Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil

arike, kristi

Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil (1)

5 VÄGA HEA

Tartu Kivilinna Gümnaasium
“Teadus ja kultuur uusaja
esimesel perioodil”
Kristi Vitkar
8a klass
Juhendaja :
Õp. Piia Jullinen
Tartu 2009
SISUKORD
Sisukord lk. 1
Sissejuhatus lk. 2
Teadussaavutused lk. 3
Kultuur

Barokk lk. 4-5

Klassitsism lk. 6

Romantism lk. 7
Mood ja rõivastus
1) Naiste riietus lk. 8
2) Meeste riietus lk. 12
3) Ehted , soengud, jalanõud lk. 15
Kokkuvõte lk. 16
Kasutatud materjalid lk. 17
1
SISSEJUHATUS
Uusaja algus tõi kaasa inimese maailma avardumise, süvendades üldist veendumist, et inimesed suudavad maailma paremaks muuta.
Maadeavastused laiendasid asustatud maailma piire ning teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine võimaldasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. Arheoloogilised väljakaevamised aitasid paremini tundma õppida antiikkunsti.
Haridus hakkas omandama üha suuremat tähtsust. Kõrgelt hinnati kogu Vana- Kreeka ja Vana- Rooma kultuuripärandit ning ühiskonnakorraldust, kust leidsid eeskuju mõistust, haridust ja teadust tähtsaks pidanud 18. sajandi valgustusfilosoofid . Just nemad avaldasid suurt mõju nii oma kaasaegsete kui ka järgnevate põlvede mõttemaailmale.
Kiriku mõju inimestele hakkas vähenema. Jumalat ei lükatud küll kõrvale, kuid usuti, et vähemalt osa teadusi areneb omaenese seaduste järgi.
Uue maailmakäsitluse võtsid esmalt omaks jõukamad ja haritumad inimesed.
2
TEADUSSAAVUTUSED
Galileo Galilei (1564-1642) - Itaalia teadlane , kes tõestas, et Maa tiirleb umber päikese.
Isaac Newton (1643- 1727 ) - õpetused liikumise kolmest põhiseadusest, Maa õiged mõõtmed, seletused tõusust ja mõõnast, seletused jõule, mis taevakehi paigal hoiab.
Karl von Linne - (1707- 1778) - klassifitseeris taimed ja loomad seltsidesse ja sugukondadesse ning andis neile ladinakeelsed nimetused.
James Watt - leiutas aurumasina . Aurulaeva ja auruveduri ilmumine tähistas pööret transpordi arengus.
Michael Faraday - Inglise teadlane, kelle avastused panid aluse nüüdisaja elektrotehnikale.
Samuel Morse - Ameeriklane, kes leiutas telegraafiaparaadi.
3
KULTUUR
Uusaja kultuur jaguneb kolmeks:
Barokk 17-18 saj.
Klassitsism 18-19 saj
Romantism 19- 20 saj.
Uuel ajal toimusid muutused kõigis elu valdkondades.
B A R O K K
Kunstistiil , mis saab alguse 16. saj. lõpust ja kestab kuni 18. saj. keskpaigani. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Pigem on tegu erinevate stiilide kooslusega, milles on küll ühiseid jooni kuid samavõrra ka erinevusi.Tekkis Itaalias. Sõna Barokk on tuletatud portugali keelest ja tähendab “ Lopergust pärlit”. See levis katoliku usuga maades, ka üle Euroopa ja isegi Ameerikasse. See kultuur kajastas ajaloosündmusi, antiiklegende. Kunst ülistas kangelaslikkust ja esinduslikkust. Hooned ja ehitised olid kaunistatud uhkete kujude ehk skulptuuridega. Ruumi sisemus kaunistati peeglitega , maalidega. Riietus muutus luksuslikuks, kanti parukaid , ehteid . Muusikas võeti kasutusele kaunistusvõtted: triller, eellöök, glissando. Keeruliseks läks vokaalmuusika. Heliloojad hakkasid kirjutama uusi vorme, ehk žanre. Kunst armastas välist hiilgust, suuri mõõtmeid ning hoogsa liikumise ja tugevate tunnete väljendamist.
4
Diego Velazquez - Barokiajastu kunstnik Hispaanias, kelle loomingus paistavad silma portreed, eriti kuninglikust perekonnast.
Peter Paul Rubens - barokiajastu kunstnik Belgia mailt- tema töid iseloomustavad hoogne liikumine; rahutud, tugevad ja erksad poosid . Armastas kujutada lopsakaid naisi (sealt tuleb väljend “rubenslik ilu”).
Rembrant - hinnatuim barokiajastu kunstnik Hollandist - tema töid iseloomustavad soojad , kuldpruunid toonid peente värvivarjunditega. Tööd võluvad suure sisemise sügavuse ja hingestatusega.
El Greco- Hispaania päritolu barokiajastu kunstnik- tema töid iseloomustab müstiline õhustik, rahutu valgus, justkui pikaksveninud figuurid ja erilise väljendusrikkusega maalitud usulised tunded.
D.Velazquez P.P.Rubens Rembrandt El Greco
5
K L A S S I T S I S M
