Veebr- märtsis 1915 Vene vägede suur pealetung Ida-Preisi ja Karpaatia aladel. Ida-Preisis Augustowo metsades hävitati suur Vene väegrupp. Venemaa kaotas ka Galiitsia alad. Rinne jäi pidama Riia-Daugavpilsi-Pinski-Tsernovtsõ joonel. Läänerinne 22. apr 1915 kasutasid sakslased Ypres´i all gaasi. Oli paigutatud 6000 ballooni, mis sisaldasid 160 tonni gaasi (kloor). Palju hukkunuid. Hiljem hakati kaitseks kasutama märga riidetükki, mis seoti suu ette (kloor lahustub vees). Hiljem töötati välja gaasitorbikud. Gaasi hakkasid kasutama mõlemad pooled. Mais 1915 astus Entente´i poolel sõtta Itaalia. Võitles peamiselt AustriaUngari vägede vastu. Okt 1915 astus Bulgaaria sõtta Keskriikide (Kolmikliidu) poolel. Tungis kallale Serbiale, Serbia armee purustati. Serblased põgenesid Korfu saarele, kuhu oli juba varem asunud Serbia valitsus. Serbia vastu võitles ka Austria-Ungari. Sõjategevus merel 1915. a 1915
Tantsijatüdrukud kandsid peenikesi punutuid patse, mis olid hobusesabaks kinnitatud. Patside otsad pidid olema lokkis või pärlitega kaunistatud Naise seas oli populaarne juukseid pea ligi hoida. Juuksed olid lokkis, loomulikul või siis keemilisel viisil. Vana Riigi ajal naistele meeldisid lühikene lõige, umbes kuni kõrvadeni Palju kanti taimsetest kiududest ja lambavillast parukaid, kanti ka kolmnurkseid triibulisi riidest rätte, mis seoti nii, et nad moodustasid korrapärase voldistiku. Aeg - ajalt kanti koonilise põhja ja väikese servaga vildist kübaraid, mis kinnitati pearäti külge. Vaarao pereliikmed kandsid ühelt küljelt allarippuvat jämedat patsi ja sinise-kollasetriibulist rätti, mida tohtisid kanda ainult nemad. Vaarao peakate oli Ülem-Egiptuses valge suhkrupeakujuline, Alam-Egiptuses madal silinder
1967. Aastaks lõpetasid pea kõik trammid oma liinisõidud. 1970. aastail tekkis plaan ühendada erinevad Tallinna linnaosad omavahel kiirtrammiliinidega. Tramm 1979 - 1998 Tallinnas avati trammiliiklus 1988. aastal. 1984 - reisijate voog Lasnamäe ja Kesklinna vahel 15000 inimest tunnis 1988 - trammitee ehituse algus Seli asumi ja Väo trammipeatuse vahel 1990ndad - Laagna tee kaeti asfaldiga ning kiirusepiirang oli autodele 70 km/h Tramm 1999 - 2018 2003. aasta suvel seoti kõik liinid kokku uues Hobujaama peatuses. Likvideeriti Pronksi ja Maneezi peatused. Tänapäevaks on Tallinnas välja kujunenud 4 trammiliini: Kopli-Ülemiste, Kopli-Kadriorg, Tondi-Ülemiste ja Tondi- Kadriorg. Rööpme laius on praegu 1067 mm, ning tramme kokku on 89. Trammiliinide kogupikkus Tallinas ulatub lausa 39.kilomeetrini. 2015. aastal võeti Tallinnas kasutusele uued kauaoodatud trammid. Lennundus Lennundus 1918 - 1938 Esimene Eestis sündinud lendur oli Theodor
Pruudi ema sai tanu või põlle, isa piibu või mütsi. Õed-vennad said jälle rätikuid. Kui pulmad pruudi süül ära jäid, pidi pererahvas kingitused tagastama. Kui pulmad aga peigmehe süül ära jäid, kuulusid kingid justkui kahjutasuks pererahvale. Kingituse sai ka kosilane tavaliselt kindad, mille kinkimine oli sümboolne viis näidata, et mõrsja on talle oma käe andnud. Tähendusega kingitus oli ka vöö see oli ühendamise märk. Sellega seoti kokku kindad või sokid, mida kingiti. Kui pruut kosilast väga ootas, sai peigmees rohkem kingitusi kingitusi võisid saada ka mehe perekonnaliikmed. Kindlasti ei jäetud tähelepanuta isameest, kelle osa kogu kosjas käimises oli suur. Pärast kosjasid peigmehed lahkusid ja öö veedeti üksi. Järgmine etapp oli kirikumõisa õpetaja juurde minemine. Seal pidid noored piiblit või lauluraamatut lugema. Kui lugemisega hakkama ei saadud, saadeti noored tagasi koju lugemist õppima
polnud mitte ainult vahetamise teel saadud, vaid prisket toetust lisas ka Eesti Wabariigi ajal Euroopa pankadesse paigutatud kuld. 1990ndate alguses lasti seega ringlusesse ka Eesti Vabadussõja (1918-1920) võidu tulemusel Venemaalt saadud 15 miljonit kuldrubla. Aastal 2011 ootab meid aga ees teistsugune muutus. Tõsi, rahasedelid ja valuuta vahetub, ent see ei muuda oma vääringut. Eesti krooni kurss seoti 1992. aastal Saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Rahareformide olemus ja näited Eesti krooni). 1999. aastal, kui Saksamaa läks üle eurole, seoti Eesti kroon Euroopa Liidu ühisvaluutaga kursil 15,6466. Eurole üleminekul jääb püsima sama kurss, kui nn -päeval kroonihoiused teenustasuta eurodeks vahetatakse. Mis puudutab paljukardetud hinnatõusu, siis
Gustav Adolfi gümnaasium Absolutism Frank Hendrikson 8.B Tallinn 2010 SISUKORD Mis on absolutism ?........................................................................................................2 Absolutismi mõiste ja tekkimise põhjused.................................................................3 Absolutismiteooriate ajalooline areng............................................................................3 Teooria tekkimise eeldused 16. sajandil.................................................................... 3 Bodini suveräänsusteooria...............................................................
