Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”See on “tundmatu sõduri”
jutustus Flandria kaksikutest Esimese maailmasõja päevilt.
IValmistutakse
söömiseks. Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed
nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline
Albert Kropp , õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv
Leer , “tundmatu
sõdur” Paul Bäumer,
lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus,
talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga
peamees Stanislaus
Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud
nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi
kokku läinud tuli
leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada.
Mehed said kätte ka
koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale
kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾
seedimise ja maoga
seonduv . Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli
kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees.
Sõdurid läksid laatsaretti Franz Kemmerichti külastama. Tema jalg
on amputeeritud ning ta näeb halb välja. Hoolimata ta surmaeelsest
välimusest lohutavad külastajad teda ning lubavad, et ta saab
terveks. Müller, märkab ta asjade seas saapaid ning soovib neid
endale saada, kuid haige ei anna. Isegi lahkudes ei saa ta saapaid
unustada.
IIPaul
arvas , et vanematel
sõduritel on kergem, sest neil on kindlad eesmärgid mille nimel
elada (naised, lapsed, väljakujunenud
hobid ), noortel on ainult
vanemad ja mõnel tüdrukud. Himmelstoß oli eriti karm Bäumeri,
Kropi, Tjadeni ja Westhausi peale. Paul pidi kord ta voodit 14 korda
üles tegema, pidi
saapad pehmeks mudima, hambaharjaga põrandat
pesema jne. Peagi hakkasid sõdurid Himmelstoßile vingerpusse
mängima. Välikäimlat teisaldades teesklesid nad komistamist ning
valasid osa väljakeidetest talle jala peale. Ülesandeid täites
jooksid mehed aeglaselt nii, et allohvitseri hääl enne kähedaks
jäi kui mehed ära väsisid. Paul külastas ka järgmisel päeval
Franzi.
Seekord lubab ta saapad Müllerile viia. Aeglaselt hääbuva
Kemmerichti juures olles mõtles Paul kirjale, mis ta tema vanematele
peab kirjutama. Kemmericht
sureb . Meeleheilikult püüab Bäumer
arste veel teda ravima
sundida . Paul võtab Franzi asjad ja
lahkub .
Baraki juures annab ta saapad Müllerile.
IIIMeeste sekka saadeti juurde 25
noort sõdurit ja ka hulgaliselt vanemaid mehi. Majutamishooneks oli
väike vabrikuhoone. Kat toob hobuseliha ja leiba. Ta oskab alati
toitu leida. Kropp on filosoofitüüpi ning
arvab , et sõda peaks
olema nagu gldiaatoritevõitlus. Iga maa esindajad tuleksid kohale ja
võitleksid omavahel. Nii jääks süütud inimelud alles. Inimesed
saaksid hoopis sellisele etendusele pileteid osta. Kat Himmelstoßist
ja võimust:” Vaat kui sa õpetad
koera kartuleid sööma, ja talle
siis hiljem lihatüki ette viskad, siis napsab peni sellest kinni,
sest see on tal
loomuses . Ja kui sa inimesele tsipake võimu annad,
siis toimub täpipealt sama lugu, ta napsab sellest kinni.” Tjaden
kannab Himmelstoßi peale samuti viha. Ta on voodimärgaja ning
Himmelstoß arvas, et see on lihtsalt laiskus. Ta pani teise
voodimärgaja tema kohale naril magama. Järgmisel ööl tehti
vahetus. See meetod ei aidanud probleemi lahenda. Järgmisel
hommikul viskasid mehed Himmelstoßile voodikoti pähe ning asusid teda läbi
peksma . Himmelstoß muidugi ei näinud, kes sellise teoga hakkama
sai.
IVMehi sadeti kaevikuid
kaevama .
Kohale jõudes avastati, et olukord on arvatust ohtlikum. Keset
tulemöllu roomab noor
nekrut hirmust Pauli juude varjule.
Noorel sõduril oli “kahuripalavik” ning ta tegi oma püksid täis.
