Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr (0)

1 Hindamata
Punktid
VANA - EGIPTUS
3100 eKr - 332 eKr
ISELOOMUSTUS
➳ Vana- Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel 
ligikaudu praeguse Egiptuse kohal
➳ Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest 
Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km²
➳ Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest 
Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr
 Riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja jõukuse 
tagatis . Tal oli ainsana otseside jumalatega , ta kehastas jumalate ligiolu maa peal, 
mõjutas looduse ja ajaloo käiku ja tagas maailmakorda. Ta oli teoreetiliselt kõigi 
Egiptuse templite ainus legitiimne preester ; tema funktsioonid olid delegeeritud  
preestritele. Kõike, mida kuningas rahva ja maa nimel saavutas, peeti jumalate 
anniks vastutasuna ehitiste, ohvrite ja muude templiandide eest

ISELOOMUSTUS
 Kuningas ei olnud mitte ainult jumalate poolt väljavalitu, vaid oli ise jumal. Jumalana 
samastati teda pärast surma taevajumala Horosega, kuid peale surnud kuninga 
austamise mingit spetsiaalset kuningate kultust jumalate austamise kõrval ei olnud.
➳ Kuningaamet oli põhimõtteliselt pärandatav. Kui dünastia vahetus, sidus uus 
kuningas end genealoogiliselt varasema kuninga suguvõsaga
 Naiste- ja meesteasjad olid rangelt lahus. Mees osales avalikus elus, naine tegeles 
koduse majapidamise ja lastekasvatusega.
Naist austati ning tal oli vabam asend kui vanaaja maades tavaliselt 
 Teadmised Vana-Egiptuse igapäevaelu kohta pärinevad põhiliselt haudade 
maalingutelt ja reljeefidelt, vähemal määral kirjanduslikest ja halduslikest tekstidest. 
Kuigi kujutised pärinevad ülemkihtide haudadest, on neil sageli tagaplaanil kujutatud 
tavaliste inimeste igapäevatoimetusi

RIIETUS
Egiptuse rõivastus jaotatakse kolme perioodi. 
  Vana riigi periood ( 2778- 2263 a eKr )
Mehed.  Mehed  kandsid  piklikust  riidetükist  niudevööd  või  põlle.   Riie   mähiti  ümber  keha  ja 
kinnitati vöökohalt paelaga nii, et üks  riide  ots rippus lahtiselt ees. Vaaraode rõivastuses arenes 
lahtine  ots  rikkalikult  dekoreeritud   kolmnurkseks   põlleks.  Õlgadel   kanti   lahtist  katet  või 
loomanahka.
Naised. Naised kandsid õhukest kehale liibuvat särgitaolist rüüd, mis ulatus rinnast pahkluudeni. 
Seda hoidsid üleval üks või kaks õlapaela. Kleit oli  kitsas  ja võimaldas  vaevu   liikuda . Kõrgest soost 
naiste ja orjataride rõivastus oli peaaegu ühesugune, sotsiaalse kuuluvuse erinevuse määras ainult 
kasutatud riide kvaliteet.
Kogu  vaba  elanikkond   kandis   taimsetest   kiududest    parukaid   -  need  asendasid  peakatteid  ja 
kaitsesid päikesekiirte eest. Paruka kuju ja mõõtmed näitasid kandja sotsiaalset kuuluvust.
 Keskmise riigi periood ( 2253- 1710 eKr)
Riietus muutus keerukamaks, seda hakati kaunistama drapeeringute ja plisseega. Meeste niudevöö 
või põll muutus vöötatud kinniseks seelikuks ,,skenti". Naisteriietus muutus laiemaks kleidiks.
RIIETUS
  Uue riigi periood (1710 -1090 eKr)
Naiste ja meeste rõivad lähenesid oma vormilt. Mõlemad kandsid pikka  kleiti  - kalasirist. Üksteise 
peal hakati kandma mitut rõivast. Naistel sageli alumine rõivas kitsas särgitaoline kleit, peal lai 
kalasirist.  Meestel  all  skenti,  peal  kalasirist.  Naised  olid  rõivastega  rohkem  kaetud  kui  mehed. 
Lisandina kanti rikkalikult kaunistatud õlakraed. 
Need olid valmistatud:
● papüüruse massist ja kaunistatud maalingutega
● tehtud riidest ja tikitud mustriga
● valmistatud metallist
● kividest kaelaehted