roiskunud kalad, jahu ning munad. Sinna sisse segati siis väikesed paberilipakad, kuhu oli kirjutatud meie karistused. Korda mööda pistsime käe sunniviisiliselt ämbrisse, kaevusime seal niikaua kuni ledsime lõpuks selle lipiku. Mäletan, et minu karistuseks oli segaduse koristamine, st. ma pidin aitama enda peremehi segaduse koristamisel. Tunnid möödusid. Aeg venis kuna pidime ootama seda kurikuulsat finaali, kus me pidime vannet andma. Lõpuks jõudis see ka kätte. Mul seoti musta salliga silmad kinni, et ma ei näeks midagi, mäletan vaid , et astusin trepist alla, kus kästi mul ka kohe kummarduda. Kohemaid valati mulle vett kraevahele. Seejärel pidin ma roomama mööda limast ning vägagi teralist vahekäiku. Lõpuks tõusin ülesse,siis võeti mu silmade pealt side ära. Oh, milline pilkane pimedus! Nurkadesse põlesid küünlad. Minu ees seisis preester, kes pidi tegema minust täisväärtusliku gümnasisti. Pidin lugema vannet,
värvikirevat rõivastust. Värvid vastasid kindlale sümboolikale. Kitsaid pükse, mis asendasidkuni XVI sajandini sukki, eelistati õmmelda erkpunasest riidest. Varakeskajal ei tuntud veel ühhes tükis pükse. Püksid koosnesid kolmest osast: puusade ümber mähitud riidetükist, mille külge kinnitati eraldi mõlemad sääred. Nööpide aset täitsid pöörad, sidumispaelad või kinnitusrihmad, mõnikord ka sõled. Taskuid ei pruugitud. Kaasavõetud väikeesemed seoti nahast kukrusse. Hoopis vähem tähelepanu pöörati pesule. Kui seda kanti, siis lasti kenasti volditud või pitsidega kaunistatud särgil kaelaaugust välja paista. Alussärk oli päevane riietusese, mis voodisse minnes seljast võeti. Alles keskaja lõpus ilmus öösärk ja selles magamise komme. Jalatsid õmmeldi hästi painduvast nahast pehme tallaga ja kitseneva pika terava ninaga. Poristel teedel ja tänavatel käidi kas paljajalu või rohmakates puukingades.
tegelased kannavad hiilgavaid kostüüme.Iga tseremoonia oli teretulnud võimalus hiilata maailma toredamate rõivastega. · Kõikide püksid ja pluusid olid eriti peenest linasest riidest. · Majast väljaspool pidi naine alati kandma loori. Tavakohaselt märgistab loor pühamut. · Kuna loor varjab kõik peale silmade,on iga pilk omandanud erilise tähenduse. · Taskurätil oli haareminaiste südames eriline koht:sellesse seoti puuvilju ja kingid. · Taskuräti värv oli erakordselt tähtis. Kümblused · Haareminaised olid kuulsad oma kumava jume ja sametise naha poolest. · Pesemine ja puhastumine oli nende usuline kohustus. · Kui naised läksid külla mõne teise haaremi naistele,jäid nad sinna õige paariks päevaks. · Naised valasid üksteist lõhnaveega üle ning värvisid juuksed,käed ja jalad hennaga.
html) 2. Meeste mood Üheks suurimaks muutuseks 1960-ndatel oli see, et meeste püksid läksid järjest kitsamateks ja sportlikemaks. Püksid olid kitsad just eelkõige ümber reite, altpoolt muutusid nad laiaks. Tavaolekus kanti polosärke. Hipide vabameelsus tõi moodi vestide kandmise ilma pintsakuta, spordijakid paaris viigipükstega, ülikonnad ilma lipsudeta ning samuti erivärvi ja eristiilis osade kombineerimise. Hilisematel aastatel hakati kandma siidisalle, mis seoti nagu lõdvad lipsud. Pluusidel muutusid moodsaks pikad kraed. Pintsakud muutusid värvilisteks ning hakati kandma geomeetrilisi mustreid. Lipsud võisid olla isegi kuni 10cm laiad. Hipiajastul kanti sandaale, varem aga vinüülist saapaid või kummist külgedega ,,Beatle saapaid''. Mehed hakkasid The Rolling Stonesi järgides kandma ka karusnahku. Kaabud kadusid moest, ainsana kanti laia äärega pehmeid Wilde-i aegseid kaabusid. Samuti hakati kandma peapaelu või rätte
Iga ajastu toob endaga kaasa midagi uut juuksuri eriala arengus mis peegeldab erinevate rahvaste elu ja kombeid ning nende arusaama ilust. Antiik ajastu Kõiki protseduure viisid läbi orjad ja igal ühel neist oli oma kindel ülesanne Juukselõikus protseduure tehti ränikivist valmistatud noaga.Nuga aeti leegi kohal kuumaks ja sellega kärbiti juukseid. Samuti aeti meestel habet ränikivist või pronksist valmistatud „habemenoaga“ Meeste juuksed seoti kimpu nahkpaelte abil,naised aga punusid endale patse ja sättisid ned soenguteks. Muistne Egiptus. Freskodel, urnidel ja kirstudel olevad maalingud tõestavad, et juuksur oli selle ajastul aukohal. Muistsetel Egiptlastel oli ka oma jumal selleks otstarbeks barber god. Jõukamatel olid omad isiklikud juuksurid, kes neile personaalseid visiite tegid, hoides oma töövahendeid ja kõike asjasse puutuvat rikkalikult kaunistatud kastides
kujunes algeline arvestussüsteem välja juba 8000 aastat tagasi. On teada, et mitmesugustel materiaalsetel infokandjatel (kivisse raiutuna, puusse lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu. Vana- Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsa või nööri abil - piitsal või nööril oli iga maksja kohta suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti (või kustutati puutükilt märge, juhul kui arvestus oli peetud kriipsukeste vedamistega sellele puutükile). Hiljem kasutati arvepidamiseks juba kivist ja marmorist tahvleid. Uuele tasandile arenes raamatupidamine siis, kui võeti kasutusele mündid. Alates sellest ajast oli võimalik üles kirjutada kogu omand, mitte ainult koguseliselt, vaid ka väärtuseliselt. Kaasaegse arvestuse alused pärinevad 14. sajandist, mil hakati kasutama
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum I Töö 2: Metalli aatommassi määramine Katse 1: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud töövahendid: kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter Kasutatud reaktiivid: metallitükk, vesi Töö käik: a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm 3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati termomeetriga ettevaatlikult vett ja märgiti vee kõrgeim temperatuur. Protokolliti katse andmed tabelisse
riigi vääringuks Eesti mark (= 100 penni). Eesti mark võrdsustati Saksa idamargaga. Marga kiire inflatsiooni ja riigi kullavarude katastroofilise kahanemise tõttu tuli Eestis korraldada rahareform. Kehtestati uus vääring – kroon, mis vastas 100 margale. Kroone hakati 1924. aastal kasutama esmalt väliskaubanduses, kuid 1. jaanuarist 1928 ka igapäevastes tehingutes. Ulatusliku välislaenu tulemusel võrdsustati Eesti krooni väärtus 100/248 g puhta kullaga ja see seoti jäigalt Inglise naelaga. Krooni kurss lasti vabaks alles 1933. aastal üleilmse majanduskriisi ajal. 5 Esimest korda avaldati mõte Eesti oma raha kasutuselevõtust 1987. aasta isemajandava Eesti ehk IME projektis, mille autorid olid Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma. Ametlikult võeti kurss oma rahale 18. mail 1989, mil allkirjastati seadus „Eesti NSV isemajandamise alused”. 15
õis vangi võetud naiste hulgas. Kassandra suri täpselt nagu Agamemnongi. · Kassiopeia Kassiopeia oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Kassiopeia olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid nereiidid. Nereiidid kaebasid merejumalale Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar Andromeda oraakli käsul Ketosele ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni, kuid kelle Perseus päästis. Pärast surma tõsteti Kassiopeia taevasse tähtkujuks. · Iphigeneia Iphigeneia oli Mükeene kuninga Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar. Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too ei takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega ning saatis metsikute inimeste juurde oma templisse preestrinnaks. Viimaks põgenes neiu sealt oma vanna Orestese abiga.
