Säilitamiseks soolati see küll sisse aga ega siis ka see ei säilinud kaua, eriti lõunapoolsematel maadel. Joogiks kasutati veini, mida sageli segati veega vahel harva ka meega. Mereäärsetes maades söödi ka palju kala. Keskaja tavalisteks vürtsideks olid küüslauk ja sibul. Keskaja inimese riietuseks oli enamasti linariidest valmistatud riideesemed. Külmema ilma puhul kasutati muidugi lambanahkseid ürpe. Talupoegade riided olid enamasti tumedat värvi. Taskute asemel seoti kaasa võetud esemed vööl rippuvasse kukrusse. Feodaalide rõivastuses kasutati sammuti lina aga sedapuhku siis palju laialdasemalt. Rõivastuse järgi otsustati omaniku jõukuse üle. Keskaega on peetud küll pimedaks ajajärguks, kuid mina arvan et see ei ole õige. Kuna keskajal leidsid aset väga suured muutused inimeste elus. Keskaja vältel arenes inimkond väga palju mis tõttu ma arvangi, et see ajajärk on maailmaajaloos üks tähtsamaid.
Tähtsamad kaubateed oli idamaadele. Nii Inglismaal kui Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis kehtis tugev ja hästi toimib kuningavõim, kusjuures esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Keskaja teisel poolel tekkisid Euroopasse ülikoolid. Need olid vajalikud, sest väga paljud noored soovisid minna kloostrikooli ning seetõttu oli vaja luua uued õppeasutused kus omavahel seoti ilmalik ja kiriklik õppesuund. Esimesed ülikoolid olid Lääne-Euroopas Bologna ülikool, Salerno ja Pariisi ülikool.
Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIVl 17301780 Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine. Rokokoo nimi tuli tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistusest ja kujunes välja barokkist. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus, sest hoonete välisilmes jäi püsima barokk. Prantsusmaalt levis rokokoo Saksamaale, kus teda rakendati ka välisarhitektuuris, ning Itaaliasse, Inglismaale ja Kesk-Euroopasse. Sisekujundus Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi.. Moes ...
KOOL NIMI KLASS WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon Juhendaja : Pärnu 2012 SISUKORD · Sissejuhatus · Eesti ja WTO · WTO tegutsemispõhimõtted · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · SISSEJUHATUS WTO (eesti keeles Maailma Kaubandusorganisatsioon, inglise keeles World Trade Organization) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Maailma Kaubandusorganisatsioon loodi 1995.aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT) ühinenud riikide baasil. WTO alustas tegevust 1. jaanuaril 1995. aastal reguleerides maailmakaubandust vastavate lepetega, mis maailmakaubandust olulisel määral mõjutavad. WTO kui rahvusvaheline organisatsioon ...
Fotosuntees algas juba arhaikumis, eriti tänu mere futoplankonile. Teiste sõnadega on hapniku teke Maal seotud elu tekkega. Teadlaste arvates biosfäär ja orgaanilise aine mass selles kasvas pidevalt. · Hapniku tekkimine muutis oluliselt Maa esmase atmosfääri koostist: CH4 ja NH3 oksudeerusid CO2-ks ja N2-ks. Aga CO2 ei kogunenud atmosfääri, vaid neelati ookeani poolt: lahustus vees, seoti mere elusorganismides ja sadestus H2CO3-ks. Atmosfääris hakkasid valitsema N2 ja ka O2. Nõnda, umbes 200 miljonit aastat tagasi formeerus kaasaegne teisene atmosfäär, kus valdavaks gaasiks on N2. Kaasaegsest atmosfääris lämmastik läheb osaliselt tagasi Maa sisemusse eriti NaNO3 ja KNO3-na. Kuid need lämmastiku kaod on tuhised. Umbes 500 milj. aastat tagasi Maa esmases atmosfääris oli kõigest 33% praegusest hapniku massist, mass kasvab pidevalt. Kasv on olnud ebauhtlane.
Laev sattus tormi kätte, uppus, ning ilmselt hukkusid ka kõik Lemuel Gulliveri kaaslased hukkusid. Gulliver ujus ja sattus kaldale kus jäi väsimusest kohe magama. Ärgates oli ta kinni seotud ning umbes kuuetollised inimesed jalutasid ta peal ja ümber. Kui tuli keiser, siis anti käsk tõsta ta platvormi peale, millega ta toimetati pealinna. Gulliver vabastas oma vasaku käe ja juuksed kuid sai kohe nooltevalangu osaliseks. Gulliverile anti koduks vana tempel, ta nöörid seoti lahti ja ta pandi ketti. Kuna ta oli heatahtlik ja lahke vabastati ta ahelast, aga ilma loata ta riigist lahkuda ei tohtinud. Gulliveril paluti hävitada vaenlase laevastik, millega ta kergesti toime tuli. Pärast seda anti talle aunimetus. Mõni päev pärast seda puhkes keisri lossis tulekahju ja Gulliver aitas seda kustutada ennast kergendades, millega ta pälvis keisri halvakspanu ja teda taheti süüdistada riigireetmises, kuid ta põgenes Blefuscusse. Mõni päev
kaevikus oli üle 3000 elusuuruse jalaväelase ja sõjavankrite meeskondi. Hani dünastia Riigiametnik Liu Bang saavutas võimu ja rajas Hani dünastia, mis kestis üle 400 a. Hani keisrid tugevdasid Qini valitsemissüsteemi ja laiendasid Hiina riigi piire. Hani ajastul kästi rahval kaevata kanaleid linnade ühendamiseks. Need siseveeteed lihtsustasid kauplemist, maksukogumist ja nälja ajal toidu jaotamist. Osa perekondi elas paadis. Väikelaste külge seoti tihti ujukeid kuni nad õppisid ujuma. Tangi dünastia Tangi dünastia valitses Vana-Hiinas 300 a. Sel ajal arenesid kunst, käsitöö, muusika ja kirjandus ning inimesed nimetasid seda kuldajastuks. Riik laienes jälle, sest Tangi sõjaväed võitlesid edukalt korealaste vastu põhjas, vietnamlaste vastu lõunas ja tiibetlaste ja türklaste vastu läänes. Hiinlased pidasid nende maadega kaubavahetust ja said palju rohkem teada