Euroopas valitses klassitsism 18. sajandi viimastel ja 19. sajandi esimestel aastakümnetel. Nii kirjanikud kui heliloojad pöörasid suurt tähelepanu teose vormile ja ülesehitusele. Hinnati lihtsust ja selgust, puhtaid riime, lihtsat rütmi.
Klassitsistlik kunst leidis oma ainestiku sageli antiikmütoloogiast ja antiikajaloost.
Klassitsism - 1760 -1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund.
Eeldused, mõjutajad:
1. Valgustus filosoofid ( Voltaire , Montesquieu, Diderot ).
2.Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji ).
3.Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J.J.Winckelmanni teos”Antiikkunsti ajalugu”).
Klassitsism jagatakse:
1) Varaklassitsism ca 1770-1800
2)Kõrgklassitsism ca 1800-1830
Prantsuse klassitsism:
1)Louis XVI stiil 1760-1790
2)Direktooriumistiil 1790-1800
3)Ampiirstiil 1800-1820.
Klassitsismi tunnused:
1)Antiikkunsti eeskujude järgimine(selge ja reeglipärane vormitäius).
2)Andrea Pallaudio mõju(üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist).
3) Lihtsus, rangus , reeglipärasus ja suurejoonelisus.
4)Ümarkaare ja kupli kasutamine.
6
R O M A N T I S M
Tuleb prantsuse keelsest sõnast “ romaanis ” (mitte nagu elus). Romantism järgnes klassitsismile ja levis 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni . Romantism tõi esile üksiku inimese tavalise hinge. Romantikud otsisid unustust, seda otsiti minevikust, eksootilistest maadest ja oma väljamõeldud maailmast e. fantaasiast. Romantikutel oli suur huvi looduse vastu, samuti rahvusliku kunsti vastu.
Tekkimise ja levimise ajaloolised eeldused:
1. Napoleoni vallutussõjad
2. Tööstuslik revolutsioon Inglismaal
3. Rahvuslik vabadusvõitlus Itaalias, Poolas ja Ungaris
4. Ameerika iseseisvussõda 1775-1783
5. Suur Prantsuse revolutsioon – 1798
Romantismi iseloomustasid:
1. Vabaduse- ja õigluse paatos
2. Looduse- ja loomulikkuseihaldus
3. Mineviku idealiseerimine
4. Eksootilisus
5. Inimese individuaalsuse rõhutamine
6. Imed ja maagia
7. Seiklused
8. Fantastika
7
MOOD JA RÕIVASTUS
Naiste riietus:
Naiste rõivastusse tõi 17.sajand vormivabaduse, mille parimaks näiteks oli dekolteeks nimetatud sügav kleidiväljalõige. Jäik hispaania krae oli sellest peale minevik . Kuna barokiajastu iluideaal soosis loomulikke proportsioone, lõigati kleitide ülaosa sügavalt lahti ning jäeti rinnapartii ülemine osa täiesti nähtavale. Rõivamoe muutusi ei põhjustanud ainuüksi uued kultuurisündmused, vaid mängu tuli ka teaduse areng. 1628. aastal avastas William Harvey vereringe olemasolu, mis viis lõpuks jäikade ja piinavate korsettide kadumisele. Järgneva uuendusena kadusid ülakeha pigistanud ja lamendanud rõivaesemed, mille asemele tulid lühikesed taljesse töödeldud siidjakid. Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud. Varrukad olid nüüd küünarnukini. 18. sajandil kandsid naised kuni revolutsioonini metallist puusatoestikke, mis laiendasid kleidi seelikuosa külgede suunas kuni pooleteise meetrini. Seeliku juurde kuulus alati korsett ja sügavalt rinda paljastav dekoltee , seelikuosa oli eest lahti lõigatud ning jättis alusseelikud nähtavale. Moe liikumisele lihtsuse suunas andis hoogu juurde revolutsioon. Revolutsioon kaotas oma teelt siidi , sameti ja brokaadi ning vabastas naised tülikatest detailidest nagu korsetid , kõrged puuderdatud parukad, kõrged kontsad, ilumärgid ja lehvid. Maanaise rõivastusse kuulus nüüd pihik, taljesse töödeldud jakk ja lopsakas kroogitud seelik . Vabariiki pooldavate naiste rõivastuseks sai valge kleit, sügavsinine redingotjakk ning punase-valgetriibuline krae. Rojalistid riietusid seevastu musta. 8
9
10
11
Meeste riietus:
17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Louis XIV tõi kaasa priiskava meestemoe.Mehed kandsid brokaadist ja kallitest siidkangastest meistriteoseid, mida ehtisid kuld ja hõbetikandid. Kuue küljes võis olla kuni 300 lehvi. Rõivaste eest maksti hiigelhindu.
Meeste ehtimishimu muutus nii pööraseks, et valitsus pidi kulla ja hõbeda kasutamist seadusega piirama.
17.sajandi lõpul tõi Charles II meestemoodi pärsia stiili. Kolmeosaline komplekt, mis koosnes kuuest, vestist ja põlvpükstest, sai vaimustatud vastuvõtu ning pani tõenäoliselt aluse hilisemasele klassikalisele meesteülikonnale.