Esialgu ulatus krae õlgadeni, hiljem aga kuni küünarnukkideni.
Egiptuse rõivastuse eripäraks oli  plisee  kasutamine. Plisee oli väga peen ja karge, andis rõivastusele 
erilise suursugususe.
Lihtrahva rõivastus oli tavaliselt lühem ja kitsam kui ülikutel. Sageli kanti töötades vaid skentit või 
töötati alasti. Lapsed, vaatamata seisusele olid alati alasti.
KANGAD
➳ Kõige sagedamini kasutatud rõivamaterjalideks olid linane ja villane
(vähem puuvillaseid), millest valmistatud kangad võisid varieeruda 
õhukestest ja pehmekoelistest kuni paksude ja teki taolisteni
➳  Linased kangad olid mõnikord erakordselt õhukesed
➳ Suurem osa riideesemeid oli lambavalget värvi. Üleriided olid 
tumedatoonilised- roostekarva või mullatoonides pruunid

JALATSID
➳ Siseruumides käisid paljajalu kõik, väljas tegid seda vaid alamklasside 
esindajad. Nii mehed kui naised kandsid sandaale (osadel neist olid ninad  
ülespoole pööratud), mida sai jala külge kinnitada mitmel eri viisil. 
Sidumisrihmad võisid olla kaunistatud metalli ja tikanditega. Sõdurid, 
kütid ja töömehed kandsid sääremarjani ulatuvaid saapaid. Naised kandsid 
pikemana näimiseks paksu korktallaga jalatseid
➳ Valmistati tavaliselt papüürusest, kitsenahast, palmi kiududest jne. 
EHTED
➳  Ehteid  kanti Egiptuses rikkalikult. Neid kandsid nii naised kui mehed.  Ehete  kandmine näitas 
jõukust
➳  Leitud  on  kõrvarõngaid,  käevõrusid,  jalavõrud,  kaelakeesid,  sõrmuseid  ja  rinnanõelu. 
Hinnalisest materjalist ja ülipeene töötlusega metallist peavõrud ning diadeemid. Amuletina kanti 
paela  või keti otsas rinnaplaati püha sõnnikumardikate kujutisega. Ehteid kandsid kõik ühiskonna 
kihid , nende materjal ja töötlemise peenus sõltusid inimese seisusest. Kõrgklass kandis peamiselt 
kuld -,  harvem  hõbeehteid.  Hõbeehted  olid  kallimad.  Oli  kombeks,  et  isandaid  teenides  kandsid 
teenijad  perenaise ehteid - esinesid mannekeenidena. Kuld väärismetallina läks üha enam hinda ja 
kasutati palju poolvääriskive. Fibulad olid nii kinnituselemendid kui ehted. Pidustustel kaunistati 
pea 
ja 
keha 
lillevanikutega 
ja 
mirdiokstega
➳ Materjalid:
vask
kuld
poolvääriskivid
JUUKSED
➳ Juuksestiilid varieerusid vanuse, soo ning sotsiaalse staatuse järgi
➳ Lastele olid omad reeglid, mis kehtisid juuste kohta. Tavaliselt pügati lastel pea paljaks või lõigati lühikeseks 
väljaarvatud ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead. Salgust tehti s-kujuline lokk, ning see sümboliseeris 
lapse noorust . Sellist juuksestiili kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani. Vanemaks saades poisid 
ajasid oma juuksed koguni ära, aga tüdrukud lasid tavaliselt teha endale patse või hobusesaba . Tantsijatüdrukud kandsid 
peenikesi punutuid patse, mis olid hobusesabaks kinnitatud. Patside otsad pidid olema lokkis või pärlitega kaunistatud
➳ Naise seas oli populaarne juukseid pea ligi hoida. Juuksed olid lokkis, loomulikul või siis keemilisel viisil. Vana Riigi ajal 
naistele meeldisid lühikene lõige, umbes kuni kõrvadeni
➳ Palju kanti taimsetest kiududest ja lambavillast parukaid, kanti ka kolmnurkseid triibulisi riidest rätte, mis seoti nii, et 
nad moodustasid korrapärase voldistiku. Aeg - ajalt kanti  koonilise  põhja ja väikese servaga  vildist  kübaraid, mis kinnitati 
pearäti 

külge. 
➳ Vaarao pereliikmed kandsid ühelt küljelt allarippuvat jämedat patsi ja sinise-kollasetriibulist rätti, mida tohtisid kanda 
ainult  nemad.  Vaarao   peakate   oli  Ülem-Egiptuses  valge  suhkrupeakujuline,  Alam-Egiptuses  madal   silinder .  Esines  ka 
nende kombinatsioone. Naised kaunistasid  soenguid  lootoseõiega, mis asetati soengusse nii, et lilleõis asetses otsmikul ja 
lillevars oli mööda pealage. Vaarao peakate tähtsaim kaunistus oli absoluutne võimusümbol - kuldne madu otsmikul.

