Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tarvastu rahvarõivas (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

TALLINNA
PEDAGOOGILINE SEMINAR
Noorsootöö-
ja täiendõppe osakond

Minu
kodukoha rahvarõivad
Tarvastu
Referaat
Anna- Christi -Karita
Aruksaar
NT-1
Tallinn 2008


Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Tarvastu naise- ja neiu rõivad 4
Meeste rõivad 6
Kasutatud kirjandus: 10


Sissejuhatus


Olen
pärit Viljandimaalt Tarvastu vallast Mustlast. Tarvastu vald kuulub
Mulgimaale, seega kirjutangi mulgi rahvarõivaist ja Tarvastu
vallast.
Tarvastu kihelkond kuulus etnograafiliselt koos Paistu ja Helme kihelkonnaga Lõuna- Viljandimaa Ida- Mulgimaa rühma, mille
keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tarvastu kihelkonda. Siit
ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja
Viiratsi valda. Mulgimaa idaosa oli vastuvõtlikum naaberaladelt
laenatavaile nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui
Lääne-Mulgi naised. Tarvastus valitsesid erilaadsed punased, mõnede
taimeliste sugemetega geomeetrilised kirjad. Nähtavasti peegeldas
see pilt tumedate taimmustrite varasemat laiemat levikut ning nende
järkjärgulist taandumist Tarvastu punaste geomeetriliste kirjade
ees.


Tarvastu naise- ja neiu rõivad


Tarvastu
Vasakule Paremale
Tarvastu rahvarõivas #1 Tarvastu rahvarõivas #2 Tarvastu rahvarõivas #3 Tarvastu rahvarõivas #4 Tarvastu rahvarõivas #5 Tarvastu rahvarõivas #6 Tarvastu rahvarõivas #7 Tarvastu rahvarõivas #8 Tarvastu rahvarõivas #9 Tarvastu rahvarõivas #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kriks Õppematerjali autor
referaat, koos pildilisadega

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
pdf

Viljandimaa rahvariided

käistega. Neil oli T-kujuline kaelaava ja 30­36 cm sügavune rinnalõige asus otse ees keskel. Püksid (kaltsad, kalsa). Põhja-Viljandimaal kandsid mehed potisinist täisvillast ülikonda. Selle juurde kuulusid kuuega samast riidest täislakaga (mõlemast ülanurgast lahtinööbitavad) põlvpüksid. Põlvpükstega kanti vesti ja vatti. Pikk-kuub (vammus, kuub). Viljandi põhjapoolsete valdade meeste pikk-kuued olid kaunistusteta ja teistsuguse lõikega kui Tarvastu ja Paistu meestel. Siin olid kuued pikemad ja kaarjalt seljale viidud küljeõmblustega taljesse võetud, kusjuures küljeõmbluste kohalt vööst algavad voldid jäid taha, moodustades nn hännad. Need pressiti tihedateks voldikimpudeks. Vatt (kampsun) õmmeldi nagu püksidki potisinisest villasest labasest riidest. Mandri- Eesti meesterõivaste eeskujul olid need lipiga vatid s.t neil esines keset selga õmblus, mis jätkus allpool vööd lahtise voldi ehk lipiga

Kultuur
thumbnail
28
pdf

Äksi kihelkonna rahvarõivad

Tartu​ ​Kutsehariduskeskus Kergtööstus​ ​ja​ ​kodu-​ ​ning​ ​iluteenindus **** ****​ ​**** ÄKSI​ ​KIHELKONNA​ ​RAHVARIIDED Referaat Juhendaja:​ ​***​ ​*** Tartu​ ​2017 SISUKORD ÄKSI​ ​KIHELKOND 2 ÄKSI​ ​NAISE​ ​RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7

Kultuur
thumbnail
46
pptx

TORI RAHVARÕIVAD

TORI kihelkonna RAHVARÕIVAD UULU PÕHIKOOL KOOSTAS: MARILIIS ALLIKVEE Tori kihelkonna rahvarõivad 19. sajandil 19.saj teisel poolel rõhutati sageli eesti rahvarõivaste ilu ja nende tähtsust rahvuslikust seisukohast vaadates. Tolleaegne kirjandus propageeris rahvarõivaste kandmist kui eestlaste enesemääratluse ühte võimalust. Vähe oli tol ajal eesti rahval seda, mida ta kultuuri alal võis põris omaks pidada. Samaselt meelestatud oli ka Pärnumaa oma mees C.R. Jakobson, kelle arvates olevat rahvuslikud riided "mitu sada korda mõnusamad, kui muud, moodu järele riided". Õnneks on Tori kihelkonna inimesed rahvarõivast läbi ajaloo väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikukalevist pidevseesilin