ilmus jahiretkele uhke, sulgede ja lehvidega ehitud soenguga. Kuna ratsutamisel kippusid juuksed sassi minema, sidus daam juuksed siidpaelaga üles. Õuedaamid võtsid soengu otsekohe omaks ning hakkasid seni õlgadele langenud lokke sama moodi üles siduma. Meestemoes valitsesid pikad juuksed. 18.sajandil hakkasid nii mehed kui naised kandma parukaid. Parukamood 18.sajandil kujutas vorstikesekujulist juukserulli kummagi kõrva kohal, ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni.Parukate tegemiseks pruugiti inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiudu. Õukonna meelissoenguks oli tohutu kõrge parukas, millesse oli sobitatud liblikaid, linde, puuoksakesi ja aedvilju. Jalanõud: 17.sajand võttis omaks kõrge kontsa. Kuna meestemood nägi ette saapaid, jäi kõrge konts püsima ja neid hakkasid kandma nii naised kui mehed. Sajandi algul olid meeste ja naiste jalatsid üsna sarnased, kuid pikapeale hakkasid tekkima erinevused
Abielunaise peakate pandi pähe samuti lapseootel tüdrukule. Lapsega tüdruku pott- või kabimütsil puudusid paelad ja abielunaise mütsi äärt kaunistav kitsas pitsääris treemel. Oluline abielule viitav märk oli põll, vähemalt mandri-Eesti valdavas osas. Põlle sai pruut linutamisel ja pärast seda ei tohtinud ta põlleta tööl ega peol olla. Neidudele oli põlle kandmine häbistav, sest põll seoti ette last ootavale tüdrukule. Tava tulenes viljakusmaagiast ja sellega 2 seotud kaitseotstarbest. Raseda naise rõivastuses peeti põlle kõige olulisemaks. Mõnel pool kuulus põll erinevalt abielunaise tanust ka neiu rõivakomplekti. Nt saartel said tüdrukud põlle leeriks ja kandsid seda edaspidi ainult piduliku rõivastusega. Mehe rõivaste järgi polnud võimalik määrata perekonnaseisu. Küll aga võis mõnede teadete
Naistekübarad olid 18. sajandi viimasel veerandil mõeldud eeskätt ehteks. 70. aastatel tõi kõige inglispärase kummardamine moodi laiaäärelise õlgkübara. Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikuga harmoneeruvat siluetti. Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitszaboo. Lehvivad allonzparukad asendusid pehmema ja madalama parukaga. Kuklasse seoti lai siidlint. Soenguid kattis paks puudrikiht. Mõnevõrra lühema riietuse ilmumine tegi erilise tähelepanu objektiks jalanõud. Kanti iseloomulikult kõvera kontsaga ja enamasti ilma kannata kingi, et jalg tunduks võimalikult väike. Ülikõrgeks muutunud kingakontsade tõttu pidid peened daamid nüüd toetuma kõndides jalutuskepile. Kokkuvõte Rokokoo oli 18. saj Prantsusmaal ja ka Saksamaal valitsenud stiil. Rokokoo kasvas välja barokk-
○ Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada ● Palgasõdurid ● 30 eKr kehtestas Octavianus keisrivõimu Rooma keisririik ● Loobuti rahvakoosolekutest ● Riigi tegelik valitsemine keisri käes ● Keisrid hakkasid senaatoriteks tõstma provintside aristokraatia esindajaid ○ Suurenesid ülikkonna võimalused riigi juhtimises ● Kodakondsuse eelised kadusid ● Võidetud rahvastega seoti eraldi kokkulepped ○ Ei sekkutud riigikorraldusse (usku, õigusesse, keelt) ● Õiguslik erinevus Itaalia ja provintside vahel kadus LÄÄNEPROVINTSID IDAPROVINTSID Varem tsivilisatsiooni tekke staadiumis Kõrge kultuur juba varem Algusest peale roomalikud Eksportisid käsitööd, luksuskaupu Põllumajanduslik üldilme Kreeka keel
Soengutes esinesid erinevad lokkide vormid: rõngakujulised, spiraalsed, torukujulised JUUKSED MEHED Kõik mehed, väljaarvatud sõdurid, lõikasid oma juuksed lühikeseks ja kandsid habet. Meeste juuksurisalongid olid populaarsed ja tähtis osa ühiskondlikust elust. Seal arutasid mehed poliitikat, uudiseid, filosoofiat ja rääkisid kuulujutte Ateena riigi õitsengu ajal muutusid soengud naiselikumateks. Üks nendest sai nimetuse "Apollo seos". Pikkad lokkis salgud seoti lipsukujuliselt pealaele. Suurt populaarsust omas ka lühike sportlik soeng "Aleksander Makedoonia". Juuksed lõigati järku, lokiti vabalt ja kujundati kaunilt Hiljem kasutati juuste kooshoidmiseks ja kaunistamiseks peavõrusid, lilledest ja lehtedest punutud pärgi KOSMEETIKA Kosmeetikat kasutati kergelt, naised soovisid näha välja kahvatud Iluetaloniks oli Aphrodite Nahka niisutati meega, kaitsti ja jumestati st löödi läikima, oliiviõli abil.