18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse. Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese.Tolleaegsel vestil olid taskud ja pikad varrukad, kuld-, hõbe-, või emailnööbid ning lilli, loomi ja maastikke kujutav maitsekas tikand . Põlvpüksid ulatusid veidi allapoole põlvi, sääri katsid valged paeltega siidsukad. Kuuesabasid tugevdas vaalaluust kõvendi.
Meestel oli moes kuub frac, hilisema fraki eelkäija, kahvaturoheline, kahvatukollane ning vahel ka must poole sääremarjani ulatuv kitsaste varrukatega kehakate. Põlvpükse hakati sajandi lõpu poole kandma traksidega, sääred pikenesid veidi ning katsid põlvi. Mehed kandsid jälle püksisäärteni ulatuvaid põlvsukki.
Revolutsioonijärgne meeste rõivastus muutus asjalikumaks ning tänapäevase joonega sarnasemaks. Siidist põlvpüksid hakkasid kaduma ning mehed eelistasid pahkluuni ulatuvaid pükse. Garderoobi kuulusid ka pikk-kuub, tärgeldatud kraed, lühikesed vestid ja kroogitud servaga sokid . 12
13
14
Ehted:
17.sajandi ehtemaitset iseloomustab huvi lihtsuse ja elegantsi vastu. Jõukas daam valis rõivastele lisandiks reeglina ühe rea ehtsaid pärleid, tilgakujulised briljantkõrvarõngad ja korrapärase reana pitskrae serva kinnitatud kalliskivid. Hiljem nõudmine pärlite järele suurenes olulisel määral. Daamid kandsid pärleid soengutes, õlgadel, randmete ümber, kõrvarõngastena ning paksule tumedale sametribale kinnitatult ümber kaela. Moes olid ka briljandid.
Soengud:
Naistel tuli uue soenguga välja mademoiselle de Fontanges, kes ilmus jahiretkele uhke, sulgede ja lehvidega ehitud soenguga. Kuna ratsutamisel kippusid juuksed sassi minema, sidus daam juuksed siidpaelaga üles. Õuedaamid võtsid soengu otsekohe omaks ning hakkasid seni õlgadele langenud lokke sama moodi üles siduma. Meestemoes valitsesid pikad juuksed. 18.sajandil hakkasid nii mehed kui naised kandma parukaid. Parukamood 18.sajandil kujutas vorstikesekujulist juukserulli kummagi kõrva kohal, ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni.Parukate tegemiseks pruugiti inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiudu. Õukonna meelissoenguks oli tohutu kõrge parukas, millesse oli sobitatud liblikaid, linde, puuoksakesi ja aedvilju .
Jalanõud:
17.sajand võttis omaks kõrge kontsa . Kuna meestemood nägi ette saapaid, jäi kõrge konts püsima ja neid hakkasid kandma nii naised kui mehed. Sajandi algul olid meeste ja naiste jalatsid üsna sarnased, kuid pikapeale hakkasid tekkima erinevused. Naiste jalanõud jäid lihtsaks, meeste omade välimus muutus aga üha ülepakutumaks. Saabastest oli saanud mehelikkuse sümbol ning naised kandsid neid ainult ratsutamisel.
KOKKUVÕTE
Uusaja esimene periood oli väga tähtis inimkonna arengus. Maailma avardumine, teadus ja tehnilised leiutised muutsid inimese maailmapilti ja mõjutasid igapäeva elu. Üha enam hakati väärtustama inimisiksust ja haridust ning suurenes huvi antiikaja kultuuripärandi vastu. Muusikas, kirjanduses ja kunstis vaheldus suurejoonelisus lihtsusega. Mood oli väga rikkalik, armastati pärleid ja kalliskive. Muretut jõudeelu nautiv õukondlane muutis kõik eluvaldkonnad peeneks ja viimistletud kunstiks, alates rõiva- ja soengumoest ning lõpetades seltskondliku käitumisega. Väga tähtsal kohal oli uute masinate ulatuslik kasutuselevõtt, mis muutis majandusolusid ja ühiskondlikke suhteid nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides. See kõik oli võimalik tänu teaduse ja tehnika suurtele edusammudele. Ajastu oli väga rikkalik suurte leiutajate ja andekate kunstnike poolest.
16
Kasutatud materjalid :
Tõnu Tannberg , Mati Laur , Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline - „ Uusaeg ” õpik 8.klassile I osa
http://www.koolielu.ee/files/ROMANTISM1.ppt#256,1,ROMANTISM
http://www.gag.ee/materjalid/12klassile/Klassitsism.ppt
http://www.kuuste.ee/ajalugu/uusaeg/TEADUS%20JA%20KULTUUR%2017%5B1%5D.pps#263,8,Rubens
http://www.annaabi.com/materjal-23920-uurimust%C3%B6%C3%B6-ilu-r%C3%B5ivastus-ja-mood-l%C3%A4bi-aegade -
17

