Ambroosiuse laul (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Keskajamuusika

Paavst Gregorius I (Suur, 540-604, paavstiks 590) juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ühtlustati ka kogu liturgia. Gregoriuse reform: luua kogu kristlikule kirikule ühine liturgia ja kirikulaul, et allutada kõik Rooma paavstile, võitlus rahvalaulu mõju vastu kirikumuusikas. Kuigi roomakatoliku kiriku muusikat nimetatakse gregoriuse lauluks, Gregorius siiski laule ei kirjutanud. Küll aga on paljud tekstid just tema loodud või uuendatud. Gregoriuse laul, nimetatud ka gregoriaan, gregoriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline saateta laul. Tekst proosas (mõnes laulutüübis kasutatakse ka vahelduva rütmiga vabavärssi), ladina keeles, mis on lahutamatult ühtsed muusikaga. Muusika on perioodilise rütmikorralduseta ehk rütmiliselt taktimõõdu alla organiseerimata (jälgib teksti loomulikku kulgemist), rütm loid ja laialivalguv. Esitab üksik vaimulik, koorisolist, ansambel või koor, sageli kahes grupis.

Muusikaajalugu

12

doc

Varakristlus

hümnid ja vaimulikud laulud ja seda mitte ainult kirikus, vaid enamgi veel - kodus laulmiseks kristluse kasvatuse eesmärgil. Esialgu lauldi rahvalikus maneeris, õpetatud koore hakati kasutama 4. sajandil, kui kristlus sai Rooma riigi ametlikuks usuks. Idakirik jäi alates 395. aasta lõhenemisest konservatiivseks, Lääne-Euroopa alade kultuur arenes dünaamilisemalt. Kogu keskaja muusikakultuuri vaatlemegi lähtuvalt usutraditsioonidest ja kultuuriarengust. GREGOORIUSE LAUL Lääne kirikumuusikat võib näha kristliku muusika omaette haruna 4 sajandist alates. Pärast impeeriumi lagunemist kestis Ida-Rooma riik Bütsantsi näol veel umbes tuhat aastat ja türklased purustasid selle lõplikult alles 1453. aastaks. Riigi toel säilitas kiriklik traditsioon Idas tugeva ühtsuse. Lääne-Euroopas kujunes pilt palju kirevamaks ja sisult ühtse kiriku liturgia erines piirkonniti väga tugevalt. Mitme

Ajalugu

11

docx

Keskaja muusika - Muusikaajalugu

võttis kasutusele uue liturgia. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Liturgia ja kristlik kirikulaul Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit.

Muusika

10

doc

Muusikaajalugu I kursus (10kl)

eetilistele väärtustele. 5) Aristoxenes ­ Süstematiseeris rütmiõpetuse, koondas kreeka helilaadid ratsionaalseks süsteemiks. 6) Boethius - Pani aluse Euroopa muusikateooriale Arhailine ajajärk ­ 8.-6. sajand eKr 1) aoid ­ kutseline laulik, improviseerib 2) rapsood ­ rändlaulik, kandis tektste ette, mitte ei loonud ise 3) paiaan ­ Apollonile pühendatud laul kitara saatel 4) treen ­ surnuitk aulose saatel 5) hümenaios ­ pulmalaul aulose saatel 6) hümn ­ kultuslaul 7) nomos ­ reeglite kogum, mida peab kultuslik laul järgima Klassikaline ajajärk ­ 5.-4. saj eKr 1) dionüüsia ­ veini- ja viljakusejumal Dionysose auks korraldatud pidulik rituaal. 2) ditüramb ­ Dionysosele pühendatud hümn, mida esitas tantsiv koor aulose saatel.

Muusika

30

docx

Muusika ajastud, õpimapp

Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. ­ 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet ­ kirikumuusika 3) renessanssmuusika. · Gregoriuse laul 590. a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I). Ta jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. Näit. lasi ta ühe lauluviiside raamatu Peetri kirikuspruukimise (kasutamise) tarvis kinni aheldada, et raamat kaotsi ei läheks. Gregorius oskas ka helisid oktavitesse järjestada. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia

Muusikaajalugu

17

doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

Sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel peetkase filsoof Boethiust. KESKAEG 1 Varakristlik muusika Kristluse sünd Palestiinas.  Öeldi lahti paganlikest eesmärkidest  Muusika eesmärk oli läheneda Jumalale  Võeti vanast ajast üle ühehäälsus Varakristlikud hümnid-keskuseks Rooma ja Milano-piiskop Ambrosius. Temaga seostatakse sümboolselt lääne kirikumuusika sündi. Tema järgi nimetati ambroosiuse laul. Rooma suurem tähtsus kasvas, kui paavstiks sai Gregorius Suur, kes võttis kasutusele uue liturgia. Legendi järgi sosistas valge tuvi talle laule kõrva. Mida Gregorius tegi?  Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste  Greooriuse laulu reformi algataja Gregooriuse laul-ühehäälne liturgiline laul, loomu poolest saateta. Tekstid valdavalt ladinakeelsed, vahetult tekstist lähtuv rütm. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsideerimine, veidi erinev sellest on psalmoodia.

Muusika ajalugu

17

docx

Eesti rahvamuusika

Rahvad elavad kultuurilises kokkupuutes, mistõttu pärimuses esineb laene ja mõjutusi. 20. sajandi uuemas rahvaluuleteaduses käsitletakse rahvast ja rahvamuusikat avaramalt ­ see on erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk). 2. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud tants. 2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud rahvamuusikat ega muid muusikaliike, vaid nimetati neid lihtsalt `muusikaks'. Ka maailma kõige looduslähedasematel rahvastel on oma muusika, mis inimeste pealtnäha lihtsast eluviisist hoolimata võib olla küllalt keerukas. Arvatakse, et muusika aitab inimestel paremini toime tulla looduses ja omavahelises suhtlemises

Muusika

27

odt

Uurimistöö "Rahvalaulud"

lk 27-28 LISA 3Pilte 2 SISSEJUHATUS Rahvalaul on elavas pärimuses kujunenud sõnadest ja viisist koosnev tervik. Muistsel ajal kuulusid laulud väga erinevate toimingute juurde - tööd, rituaalid, peod. Rahvalaulud peegeldavad ajalugu, nad annavad meile teada inimeste mõttelaadist, kommetest ja uskumustest. Tänapäeval on lauludel rohkem meelelahutuslik roll. Rahvalaulu puhul on kindlasti tähtis see, et laul omandatakse kogemuslikult igapäevase suhtlemise käigus. Rahvalaulu tänapäevane teaduslik käsitlus on kujunenud välja pikema perioodi vältel. 18.-19.sajandil rõhutati, et rahvalaule laulab lihtrahvas, Eestis tähendas see talurahvast. Sellega vastandati rahvakultuur kõrgkultuurile ja rahvalaul professionaalsele autoriloomingule. 20.sajandi esimesel poolel vaadeldi rahvalaulu ennekõike kui muusika ning luule üht ja eripärast osa

Muusika

Meedia

Kommentaarid (0)