttu neonatside liikumisele lähenesid ja sellega osaliselt segunesid
Rokkarid/mootorratturid olid modide kaasaegsed, kes vastandusid modide peenutsemisele ja rõhutasid oma brutaalsust ja vägivaldsust töölisklassile omase mehelikkuse tunnusena. Igapäevaelus töötasid nad peamiselt väljaõppeta sinikraedena ühiskonna kõige madalamal pulgal. Brake on märkinud, et nad olid kas tulihingelised baikerid, kelle jaoks mootorratas sümboliseeris vabadust ja mehelikkust, või siis mootorratturite kultuuriga nõrgemalt seotud „õlinäod“. Tugevalt seksistlike hoiakutega macho-kultuur vastandus nii modidele, õrnemale soole kui ka keskklassi elustiilile. Viimast käsitleti pehme ja naiselikuna, millegi vähem väärtuslikuna „tõelise mehelikkusega“ võrreldes
Hipid: algusajaks 60ndad ja kohaks USA, eriti San Francisco California . Erinevalt teistest subkultuuridest valdav osa osalejaid keskklassi noored. Vastukultuuri ideoloogiad – mäss oma vanemate kodanliku kultuuri vastu. Seksuaalvabadus, uimastite tarvitamine, kommuunide loomine alternatiivseid eluväärtuseid järgides .
Kuidas Hebdige’i käsitluses subkultuure ühiskonnas laiemalt seletati (ühiskonna osaks muudeti)?
Subkultuurid haarasid endale tähendused, pöörasid need ümber, tehes seda peamiselt läbi riietuse , muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi. Läbi “tarbimisrituaalide paljastab subkultuur oma ‘salajase’ identiteedi ja kommunikeerib selle keelatud tähendusi. Nii neid tarbekaupu subkultuuris põhiliselt kasutakse ja see neid ortodoksematest kultuurilistest moodustistest eristabki
Iga inimese välimust analüüsides on võimalik leida
selles märke tema kuuluvusest, maitsest ja isiksusest. Subkultuuriline stiil kollektiivse
identiteedi väljendusena on aga tõlgendamist nõudev eksponaat , mis demonstreerib, et koode
saab kasutada ja ära kasutada. Teiseks vaatles ta stiili bricolage’ina ( Lévi -Strauss; selle sõna
algne tähendus viitas põlisrahvaste hõimude praktikale anda arusaamatule hõimu
olemasolevasse maailmapilti sobituvaid tähendusi, kiskudes arusaamatu välja selle algsest
kontekstist). Subkultuuriline stiil kohandas enesele sobivaks hulgaliselt sümboleid, andes
neile uue tähenduse – näiteks muutus modide jaoks motoroller, mida varem nähti vaid
sõiduvahendina, solidaarsuse sümboliks ; ärimaailma kuulumise sümbolid ( ülikond , lips ja
lühikesed juuksed) lahutati algsetest kõrvaltähendustest ( ambitsioon , efektiivsus ja
autoriteedile allumine) ning muudeti „tühjadeks fetišiteks“, mis olid väärtustatud iseeneses.
Kolmandaks saab stiili käsitleda ka homoloogiana, mis tähendab sümboliliste väärtuste ja
rühma elustiili ühtsust – kõik subkultuuri komponendid on loomuomaselt seotud ja lähtuvad
samast rütmist.
Kuidas ’ moraalne paanika’ meedias võib mõjutada subkultuuriliste noorte käitumist?
Meedia on andnud/annab noorte jõukudele struktuuri, mida polnud ja õhutab vaenu. Tekitatakse ootus, et midagi peaks juhtuma..seetõttu tekib rollimäng – võitlusvalmis noored ja auditooriumiks täiskasvanud. Liialdadatakse sündmustega ja ennustatakse hullemat.
Iga inimese välimust analüüsides on võimalik leida
selles märke tema kuuluvusest, maitsest ja isiksusest. Subkultuuriline stiil kollektiivse
identiteedi väljendusena on aga tõlgendamist nõudev eksponaat, mis demonstreerib, et koode
saab kasutada ja ära kasutada. Teiseks vaatles ta stiili bricolage’ina (Lévi-Strauss; selle sõna
algne tähendus viitas põlisrahvaste hõimude praktikale anda arusaamatule hõimu
olemasolevasse maailmapilti sobituvaid tähendusi, kiskudes arusaamatu välja selle algsest
kontekstist). Subkultuuriline stiil kohandas enesele sobivaks hulgaliselt sümboleid, andes
neile uue tähenduse – näiteks muutus modide jaoks motoroller, mida varem nähti vaid
sõiduvahendina, solidaarsuse sümboliks; ärimaailma kuulumise sümbolid (ülikond, lips ja
lühikesed juuksed) lahutati algsetest kõrvaltähendustest (ambitsioon, efektiivsus ja
autoriteedile allumine) ning muudeti „tühjadeks fetišiteks“, mis olid väärtustatud iseeneses.
Kolmandaks saab stiili käsitleda ka homoloogiana, mis tähendab sümboliliste väärtuste ja
rühma elustiili ühtsust – kõik subkultuuri komponendid on loomuomaselt seotud ja lähtuvad
samast rütmist.
Milline erinevus on post-subkultuuriteooria ja subkultuuriteooria selgitustel subkultuuride toimimisest?
SUBKULTUURITEOORIA: vaatemängulised ja tarbijalikud subkultuurid. Subkultuurid muutuvad vastavalt ühiskonnale ( tavalised spordi subkultuurid ning klassikalised vaatemängulised subkultuurid).
Kollektiivne identiteet, baseerub sotsiaal-majanduslikul positsioonil ühiskonnas, deviantne ja vastuhakk.
POST-SUBKULTUURITEOORIA: individualiseerimine. Varasemate ühiskonnavormide fragmenteerumine , tarbimiskultuuri ekspansioon . Stiil ja subkultuuriline pühendumus ei ole alati seotud.
Individuaalne paindlikkus , baseerub eristuval tarbimisel, argine võrgustik; sõpruskond, kus on sarnased eelistused .
Mis on subkultuuriline kapital ?
Tuletatud Bordieu mõistest kultuuriline kapital. Subkultuurilises kontekstis käsitleb endas olulisi teadmiseid, oskuseid ja kultuuritooteid, mille omamine tagab subkultuuris kõrgema staatuse; samuti investeeritud aeg ja suhted. Oluline on underground ja mainstrem’i vaheline suhe – mis meedia vahendusel on muutunud kommertslikuks, lakkab olemast subkultuuriline kapital.
Subkultuuriline kapital on tuletatud Bourdieu kultuurilise kapitali mõistest. Thorntoni käsitluses on klubi noorte jaoks oma ruum oma seadustega, mis on võrreldav Bourdieu väljaga. Subkultuuriline kapital tähendab selles kontekstis olulisi teadmisi ja oskusi näiteks muusika, riietuse, käitumisnormide ja teiste elementide kohta. Subkultuuriline kapital võib eksisteerida mitmel moel – esemestatud kujul (plaadikogu), kehastatuna ( släng , tantsusammud, soeng , välimus) või suhete ja autoriteedina.
Kuidas subkultuuriline identiteet ennast kinnistab? Selgita mõne konkreetse subkultuuri näite puhul.

• Skinheadid –Väärtustas töölisklassi kultuuri nii välises stiilis kui ideoloogias. White power ideoloogia tekkis hiljem seoses vajadusega kohalikku töölisklassi kaitsta
  

Milline mõju on olnud subkultuuridele sotsiaalmeedial?
Kuidas on võimalik seletada subkultuurilise stiili omaks võtmist teisel maal (võrreldes kohaga, kus see tekkis)?
Millele viitab sõna “hip” (selle originaalses kasutuses 20. sajandi alguses)?
Uurijatel puudub ühine arusaam ingliskeelse sõna hip tähenduse päritolu kohta sõnas hipster. Algupäraks on peetud nii 19. sajandi oopiumisuitsejate kommet lamada külili, puusale toetudes (hip – ingl ‘puus’); Lääne-Aafrikas kõneldavat wolofikeelset sõna hipi või hepi, mis tähendab ‘see, kellel on silmad lahti’; kui ka slängis kasutatud nimetust heroiini kohta (hop), kuid igale sellisele väitele on leitud ka vastuargumente. Esimene kirjalik allikas (vormis hipped) pärineb ilukirjandusest ja viitab informeeritud, teadlik olemisele
Kindel on see, et määratlust hip ja selle tuletisi (nt hipcat, hipness) kasutasid 1920.–1940. aastate Ameerika jazz - muusikud oma slängis (jive või jive-talk) selleks, et eristada ennast võhiklikest, nende kultuurist väljaspool seisjatest või pealtvaatajatest
Mis iseloomustab 1950ndate hipstereid/biitnikke?
Ameerika eksistentsialist –
hipster, inimene, kes teab, et meid ühendab momentaanne surm aatomisõja läbi,
suhteliselt kiire lõpp Riigi käe läbi kontsentratsioonilaagris [...] või aeglane surm
konformsuse läbi, mis vaigistab iga loova või mässulise instinkti.
Mailer kirjeldab hipstereid kui „psühhopaate“, kes ihalevad koheseid naudinguid, mida pakuvad näiteks jazz , seks ja marihuaana . Hipstereid võib tema hinnangul kohata suuremates USA linnades ja eelkõige mõnes boheemlikus linnaosas
Kirjanik Jack Kerouac kasutab oma 1958. aasta artiklis sõnu „hipster“ ja „biitnik“ sünonüümidena. Biitkultuuri pooldaja ja ühe ideoloogina näeb ta hipsterites tõelisi mässajaid, vabadena „ kodanlik -boheemlikust materialismist“ (Kerouac 1958: 2). Erinevalt „kadunud põlvkonnast“ ( lost generation) peab Kerouac hipstereid puhtalt ameerikaliku, Euroopa mõjudest vaba „biitpõlvkonna“ (beat generation) esindajateks. Hipster-biitnikud, kelle ideoloogilis-kultuurilise aluse loojateks olid lisaks Kerouacile kirjanikud Allen Ginsberg, William Burroughs ja ajakirjanik Lucien Carr , tegelesid „intensiivse kogemuse“ otsinguil peamiselt pöidlaküüdiga hääletades reisimisega.
Millised ühiskondlikud muutused mõjutasid hipsterite taassündi 1990ndatel?
senised valgete vastukultuurid kaotasid oma jõu: punk lagunes postpungiks ja grunge suhteliselt lühiajaline populaarsus hääbus ( Greif et al. 2010). Mässu ja enesekehtestamist rõhutav gangsta-räpp levis valgete noorte hulgas globaalselt, kuid mitte kõik kultuurilised vormid ei olnud samaväärselt aktsepteeritud.
Populaarseks subkultuuriks on hip-eesliitelised vastandumised saanud siis, kui neile on tekkinud valgetest publik või ideoloogid, see on aga omakorda esile kutsunud kriitika „tõelise“ vastuseisu või mässumeelsuse kadumise ja selle kombetäitmiseks või imitatsiooniks muutmise pärast.
Kuigi hip- eesliide oli käibel kogu sajandi, siis hipsterid olid maailmast siiski kuni 1990. aastate lõpuni kadunud. Kuna tänapäevased hipsterid tekkisid eri kohtades üsna ühel ajal, on mõistlik eeldada, et nende taassünni tingisid ühiskondlikud hoovused . Eri allikad peavad hipsterite üheks peamiseks iseloomujooneks loovuse rõhutamist kogu eluväljenduses (Greif et
al. 2010; Haddow 2008), seepärast pöördub pilk uurima , mis toimus sel ajal loomingulisusega ühiskonnas laiemalt.
8 Selgelt joonistub välja, et hipsterite taassünnile aitas kaasa loomemajanduse ( creative
industries) muutumine üheks olulisemaks majandusharuks läänemaailmas (Pratt 2007). Kõige üldisemas mõttes tähendab see tõdemust, et loomingulisus pakub toodetele turueelise, mistõttu loomingulise aspekti rõhutamine tootmise osana on üldtunnustatud eesmärk.
Mis on kriminaalse subkultuuri eesmärk? Mida see taotleb?  Mida taotleb kinnise asutuse subkultuur?
Subkultuur on vastuseis ametlikule institutsioonile: formaalsele korrale, normidele ja töötajatele. Leevendab vabaduse, autonoomsuse, turvalisuse ja kaupade puudust.