Uurimustöö
thumbnail
8
doc

Halliste rahvarõivad

Dagne Press MINU RAHVARÕIVAS Referaat Juhendaja: L. Soova Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Rahvarõivaste, nagu ka teiste riideesemete esmaseks ülesandeks on kandja varjamine ja katmine võõraste pilkude eest. Samas täidab rõivastus ühiskondlikku ülesannet, väljendades selle kandja sugu, seisust, vanust, elukutset või isegi jõukust. Rahvarõivas, vaatamata oma esmasele ülesandele on aga väga kaunis, maitsekas ja esinduslik. Nii on ka rahvarõivastel tänapäeval täita mõningaid ühiskondlikke ülesandeid ­ olla esindusriietuseks teatud pidulikel puhkudel, aktustel, vastuvõttudel jne. Eriti suure uhkusega kantakse rahvariideid rahvapidustustel (laulu- ja tantsupeod), kus nende kandjateks on valitsevalt naised ja lapsed. Rääkides riiete eripäradest, siis rahvariiete

Rahvuskultuuri liikumine
thumbnail
12
doc

PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK

Tilsi Põhikool PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK Loovtöö Koostaja: Stella Salu Juhendaja: Marika Kõomägi Tilsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED.................................................................... 1.1 Rahvariiete ajaloost....................................................................................... 1. 2 Põlvamaa naise rahvariided ................................................................................ 1.3 Põlvamaa neiu rahvariided.................................................................................. 2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE................................................... 2.1 Nuku õmblemine...................................................................................................

Rõiva ajalugu
thumbnail
3
doc

Rõivastus

Rõivastus . Rahvarõivaste käiste mustreid ja seeliku värvitriipe imetledes jätame tihtilugu vöö tähelepanuta. Aga vöösidki on tuhandeid, igal oma muster ja värvid. Naiste kirivöö on eesti rahvapärases tekstiilikunstis olnud eriti armastatud, teda on kantud nii vaipadele kui kinnastele, aga isegi õllekannud pole sellest rikkalikust geomeetriast puutumata jäänud. Ilus vöö ju ka - valgele linasele põhjale kootud värviline villane kiri. Saaremaa Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pea ja jala

Käsitöö
thumbnail
10
docx

Saaremaa Kihelkonna kohalikud rahvariided

Järvakandi Gümnaasium Saara Kuum Kihelkonna rahvariided Referaat Juhendaja: Iivi Sark Järvakandi 2014 SISUKORD 1.Saaremaa...................................................................................3 2.Kihelkonna kihelkond...............................................................4 3.Kihelkonna rahvariided............................................................5 3.1 Särk........................................................................................5 3.2 Seelik.....................................................................................5 3.3 Põll.........................................................................................6 3.4 Vöö........................................................................................6 3.5 Liistik.....................................................................................6 3.6 Kaelarätik................................

Eesti rahvakultuur
thumbnail
5
docx

Eesti rahvariided referaat

sünnipäevaks. Projekt toimus koostöös Maanteametiga. Sildid on kavandatud nii, et kohalikel teedel liiklevatel inimestel tekiks ettekujutus, kuidas kihelkonnapiir maastikus kulgeb. MULGIMAA Mina valisin Mulgimaa ja selle piirkonna rahvariiete kirjeldamise sellepärast, et mu esivanemad on Hallistest ja Viljandi kihelkonnast pärit. Mulgimaa -Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad ning mõningane osa Viljandi ja Saarde kihelkondadest. Seal piirkonnas räägiti vanasti ( ka mõningal määral praegu) mulgi murrakut. Isegi Hendriku ,,Liivimaa Kroonikas ,, mainitakse Halliste(Alistekund) kihelkonda. Üsna levinud arvamuse kohaselt hõlmab Mulgimaa tervet Viljandimaad ­ Paistu, Kõpu, Viljandi, Tarvastu, Kolga- Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa kihelkonda; Helme kihelkond Valgamaalt ja Halliste ning Karksi kihelkonda endiselt Pärnumaalt

Kultuur




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun