Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Mood 17-18. sajandil

Mood ja kõik sellega kaasaskäiv on inimesi paelunud juba aegade algusest saati. Kuidas olla ilus ning moekas on oluline olnud alati nii meeste, kui ka naiste jaoks. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. Naiste riietus: Naiste rõivastusse tõi 17. sajand vormivabaduse, mille parimaks näiteks oli dekolteeks nimetatud sügav kleidiväljalõige. Jäik hispaania krae oli sellest ajast peale minevik. Kuna barokiajastu iluideaal soosis loomulikke proportsioone, lõigati kleitide ülaosa sügavalt lahti ning jäeti rinnapartii ülemine osa täiesti nähtavale, mõnikord kaeti dekoltee aga pitskraega. Rõivamoe muutusi ei põhjustanud ainuüksi uued kultuurisündmused, vaid mängu tuli ka teaduse areng. 1628. aastal avastas William Harvey vereringe olemasolu. Otsekohe alanud vaidlused, kas naiste sagedased kaebused pole mitte ühenduses keha kokkunöö

Ajalugu

9

doc

Barokiajastu mood

1.Ajalooline taust 17.sajand oli Prantsusmaa sajand. Euroopas algas uus ajajärk, kus privilegeeritud klassid liikusid üha suurema ekstravagantsuse ja suursugususe poole. Prantslastelt tuli komme kasutada nuge ja kahvleid söömise juures ning ülemklassid kasutasid peamiselt prantsuse keelt. Tänapäeval tähistab barokk Euroopas 17.- 18. sajandil domineerinud kunsti ja kultuuri, milles oli kolm erinevat voolu. Toretsev ehk ooperibarokk kajastas Itaalia maitse-eelistusi, tähistas sajandi alguses sündinud ooperizanri ning iseloomustas Rooma kirikute ülepakutud stiili.Realistliku baroki kujundasid suured maalikuntstnikud ­ Caravaggio Itaalias, Velazques Hispaanias ja Rembrandt Hollandis. Klassikaline barokk tekkis Louis XIV õukonnas, kus kunstis ja arhidektuuris eelistati tasakaalustatud vorme. Selle stiili kujukateks näideteks on Perrault´ loodud Louvre`i range fassaad ja Versailles`i loss koos aedadega. -4- 2. Naised baroki

Ajalugu

53

doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

tiaarat meenutav peakate. Kübarat kandsid etruskid vajaduse korral peamiselt sõdalased ja talupojad väljas viibides, ülejäänud mehed kandsid erineva kõrgusega baretitaolisi mütse. Petatos kaitses päikese eest ning leidis kasutamist nii talupoegade kui teiste klasside esindajate poolt, seda näeb ka mõnedel skulptuuridel. MuinasRooma. Rooma kultuur ja mõtteviis oli saanud palju mõjutusi Kreekast, aga palju oli ka nende endi välja mõeldud. Kogu ühiskond oli rangelt reguleeritud ja valitsus 20 kontrollis nii poliitikat, kunsti, kultuuri kui isegi rõivastust. Iga ühiskonnakihi kohta kehtisid omad seadused ning kodanikel oli rohkem õigusi kui mittekodanikel. Sotsiaalne seisund oli päritav orjade lastest kasvasid uued orjad.

Rõiva ajalugu

53

doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

tiaarat meenutav peakate. Kübarat kandsid etruskid vajaduse korral peamiselt sõdalased ja talupojad väljas viibides, ülejäänud mehed kandsid erineva kõrgusega baretitaolisi mütse. Petatos kaitses päikese eest ning leidis kasutamist nii talupoegade kui teiste klasside esindajate poolt, seda näeb ka mõnedel skulptuuridel. MuinasRooma. Rooma kultuur ja mõtteviis oli saanud palju mõjutusi Kreekast, aga palju oli ka nende endi välja mõeldud. Kogu ühiskond oli rangelt reguleeritud ja valitsus 20 kontrollis nii poliitikat, kunsti, kultuuri kui isegi rõivastust. Iga ühiskonnakihi kohta kehtisid omad seadused ning kodanikel oli rohkem õigusi kui mittekodanikel. Sotsiaalne seisund oli päritav orjade lastest kasvasid uued orjad.

Kirjandus

14

doc

Barokiajastu

Barokkajastu Ajalooline ülevaade Barokk oli kunstistiil, mis valitses Euroopas umbes 1600-1750 a. Sõna "barocco" oli algselt juveliirikunsti termin, mis portugali keeles tähendab korrapäratut poolümmargust pärlit. Sõna "barokk" hakati kunstistiili üldnimetusena kasutama alates 19. saj. Barokkstiil tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias ja Flandrias, rõivamoe dikteerijaks sai Prantsusmaa. Barokile on iseloomulikud rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus. Peamise kunstiliigina arenes arhitektuur, kujundati suurejoonelisi paleeansambleid: Versailles Prantsusmaal, Petrodvorets Venemaal, Belvedere Austrias. Eelistati tugevaid värvusi, värvilist kivi ja kullatud pronksi. Hooneid kaunistati rikkalikult ornamentide, reljeefide, kujude ja sageli väänlevate sammastega. Moodustusid eredad valguse ja varju kontrastid. Eesti barokkehitised on rangemas nn."põhjamaade barokkstiilis". Tuntuim barokkehitis Eestis on Kadrioru loss. Kujutavas kunstis o

Kultuur

17

doc

Uus maailmapilt

Usk inimmõistuse kõikvõimsusesse ei kadunud ka 19. sajandil. Antiikkunsti hakkati paremini tundma õppima 18. sajandi keskel, kui toimusid arheoloogilised väljakaevamised Itaalias.Kõige rohkem hinnati VanaRooma ja VanaKreeka ühiskonnakorraldust ja kultuuripärandit. 18.sajandi valgustusfilosoofid leidsid eeskuju just Kreekast ja Roomast.See mõjutas kaasaegsete ja järgnevate põlvkondade mõttemaailmat. Euroopas 19.sajandi esimesel poolel toimunute paljude sõdade tõttu süvenes rahulolematus ja pettumus oma kaasajaga. Vastukaaluks hakkati rohkem hindama vabadust, isikupära ja tundeid.

Ajalugu

22

doc

19. saj naisterõivastus

Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM31 Veronika Sarapova 19. saj naisterõivastus Referaat Juhendaja: Kadri Roball  Särevere 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Rõivatööstus ........................................................................................................................ 4 Charles Frederich Worth......................................................................................................... 4 Josephine Bonaparte.............................................................................................................. 5 Kuninganna Victoria.......................

Ajalugu

7

doc

Ajastute võrdlev tabel

AJASTUTE VÕRDLEV TABEL KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM ROMANTISM 5. - 13. saj. 14. - 16. saj. 17. - 18. saj. I pool 18. saj. II pool ­ 19. saj. 19. saj. I veerand Kirikukesksus. Inimesed Huvi kirikukammitsaist Euroopa pol. elu rahutu; Levisid valgustuslikud elasid vaimse müüdi vaba iseteadva inimese ususõjad; Prantsusmaal ideed (Voltaire, Diderot, maailmas. Puudus vastu ­ kultuuri ilma- priiskav absoluutne Rousseau) ja Descartes'i imetlev hoiak ­ nähes likustumine. Keskaja monarhia, õukonna rajatud ratsionalistlik il

Muusikaajalugu

Meedia

Kommentaarid (1)