Millised on kriminaalse subkultuuri iseloomulikud elemendid?
Kriminaalne subkultuur on see, millel on sotsiaalne tähendus, mis on mõistetud, hinnatud ja üldiselt omaks võetd ennekõike kurjategijate keskkonnas, kuid ka viimasega piirnevates ja kontakteeruvates ühiskonna marginaalsetes või sotsiaalsetes gruppides.
Sisult on kriminaalne subkultuur teadmiste, väärtuste, käitumisnormide, uskumuste, stiilikaanonite jm nähtuste kogum, mis toimib konkreetsete inimeste vahendusel, kindlste sotsiaalsete suhete kaudu, vormub talle eriomases keskkonnas ja suhtlemiskeels.
Kooslus, mis on kujunenud aineliste väärtuste omandamiseks illegaalsete vahenditega.
Mida tähendab, et kinnise asutuse subkultuur on kollektivistlik või individualistlik? Kuidas see väljendub?
Kollektivistlik: subkultuur kui tugevalt seotud ja autonoomne grupp, mille normid tõukuvad vastumeelsusest asutuse ja sealse personali suhtes
Individualistlik: subkultuur kui omavahel nõrgalt seotud grupp, mille liikmetel isiklikud huvid ja valmisolek enda heaolu nimel kõigi teistega võitlema
Uuema aja uurimused ei kinnita subkultuuri ühtsust ja sidusust: kinnipeetavate suhete normistik on muutuv ning ühtse grupi asemel on moodustunud väikesed, üksteisega võistlevad grupid, mis põhinevad etnilisel või regionaalsel sarnasusel ning ärihuvidel.
Milleks on vaja kriminaalsel subkultuuril oma märgissüsteemi (nt tätoveeringuid) või oma keelt/slängi?
Varjavad kõrvaliste kuulajate eest infot. Võimaldavad inforikkalt ja lühidalt mõtteid väljendada. Eristavad subkultuuri liikmeid teistest ning rõhutavad gruppi kuulumist. Väljendavad suhtumist : kõigutavad üldtuntud autoriteete ja norme, rõhustavad üleolevat või halvustavat suhtumist.
Mida tähendab Butleri järgi "performatiivne sugu". Suhesta teeoria ühe subkultuuriga ning too näiteid.
Butleri (1990) käsitluses on sugu läbinisti sotsiaalsete praktikate kordamise tulem, st. performatiivne. Performatiivsus ei tähenda Butleri järgi siiski soorolli teatrilavalikult teadvustatud etendamist, vaid ajalooliselt kujunenud sotsiaalsete tähenduste ja
normide pidevat ning igapäevaselt teadvustamatut kordamist nii kõnes kui ka tegevustes
Mida tähendab Shippersi järgi "sooline manööver ". Too näiteid Eesti ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud mehelikkuse või naiselikkuse normiga manööverdamistest ühes Eesti subkultuuris. 
Soolised manöövrid – subkultuur, manööverduste taimelava, ometi enamik noortekultuure meesdominantsed.
Mida tähendab Auslanderi järgi kolmetasandiline identiteediloome. Mil moel võiks näiteks üks punkbänd reflekteerida Auslanderi teeoriat?
Mitmetasandiline identiteediloome (on- ja offline eneseväljendus) – nt vaatemängulised subkultuurid, subkultuurid ja vananemine . Vähemal või rohkeml määral eristuvad üksteisest lavakuvand, lavaväline identiteet ehk tavaelu ja laulutekstides ilmnev fantaasiamehelikkus. Samas on sellises kolmkidentiteedimudelis tasandid selgelt üksteisest tingitud ehk vastastikmõjulised.
Näide punkbändi põhjal: 1) laulusõnad : sõnad kirjutavad mehed ja neis tsiteeritakse teisi tähtsaid mehi; annavad edasi ühiskonnas toimuvat, reflekteerib oma kogemusi, väärtusi ja ideaale. 2) lavakuvand: kollektiivist hoolimata on näha meesliidrit. 3) lavaväline identiteet: boheemlaslikust loomeinimesest mees kui pigem pehme mehelikkuse kandja