Piitsutamine Avalikult Tavaliselt õhtuste loenduste ajal Kõigepealt tooli peal, hiljem spets masin "Kits" Kas kaigaste või piitsaga Pidid ise oma piitsahoope lugema, kui valesti, siis alustati otsastpeale 11 osakond Tavakongid, pimedad kongid, seisukongid Karistused seotud sabotaaziga, põgenemiskatsete või kaasa aitamisega Tavakongides sai magada puidust platede peal, siin aga palja põranda Post Üks piinavamaid karistusmeetodeid Ohvri käed seoti tihedalt seljataha ja ta riputati posti otsa nii, et ta jalad maapinda ei puudutanud. Karistust viidi täide mitu tundi ja tund aega järjest. Vangid kaotasid tihti valust teadvuse. Huvitavaid fakte Matemaatika tunnis nägi arvutusülesanne välja selline: On 5 juuti, 3 neist on tapetud. Kui palju jäi järgi? Nad olid rongis 70 tundi ilma igasuguse toidu ja veeta Tiit Madissoni raamatus ,,Holokaust" räägib oma raamatus paljude holokausti
Hinduismi kohaselt jaguneb inimese elu nelja etappi: 1. õppimise aeg 2. kodu ja pere loomise aeg 3. erakuna elamise aeg 4. kerjava askeedina ringirändamise aeg Usuelu · individuaalne usuelu · askees (ideaal) keha kurnamine usulise valgustatuse eesmärgil positiivne askees askees läbi liialduste (liigsöömine jne) negatiivne askees askees läbi loobumiste, on ideaaliks JOOGA Yoga Ingl. k. "yoke" ike puu, millega kaks härga omavahel kokku seoti. Jooga praktiseerija - joogi · HATHA-JOOGA (meile tuntuim joogavorm) · MANTRA-JOOGA Mantra pühad silbid või lausungid; esimene silp, kui maailm loodi "om" [aum] Meditatsioon mõttemõlgutus + mantrate kordamine Osad joogid annavad tõotusi (nt. ei maga, seisavad ainult püsti jne). · RADJA-JOOGA teadmiste tee Jumalateenistus Jumalateenistust viiakse läbi kas: · kodus · looduses Gangese jõgi · templis Ohvrid lilled, puuviljad jne.
toimuma noores kuus ja pimeduse varjus. Kõige esimene asi, mis pulmade eel tehti olid kosjad. Kosja mindi ainult kindla peale, sest kardeti külarahva pilkeid, naeru ja pahatahtlikku juttu. Kosjad on vormilise abielunõusoleku hankimine mõrsja vanematelt ja mõrsjalt endilt, laialdaselt tuntud komme. Eesti pärimuslikele kosjadele eelnes tavaliselt kuulamine, kuulamas käis vanem naine – sobitaja, kohati peiu ema, viies kaasa pudel viina. Nõusoleku märgiks seoti tühja pudeli külge vöö või kindad. Kuulmisele järgnesid kosjad nn teised viinad, kosja läks peigmees koos isamehega tavaliselt noore kuu teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul. Kosilastel oli kaasas kihlad ja kosjaviin, varasemal ajal õlu. Kosjas olles peigmees ei kõnelenud, seda tegi põhiliselt isamees. Kui kosjad õnnestusid pakuti kosilastele süüa, muuhulgas pidi kindlasti olema keedetud mune. Kosjad kaotasid oma tähtsuse 20. Saj alguses.(EE 5 1990: 76) 3.2 Kihlus
sigadele ja kanadele, sest puudus võimalus kauplemiseks. Teine viis oli sooja ajal püütud saak koguda sumpadesse, kui need täis said pandi kalad veega täidetud vaatidesse ja viidi Peterburgi. Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri. Latikas puhastati, pesti, lõigati pärast soomuse eemaldamist seljast lõhki ja hoiti paar päeva soolvees, milles oli iga latika kohta peotäis soola. Siis seoti kalad kahekaupa kokku ja visati üle õrre. Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad Koguti kokku ja pandi kasti ning puistati üle soolaga. Tinte kuivatati toaahju ja kiiska vinnutati. Kuivatatud kaladest tehti sülti või siis pesti sool maha ja keedeti supiks. Sülti tehti kuivatatud kaladest, näiteks latikast. Kala
Laevasõit läks ilusti ja Kalevipoeg hakkas laulma. Laev oli mitu päeva sõitnud ja tõusid tormid ja udud, siis usuti, et see on Soome sortside viha. Keeletark küsis lindudelt teed. Kui oldi seitse ööd ja seitse päeva sõidetud hakkas torm ja udu vaibuma. Päike paistis ilusalt. Lõpuks hakkas paistma maa. Keeletark hakkas kuulutama: "Võõras rand." Kui saadi kaldale lähemale, hüppas Kalevipoeg vette ja ujus kaldale. Siis veeti laev nööriga kaldale. Laeva nöörid seoti kividele kinni. Hakati uurima, mis rand see on. Vares ütles neile: "See on Lapu rand." Hakati ringi vaatama ja leiti maja. Maja ees kedras neiuke lõnga ja laulis. Kui Kalevipoeg lähemale läks ja piiga teda nägi, põgenes ta. Tüdruku karjumise peale tuli taat vaatama, mis toimub. Kalevipoeg tutvustas ennast ja tunnistas taadi Lapu targaks. Kalevipoeg küsis talt: "Kas sa oskad juhatada mind sinna, kus maa ja taevas kokku saavad, kuhu päike läheb puhakama ja kuu kustub
Selliseid kunstipäraseid soenguid uuendati harva, ka pesemine ning sagedane pesu vahetamine ei kuulunud hea tooni juurde. See-eest mingiti ja puuderdati hoolsasti ning tarvitati tugevaid lõhnaõlisid. Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikuga harmoneeruvat siluetti. Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitsaboo. Lehvivad allonparukad asendusid pehmema ja madalama parukaga. Kuklasse seoti lai siidlint. Soenguid kattis paks puudrikiht. Kingakontsad läksid madalamaks ja seda ehtis nüüd pannal. Skulptuur Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. EDME BOUCHARDON [edm busar'do(n)] o "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" Näeme kavalalt naeratavat
(kool) Tsellulooskiud, lina ja kanep Referaat Koostaja: (nimi) Juhendaja: (nimi) (aasta) Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse looduslikeks, tehiskiudaineteks ja sünteeskiudaineteks. Looduslikud kiudained jagunevad omakorda tsellulooskiududeks ja valkkiududeks. Tsellulooskiud on taimse päritoluga. Nagu nimetus näitab, koosnevad nad peamiselt tselluloosist. Tsellulooskiududest on tähtsaim puuvill. Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saad...