pärast. Nii õle- kui rookatusel tekivad ajapikku kahjustused nagu ● Roikad on ümmarguse ristlõikega 5...6 cm läbimõõduga latid; need tehakse männist, sammaldumine (seob niiskust) ja mädanemine, ka hiired ja linnud võivad katust kuusest, haavast või pajust. Vanasti seoti roikad kohale kasevitstega. lõhkuda. ● Selleks et katusepind saaks tasane, kasutatakse sakilist katuselabidat. Katusele ● Katusematerjaliks ei tohi lõigata eelmise aasta roogu. Vana ja uus roog on asetatud roovihke hoitakse paigal katuseroikaga ja kui vihkud on oma transpordi- selgesti eristatavad, vana on hall ja rabe
EESTI VABADUSÕDA 11.11.1918 lõppes I ms Saksamaa kapituleerumisega. Nõukogude Venemaa aga ei kavatsenud loobuda Baltikumist ja kutsus siinseid rahvaid üles taastama Nõukogude võimu. Vene punaarmeenlastest ning Eesti ja Läti punastest küttidest moodustatud väeüksused tulid Narva kaudu Eestisse, Pihkva kaudu Läti aladele ning algas relvakonflikt Vabadussõda. 28.11.1918 üritasid punaväelased vallutada Narvat, nad löödi esmalt tagasi, kuid järgmisel päeval Narva alistus. Eesti Vabadussõda 28.11.1918-02.02.1920. Pärast Saksamaa kapituleerumist alustas NV sõjategevust Baltimaade vastu. 29.nov 1918 kuulutasid Eesti kommunistid Narvas välja Kommuuni Nõukogu, esimeheks kinnitati Jaan Anvelt. Kommuuni väed saavutasid Eestis kiiresti edu ja detsembris 1918 kujunes murranguliseks: kommuuni väed jõudsid Valklani. 1) Eestis viidi läbi sundmobilisatsioon 20-24aastastele noortele (Saaremaal osutati vastupanu). 2) Tallinnasse saabus esimene välisabi ...
Turbasamblavaip kasvab aastas umbes ühe cm võrra ülaltpoolt paksemaks ja alaosas tekib üks mm turvast juurde. Meetripaksuse turbakihi tekkeks kulub seega umbes tuhat aastat. Turbasambla lehtedes on rakud, mis kuival ajal on täidetud õhuga, veerohkel ajal aga veega. Turbasammal on peaaegu steriilne. “ Looduslikus soos ei kaitse turbasammal bakterite eest mite ainult ennast. Turbasambla nakkusevastane toime oli tuntud ammu enne seda, kui avastati nakkuse kandjad - pisikud. Turbasamblaga seoti ja ravitseti haavu. Sõdade ajal on põhjamail ikka uuesti avastatud seda sambla kasutusviisi ning hädaabinõu on osutunud mõnigi kord elupäästjaks. Nii oli ka Teises maailmasõjas. ” ( Masing, 1997, lk 24 ). Mukri rabas on turbalasundi paksus 5,7 - 8,5 m. Turvast on siin varutud 1920 - 1950. Siiani on säilinud väikesed turbaaugud ja -aunad laudtee kõrval, samuti mõned kraavid. Siinset turvast kasutati põhiliselt kütteks ja loomadele asemete tegemiseks.
Saaremaal Sõrve poolsaarel ka hallid. Saare mehed ei võtnud ülejäänud Eesti meestega ühiselt omaks lühikest kuube ega põlvpükse. Vöö Vöödel ja paeltel oli rituaal- ja kinkeesemetena kindel koht eesti rahvatraditsioonis, mille tõttu eriti vööd kujunesid eesti käsitöö- ja rahvakunstitoodete silmapaistvaks esemeliigiks. Rahvas uskus vanasti, et vöö, annab kehale tuge, teeb keha üldse tugevaks ja hoiab seda haiguste eest, seepärast seoti vöö isegi ööseks ümber, et magades ,,keha välja ei veniks". Tänu vanade geomeetriliste maagiliste motiivide kasutamisele on püsinud kaua vööde sümbolväärtus. Vöö oli keerulise ornamendiga rituaalse, põlvest põlve pärandatav kõrgema astme talisman. Keeruliste ornamentidega rituaalvöödel oli võime pöörata saatust paremuse poole,
1949. aasta märtsis viidi kolmes Balti liiduvabariigis Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu otsusel läbi massiküüditamine, mille ohvriks langes ühtekokku 29 000 perekonda ehk üle 87 000 inimese. Nõukogude Eestis oli küüditamise kavandamine kohaliku siseministeeriumi ja julgeolekuministeeriumi õlgadel, nende ametnikele saadeti appi sadu Nõukogude Liidu siseministeeriumi ohvitsere, sõdureid ja muud koosseisu. Nõukogude Eestis seoti selle protsessiga 20 000 inimest, kellest ligi 6000 olid sõdurid, 3665 hävituspataljonlase^ ja ligi 8500 parteiaktiiv. Amediku terminoloogia järgi olid küüditamise objektiks kulakud ehk suurtalupojad, bandiidid ja natsionalistid - kõik koos perekondadega. Hoolikalt ettevalmistatud hiigelopcratsioon käivitati 25. märtsi varahommikul, kui kinnipeetuid hakati kokku koguma laadimispunkti- desse, et neid raud teed mööda edasi saata.
vigastanud. Ta käis alasti ja oli hulluks läinud, ei pesnud ennast enam. Leemet läks Ülgast otsima, et kätte maksta. Ints imestas, miks külarahvast majades pole. 33.peatükk Leemet raius Ülgasel mõlemad käed otsast ja riputas tema soolikad hiiepuu külge. Rästikute koopa juurde minnes tundsid nad suitsulõhna. Külaelanikud eesotsas Johannesega olid uru põlema pannud ja ka ema Linda oli seal sees! Ints ja Leemet tormasid appi, Intsu selgroog löödi katki ja Leemet seoti kinni, kuigi mõlemad vapralt võitlesid. Leemet lubati põletada tuleriidal. Surev Ints visati sipelgapessa. Johannes parastas, et Linda on ka ise rästik ja nõid, kui madude juurde ronis, ja paras talle! Siis sai Johannes teada, et samal ajal, kui tema rästikuid tappis, on Ülgas tema tütre ja tütrepoja surmanud. 34.peatükk Leemet ootab surma ja tunneb kahjurõõmu, et inimesed jäävadki nüüd ilma ussisõnade tundjast. See mõte pakub talle mõnu. Ta ei kahetse enam midagi
Skvaier löödi rüütliks kaheksateistkümnenda ja kahekümne esimese eluaasta vahel. Tihti teda seda rüütel, kes oli teda välja õpetanud. Skvaier tegi läbi sümboolse puhastava kümbluse ning pidas terve öö kabelis oma relvade ja raudrüü üle vahti. Seda nimetati vigiiliks. Järgmisel hommikul riietati ta sümboolsetes värvides rõivastesse- punane tähendas verd, valge puhtust ja pruun põrmuks saamist surmas. Tema pahkluudele kinnitati kuldsed kannused ja talle seoti vööle mõõgavöö. Ta löödi rüütliks: tema mõlemat õlga puudutati mõõgaotsaga ja talle tuletati meelde ideaalne, mille nimel ta peab võitlema. Turvistik ehk raudrüü Rüütli keha kaitses metallplaatidega kaetud nahkne või linane rüü. XI sajandil ilmus metallrõngastest põimitud särk. Ühe rõngassärgi valmistamiseks kulus umbes kuussada meetrit tugevat raudtraati, millest valmistati kuni kakskümmend tuhat rõngast
Uus usk jõudis mingil määral assimileeruda, omaks võeti ka igapäevases elus tarvitusele tulnud ühiskondlikud-õiguslikud mõisted. Suuremad muudatused tehnikas ja käsitöös. Kultuuri muutumise eel käib rahvastiku teisenemine, muutumine, liikuvus seos linnade, kaubanduse, sõjakäikudega. Kultuurikontaktid proosatraditsiooni tulek rahvaluulesse, mõned mängud ja ajaviited, muusikariistad. ÜS: Eesti kultuur võttis vastu suure hulga uuendusi osa assimileeriti ja seoti enda varasema rahvakultuuriga. Poliitiline ja kiriklik piir Liivi konföderatsiooni ja Venemaa vahel muutus püsivaks ja selgeks püsivaks sajandeiks. REFORMATSIOON ja LIIVIMAA RIIKIDE LAGUNEMINE Olulised sündmused: Vene-Liivi sõda, mis lagundas Liivimaa konföderatsiooni; Tallinna ja Põhja-Eesti alistumine Rootsile. Rootsis oli usupuhastus juba toimunud ja niimoodi et kirik alistati kuningavõimule. Selle kaudu eestis juhised luteri kiriku organiseerimiseks. Nii lõppes
Tööjalanõudeks olid viisud või veisenahast raagnahksed pastlad. Viiske kulunud teol käies nädala jooksul kolm või neli paari. Jõukamad mehed kandsid Tarvastus pidulikul puhul mustast parknahast pastlaid, mille ninaõmbluse vahel oli punane nöör. Pastlaid pidi iga mees teha oskama. Neid nagu teisigi rõivaid püüti teha vanal kuul, arvates, et need siis kauem vastu peavad. Samal põhjusel tehti neid vastlapäeval. Püksid ulatusid meestel poole sääreni ja sukad seoti nagu naiste omadki säärepaeltega. Talvel kandsid Tarvastu mehed musti villaseid sukki, mis tõmmati pikkade pükste ehk kaltsade peale ja mis ulatusid põlvini. Suvel kandsid nad aga valgeid kirivaste (kirjatud) äärtega lühikesi või lihtsaid valgeid linaseid sukki. Tarvastu mees ja naine suverõivais. Tarvastu mees ja neiu talirõivais. Kasutatud kirjandus: Jürgen, T. 2000. Viljandimaa rahvarõivad 19. sajandil Halliste ja Karksi kihelkonnas. VM Ar. 1999. Viljandi. Voolmaa, A
Tanutamise ajal peab noorik nutma, et mitte nutta hilisemas eas. Tanutamise asemel võib mängida pruudipärja mängu. Mirtidest või loorberitest pruudipärg mängitakse maha, selle uuest omanikust saab järgmine pruut. Pruudipärja asemel on maha mängitud ka peiu müts. Tanutamisele järgneb põlletamine. Põlle etteseadja ehk põlletaja on peiupoiss, põll seatakse ette naljatuste saatel. Peale mitmeid katsetusi leitakse põlle õige koht ja seoti noorikule ette. Põlletamisega on ka põllelappimine, mille algatab pruudivend. Pruudivend peab kurtma, et peigmees on ostnud katkise põlle ja ta kutsub pulmalisi põlle lappima. Põlle lapitakse rahaga. Esimese mündi heidab peig, järgnevad peiupoisid ja teised pulmalised. Pruudi vend näitab piitsavarrega: siin on auk! Peiu poisid tõid pulmalisi ükshaaval põlle lappima, vastu hakkajad ka vägisi (kogutud raha jääb mõrsjale). Teine pulmapäev lõpeb noorpaari rituaalse magamaviimisega
viisi valmis.Samade jõulude ajal antud laul nimitegelasele endale üle: Kui Ambrosius hakanud kuhugi külla sõitma, tulnud talle tee peal vastu koolmeister Willman ning ulatanud talle paberi uue lauluga Ambroosiusest. Kõik rahvapärased Küla-Ambroosiuse laulu viisid on energilised ja tempokad polka- või marsiviisid, mis lähevad otsustavalt lahku kirikulaulu meloodia väärikast väljapeetusest ja pühalikkusest. Oma edasisel levikul Eestimaal seoti selle laulu sõnu mitmesuguste viiside ja refräänidega. Kuna suur osa üleskirjutusi toovad ära üksnes sõnad, sh refrääni, saame viiside üle otsustada ainult refräänide järgi. Noodistused näitavad «Ambroosiuse laulu» vastuvõtmist lauldavate laulude hulka, kohanemist Põhja-Tartumaa külalauludega, folkloriseerumist. Nimelt on Põhja-Tartumaal, eriti endise Laiuse kihelkonna aladel olnud tavaks laulda
makse. Korraga astus rahva keskele munk kes rääkis, et asjatu on minna rüütleid ärritama, sellega toovad nad ainult pahandusi kaela omale. Korraga ilmusid välja ordurüütlid. Viljandi komtuur süüdistas neid selles, et nad tema sõna ei kuula. Nõuti süüdlasi. Priidu astus ette ja ütles et tema on süüdlane. Valiti välja paar meest keda taheti piinama hakata. Munk võttis sõna. Komtuur vihastas aga veelgi munga sõnade peale ja munk seoti kinni. Korraga sai aga Priidu oma käed vabaks, võttis hobuse ja põgenes. Mitu meest hakkasid teda jälitama, ülejäänud ordurüütlid läksid teise külasse edasi. Priidu põgenes hobusega Villu majast mööda ja hüüdis Villule, et ta ei reeedaks teda. Natukese aja pärast jõudsid taga ajajad ka kohale. Päriti kuhu Priidu läks. Villu venitas hästi kaua ja siis näitas vale suuna neile kätte. Natukese aja pärast jõudis ka Komtuur Villu maja juurde. Villu hoole alla jäeti Munk
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA 1. Millised on erinevad võimalused mõiste sotsiaalpedagoogika tõlgendamiseks ja miks on võimalik seda tõlgendada mitmeti? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile vastuvõetavat tõlgendust. Sotsiaalpedagoogika ei seostu ühegi objektiga sedavõrd selgesti kui muud pedagoogikaga terminid, nagu koolipedagoogika jne. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlus kujuneb ja areneb diskusiooni käigus. Selle erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese ja ühiskonna käsitlustega, moraaliteooriate ja teadusteoreetiliste suundmuste ja mõttevooluga. Sotsiaalpedagoogika on tihedas seoses ühiskonna eluga ehk areneb vastavalt ühiskonnas toimuvaga aga teda ei tohiks käsitleda reaktiivse seisukohavõtuna ühiskonnas vaid püüdena toimuvat muuta ehk parandada. Kogu pedagoogika on seotud tuleviku kujundamisega, otsides vaatenurki ja vahendeid indiv...