Pihta said
hobused , kelle kisa oli seetõttu
talumatu . Hobuste
eludele tehti piinade vähendamiseks lõpp. Liigutakse “kodu”
poole ning jõutakse sõdurite kalmistule. Algab taas pommide eest
varjumine. Paul peidab end mürsulehtrisse, mis on osaliselt
hauakohas. Paul puges surnukirstu alla varju. Kat annab talle
gaasimaskid ning
laseb ühe noorele nekrutile pähe panna. Mürsuauku
kogunesid Kat, Kropp ja veel keegi. Mürsuplahvatuse tagajärjel
lendas lehtrisse
kirst . See
maandus neljanda mehe käele. Segaduses
mees püüab gaasimaski
peast rebida, kuid Kropp takistab teda. Mõne
hetke pärast kaotab mees meelemärkuse. Kolmekesi vabastati ta käsi
ning seoti kinni. Kui
gaas on hajunud ronitakse lehtrist välja. Sama
nekrut, kes oli Bäumeri juures varju otsinud lebas nüüd sodiks
lastud puusaga
maas . Esialgu soovitakse ta
piinad lõpetada, kuid kui
noored sõdurid teistest lehtritest välja ilmusid, otsustati
kanderaam tuua.
VMüller hakkab küsitlema, kes
mida
teeks kui oleks rahu. Peagi ilmub Himmelstoß välja. Tjaden
solvab teda. Himmelstoß suundub kaebama. Veltveebeltuleb Tjadenit
otsima , kuid teda pole kusagil näha. Kropp ülbitseb allohvitseriga.
Õhtuse loenduse ajal toimus ülekuulamine, mille käigus tuli
Himmelstoßi voodimärgamise lugu välja. Tjaden sai karistuseks 3
ning Kropp 1 päeva kartsas (arestimajaks endine kanala). Kat ja Paul
lähevad haneprae jaoks
hane varastama. Bäumer hiilib lauta ning
märkab kahte hane. Ta üritab nad mõlemad kaasa haarata. Lauta
ilmub dogi, kes Pauli ründab. Ta laseb pääsemiseks dogi pihta ning
haarab ühe hane kaasa. Nad küpsetasid hane mahajäetud kuuris ära.
Küpsetamisa ajal mõtleb Paul Katczinsky ja enda lähedasest
suhtest . Ülejäänud osa viisid nad arestimajja Kropile ja
Tjadenile.
VIKaevikutesse oli palju rotte
kogunenud. Mehed lõikasid leiva küljest näritud osad ära ning
panid keset varjendi põrandat ja jäid ootama. Kui
rotid sööma
kogunesid löödi nad labidatega maha.
Pommid maanduvad varjendi
lähedusse. Paar teist varjendit on pihta saanud ning sealset toitu
taheti tervesse varjendisse vedada. Paraku on sõjategevus nii
intensiivne, et see esimeste katsetega ei õnnestu. Üks noortest
sõduritest hullus ning tema rahustamiseks tuli ta läbi peksta.
Selle peale ehmuvad veel kaks nekrutit ja jooksevad välja. Paul
läheb neid kinni püüdma. Samal ajal toimub plahvatus ning
kaevikusein on kaetud mulla, liharibade ja riideräbalatega. Paul
jookseb varjendisse tagasi. Hullunud sõdur seotakse kinni. Mõne aja
pärast läheneb lahingtegevus.
Prantslased suunduvad varjendi poole.
Sõdurid suudavad nad taganema sundida.
Vastaste varjenditest haarati
kaasa konserve. Öösel valvepostil olles mõtles Bäumer:”Ja isegi
siis, kui meile tagastataks me nooruse maailm, ei oskaks me temaga
peaaegu et mitte kui midagi peale hakata.” Üks kadunud ja
haavata saanud sõdur
karjus , kuid teda ei leitud. Paari päeva pärast hääl
vaibub. Sõdurid korjasid granaatide vasest rõngaid ja prantsuse
valgusrakettide siidist langevarje, et need kodustele saata (esimeste
vajalikkust ei osatud seletada, kuid teistest tehti pluuse). Taas
toodi juurde uusi noori sõdureid, kes polnud mingit väljaõpet
saanud. Lahingus langes neid hulgaliselt. Ellujäänuid õpetasid
vanemad sõdurid varjuma ning
relvi kasutama. Lahingutegevuses oli ka
Himmelstoß hädine. Tühise kriimustusega puges ta pommilehtrisse
peitu . Haie Westhaus vaevles
seljavigastuse käes. Arvati, et ega ta
kaua enam ei ela. Teine kompanii
vahetatakse välja ning viidi
mujale. Sajaviiekümnest mehesst oli alles jäänud kolkümmend kaks.
VIIMehed viiakse tagalasse, et
üksust formeerida. Himmelstoß teeb ettepaneku hästi läbi saada.