Eestis kaasa hindade sunnitud liberaliseerimise ja järsu hinnatõusu (1992. aastal oli inflatsioon 1076%). 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon, oli majanduse ümberkujundamisel üks olulisemaid pöördepunkte. Et Eesti majandusreformi üksikasju on paljudes artiklites ulatuslikult käsitletud, piirdun siin vaid paari üldisema aspektiga. Loodi valuutakomitee institutsioon ja pandi paika Eesti krooni konverteeritavus. Krooni vahetuskurss seoti Saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni) ja vahetuskursid teistesse omavääringutesse arvutati Saksa marga põhjal. Nii üksikisikud kui ka ettevõtted võisid vahetada kroone muudesse valuutadesse ilma piiranguteta. 1992. aasta juunis kehtestatud fikseeritud vahetuskurss 1 Saksa mark = 8 Eesti krooni oli samasugune ka 2001. aasta juunis. Pärast rahareformi oli inflatsiooni tase Eestis suhteliselt kõrge.
Pulmatseremoonia Kõige kärarikkam ja väliselt silmapaistvaim osa oli juba vara hommikul ettevõetav saajasõit ehk sõit pruudi järele. Pruut oli aga tavaliselt ära peidetud ning teised pidid ta siid laulusaatel üles otsima. Külapoisid seadsid teele igasuguseid tõkkeid, mis sümboliseerisid elus ette tulevaid raskusi. Pulmade kõrghetkeks oli tanutamine ehk linutamine. Pruut vabastati nägu ja pead katnud linikust ning see asendati tanuga, ette seoti põll. Mõrsjast sai sellega noorik. Tanu ja põll olid abielunaise peamisteks tunnusteks. Noorpaari esimest ööd saatsid erinevad naljad ja laulud. Noorpaar äratati hommikul laulu ja pillimänguga. Külalised püüdsid lõpuks pulmakulutusi ühiselt katta, kinkides raha või mitmesuguseid esemeid. Pruudi riietus, soeng, peakate. Klassikaline pruut on looritatud ja riietatud valgesse ning näeb välja armas ning süütuke.
* Kahju tegema minnes muudavad nõiad ennast nähtamatuks. Selleks kasutavad nad sõnajalaõit, küüntest kübarat, kaarnakivi, musta kassi luud ja muud sarnast. * Nõid ei või enne surra, kui ta nõidustembud ja -sõnad edasi on õpetanud. * Nõidu kartis rahvas rohkem pärast surma, sest nood hakkasid kodukäima, elusaid hirmutama ja piinama. Selle jaoks, et nõid kodukäima ei pääseks, pandi ta matmisel kõhuli hauda, köieots seoti ümber kaela, teine ümber pahema jala kederluu. Nii ta vajus ikka sügavamasse maa sisse.
üle, kui kehtestada üleüldine parukakandmise kord. Alguses olid Louis XIV parukad suhteliselt lihtsad, edaspidi ilmusid parukad "Lõvilakk" ja "Puudel", mis otseselt viitasid nende loomade väljanägemisele. Parukad kasvasid ka kõrgusesse, millega Louis XIV pikendas oma lühikest kasvu. Parukaid hakati eristama ka vastavalt seisusele. Vaimulikel olid keskmise tiheduse ja ümara kujuga parukad, kõrgetel ametnikel kõrged, kandilise kujuga. Sõjaväelaste parukad seoti tagant lindiga kinni JUUKSED NAISED Louis XIV noorukipõlve perioodil ,,noorenesid" ka daamid, kandes kas lapselikku käharpead või õlgadeni ulatuvaid juukseid, mis olid tagant lindiga seotud XVII sajandi 60. aastast levis tanuga teostatud kõrge soeng, mis püsis moes kolmkümmend aastat - Preili Angelique de Fontange`i juuksed puhus tuul jahi ajal sassi. See kaunitari ei heidutanud, ta võttis vääriskividega ehitud sukapaela ning sidus juuksed pealaele kokku
Suuremate kahjude ära hoidmiseks loodi avalike raamatukogude võrgustik. Vanade dokumentide säilitamiseks loodi Rahvuslik Arhiiv.Revolutsioon tõi kaasa muutusi ka igapäeva elus. Koatati aupaklikud väljendid nagu härra, proua ja preili. Inimesi hakati sinatama. Aadlike elulaad ei olnud enam eeskujuks. Meeste suurmoeks kujunes algul Rahvuskaardi vorm. Hiljem see muutus natukene ja tulid kasutusele pikad püksid. Hakati kandma punase früügia mütse ja kaela seoti lõdvalt sõlme jäemdast riidest rätik. Nii mehed kui ka naised hakkasid kandma rahvusvärvides kokardeid ja linte. Naiste mood muutus pärast kuninga võimu kukutamist. Pidulik rõivastus võeti üle antiikajast. Sealt pääses domineerima plebeidelt üle võetud kleidimood. Moodi muutusid rohkem soengud kui parukad.Märksõna voorus kasutati revolutsioonipäevil inimeste ellusuhtumise muutmiseks. Esimeseks vooruseks oli, et peab omama kõrget moraali. Ei tohtinud omada enam armukesi, kuigi
Suhted N-Venemaaga halvad. Lääneriikides ei vajatud Eesti tööstustooteid. Baltiriikide ja Soomega kaubavahetus väike, kuna Maj. Probleemid olid samad. Baltiriigid olid konkurendid omavahel. --------Tartu rahuga sai Eesti Venemaalt 15 miljonit kuldrubla 1923 a. Majanduskriisini kestis tööstuse arendamine RAHANDUS: 1919- väljandati eesti mark, see oli ebastabiilne ja polnud vabalt vahetatav, kestis kuni 1929 aastani 1928- RAHAREFORM Eesti kroon seoti Rootsi krooniga Muutus vabalt vahetatavaks ------Suurettevõttes hakkasid tootma tarbekaupu. Algas põllumajanduslik orientatsioon. Välisturg nõudis põllumajandus saadusi. Inglismaa Väljavedu: peekon ja või Sissevedu: tööstustooted MAAREFORM mõistae maad riigistati. Maad anti tasuta, eelkõige Vabadussõjas võidelnutele. 55 000 asunikutalu. Sellega saavutati maarahva toestus EV-s. Põhiline osa ekspordist andsid suurtalud. Kujunes toiduainetetööstus.