Kristlik liturgia (jumalateenistuse kord) koos oma põhitekstidega ja kloostritraditsioon kujunes Süüria aladel. 4. saj lõpus sai kristlus laguneva Rooma riigi ametlikuks usuks, tugevnes kiiresti, püüdes kinnistada ühtset õpetust. Rooma riigi lõplik lõhenemine tõi kaasa ka kiriku sisulise lõhenemise tekkis ida- ja läänekristlus Idakristlus tekkis Bütsansi Läänekristlus kujunes riigis, keiser sai kirikupeaks, laguneva Lääne-Rooma riigi kirik seoti riigivõimuga, aladel. Seal ei tekkinud pikka mistõttu sai väga tugevaks kuid samas jäi kinniseks. aega tugevat riiki, jäi nõrgaks, Idakirik on konservatiivsena kuid iseseisvaks. säilitanud oma liturgias ja Läänekirik on aegade jooksul muusikas palju jooni dünaamiliselt muutunud algkristlikust traditsioonist Edaspidi keskendume vaid (keelati pillide kasutamine) Lääne-Euroopa muusikale. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks:
Suure tähtsuse omastas politsei. Likvideeris maanteröövlid ja elimineeris Bourbonide võimukatsed. EU avalikkus pidas Napi revo. saaduseks, kes õhutas mässu. Võitis Austriat Marengo Lahingus. Paluti rahu, saadi. Sel ajal Nap korrastas riiki. Rahu katkes - Nap hakkas ette valmistama rünnakut Inglismaale ja kroonis ennast 1804 keisriks. Dessant jäi ära :( Hoopis purustati Austerlitzi lahingus Aus ja Vene armee. Järgnes uskumatult edukas periood. Kuna Nap lõi Venemaad, seoti Tilsiti rahu, mille üks punkt oli ka Venemaa ühinemine kontinentaalblokaadiga. Selle toimiseks peab vallutama ka Port ja Hisp. Hispaanias! Mäss! 1812 Sõjakäik Venemaale!!! Mihhail Barclay de Tolly juhtis Vene armeed ja taganes. Nap oli kurb lugu… Moskva said, aga venelased ei palunud rahu ja mindi tagasi. Tagasiteel surid paljud. Leipzigi lahingus sai ühendatud rahvastelt lüüa. Restaureeriti Bourbonide võim. Tuli 100 päevaks uuesti võimule, Waterloo ja siis oli baibai
Jalatsitest levisid pika ninaga n. ö. nokk-kingad või saapad. Õukondlaste jalatsid olid kaunistatud mitmevärviliste nahatükkidega, karusnahaga, paeltega RIIETUS NAISED Naiste rõivastus muutus plastiliseks ja graatsiliseks. 12. saj. alguses kandsid naised väga liibuva pihaosaga kleiti. Alates puusajoonest on seelikuosa laienev. Laiendamiseks õmmeldi seelikuosale vahele kolmnurksed kiilud. Varrukad olid alt tugevasti laienevad ja nii pikad, et nendest moodustus slepp. Vahel seoti varrukate pikad nurgad sõlme. Pea kaeti ovaalse linikuga. Ülerõivana kanti poolringikujulist keepi 12. saj. keskel levis ka naisterõivana bliaut. Alusrõivana kanti kaelusest kroogitud alussärki. see paistis bliauti kaelusest. Bliauti pihaosa pidi olema väga liibuv ja suurema liibuvuse saavutamiseks võis see olla selja-või küljeõmblusest nööritav. Hakati tegema ka horisontaalseid läbilõikeid - piha -ja seelikuosa olid eraldi lõigatud, läbilõige oli puusajoonel
Valitsus vahetus kaks korda. 2004.a. lõpuks olid läbi viidud mitmed erastamisprotsessid, käima saadud hulk töötleva tööstuse ettevõtteid, ekspordis rõhuti enam (erinevalt varasemast trendist toorme väljaveol) lisaväärtusega kaupade väljaviimisele (puit). Hoolimata tõusnud hindadest on Läti turg ja (arvukad) tarbijad endiselt tubli maksejõuga, mis veelgi kinnitab võimalust müüa siia Eesti kaupu ja teenuseid. Lätis kasvas tarbimine 2004.a. 14%. Läti rahvusvaluuta latt (LVL) seoti euroga. Läti sidus alates 01.01.2005.a. LVL euroga, valmistudes sel viisil eurotsooniga liitumiseks aastal 2008. Fikseeritud kurss on 0,702804 LVL/1 EUR. Läti Keskpank lubab latil kõikuda kuni 1%. Läti soovib end vastavusse viia kõigi euroga liitumiseks vajalike eelnõuetega 2007. aasta keskpaigaks. SKT Läti SKT kasvas 2004.a. 8,5%. 2004.a. I kvartali kasvuks oli 8,8% ja II kvartalis 7,7%, III kvartali kasuks oli muljetavaldav 9,1% ja IV kvartali kasvuks 8,6%.
Liivimaal nimetati pärast Rootsi võimu kehtestamist kõrgeimaks vaimulikuks, s.o superintendendiks juba Poola ajal jesuiitide vastu võidelnud Hermann Samson, kellest sai luterliku fundamentalismi silmapaistvamaid esindajaid. 1626. aastal avaldas Samson üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia. Taoline nõidade välimääraja andis hoogu uutele protsessidele. Kaebealuse suhtes rakendati kõigepealt "veeproovi": tal seoti käed ja jalad ning lasti nööri otsas vette. Usuti, et süütu inimene vajub põhja, nõid jääb aga pinnale.. Kui veeproov näitas, et tegemist on nõiaga, siis sunniti süüdistatavat julma piinamisega omaks võtma ka kõige tobedamaid süüdistusi. Lisaks mitmesugustele otsestele nõidumissüüdistustele karistati inimesi libahunti jooksmise ning kuradiga suhtlemise eest. Levinumaks karistuseks nõidumise eest oli põletamine tuleriidal. Viimane
Rootsi aeg Sissejuhatus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin l...
Kõik haarasid relvad, Tambet sai raskelt haavata, võitlus oli väga ebavõrdne. Jaanuse sulastest ei olnud rüütlitele vastast. Lõpuks taganes Jaanus majja, sulased olid hukkunud, isa lamas raskelt haavatuna maas. Saksad süütasid talu põlema, et Jaanust välja suitsetada. Vaene Maanus jäi leekidesse lõksu ja põles ära. Osa lossihärradest arvas, et põles Jaanus. Veel kaua valvasid lossihärrad varemete juures, et ega Jaanus kuskilt välja ilmu. Lõpuks seoti Tambet kinni ja veeti lossikeldrisse kongi. 1343 aasta kevad. Ühel pilvisel ööl jüriööl peatus üksik ratsamees Tallinna lähedal kõrgel künkal. Kaugel kiirgasid Lodijärve lossi valgustatud aknad. Ratsanik võttis kuue alt tõrvalondi välja, süütas selle põlema ja tõstis selle üles. Ümberringi, kus silm seletas, vilkusid talle vastuseks tulesilmad ja kustused siis. Viimaks kustus ka künkal tulelont. Nüüd sündis
Dooria stiili iseloomulikud tunnused. Dooria stiili sammas (kannelüürid), kapiteel ja friis . Joonia stiili iseloomulikud tunnused. Joonia templi friis (dekoreeritud hammaslõikega) ja kapiteel. Ehhiin on kõige sagedamini kaunistatud nn. munavöödiga (all). Vana-Kreeka enamlevinud ornamendid: 1-2. meander 3. Munavööt 4. Hammaslõige 5. Lainevööt Ornamendid, vasakul palmett. Joonia samba kapiteel ja baas (samba alus). Sambakivid seoti metallist klambritega (paremal). Erechtheioni templi joonia stiilis sambad. Dooria ja joonia stiilide võrdlus. Korintose stiili iseloomulikud tunnused. Korintose samba kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline. Zeusi tempel Ateenas. Leia, milliseid kreeka kunstistiile on kasutatud Sulle tuttavatel ehitistel? Üks paremini säilinud arhailise p. templitest on Hera
hakata. Ta küsis, et kes on ässitajaks ja et nad kohe välja toodaks. Kui ta tahtis ühele süütule vanamehele peksa anda astus rahva seast välja Priidu ja ütles, et tema on süüdlane. Nüüd kippusid sulased Priidu kallale. Rahva seast toodi veel välja hulk tugevamaid mehi, kes pidid riided maha võtma ja keda nuhtlema hakati nii , et veri lendas igas suunas. Peksti neid aga sellepärast, et rahvas hirmul oleks. Nüüd hakkas ka munk komtuurile vastu, mistõttu ka tema kinni seoti. Ühel hetkel oli Priidu oma käed lahti saanud, hobuse selga karanud ja metsa poole kihutanud. Komtuur käskis ta kinni püüda ja kaks kolm meest kihutasid talle järgi. Sepp Villu oli oma kolme selliga kibedas töös, kui Priidu järsku kiirustades mööda kihutas, ta käskis Villul öelda, et ta pole teda näinud. Villu oli natuke hämmeldunud. Natuke aega hiljem jõudsid sinna ka saadetud sulased. Nad tahtsid teada, et kas siin põgenevat ratsalist pole nähtud, selgitasid siis
Euroopalike kommete, eluviisi ja riietuse sundkorras sisse viimine oli vaid selle asja väline külg. Organisatsioonilised ja haldusalased ümberkorraldused puudutasid vaid ühiskonna eliiti. Sellepärast süvenesid vastuolud ja talupoegade ja aadlike vahel veel enamgi. Peeter I lõpetas Bojaaride Duuma tegevuse, selle asemele loodi 1711. aastal Senat, millele usaldati asjade ajamine 17. sajandil alanud protsess, mil kirik seoti tugevasti riigiga, viidi lõpule Püha Sinodi loomisega, see koosnes kõrgematest vaimulikest ja see juhtis vaimuelu, patriarhi ametikoht kaotati. Kolleegimuid kontrollisid seda, kuidas aadlikud valitsesid maad ja pärisoriseid talupoegi. Peeter I reformidega tugevnes aadliriik, moodustati kubermangud. Iga kubermangu eesotsas valitses kuberner. Neeva jõe suudme lähedale hakati ehitama linna ja rajati Peeter-Pauli kindlus. 7
Kultuuri puhul räägime ühe rahva saavutustest, tsivilisatsiooni mõistame laiemalt. Jaapani kultuuri ajalugu hakati tänapäevases plaanis uurima pärast aastat 1868. Hiina konfutsianistlik variant lükati kõrvale, seda asendasid rahvuslikud tendentsid, oma mõju ka lääne saavutustel. 1880ndatel ilmusid esimesed Jaapani tsivilisatsiooni ajalugu käsitlevad uurimused, nendes avaldus tendents tõsta esile Jaapani kultuuri eripära, mida seoti Jaapani rahvusliku vereühtsusega ja Jaapani rahvustundega. Suurt tähelepanu äratas 1932 ilmunud Nishida raamat "Sissejuhatus Jaapani kultuuriajalukku", mis käsitles kogu Jaapani kultuuriajaloo historiograafiat. Autor oli vaimustatud Voltaire'i töödest. Pärast Teist maailmasõda on ilmunud palju töid Jaapani kultuuriajaloost. Jaapani kultuuri arengujooned kuni 17. sajandini: Eelkeraamilises ajastus (paleoliitikum) elatusid Jaapani elanikud jahipidamisest ja kasutasid