JUUKSED
➳ Mehed kandsid pikki juukseid ja habet. Juustest moodustati mitmesuguseid jäiku 
kompositsioone. Hiljem kasutati juuste hoidmiseks ja kaunistamiseks pearõngaid, 
lilledest ja lehtedest punutud juukseid. Meeste soeng muutus ajapikku lühikeseks
➳  Meestel tuli juuksed lühikeseks lõigata, kuna kõrvad pidid nähtaval olema. Sarnane 
juuksestiil kestis niikaua kuni juuksed vanadusest hõrenema hakkasid. Üldiselt võib 
öelda, et meestele kehtisid kindlad reeglid isegi juustestiili kohta
➳ Peakatteid üldiselt ei kantud . Vaaraode peakate, pschent, oli kõrge, juukseid 
täielikult kattev . See koosnes Ülem- ja Alam- Egiptust sümboliseerivast kroonist. 
Peakatet on näha paljudel seinamaalingutel, relijeefidel ja skulptuuridel Ramses II peas. 
Vaaraode tseremoniaalses peakattesse sisaldus rohkelt sümboolikat. Selle küljes võib 
näha nii jaanalinnu sulgi, mis olid pühitsetud Osisrisele, kui ka kuninglikku kobrat või 
päikeseketast

KOSMEETIKA
➳  Meik  oli väga oluline. Väga suurt tähelepanu pöörati isiklikule 
hügieenile ja puhtusele. Rohkesti kasutati kosmeetikat ja lõhnaõlisid. 
Kasutati juuste kasvu soodustavaid vahendeid. Mitmesuguseid minke, 
salve, värve ja parfüüme
➳ Eelistatuim oli kulmude ja laugude rõhutamine algul mürk- rohelisega
hiljem mustaga , kasutati heledat minki, huuled ja põsed värviti punaseks, 
samuti küüned

KLEOPATRA VII THEA PHILOPATOR
➳ Kleopatra VII oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja aastatel 51–30 eKr. 
Ta on ilmselt Ptolemaioste dünastia tuntuim liige
➳ Sündis: 69 eKr, Aleksandria, Egiptus
➳ Suri: 12. august 30 eKr, Aleksandria, Egiptus
➳  Abikaasad : Marcus Antonius (abiell. 32 eKr–30 eKr), Ptolemaios XIII, 
Ptolemaios XIV
➳ Lapsed: Caesarion, Cleopatra Selene II, Alexander Helios, Ptolemy 
Philadelphus
TEMPLID
➳ Uue riigi aegsed suurimad ehitised
 Asusid haudehitiste vahetus läheduses
 Tõid kaasa uue seisuse - preetsrid
 Tempel oli kuningavõime ülistavaks sümboliks
 Ehitati jumalate ja jumalannade kummardamiseks
➳ Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi 
südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja 
ülempreester
➳  Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ning templite 
sammastele. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest
Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel  
meie päevini, kuigi värvimisest on möödas 5000 a.

TEMPLI EHITUS
➳ Egiptuse templid on enamuses
ehitatud kindlustena
➳ Pealt suures osas lahtine
➳ Tähtsal kohal olid sambad
➳ Templit ümbritses tugev kaitsemüür
➳ Templi sügavuses asus jumala kuju
VÄRVID
MUSTRID
TÜPOGRAAFIA
MÖÖBEL
Vasakule Paremale
VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #1 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #2 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #3 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #4 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #5 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #6 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #7 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #8 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #9 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #10 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #11 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #12 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #13 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #14 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #15 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #16 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #17 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #18 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #19 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #20 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #21 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #22 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #23 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #24 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #25 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #26 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #27 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #28 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #29 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #30 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #31 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #32 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #33 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #34 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #35 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #36 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #37 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #38 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #39 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #40 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #41 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #42 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #43 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #44 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #45 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #46 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #47 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #48 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #49 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #50 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #51 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #52 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #53 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #54 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #55 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #56 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #57 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #58 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #59 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #60 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #61 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #62 VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr #63
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 63 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor luuavarrevabrik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Vana- Egiptuse mood
7
doc

Vana- Egiptuse mood

Koostaja: ,,Nimi" ,,Klass" ,,Koht + aasta" Riietus Rõivad Muinas- Egiptuses õmmeldi tavaliselt linasest. Enamus inimesi kandis jämeda- toimelisemast kangast riideid, kuid väga elegantsed olid noortest linataimedest kootud õhukesed kangad. Et riietesse jääksid kaunid voldid, neid tärgeldati. Mõnikord aga kooti kangasse kaunistuseks valgeid niite. (Vana- Egiptus lk.40) Kehakatte kangas paljastas isiku ühiskondlikku positsiooni. Näiteks vaaraode riie tehti kullaga läbi kootust linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati kargemast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost. Suurnikele õmmeldi riided lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul leopardinahka. Riided pidid olema kuuma kliima tõttu avarad, kerged ja lihtsakoelised. Meeste ja naiste riietumises suuri erinevusi polnud. Meeste riided lubasid liikuda vabamalt