Ühel soengul võis olla ka kaks või enam lahku. Mõeldes juuste tervishoiu peale, soovitati aeg-ajalt juukselahkude asukohta siiski vahetada. Moes olid ka õhukesed otsatukad, mis eraldati lahuga ülejäänud juustest. Otsatukki võis kanda siledana, kuid levinum oli siiski otsatuka kähardatud variant Soengust endast pea kaunistamisel jäi väheseks, soovitati kanda ka peaehteid. Peaehteid hakati kandma Inglismaa eeskujul, kus need kuulusid õhtusoengu juurde. Suurem osa ehteid seoti paelana ümber pea, millest osa meenutas isegi kübara äärt. Soengukaunistustena olid Eestis kasutusel sametseosed. Kitsas must sametpael laubale köidetuna moodustas maitseka kaunistuse õhtusoengule. Õhtusoengute juures kasutati palju lokke ja neid soenguid võisid kaunistada paelad, suled, lilled, ilunõelad, diadeemid. Kõige uuem moeröögatus oli aga värviline juuksetriip tumedajuukselised värvisid endale
eriti Karksis ja Hallistes olid hästi kitsad, peentest lõngadest kirjaga. Vana põlise kombe kohaselt lõikasid Halliste naised ja neiud oma juuksed kõrvust saadik lühikeseks ja neiud hoidsid oma juukseid koos peapaela abil, mis oli kootud kirivöötehnikas ning õmmeldi võruks kokku. Peapaela kaunistas lopsakas mitmevärviline kuklatutt. Abielunaiste traditsiooniline peakate oli umbes 1 m pikkuste külgedega ruudukujuline pearätt, mis seoti diagonaalselt kokkumurtult pähe nii, et üks nurk (händ) jäi seljale ja ulatus vähemalt vööni. Tärgeldatud rätt seati kuklas hoolikalt kurdu, kibrutati ja köideti teise inimese peas. Hiljem oli ta juba valmis peakattena võtta. Mehe särgi rinnalõhiku äärt kaunistasid täisrattamotiivilised põimpilud. Selle järgi on mehe särki hakatud nimetama ka rattaga ameks. Mehed kinnitasid särgi rinnalõhiku paari vitssõlega
Pika riietuse mõte oli rõhutada ülikute jõudeolekut. Samas muutusid kättesaadavamaks ka idamaise päritoluga siid ja puuvill. XII sajandil loobusid feodaalid kodukootud rõivaste kandmisest. Moodsaid riideid ehtisid tikandid. Särk lõigati välja nii, et see võimaldas näha alussärgi kaunistusi. Tähtsaks detailiks muutus vöö. Kui varem kattis pealkantav särk vöökohta, siis nüüd muutus see särk kitsamaks ja vöökoha ümber seoti vöö, nii et selle paelad rippusid vabalt alla. Naiste särgid ulatusid kandadeni, paljastades ainult kingade teravad ninad. Särgi alumine osa oli teisest riidetükist. Ja varrukad olid ülalt kitsad ja laienesid küünarnukist. Varrukad võisid ulatuda ka maani. Naiste kleit ja vest olid pikad, kuni kandadeni. Vesti kaunistas mõõda põrandat lohisevate otstega pikk lehv. Tolle aja silueti rangust kompenseerisid riiete erksad värvid. XIII sajandil võeti
Ta on alati hirmu täis ning tema sõnul hakkab tal alati kõht valutama mingi töö kirjutamisel. Hommikuti on tal kramplikud valuhood ja oksendamine. Arsti juurde tulnud, uuriti selle hirmu põhjust: 4-aastasena pandi Rolf lasteaias puhastusvahendite konkusse kinni, peale mida oli ta hakanud pimedust kartma ja ema külje all käima. Ühel päeval oli ta sattunud haiglasse ussripikupõletikuga. Operatsioonieelne ettevalmistus oli talle sokeeriv: ta seoti laua juurde kinni, mille peale hakkas poiss karjuma. Ilmselt tuli vana hirm ägedamal kujul uuesti peale. Ja sellest alates on Rolf ülikartlik, hajevil ning häiritud. Rolf on selge näide sellest, kuidas väikelapseeas saadud sokielamused on jäänud lahendamata. See on väga tähtis, et juba varakult leitakse hirmu põjus ja lahendus sellele ning lapse vanemad peaksid teadlikud olema nende lastel esinevatest hirmudest. Sellega oleksid nad neile toeks ja
NH 3H2O pudeli kohal. Filterpaberile tekkis roosakaspunane laik. Järelikult oli lahuses Ni2+-ioone. Co2+-ioonide tõestamine 5 tilgale lahusele lisati 4 tilka ammooniumtiotsüanaadi küllastatud vesilahust ja 5 tilka pentanooli. Tekkis tetratiotsüanatokobaltaat(II)-ioon, mis andis vesilahusele roosakaspunase värvuse, alkoholi kihile aga rohekassinise värvuse. Lahuse pealmine kiht oli punase värvusega, järelikult sisaldas lahus Fe3+-ioonide jälgi. Fe3+- ioonide kõrvaldamiseks seoti need PO 43--ioonidega kompleksi. Selleks lisati lahusele H3PO4 lahust ning loksutati kuni punane värvus kadus. Pealmine pentanooli kiht muutus värvituks. Katse 3. Tilkanalüüs Katse 3.1. Fe3+-, Ni2+- ja Cu2+-ioonide tõestamine nende koosesinemisel Filterpaberile kanti tilk 6M NH3H2O lahust. Tekkinud laigu keskele kanti tilk Fe3+-, Ni2+- ja Cu2+- ioone sisaldavat lahust. Laigu äärtesse üles ja alla kanti dimetüülglüoksiimi lahust. Laigu