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 41 allalaadimist

Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil #1

Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil #2

Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil #3

Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil #4

Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil #5

Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil #6

Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil #7

Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil #8

Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil #9

Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil #10

Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil #11

Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil #12

Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil #13

Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil #14

Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil #15

Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil #16

Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil #17

Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil #18

Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil #19

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

41 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristi arike Õppematerjali autor

Referaat teemal "Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil", 16 sajandi lõpp - 19 sajandi algus.

teadussaavutused barokk klassitsism romantism mood ja rõivastus

Sarnased õppematerjalid

docx

Mood 17-18. sajandil

Mood ja kõik sellega kaasaskäiv on inimesi paelunud juba aegade algusest saati. Kuidas olla ilus ning moekas on oluline olnud alati nii meeste, kui ka naiste jaoks. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. Naiste riietus: Naiste rõivastusse tõi 17. sajand vormivabaduse, mille parimaks näiteks oli dekolteeks nimetatud sügav kleidiväljalõige. Jäik hispaania krae oli sellest ajast peale minevik. Kuna barokiajastu iluideaal soosis loomulikke proportsioone, lõigati kleitide ülaosa sügavalt lahti ning jäeti rinnapartii ülemine osa täiesti nähtavale, mõnikord kaeti dekoltee aga pitskraega. Rõivamoe muutusi ei põhjustanud ainuüksi uued kultuurisündmused, vaid mängu tuli ka teaduse areng. 1628. aastal avastas William Harvey vereringe olemasolu. Otsekohe alanud vaidlused, kas naiste sagedased kaebused pole mitte ühenduses keha kokkunöö

Ajalugu

doc

Barokiajastu mood

1.Ajalooline taust 17.sajand oli Prantsusmaa sajand. Euroopas algas uus ajajärk, kus privilegeeritud klassid liikusid üha suurema ekstravagantsuse ja suursugususe poole. Prantslastelt tuli komme kasutada nuge ja kahvleid söömise juures ning ülemklassid kasutasid peamiselt prantsuse keelt. Tänapäeval tähistab barokk Euroopas 17.- 18. sajandil domineerinud kunsti ja kultuuri, milles oli kolm erinevat voolu. Toretsev ehk ooperibarokk kajastas Itaalia maitse-eelistusi, tähistas sajandi alguses sündinud ooperizanri ning iseloomustas Rooma kirikute ülepakutud stiili.Realistliku baroki kujundasid suured maalikuntstnikud Caravaggio Itaalias, Velazques Hispaanias ja Rembrandt Hollandis. Klassikaline barokk tekkis Louis XIV õukonnas, kus kunstis ja arhidektuuris eelistati tasakaalustatud vorme. Selle stiili kujukateks näideteks on Perrault´ loodud Louvre`i range fassaad ja Versailles`i loss koos aedadega. -4- 2. Naised baroki

