Puitkatused (0)

Puitkatused
Pennsarikatega  katus
Traditsioonilised katused
19. veebr 2013. a
Hoone osad
3
Info traditsiooniliste katuste kohta:
Pennsarikatega katus
Masso, T. 1991. Palkmajad:  konstruktsioon  ja ehitamine. Tallinn.
Eesti Rahva muuseumi  koduleht :
http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Toovotted/Traditsioonilised-katused
19. veebr 2013. a
Hoone osad
2
19. veebr 2013. a
Hoone osad
4
Laele  toetuva  toolvärgiga katus (madal kalle)
Sõrestikkatus
19. veebr 2013. a
Hoone osad
5
19. veebr 2013. a
Hoone osad
7
Pikipärlinitega / pärlintaladega katus
Laudadest  katusekate
●
Vihmavee ära juhtimiseks hööveldatakse laua äärtele 15-20 mm laiused ja 10 mm 
sügavused  sooned . 
●
Lauad kinnitatakse katusele kahes kihis
●
Pärlintalad toetatakse maja otsaseintele ja suurema hoone puhul ka 
kandvatele  siseseintele .
●
Esmalt  naelutatakse  sobivate  vahedega kinni alumised lauad, sooned ülespoole. 
●
Seejarel naelutatakse teine kiht ülekattega nii, et pealmised lauad  kataksid  alumiste 
(vee)sooned.
19. veebr 2013. a
Hoone osad
6
19. veebr 2013. a
Hoone osad
8
Lõhandikest ehk poolpalkidest katus
Laastukatus
●
Lõhandikest katust on kasutatud enamasti hoonete juures, kus katuse puhul ei 
ole tähtis sel e täielik vettpidavus (sepikojad, suveköögid, paadikuurid).
●
Sobib pikipärlinitega katusetüübiga 
19. veebr 2013. a
Hoone osad
9
19. veebr 2013. a
Hoone osad
11
Lõhandikest ehk poolpalkidest katus
Laastukatuse materjal
●
Katuselaastuks sobivad  kuusk , haab ja  mänd , Lääne-Euroopas on laaste tehtud 
ka lehisest. 
●
Eelistada tuleks talvel langetatud tihedate aastaringidega puud (10 cm laiusel laastul 
võiks ol a umbes 50 aastaringi). 
●
Laastkatuse vastupidavus sõltub suuresti materjali kvaliteedist.
●
Laastupuuks  sobivat   kuuske  on üpris raske leida, kuna kuusk on okslik, samuti 
leidub sel es tihti ränipuitu, mis laastulöömiseks ei sobi.  Ränipuit  tekib siis, kui puu 
kasvab näiteks  kalde  peal, puidu struktuur muutub ja ta lõheneb ebaühtlaselt.
●
Männi miinuseks loetakse suuri oksakohti, mida laastudes ei tohi ol a. Männipuidu 
poorid jäävad kuivades avatuks, kuusel sulguvad. Seega märgub kuuselaastu pind 
männilaastu omast vähem ja seepärast eelistataksegi kuuske männile. Si ski on ka 
männi  sisemisest  lülipuidu osast tõmmatud  laast  suhteliselt hea materjal.
●
Haaval on vähe oksi, ta on kiirekasvuline ja odavam kui  okaspuu . Tema 
puuduseks on see, et ta tõmbub päikese käes kaardu ja kuivab sinakaks.
19. veebr 2013. a
Hoone osad
10
19. veebr 2013. a
Hoone osad
12
Laastukatuse löömine 1
Laastukatuse löömine 3
●
Laastud   lüüakse  katusele tavaliselt kas kahe- või kolmekordse kihina.
●
Kolmas kiht asetatakse räästaservani  täispikkuses  või natuke lühematest 
●
Laastkatuse elueaks loetakse 10 aastat kihi kohta, kolmekihilisel katusel 
laastudest. 
seega 30 aastat. 
●
Kui kolm räästarida on löödud, võib ajutise räästalaua eemaldada.
●
Katuse põhjapoolne külg peab tavaliselt kauem vastu kui lõunakülg, sest 
●
Neljandat  rida alustatakse ülekatte võrra kõrgemalt - kolmekihilise katuse puhul 
kõige rohkem kulutab  laastu  päike.
on see 7 tolli. 
●
Kolmekordse katuse ühe ruutmeetri löömiseks kulub u 80 laastu.
●
Selleks, et järgnevad laasturead oleksid  sirged , naelutatakse löödava 
●
Laastu pikkus on u 60–75 cm, laius 7–12 cm, paksus 4–6 mm. 
laasturea alla  ajutiselt  paari väikese naelaga sirge laud. 
●
Optimaalne laius on 10 cm. Kitsamad laastud katavad vähem ja katuse löömine 
●
Edasi läheb katuselöömine kuni harjani 7 tolli korraga. 
edeneb aeglaselt. Li ga  laiad  laastud võivad aga lõhki kuivada. 