Vaat need tahtsid ju ka mehele saada. Ja siis esmakohtumisel või kui oli karta või loota kohtumist tulevase ämmaga, siis pidi olema ette valmistatud. Ei saanud nii, et ma lihtsalt lähen ja kohtun temaga. Talvel oli lihtne. Siis pandi kaks seelikut selga, siis olid puusad olemas. Pandi kaks paari sukki jalga, siis olid jalasääred olemas. Suvel oli asi juba natukene hullem. Siis kahte seelikut selga ikka ei pane suvel. Siis seoti siia puusade ümber rätikuid ja villaste sukkade sisse pandi kas peeneid heinu või õlgi või lihtsalt rohtu. VEEL PILTE KASUTATUD KIRJANDUS www.flickr.com/photos/perignon/3448476330/ pilt.delfi.ee/picture/365189/ www.osta.ee/6020248 www.erm.ee/vanast/naitus/rahvariided/ katrinakaljuste.blogspot.com/2009/05/muhu-rahvariided.html photos.visitestonia.com/yritusturism/oid-426 eppppp.tahvel.info/..
näitas, et eestlastest tegelikult ei hoolitud ning neid kasutati siiski justkui orjadena. Kuigi elu oli omamoodi paremaks muutunud, siis näljahäda näitas missugune on tegelik suhtumine! Rootsi üheks kõige ebaõiglasemaks asjaks oli nõiaprotsesside läbi viimine. Nõidade jälitamise ohvriks langesid väga tihti rahvaarstid, kes ravisid inimesi maalähedaste võtetega. See tundus aga kõrgematele võimudele nõidumisena. Nõidade kindlaks tegemiseks kasutati "veeproovi". Oletataval nõial seoti käed ja jalad kinni ning lasti vette. Kui inimene vajus põhja, siis ta oli süütu, kui jäi veepinnale, siis oli nõid. Karistuseks põletati "nõiad" tuleriidal. Hiljem siiski lõpetati tapmine ning see asendati häbiposti külge sidumisega ja seal peksmisega. Kuid kahtlemata oli sel ajal ka positiivseid külgi. Haridusele hakati järjest rohkem tähelepanu pöörama. Kirikus hakati õpetama inimestele kohustuslikus korras lugemist ja kirjutamist kui nad leeris käisid
pilkealuseks; uskumuse järgi jäigi pere sel aastal mustaks ja laisaks. 19. sajandi lõpul ja 20. alguses kujunes tuhapoisist noorte nali. Nii võidi tuhatüdruk või -poiss, kaasas kosjakiri, viia pruudiks või peiuks mõnda teise peresse. Ka on tuhapoissi kantud nädalapäevad perest perre ja siis minema visatud. Tuhanuku viijaid on jälitatud ja kättesaadu suhtes on rakendatud vana karistusviisi: puu või luuavars aeti kasuka/mantli varrukatest läbi, seoti tuhanukk selga ja saadeti minema. Õnnetu ei saanud käsi liigutada ja tal oli üsna keerukas nt metsast läbi saada. Tuhkataat Lastehirmutis. Oli mõeldud laste kollitamiseks tuhkapäeva paiku. Kirik Tuhkapäev sümboliseeris kahetsust. Algselt puistati katoliku kirikus palmipuudepühal põletatud palmide või nende asenduspuu tuhka pähe patukahetsejatele, kes paljajalu ja vastavas rüüs ilmusid kirikuuksele. Hiljem, kuna patukahetsejate hulk üha kasvas, hakati tuhka riputama üksnes oma
Tagasisõit peigmehe juurde oli veelgi pidulikum ja kärarikkam. Külapoisid seadsid teele igasuguseid tõkkeid, mis sümboliseerisid elus ette tulevaid raskusi. Selliseid kombeid harrastatakse ka tänapäeva pulmas, kus tehakse päris põnevaid jõupingutusi tseremoonia ette valmistamisel ja läbiviimisel kas siis külarahva või sõprade poolt. Pulmade kõrghetkeks oli tanutamine ehk linutamine. Pruudil vabastati nägu ja pead katnud linikust ning see asendati tanuga, ette seoti põll. Mõrsjast sai sellega noorik. Tanu ja põll olid abielunaise peamisteks tunnusteks. Edaspidi ei tohtinud naine minna "tanuta üle tänava ega põlleta üle põranda ". 19 .sajandi lõpu uute tuulte keerise jäid kindlamalt püsima mõned identiteedi sümbolid. Vanale tanutamise traditsioonile lisandus palju uut ja selles segunesid nii vanad tavad kui lisandunud uued. Tanutamine ei toimunud enam salaja teiste pilgu eest varjatult, vaid oli
ülejääke vabalt turustada 2. taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive)kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) 3. väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks) 4. rahareform (uus raha tšervoonets seoti kullastandardiga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks) c) kollektiviseerimine, hinnang Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse. d) NSV Liidu moodustamine, 4 esimest liiduvabariiki, hinnang 30. detsember 1922, Moskvas
Tori segakoori naised kabitanudes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PÕLL Vanasti kuulus põll ainult abielunaistele; neiud ei tohtinud seda kanda. Sama oli ka tanudega. "Nagu peakate nii oli ka põll mehenaise märgiks, mis teda väliselt eraldas neiudest. // Tüdrukule, keda märgati raskejalgsena, seoti kohe põll ette. Neitsile oleks see olnud jälle teenimatu häbistus. // Mehenaine ei olevat tohtinud ilma põlleta külla ega kiriku minna, isegi mitte toast välja. Suvel särgiväel vilja lõigates olnud naisel põll ees (Manninen 1927: 316317). Nii oli see kuni 19. saj lõpuni, hiljem hakkasid põlle kandma ka tüdrukud (neiud). Eraldi olid kiriku, eraldi igapäevased põlled. Pidupäeva põlled tehti harilikult paremast poeriidest, igapäeva põlled aga linasest või takusest