Mõni aeg tagsi oli eksisteerinud rindeteater. Avastati etenduse
kuulutused. Ühel plakatil oli noor naine. Sõdurite jaoks oli see
imeline vaatepilt. Mehed käisid õhtuti kanalis ujumas. Märgati
kolme naist. Kuna kummalgi polnud lubatud üle kanali minna hiilisid
sõdurid öösel
salaja üle jõe, viies kaasa sõdurileiba.Enne
minekut jootsid nad Tjadeni täis, sest ta oli neljas, aga naisi
ainult kolm. Tõmmu naine õrnutseb Pauliga ning räägib midagi
prantsuse keeles, millest Bäumer aru ei saa. Hommikuks hiilitakse
märkamatult tagalasse tagasi. Paul sai teate, et võib 17 päevaks
puhkusele minna (lisaks 3 päeva sõiduks). Peale puhkust peab ta
Heidelagerisse õppekursustele suunduma. Paul läheb sellest ka
tõmmule naisele rääkima. Nähes naise ükskõikset reaktsiooni
mõistis ta, et õrnutsemise oli ta välja
teeninud tunnete asemel
leivaga. Järgmisel hommikul
saadetakse Paul rongile. Ta läheb koju.
Õde tegi ta lemmiksööki kartulikotlette. Ema oli taas vähihaige.
Bäumer räägib kõigest palju paremas valguses, kui ta tegelikult
läbi elas. Ta ei tahtnud ema veelgi rohkem muretsema panna. Tänaval
kohtab Paul direktorit, kes ta oma lemmikbaari viib. Seal koheldakse
Pauli kui kangelast. Oma toas ringi vaadates ei suutnud ta ikka end
koduselt tunda, ta tundis, et ei kuulu enam sellesse maailma. Bäumer
külastab Kemmerichti ema, kelle ta räägib, et poeg suri lasust
südamesse. Ta ei suutnud talle rääkida, et ta poeg tegelikult enne
surma kannatas. Viimasel puhkusepäeval manitses ema Pauli naistest
(eriti prantslannadest) eemale hoidma. Ta oli pojale muretsenud kaks
paari uusi aluspükse, mida sel perioodil ei olnud peaaegu
kusagilt saada.
VIIIPaul
suundus õppekursustele.
Barakkide kõrval asus vene sõjavangide
laager . Sealsed elanikud
olid näljas ning olid nõus isegi prügikastidest jääke sööma.
Samuti tegelevad vangid kauplemisega. Nad nikerdavad kujukesi ja
vahetavad neid leivaviilude vastu. Viimasel pühapäeval enne
ärasõitu külastasid Paul õde ja isa Bäumerit. Räägitakse ema
operatsioonist, mille eest maksmiseks raha tuleb leida.
IXRügemendi juurde naastes
otsis Paul kohe Katczinsky ja
Alberti üles. Räägitakse sõja
tekimise põhjustest, kellele see kasulik on ja kas
keiser sai sõja
algamist mõjutada. Luuresalk saadetakse
uurima , kui sügav on
vastase kaitseliin. Puhkuselt tulnud Paul pakub end vabatahtlikuna
luuresalka. Ta jala kõrvale maandub granaat. Ta peitub kraatrisse.
Pauli valdas nii suur hirm, et ta ei suutnud kraatrist oma salga
juurde naasta. Kuuldes Katczinsky häält (vähemalt nii talle
tundus) hakkas ta
pimedas tagasiteed otsima. Paraku ei suutnud ta
hiljem enam liikumissuunda kindlaks määrata ning
peitus poolenisti
vett täis kraatrisse. Ta
teeskles surnut. Ägenenud pommitamise
tõttu ei saanud ta enam sealt lahkuda.
Samasse kraatrisse kukkus või
hüppas üks vastastest. Paul pussitas teda. Päeva ajal mees veel
liigutab end ning Bäumer ravitseb teda. Mees aga sureb. Ta mõtleb
tapetud mehe naisele. Paul otsib mehe rahakotist aadressi, mehe nime
(trükkal Gerard Duval) ja kirjad. Ta tahab naisele kirjutada, mis ta
mehega on juhtunud kuid mõtleb ringi. Hetkeks lubab ta ka tulevikus
trükkaliks hakata ja mehe perekonnale anonüümselt raha saata. Kui
saabus taas hämarik liikus Paul oma meeste poole. Kat ja Albert
arvasid, et ta on surnud ning otsisid ta laipa. Nad rahustasid
Bäumeri tapalugu kuuldes maha.
XKaheksa meest saadeti küla
valvama, mis liigse tulistamise tõttu on evakueeritud. Vvarjendiks
oli betoneeritud kelder.
Taludes ringi jalutades avastati laudast
kaks noort siga.
Majas tehakse seapraadi ja kartulikotlette.
Küpsetamise tõttu korstnast tõusev suits äratas aga tähelepanu
ning tingis maja pommitamise. Kõik pääsesid keldrisse ning sõid
nii nagu jaksasid. Nädala pärast lõppes mõnus elu külas ning
tuli tagasi sõita. Päev hiljem sõidetakse üht
asulat evakueerima. Mõni hetk peale asulasse jõudmist algab pommitamine.
Albert ja Paul said pihta. Esimest tabas
kild põlve kohale, teist
jalga. Koos joostakse maanteekraavini. Sealt võetakse neid haavatute
vankrisse. Laatsaretis seotakse haavad kinni ning saadetakse
järgmisel päeval edasi. Sigarettidega sanitaarveeblit ära ostes
tagatakse võimalus koos olla. Rongis tõuseb Albertil
palavik . Paul
teeskleb samuti palavikku, et neid ühes peatuses maha pandaks.
Katoliiklikus hospitalis ärkasid mehed palvuse peale, mis koridorist
kostis. Paul
viskas selle takistamiseks
koridori seina vastu
pudeli kilduteks.
Josef Hamacher võtaba aga süü enda peale, sest tal olid
niinimetatud hullupaberid. Öösel hakkas Franz Wächteril side verd
läbi
laskma . Esialgu ei tulnud õde. Kui ta mehe kätt märkas oli
ta pahane, et nad varem abi ei kutsunud, kuigi nad olid seda teinud.
Franzi olukord muutus halvemaks ning ta viidi surituppa. Peetergi
viiakse minema, kuid ta lubab tagasi tulla. Seda ei usu aga keegi,
sest seda on varemgi lubatud. Ometigi tuleb Peeter tagasi. Alberti
jalg amputeeritakse. Ta oli välilaatsaretis lubanud endalt elu
võtta, kui ta jalg ära lõigatakse. Albert muutus kinnisemaks ning
sõnaahtramaks. Kõige vanem patsient oli 40-aastane Lewandowski. Ta
sai
naiselt kirja lubadusega teda vaatama tulla. Naine elas Poolas
ning nad polnud teineteist seetõttu peaaegu kaks aastat näinud.
Samuti polnud ta näinud oma last. Kui ta naine saabus tegid teised
palatikaaslased kõik, et õed paltisse ei tuleks kui
paarike õrnushetki
jagab . Peagi saab Paul kosumispuhkusele. Ema on veel
haigemaks jäänud ega taha, et poeg lahkuks. Paraku kutsutakse ta
rindele tagasi.
XIToitu sai palju harvem ning
sõdurid olid jäänud nõrgemaks. Detering põgened, kuid jäi
Saksamaale suundudes kroonupolitsei kätte. Toimub järjekordne
lahingtegevus. Selle käigus sai haavata sidekoer.
Berger soovib
haavatud koera piinadest päästa ning ta maha lasta. Teda keelati,
kuid ta läks ikka ning sai seetõttu mürsukilluga vaagnaluu pihta.
Mees, kes haavatud Bergeri tagasivedas sai ise pihta sääremarja.
Müller sai valgusraketiga kõhtu ning suri. Langeb ka kompaniiülem
Bertinck ja Leer. 1918. aasta suvi oli meeste jaoks kõige raskem ja
ohvriterohkem. Mürsukild tabas Katczinsky säärt. Paul
kandis ta
sanitaride juurde. Paraku selgus, et teel sanitaride juurde oli väike
mürsukild tabanud ka Kat`i pead.
XIIPauli klassi vabatahtlikest on
elus veel vaid ta ise. Räägitakse sõja lõpust ja rahust, kuid
seda ei paista saabuvat.
Paulil on 14 päeva puhkust. Ta mõtleb
toimunu üle ja leiab, et on elust võõrandunud. Bäumer langes
1918.aasta
oktoobris , kui sõjasõnum piirdus lausega: Läänerindel
muutuseta.
Aitähh!!!:)
Kõik kommentaarid