●
Harja lõpetamiseks lõigatakse vi maste ridade laastud nii pikaks, et samm ei 
●
Pikema laastu puhul läheb löömine ki remini, aga katuse iga on lühem, sest pikem 
muutuks. 
laast mängib ilmastikuoludes rohkem. 
●
Katuseviil kaetakse vi lulaudadega ja hari harjalaudadega.
●
Koorega  laastu katusele ei panda, sest koor seob niiskust. 
●
Laastkatuse kal e peaks olema suurem kui 40 kraadi.
19. veebr 2013. a
Hoone osad
14
19. veebr 2013. a
Hoone osad
16
Laastukatuse löömine 2
Pilbaskatus
●
Laastud naelutatakse roovlattide külge peente naeltega,  kumer  pool 
●
Pilbas on on katuselaastu eelkäija. 
ülespoole, nii et üks külg katab kõrvalasuva laastu u 1/3 laiuses ja al pool asuva 
●
Pilbas on toorest puupakust käsitsi liimeistriga piki puukiudu lõhestatud 
2/3  pikkuses .
peerg, mil e pikkus on keskmiselt kuni 50 cm, laius 7–10 cm, paksus 2–3 mm. 
●
Jälgitakse, et laastu  soomus  jookseks allapoole, muidu voolab vesi vahele. 
●
Keskmiselt jõudis mees päevas kiskuda 5000 pilbast. 
●
Mis pidi laastu  soomused  jooksevad, on näha laastu painutades.
●
Tänapäevase laastulõikamismasinaga edeneb töö palju kiiremini. 
●
Et esimesi ridu oleks lihtsam lüüa, võib  räästa  alla paigutada ajutise 
●
Laaste ja pilpaid lüüakse katusele  ühtemoodi  ja peale vaadates on neil kahel väga 
räästarihtlaua, millele toetatakse laastude alumised  otsad . 
raske vahet teha. 
●
Alumine rida lüüakse täispikkadest või poolikutest laastudest, mis asetatakse 
●
Pilpakatus on aga tänapäeval haruldane, kuna pilbaste käsitsi kiskumine on väga 
kohale  teistpidi  kui kõik teised read – kumerus al apoole. 
töömahukas. 
●
Tulemuseks on ilusam katus – räästas ei  vaju  alla. 
●
Kvaliteetse, st aeglaselt kasvanud okaspuust lõhestatud pilbastest katuse iga on 
●
Kui esimene rida on täispikkadest laastudest, lõigatakse teise rea laastud 
hinnatud 50–80 aastale. 
pooleks ja vastupidi – kui esimene rida oli poolikutest, on ülejäänud read 
●
Pilbaskatus peab ilmastikule paremini vastu kui laastukatus, sest erinevalt 
täispikkadest, sest muidu läheb katus äärest li ga paksuks.
laastust jäävad pilpa pinnal puukiud terveks.
19. veebr 2013. a
Hoone osad
15
19. veebr 2013. a
Hoone osad
18
Laastukatus
Kimmkatus
●
Kimmid on pakust või plangust välja  saetud  või lõhestatud ja tahutud 
kiilukujulise pikilõikega lauakesed. 
●
Paksem  ots võidakse lõigata poolkumeraks, kolmnurkseks või mõne muu kujuga.
●
Kimmi  pikkus on u 60 cm, laius 10–15 cm, paksus peenemas otsas u 5 mm, 
paksemas u 15 mm. 
●
Kimmid naelutatakse üksteise kõrvale nii, et ülemise rea kimmid katavad 
alumise rea kimmivahed, kimmide paksem ots jääb allapoole. 
●
Katus tehakse  kolmekihiline . 
●
Kimmide katusele löömisel tuleb silmas pidada, et puusüü jookseks õigesti - kimmi 
servad  ei  hakkaks  katusel üles kaarduma.
●
Katuse servadesse pannakse pikuti poolitatud kimmid, räästasse kahte alumisse ja 
harjale kahte ülemisse kihti põiki pooleks lõigatud kimmid. 
●
Kimmkatuse eluiga sõltub hooldusest. Vastupidavuse  suurendamiseks  võib 
kimmkatuse üle tõrvata või värvida puidukaitsevahendiga.
19. veebr 2013. a
Hoone osad
19
19. veebr 2013. a
Hoone osad
21
Kimmkatus
Kimmkatus
OÜ Vahelaane Talu
Haavapuust radiaallõikega 
saetud kimmid
19. veebr 2013. a
Hoone osad
20
19. veebr 2013. a
Hoone osad
22
http://www.hot.ee/vahelaane/
Kimmkatus
Sindelkatus
●
Sindlid  on kiilukujulise  ristlõikega  puupakust või prussist lõhestatud või 
saetud lauakesed. 
●
Sindli keskmine pikkus on 50–70 cm, laius 7–12 cm, paksus õhemas 
servas  ca 5 mm, paksemas 15 mm. 
●
Paksemas servas on soon. 
●
Tavaliselt tehakse sindelkatus kolmekihiline. 