sai kombeks kanda pikki juukseid. Pika riietuse mõte oli rõhutada ülikute jõudeolekut. Samas muutusid kättesaadavamaks ka idamaise päritoluga siid ja puuvill. XII sajandil loobusid feodaalid kodukootud rõivaste kandmisest. Moodsaid riideid ehtisid tikandid. Särk lõigati välja nii, et see võimaldas näha alussärgi kaunistusi. Tähtsaks detailiks muutus vöö. Varem kattis pealkantav särk vöökohta, siis nüüd muutus see särk kitsamaks ja vöökaha ümber seoti vöö, nii et selle paelad rippusid vabalt alla. Naiste särgid ulatusid kandadeni, paljastades ainult kingade teravad ninad. Särgi alumine osa oli teisest riidetükist. Ja varrukad olid ülalt kitsad ja laienesid küünarnukist. Varrukad võisid ulatuda ka maani. Naiste kleit ja vest olid pikad, kuni kandadeni. Vesti kaunistas mõõda põrandat lohisevate otstega pikk lehv. Tolle aja silueti rangust kompenseerisid riiete erksad värvid. XIII sajandil võeti
Inkvisitsioon Inkvisitsioon oli kohtuvorm keskaegses Euroopas. Inkvisitsioon tekkis 1232.aastal ning see kestis umbes 4 sajandit, mille jooksul hukati umbes 150 000 inimest ( neist Hispaanias 5 000). Täielikult kaotati inkvisitsioon 19 sajandil. Inkvisitsiooni on erinevate autorite poolt nii kaitstud, kui ka laidetud. Inkvisitsioon loodi ketserluse ( ketseriks loeti usklikku, kes tundis küll katoliiklikku õpetust, ent sellegipoolest seda eitas) jälitamiseks ja väljajuurimiseks vägivalla, mitte veenmisega. Tuhanded mitte milleski süüdi olevad inimesed langesid inkvisiatsiooni ohvriks tänu pealekaebamisele või siis inkvisiitorite himust saada enesele nende varandus. Inkvisitsiooni kõrgeim juht oli Rooma paavst. Üldiselt andsid paavstid inkvisaatoritele piiramatu võimu tegutseda ja see tõigi kaasa süütute inimest huku. Oli ka riike kus inkvisitsioon sõltus vahetult kuningavõimust (Hispaania, Portugal). ...
vara ja peale lahutust võis varalised suhted. pretendeerida osale sellest. Mehel võis olla mitu naist ja Valitsejatel oli palju naisi seksuaalsuhted väljaspool Naised said tegutseda ka abielu. kõrgemates ametites. Naisel ei tohtinud, kui naine reetis meest siis seoti ta patustanud mehega kokku ja visati jõkke.
Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit loodusteadustest, kuid sai omaseks ka rahvaluuleteaduses. Folkloristikas nn. soome koolkonna ehk võrdlev-ajaloolise uurimismeetodi eelkäija Julius Krohn arvas, et rahvalaulud arenevad nagu kasvavad sulaga lumepallid: pisematest laulukildudest põimub vähehaaval ühe pikemaid ja seikaderohkemaid laulutervikuid. Kui areng saab kesta häirimatult, ongi tulemuseks eepos. Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sündi kirjaoskuse tekkimisega. Sellest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva- ja kunsteepose vahel. Kõik eeposed on raamatusse raiutud luule, mis eeldavad kindlat autorit, andekat ja professionaalset värsiseppa, kuigi tema taga on pikaaegne omakeelne laulupärimus. Tänapäevase käsitluse järgi pole võimalik mingit üldkehtivat eeposte sünni- ja arenemisteooriat esitada. Täpsemaks liigutuseks tuleb lugeda Lauri Honko oma: 1)
Templid ja ühiskondlikud hooned ehitati puust, liivakivist, alates 6. sajandist sai templite ja ühiskondlike hoonete põhiliseks ehitusmaterjaliks marmor. Sambad tehti algul monoliitsetena (puust, liivakivist), marmorsambad valmistati aga eraldi seibidest. Kuni paigaldamiseni olid kannelüürid raiutud ainult samba ülemisele ja alumisele seibile, tervikuna raiuti need välja alles pärast terve samba kokkumonteerimist. Seinte suured kiviplokid paigaldati ilma sideaineta, neid seoti omavahel metallklambritega. Roomlased alustasid tavalistest toorsavitellistest ehitistega, ladusid nad alguses oma seinad kuivalt, ilma mördita, kasutades kandedetailide tarbeks kõva lubjakivi. Alates 1. saj. pKr. sai valdavaks põletatud tellis, mis valmistati erikujulisena vastavalt kasutamisele ( eraldi seinte, katuse, sammaste jne. jaoks), nende ladumisel kasutati liiv- lubimörti. Viimase laialdane
vilja ühe korraga ära sööksid (kahjurid). Pole looduskatastroofide ohtu. 11. Mis tüüpi kalmet on kujut. Pildil? Miks on kalmed tänuväärsed allikad esiaja uurimiseks? Tarandkalme. Kalmetesse kaasa pandud asjade põhjal saab öelda, mis seisuses olid inimesed, kombed, uskumused, kui palju oli sõdasid (nt mida rohkem relvi), uskumusi: nt kui surnu tugevalt kokkukägardatud, võib arvata, et surnud seoti nööriga kokku ja neid kardeti.. Ehete järgi saab kindlaks teha, kes olid sidemad teiste maadega, kui vanad jne. Saab ühiskondlikku seisust määrata. Kas muinasaeg on oluline periood Eesti ajaloos? On. Muinasajal hakati kasutama rauda. Kui seda poleks siis kasutama hakatud, siis ei oleks meil võib-olla tänapäeval lennukeid, ronge jms. See andis suure tõuke inimkonna arengule. Muinasajast on ka kammkultuurist, nöörkultuurist mustrid, mida kasutatakse
Põgenejad löödi maha ja öö varjus rööviti paljaks. Üks öö otsustati teha lähedalasuvale raudteetammile lõks mis viiks järgmise rongi rööbastelt ja se tabas NKVD rongi mis vedas vene armee sõdureid. Nad käsutati hommikul vara püsti anti tööriist näppu ja pandi marssima mööda mäeahelikke, ka pimedas kus surid päris paljud kuna nad kukkusid kuna ei näinud kuhu astuda. Eigo üritas vastu hakata aga saavutas selle, et tema käed seoti okastraadiga seljataha ja nüüd oli tal veelraskem püsti püsida. Lõpuks jõudsid nad mingi jõe äärde kus sai haavu puhastada ( kõigil olid jalad katki ). Lõpuks anti neile ka 2- 3 kartulit. Nad jätkasid marssimist pikkade distantside kaupa ja olid koguaeg näljas, kohalikega ei lubatud rääkida et endale muud toitu vahetada Peale ülipikka marssimist said nad lõpuks rongi peale mis viis nad järgmisesse laagrisse mis
kasukas, rüü, nahkrihm koos nahktaskuga, lambamustad sukad, pastlad või mustad kingad, lambamust pehme viltkaabu. Särgid olid meestel lühemad, kuid vastupidavamad. Meeste särgid olid sageli rohkem kaunistatud, sest nad liikusid suvel rohkem särgi väel kui naised. Kasukas oli külma ilma kehakate, mis õmmeldi nagu naiste kasukaski valgeks pargitud lambanahkadest või nende puudumisel vasikanahkadest. Nii naised kui ka mehed kandsid pastlaid, mille nöörid seoti risti ümber jala. Midagi, mis on ka tänapäeval nii. Gerttel Laiksoo & Elina Heinorg 11M
Teleportatsioon toimib tänu kvantnähtusele, mida nimetatakse põimumiseks, milles osalevad (väga tõenäoliselt) vaid mikroskoopilised osakesed. (Ajakiri “Horisont” 2/2009. Katkend artiklist. ) Näide 2. Klassi loodusõpetuse koduülesanne (Pere ja Kodu 4/2008) Loe tekst ja valmistu selle järgi tunnikontrolliks! Teema: talutoidud ja teraviljad Tekstis nt lause: Rukis niideti, viljakõrred seoti vihkudeks ning kuivatati algul põllul, kus viljavihud olid toetatud üksteise vastu, ja hiljem rehetoas partel. Kõneloome suhtlemisel Orienteerumine situatsioonis Motiiv Eesmärk (strateegia) Sisu (sõnastamine) Hinnang tulemusele Näide kõneloomest - koolieelik Enne paneb ta šampooni. Siis edasi ta nagu teeb… peseb teda. Ja järgmisena paneb vett, kuivatab ja siis kammib kammiga. (7,5-aastane) Elas kord Anu
Laiem osa moodustas krae ja võis ulatuda küünarnukkideni või isegi põlvini, sel juhul olid rõival ka käeavad. Sellist peakatet nimetati "chaperon", see võis olla ka eest lahtikäiv. Idamaade mõjul levis turban, hakati kandma ka barreti eelkäijat. 11 Peakatted olid väga mitmekesised, sageli kanti erinevaid peakatteid üheaegselt. Juuksed kaeti õhukese võrguga ning selle peale seoti ümber pea ja lõua alt läbi lai pael. Sageli kanti väikest äärteta kübarat. Levinud oli ka nn nunna peakate valgest riidest linikuga kaeti pea, laup, lõug, kael ja õlad. Seda kanti ka koos teiste peakatetega. Halva ilmaga kandsid naised pika sabaga kapuutsi. Naiste kapuutsi saba ots oli ümmargune. Hilisgootika rõivastust mõjutas saja-aastane sõda (1337-1453) Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Vähenes erinevus eri rahvuste rõivastuse vahel. Linnaelanikud
Murtud paekivi(msn.live/pictures) Paekivi sein (msn.live/pictures) Milleks paekivi kasutatakse? Majaehituses seinte, treppide, korstnate, sammaste tegemiseks. Õues teeradade sillutamiseks, kõnniteede äärekivideks, kiviaedadeks, aiapostideks. Toas leiame paekivist treitud küünlajalgu, kausse jt pisiesemeid. Paekivist saab põletamise teel väga tähtsat ehitusmaterjalide koostisainet, lupja. Vanasti seoti ehituses kivid omavahel lubimördiga, maju valgendati lubjaga. Ka praegu soovitatakse keldreid hallituse hävitamiseks lubjata. Nii mõnestki kivistisest sobiks valmistada ehteid. Teaduses on kivististel tähtis koht maakera ajaloo uurimisel, kivimite vanuse määramisel. Juba 18. sajandil, peaaegu 150 aastat tagasi on uuritud peakivis leiduvad surnud loomi ja nendest järele jäänud kesti. 7
Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks (roosa, heleroheline, taevasinine ja sidrunkollane). IV Kuidas nägi välja rokokoo-aegne mood? mehed: Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikuga harmoneeruvat siluetti. Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitsaboo. Lehvivad allonparukad asendusid pehmema ja madalama parukaga. Kuklasse seoti lai siidlint. Soenguid kattis paks puudrikiht. Kingakontsad läksid madalamaks ja seda ehtis nüüd pannal naised: Moodi läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Riidematerjalidest eelistati õrnades patelltoonides siidi. Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Traattoestiku ja
Viigerhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. KUIDAS HÜLGEID PÜÜTI 7 Hülgepüügiks kasutati hülgeõnge, hülgeraudasid või hülgevõrke. Õngega püüdmine toimus veebruaris ja märtsis, kui hülgepojad olid veel nii abitud, et neid oli kerge kätte saada. Poeg leitud, raiuti lagedale kohale jäässe auk. Õnge külge seoti 20-30 sülla pikkune jõhvidest nöör, õnge üksik konks torgati hülgepoja selga ja lasti ta jää alla. Nööri teise otsa sidus üks meestest kõvasti oma käe ümber kinni. Emahüljes tuli oma poega päästma, nagu seda teeks ka inimene. Hülgeraud ehk -ahing on oma põhimõttelt vanim hülgepüügivahend. Rauaga püük toimus talvel jäält. Selleks otsiti üles auk, kust hüljes jääle käis, ja selle ümbruses 3-5 väiksemat nn