Ajalugu

doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

tiaarat meenutav peakate. Kübarat kandsid etruskid vajaduse korral peamiselt sõdalased ja talupojad väljas viibides, ülejäänud mehed kandsid erineva kõrgusega baretitaolisi mütse. Petatos kaitses päikese eest ning leidis kasutamist nii talupoegade kui teiste klasside esindajate poolt, seda näeb ka mõnedel skulptuuridel. MuinasRooma. Rooma kultuur ja mõtteviis oli saanud palju mõjutusi Kreekast, aga palju oli ka nende endi välja mõeldud. Kogu ühiskond oli rangelt reguleeritud ja valitsus 20 kontrollis nii poliitikat, kunsti, kultuuri kui isegi rõivastust. Iga ühiskonnakihi kohta kehtisid omad seadused ning kodanikel oli rohkem õigusi kui mittekodanikel. Sotsiaalne seisund oli päritav orjade lastest kasvasid uued orjad.

Rõiva ajalugu

doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

Kirjandus

doc

Barokiajastu

Barokkajastu Ajalooline ülevaade Barokk oli kunstistiil, mis valitses Euroopas umbes 1600-1750 a. Sõna "barocco" oli algselt juveliirikunsti termin, mis portugali keeles tähendab korrapäratut poolümmargust pärlit. Sõna "barokk" hakati kunstistiili üldnimetusena kasutama alates 19. saj. Barokkstiil tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias ja Flandrias, rõivamoe dikteerijaks sai Prantsusmaa. Barokile on iseloomulikud rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus. Peamise kunstiliigina arenes arhitektuur, kujundati suurejoonelisi paleeansambleid: Versailles Prantsusmaal, Petrodvorets Venemaal, Belvedere Austrias. Eelistati tugevaid värvusi, värvilist kivi ja kullatud pronksi. Hooneid kaunistati rikkalikult ornamentide, reljeefide, kujude ja sageli väänlevate sammastega. Moodustusid eredad valguse ja varju kontrastid. Eesti barokkehitised on rangemas nn."põhjamaade barokkstiilis". Tuntuim barokkehitis Eestis on Kadrioru loss. Kujutavas kunstis o

Kultuur

doc

Uus maailmapilt

Usk inimmõistuse kõikvõimsusesse ei kadunud ka 19. sajandil. Antiikkunsti hakkati paremini tundma õppima 18. sajandi keskel, kui toimusid arheoloogilised väljakaevamised Itaalias.Kõige rohkem hinnati VanaRooma ja VanaKreeka ühiskonnakorraldust ja kultuuripärandit. 18.sajandi valgustusfilosoofid leidsid eeskuju just Kreekast ja Roomast.See mõjutas kaasaegsete ja järgnevate põlvkondade mõttemaailmat. Euroopas 19.sajandi esimesel poolel toimunute paljude sõdade tõttu süvenes rahulolematus ja pettumus oma kaasajaga. Vastukaaluks hakkati rohkem hindama vabadust, isikupära ja tundeid.

Ajalugu

doc

19. saj naisterõivastus

Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM31 Veronika Sarapova 19. saj naisterõivastus Referaat Juhendaja: Kadri Roball Särevere 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Rõivatööstus ........................................................................................................................ 4 Charles Frederich Worth......................................................................................................... 4 Josephine Bonaparte.............................................................................................................. 5 Kuninganna Victoria.......................

Ajalugu

doc

Ajastute võrdlev tabel

AJASTUTE VÕRDLEV TABEL KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM ROMANTISM 5. - 13. saj. 14. - 16. saj. 17. - 18. saj. I pool 18. saj. II pool 19. saj. 19. saj. I veerand Kirikukesksus. Inimesed Huvi kirikukammitsaist Euroopa pol. elu rahutu; Levisid valgustuslikud elasid vaimse müüdi vaba iseteadva inimese ususõjad; Prantsusmaal ideed (Voltaire, Diderot, maailmas. Puudus vastu kultuuri ilma- priiskav absoluutne Rousseau) ja Descartes'i imetlev hoiak nähes likustumine. Keskaja monarhia, õukonna rajatud ratsionalistlik il

Muusikaajalugu

Rohkem sarnaseid