●
Sindlid lüüakse üksteise kõrvale nii, et  peenem  serv sobitatakse 
kõrvaloleva sindli paksema külje soonde. 
●
Sindliribasid kord ühele, kord teisele poole kaldu lüües saadakse 
kalasabamustriga katus. 
●
Sindelkatus on laastukatusest mõnevõrra siledama ja korrapärasema pinnaga.
19. veebr 2013. a
Hoone osad
23
19. veebr 2013. a
Hoone osad
25
http://soomets.blogspot.com/2009/04/katusekimmide-puitkatuste-hinnast.html
Sindelkatus
Rookatus
19. veebr 2013. a
Hoone osad
24
19. veebr 2013. a
Hoone osad
26
Rookatus
Rookatuse tegemine (Masso)
●
Pilliroog  on materjalina tugev, vastupidav ja stabiilne: katusel, päikese ja 
●
Katusekatte  paksuseks tehakse 20...30 cm, tavaliselt 25 cm.
niiskuse käes püsib ta õigesti paigaldatuna umbes 50 aastat. 
●
Roovitis tehakse 6...7cm jämedustest ümarlattidest, mille vahekauguseks ca 40...50cm.
●
Esimest korda on vaja teda parandada tõenäoliselt varem, umbes 15–20 aasta 
●
 Pilliroog kinnitatakse katusele katuseroigaste ja sidetraatide abi. 
pärast. Nii  õle - kui rookatusel tekivad ajapikku kahjustused nagu 
●
Roikad on ümmarguse ristlõikega 5...6 cm läbimõõduga latid; need tehakse  männist , 
sammaldumine (seob ni skust) ja  mädanemine , ka hi red ja  linnud  võivad katust 
kuusest, haavast või pajust. Vanasti seoti roikad kohale kasevitstega.
lõhkuda.
●
Selleks et katusepind saaks  tasane , kasutatakse sakilist katuselabidat. Katusele 
●
Katusematerjaliks ei tohi lõigata eelmise aasta roogu. Vana ja uus  roog  on 
asetatud roovihke hoitakse paigal katuseroikaga ja kui vihkud on oma transpordi-
selgesti eristatavad, vana on hal  ja  rabe . Katuseroog peab olema sirge, 
sidemest  vabastatud, saab katuselabidaga katusepinna tasaseks koputada.
kõver  kõrs  jääb katusest välja turritama. 
●
Katuseküljed kaetakse samaaegselt. Kui jõutakse harjani, pööratakse rookihtide 
●
Vanasti ni deti roogu sirbi või spetsiaalse  rauaga , tänapäeval on lisandunud 
ladvaotsad  mõlemalt  poolt üle katuseharja, siis laotatakse neile veel pikisuunalised 
trimmer ja traktorniiduk, on olemas ka  spetsiaalsed  roolõikamise  kombainid .
roovihud ja nende peale asetatakse katuse kohalhoidmiseks 8...10 cm jämedused ja 
ca 2 m pikkused harjamalgad, mis katuseharja oma raskusega kohal hoiavad.
19. veebr 2013. a
Hoone osad
27
19. veebr 2013. a
Hoone osad
30
Rookatus
Rookatus (madalakaldeline)
●
Roog peab olema kuiv, niiske roog läheb kergesti hallitama. Seetõttu ei 
tohi lõikamise päeval olla härmatist, ei tohi sadada vihma ega lund.
●
Roo lõikamise aeg kestab umbes novembrist märtsini või kuni jää kannab. 
●
Katuseroo läbimõõt võib olla 2–6 mm, keskmiselt on see 4 mm. 
●
Tänapäevase nn eurokahlu  ümbermõõt  on 63 cm, pikkus koos latvadega 
u 185 cm.
●
Rookahlu tegemiseks võetakse peotäiest kõrtest ladvapoolt  lõdvalt  kinni ja 
koputatakse alumist otsa vastu maad,  lühikesed  ja murdunud kõrred 
pudenevad välja. Kõrte küljest tuleb eemaldada lehed. Al esjäänud  terved  
kõrred laotakse ühtepidi hunnikusse, sobiva ümbermõõduga kahl kinnitatakse 
nööriga.
●
Madalama kaldega rookatuse al a on 
vanasti pandud kasetohukiht
19. veebr 2013. a
Hoone osad
28
19. veebr 2013. a
Hoone osad
31
Rookatus
Mätaskatus
http://www.roogkatus.ee/suured/12.jpg
19. veebr 2013. a
Hoone osad
32
19. veebr 2013. a
Hoone osad
34
Kasetohust katus
Mätaskatus
●
Mätaskatus tehakse madala kaldega, ligikaudu 1:4.
●
Traditsiooniline mätaskatus tehti kahest mättakihist: alumine kamaraga al apoole, 
pealmine  vastupidi; mätaste  vuugid  kihtides nihutatakse üksteise suhtes.
●
Mättakihtide al  peab olema veetihe kiht; vanasti tehti see kasetohust.
19. veebr 2013. a
Hoone osad
33
19. veebr 2013. a
Hoone osad
35