Vastutasuks anti neile maad koos talupoegadega, kellelt nad kogusid makse. Nii tekkis professsionaalsete sõjameeste- rüütlite kiht. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks põhiliselt just vasalliteedi abil seotud meestele. Toetuse eest pakkus kuningas neile oma kaitset, mis vähendas õiguslikku ebakindlust ja tagas sagedaste sõdade ajastul teatava julgeoleku. Hiljem seoti ka kuninga käsutäitjad vasallisuhetega. Mis on lään? Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Karl Martelli ajal nimetati sõjameestele antud lääni benefiitsiks.9-10 saj paiku muutus benefiits feoodiks. Algselt võis lään edasi minna vaid isalt pojale, siis hiljem saavutasid pärimisõiguse ka tütred. Kuningate maavaldused- domeenid vähenesid. Vasallisuhte sõlmimine toimus sümboolse akti- investituuri kaudu. Vasall vandus
Koos tähistavad need kuninglikku võimu. Kaugel Niiluse kallastest on Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal. Kuna püramiididest varastati vaaraode varandust, hakati hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Kõik hauakambrid, peale ühe, rüüstati. Teadlased on leidnud puutumatuna vaid Tutanhamoni hauakambri RAVITSEMINE JA MAAGIA Muistses Egiptuses panid arstid luumurdudele puust lahased, mis seoti kinni taimekiududega. Samuti puhastasid arstid haavu õli ja meega. Nad kasutasid opereerimisel nuge, tange ja metall- või puusonde. Kui ravi ei andnud soovitatud tulemusi, pöörduti maagia poole. Inimesed kandsid amulette, et hoida eemal haigusi ja õnnetusi. Mõnikord sõi ema ära hiire, et ravida haiget last. Hiire luud pani ta kotikesse, sidus kotile sõlme peale ja riputas lapsele kaela. PÜRAMIIDIDE EHITAMINE Püramiididesse asetati puhkama vaaraode mumifitseeritud kehad
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum I 1 TÖÖ 2: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE ERISOOJUSMAHTUVUSE KAUDU Töö eesmärk: Määrata metalli aatommass erisoojusmahtuvuse kaudu Töövahendid: kalorimeeter, keeduklaas, termomeeter, kaal, 30-50 g metallitükk Töö käik: Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas ja valati sellesse umbes 100 cm3 vett. Vett täis siseklaas kaaluti uuesti ning asetati tagasi kalorimeetrisse. Mõõdeti kalorimeetris oleva vee temperatuur. Võeti kiiresti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati ettevaatlikult termomeetriga vett ning märgiti vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed: 1) Metalli mass: m1 = 28,61g = 0,02861 kg
Bretton Woodsi süsteemi olemus - 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollarist. USA dollar seoti kindla kullakogusega, kõik teised valuutad aga dollariga, välisvaluutat sai vahetada dollarite vastu ja alles seejärel kulla vastu. Raha ajalugu Eestis - Kaks perioodi – taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem. 1918-ni e iseseisvumiseni oli käibel valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918
Pereelu aluseks oli mõistus ja korra järgimine. Mehe ja naise suhetes mängisid esmajärgulist rolli täpsed ettekirjutused ja keelud. Isa võim oli absoluutne. Naine oli loodud meest teenima. Naist hinnati poja emana. Oli kombeks ka mitmenaisepidamine, aga üldiselt vähe ja väga rikastes perekondades, sest see oli väga kallis lõbu ning enamasti tuli neis perekondades ette ka palju intriige ja pahandusi, mis eelkõige kurnasid perekonnapead. Rikastes peredes seoti ja sandistati naiste rindu ja jalgu, sest kõik pidi olema kaunis, peen, sile ja väike. Naise nägu maaliti nagu portselanist maski. Naised elasid suletud elu, kuid võisid saada hea hariduse. Konfuutsiuse korralduste kõige olulisem printsiip oli pojalik lugupidamine, see oli iga hiinlase esmane ja kõige tähtsam kohustus. Varasest lapsepõlvest peale kasvatati lapsi täielikus ja vastuvaidlematus vanematele allumises ja nende austamises ning kasvades oli iseenesestmõistetav
Talutööde tegemisel jälgiti alati tähelepanelikult loodusmärke ja rahvakalendrit. Nii oli 1. aprillil kaejalaskepäev, mis karjatamise perioodi algust tähistas. Künnipäev oli l4. aprillil ja tähistas kevadiste künnitööde algust. Jaanipäev 24.juunil oli aeg kus kõik põllutööd pidid olema lõpetatud ja algas heinategu. Sügistööd algasid rukkilõikusega. Rukist lõigati sirbiga, et ükski kõrs kaduma ei läheks. See oli austus leivale. Teisi vilju lõigati vikatiga. Vili seoti vihkudesse. Algul olid vihud põllul ja siis viidi rehetuppa kuivama. Algas rehepeks, mis oli väga raske aegaviitev töö. Reht peksti eriliste puust kootidega, millega viljaterad vihkudest välja peksti. Talvisteks välitöödeks oli metsas puude lõikamine ja palkide vedamine. Regedega veeti kuhjadest heinu koju. Talupoeg pidi käima ka mõisavooris, mis tähendas mõisniku vilja ja viina vedamist linna müügiks. Palju tööd oli talu naisperel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