Algab taas pommide eest varjumine. Paul peidab end mürsulehtrisse, mis on osaliselt hauakohas. Paul puges surnukirstu alla varju. Kat annab talle gaasimaskid ning laseb ühe noorele nekrutile pähe panna. Mürsuauku kogunesid Kat, Kropp ja veel keegi. Mürsuplahvatuse tagajärjel lendas lehtrisse kirst. See maandus neljanda mehe käele. Segaduses mees püüab gaasimaski peast rebida, kuid Kropp takistab teda. Mõne hetke pärast kaotab mees meelemärkuse. Kolmekesi vabastati ta käsi ning seoti kinni. Kui gaas on hajunud ronitakse lehtrist välja. Sama nekrut, kes oli Bäumeri juures varju otsinud lebas nüüd sodiks lastud puusaga maas. Esialgu soovitakse ta piinad lõpetada, kuid kui noored sõdurid teistest lehtritest välja ilmusid, otsustati kanderaam tuua. V Müller hakkab küsitlema, kes mida teeks kui oleks rahu. Peagi ilmub Himmelstoß välja. Tjaden solvab teda. Himmelstoß suundub kaebama. Veltveebeltuleb Tjadenit otsima, kuid teda pole kusagil näha
Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560. aasta talurahva ülestõus Läänemaal kui ka Mahtra sõda. Lisaks suhtuti 13. sajandi eestlasesse väga moderniseerivalt: usuti, et muinaseestlastel oli juba tugev rahvusliku ühtsuse tunne, Muinas-Eesti aga peaaegu kui ühtne riik, mille maakonnad tegutsesid enamasti ühiselt ja vanemad võidelnud vapralt kogu rahvas huvide eest. See oli reaktsiooniks baltisakslaste kontseptsioonile, kus
pillil saatma. 10. Kuidas olid naised seotud rüütlimuusikaga ja miks? Õukonnaelu oli sageli lossidaami õlgadel ning õuedaamid luuletasid ja laulsid õukonnalee. Kuulsad laulikud olid koondunud väljapaistvate aadlidaamide umber. Ka daamid ise võisid olla laulikud. Rüütlilaulude temaatika armastus- ja kangelaslaulud, südamedaami kultus. Prantsusmaal ja Saksamaal oli laul rohkem ilmalik, Itaalias ja Hispaanias peeti seoti seda veidi rohkem kirikuga. 12. Nimeta kuulsamaid rüütlilaulikuid: Lõuna-Prantsusmaal rüütel Bernant de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal Adam de la Halle Saksamaal Walther von der Vogelweide Keskaegsed instrumendid Keskajal kasutati muusikainstrumentidest kirikus oreleid, sest muud pillid olid paganluse sümboliks; ilmalikus muusikas tiidel, rebekk, harf, lauto, flööt, salmei. Mitmehäälne muusika keskajal
Vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ja need on seotud kalapüügiga. Ka muumiad olid Vana-Egiptuses mässitud linase kanga ribadesse. Kiulina on enamasti meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja 7 kupraid on vähe. Linakiudu saadakse linavarre niinosast. 1.3.3 Kuidas saadi linataimest linakiud 1. Kui linataim on valminud, siis kitkuti see käsitsi ja seoti peodesse. 2. Seejärel järgneb kupardamine - eraldati kuprad linakammi või ka vana vikatiga 3. Nüüd pandi linad mõneks nädalaks seisva veega või aeglase vooluga veekogusse likku , et kiude eraldada. 4. Leost võetud linapeod seati põllule kuivama 5. Seejärel murti linalõugutiga ülekuivanud linadel puitunud varreosad, et need saaks eemaldada. 6. Siis ropsiti linad luudest puhtaks 7. Nüüd eraldati linakammiga lühemad kiud ehk takud 8. Seejärel võis lina ketrama hakata 1
eest hoolitsema 2 - reproduktiivse edu osas on meeste varieeruvus suurem kui naiste varieeruvus 3 - on olulised need psühholoogilised mehhanismid, mis on kujunenud evolutsiooni käigus ja mis on inimlike emotsioonide õppimise ja käitumise aluseks. Seksuaalrevolutsioon 1 20. sajand seksuaalsus = soojätkamine Kuni selle ajani oli seksuaalsus ikkagi soojätkamine. Kuni selle ajani seoti suguelundeid ikkagi soo jätkamisega. Ühel hetkel tekkisid rasestumisvastaste vahendite võimalused. Liberaliseeruma hakkasid ka kõik hoiakud, mis seondusid seksuaalkäitumisega. 1980datel tekkis uus probleem: sugulisel teel nakkavad haigused. Sealt hakkaski arenema reproduktiivtervise mõiste ja teema. Seksuaalsust hakati vaatama teisiti. Seda ei saanud enam maha salata, et see pole probleem. Seksuaalsust hakati käsitlema soojätkamise ja naudingu kooslusena.
Üks vanemaid kirjapanekuid pärineb rohkem kui sajandi tagant. 1895. a. Pärnu-Jaagupis elanud 80-aastase Hendrik Sõrmuse suust on lugu üles kirjutatud nii. Kord tulnud kolm pärna Mihkli kihelkonnast Jaagupi kihelkonda. Kui nad Kõima raba alt möödunud, jõudnud nad Vee valda Naartse küla põllu peale. Pärnade nimed olnud Riinu, Kai ja Mai. Naartse küla põlluaia kohal jäänud Riinu teistest maha ja hüüdnud: "Kaie, Maie! Riinu ribupaelad läksid katki." (Ribupaeltega seoti sääremähiseid.) Sinna kohta ta kasvama jäänudki. Rahvas hakanud seal ohverdamas käima. Kui Kai ja Mai jõudsid Vahenurme mõisa juurde kõrge mäe peale, valinud Kai endale selle paiga elamiseks. Ka see saanud pühapaigaks. Mai läinud hommiku poole ja laulnud minnes kurblikku laulu, kuidas ta õdedest peab lahkuma. Viimaks jõudnud ta Uduvere juurde ja jäänud sinna pidama. Jutustaja Hendrik Sõrmus mainis veel, et varem mäletas ta ka Hiiepärna Maie laulu, kuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