Kunstiajalugu
Egiptuse ilu ja mood
17
odt

Egiptuse ilu ja mood

Rõngu Keskkool Referaat Egiptuse mood ja ilu Keiu Kruuse 10. klass 2010 Sisukord 1) Sisukord 2) Sissejuhatus 3) Egiptus ­ parfüümide häll 4) Keha hooldamine 5) Ilu ja kosmeetika 6) Ilu ja kosmeetika 7) Ravitsemine ja maagia 8) Ehted ja kaunistused 9) Soengud ja peakatted 10) Soengud ja peakatted 11) Riietumine 12) Riietumine 13) Jalanõud 14) Huvitavat 15) Kokkuvõte 16) Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keha koorimine, depilatsioon, kortsudevastane kreem, võitlemine venitusarmide, halva hingeõhu ning higilõhna vastu ja palju muud.

Kunstiajalugu
Uurimistöö-Ilu-rõivastus ja mood läbi aegade
53
doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. .................................................................

Rõiva ajalugu
Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE-
53
doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. .................................................................

Kirjandus
Kübarad
39
doc

Kübarad

Naistele koguni rõhutati, et kübara ostmisel tuleb kiiresti otsustada, kuidas oma juuksele anda ilus vorm. Ja nagu öeldakse et kõik kordub, aga uues kuues, siis omal moel oleme lõpuks tagasi alguses kus naiste ja meestemoel peakatete osas erinevusi ei olnudki. Pole enam ammu uudiseks oma poiss-sõbra kapi ,,moerüüstamine" ­ kaabuga naine ei jää kunagi tähelepanuta. 3 EGIPTUS Vana-Egiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühtseks Egiptuse riigiks. Niiluse iga- aastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest,

Ajalugu
Rõivastiilise kronoloogiline ülevaatetabel
18
docx

Rõivastiilise kronoloogiline ülevaatetabel

Tallinn 2014 eKr ÜRGAEG Ürdaeg Rõivastus: loomanahad, erinevad taimsed kiud Ehted: luudest-, teokarpidest keed 2778. a eKr MUINAS-EGIPTUS Vana riigi periood Vana riigi periood (2778-2263 a eKr) - rõivad on hästi tugevast ja paksust linast - proportsioonid olid mõlema soo puhul ühesugused - palju ehteid, kontrastsed värvid Mehed ­ looma nahast või riidetükist niudevöö, põll Naised ­ särgitaoline rüü, trapeeringud; plissee 2263. a eKr Lapsed ja orjad käisid paljalt. Keskmise riigi periood

Kostüümiajalugu
VANA - KREEKA
73
pdf

VANA - KREEKA

VANA - KREEKA Antiik-Kreeka/Kreeka/Hellas ISELOOMUSTUS Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku. Vana-Kreeka ajaloos eristatakse viit perioodi: Kreeta-Mükeene periood, umbes 2000 eKr ­ 1000 eKr. Tume ajajärk, umbes 1100 eKr ­ 800 eKr Tsivilisatsiooni uus tõus aastatel 800 eKr ­ 500 eKr Kreeka klassikaline ajajärk, umbes 500 eKr ­ 338 eKr Hellenismiperiood, 338 eKr ­ 30 eKr. ISELOOMUSTUS Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunstiosas Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega Kreeka kunst on seotud usuga jumalatesse ja mütoloogiasse Jumalaid oli palju. Jumalate üle valitses taeva- , tormi- ja äikesejumal Zeus. Lisaks olid jumalad pea iga eluala j

Ajalugu
Kunstiajalugu esiaeg- Rooma riik konspekt
22
doc

Kunstiajalugu esiaeg- Rooma riik konspekt

Tähtsusperspektiiv, loomsümbolid, hieroglüüfide esikäijad. Serpobardid- mao kaelaga neljajalgsed, Tahvlikese peal segati kosmeetikat. Vana riik 3-6 dünastja kuni 1263 eKr tsentraliseeritud riik, tugev vaarao võim, orjus, kujuneb lõplikult välja egiptuse religioon(polüteistlik). Kujunes välja Egiptuse kunst. 2 olulist tõuget: -Vaarao kesksus, Kunst ja arhitektuur tema jumalikustamiseks, uskumine, et kõik hea tuleb vaaraolt ja Egiptus saab olla olemas vaid vaaraovõimu olemasolul. -Seos igaviku ja surnutega. Ehitised: Mastaba: kaldseintega maaalused hauakambrid. Käidavad maatasandil olevad surnute kultuse ruumid. Pandi kaasa surnuga sarnane kuju (Ka). Serdab- ruum kus kuju seisab, sinna ei saa minna, aga läbi ava saab kuju näha (creepy) Petikuks- hauaröövlite segadusse ajamiseks aga ka hingeuks, piir siinpoolsuse ja surnute maailma vahel. (Lyka hauakambrist Sakkaras. u.2450e.Kr, puit)

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun