Peeter I (1)

koht
Peeter I
Referaat
Nimi
klass
Koht aasta
Sisukord
Lk. 3-4 Peeter Suure noorusest ja iseloomust.
Lk. 4-6 Sõjategevus Eestimaa territooriumil ja selle mõju eestlastele.
Lk. 6-7 Peeter I tegevusest Eestis.
Lk. 7-8 Peeter I keisri tiitel ja Vene impeerium 18. sajandil.
Lk. 8 Peeter I surmast.
Lk. 9-10 Pildid.
Lk. 11 Kasutatud kirjandus.
Peeter Suure Noorusest ja Iseloomust.
Peale vana tsaari Fjodor Aleksejevitši surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Vanal tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad troonipärijad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitseda polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus . Toimus streletside mäss, sest nad ei saanud kaks aastat palka. Agulites valitses vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremmlisse ja nõudsid tsaari poega näha. Kui vana tsaari Fjodori õde Sofia ning vennad Peeter ja Ivan rahvale näha toodi, oli rahvas hullunud. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks Peetrit, osa Ivani ja osa Sofiat. Venemaal hakkas kehtima kolmik võim. Suurem osa võimust oli aga ikkagi Sofia käes. Peeter saadeti emaga Preobrazenski lossi. Streletside mäss jättis Peetrisse vihkamise ja paanilise hirmu, ta ei suutnud neid ealeski enam usaldada.
Peetri noorus aastad möödusid Preobrazenski lossis. Peeter oli väga elav, püsimatu ja seiklushimuline. Ühel retkel satus Peeter Kukui külasse, oli Saksa agul, mis erines täiesti muust Venemaast. Peeter leidis sealt endale palju sõpru. Selles Saksa agulis tutvus Peeter ka Anna Monsiga, kellest sai tema armastus pikkadeks aastateks. Kukuis õppis Peeter tundm sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Saksa kindrali, Peetri sõbra Franz Lefordi plaanide järgi ehitati Preobrazenski lossi lähedal Peetri mängu kindlus ja sõjamängud omandasid tõsisema ilme. Mängu sõdurid said tõelistele sõduritele vastava õppe, kuigi pommide asemel kasutati laskemoonana herneid ja naereid. Kukuis sai Peeter mõtte hakata ehitama laevu. Laevu ehitas ta Pevejaslavskoje järve kaldal laevatehases. Kohale oli toodud ka poolsada mängu sõdurit, kes õppisid seal merendust.
Sel ajal kui Peeter tegeles lõbutsemise ja sõja-ning mere asjanduse õppimisega, oli olukord Moskvas muutunud äärmiselt keeruliseks, seal valitses toidu puudus ja streletsid hakkasid jälle üles tõusu organiseerima. Käis äge võimuvõitlus. Sofia tahtis saada ainuvalitsejaks. Peetril puudus pojaaride toetus. Lõpuks mõistis ka Peeter, et aeg on ennast näidata. Ühel ööl põgenes Peeter streletside hirmus Troisse. Peetri lähimaks õpetajaks olev Franz Lefort soovitas Peetril käituda nii nagu olid
3
käitunud tsaarid varasematel aegadel, väärikalt ja rahulikult . Nii võitis ta enda poole streletsid ja bojaarid . Sofia tahtis Peetriga Troitses kokku saada, kuid Peeter keelas tal kloostrisse tuleku . Sellest päevast peale läksid viimsedki Moskva kroonu teenijad ja sõjaväelased Peetri poole üle. Sofia saadeti Novodevitši.
Peeter erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Te keelas tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Senised Venemaa valitsejad olid olnud väärikad ja kinnised, neid austati ja kardeti ning nad käitusid nii nagu olid käitunud valitsejad mitmeid põlvkondi tagasi. Peeter murdis kõiki seni valitsenud traditsioonid. Tema kõne oli kiire ja kärsitu. Ta ei valinud oma sõpru mitte positsiooni järgi vaid sõprade valikul arvestas ta nende iseloomu, oskusi ja töökust. Need kes ei tahtnud kaasa minna uuendustega, kihutas ta koheselt õukonnast välja. Ta kasutas igavõimalust oma teadmiste täiendamiseks. Sel eesmärgil võttis ta ette reisi Lääne-Euroopasse ja omandas seal lihttöölisena laevaehituses ja merenduses vajalikke teadmisi. Ta ei põlanud füüsilist tööd ja pani kõikjal oma käed külge. Peeter pani aluse suurtele muudatustele Venemaal. Tall oli ka palju negatiivseid iseloomujooni: oma eesmärkide saavutamiseks ei valinud ta vahendeid ja inimelul puudus temajaoks väärtus. Varasest noorusest peale armastas ta meeletuid lõbustusi, ta võis prassida ja juua mitu päeva järjest.
Sõjategevus Eestimaa territooriumil ja selle mõju eestlastele.
Kui 19 november 1700 aastal kell kaks päeval andis Karl VII oma vägedele rünnakukäsu. Rünnakut saatis lumetorm , mis puhus rootslastele seljatagant, venelastele vastu. Peetril oli selge, et Narva all saab tema armee lüüa, otsustas ta kiiremas korras sõita Novgorodi , et hakata ettevalmistama uut sõjaväge. Selleks, et luua uut armeed oli vaja vägapalju raha ja vahendeid. Peeter käskis raha võtta kloostrite kassadest, üleliigsed kirikukellad käskis ta ümber valada. Peeter võttis raha veel endiste tsaaride varakambritest, tagavaradest, mis oli ettenähtud kasutamiseks äärmise vajaduse korral. Armee loomiseks vajas ta ka veel kohaliku tööstust,
metallide töötlemist, riide vabrikuid ning meistreid. Ta ehitas suure laevastiku musta
4
mere jaoks. Hommikust õhtuni valmistati ette uusisoldateid ja ohvitsere. Kuna aadli ratsavägi polnud usaldatav siis palgati vabatahtlikena igast seisusest rahvast.
Kogu aasta jooksul toimusid kokkupõrked Vene ja Rootsi väeüksuste vahel. Nii kestis kuni 1701 aasta septembrini mil Vene väeüksusel õnnestus Ahja jõel Rootsi väeüksus purustada. See oli venelaste esimene võit, millele järgnes Liivimaa vallutamine . Vastu pidasid vaid mõned üksikud linnad. Samal ajal vallutas Peeter kogu Narva ümbruse ja rajas Narva suudmesse uue linna. Põhi eesmärk oli siiski Narva vallutamine. Narva komandant keeldus alistamast ja ootas abiväge. Venelased mõtlesid välja järgmise strateegia: nad riietasid osa armeed Rootsi mundritesse. Kindral Horn , kes arvas , et saabunud on abivägi, saatis kindlusest välja oma väeüksused. Mis sattusid Vene varitsusele ja suures osas purustati. Venelased aga linna siiski ei pääsenud.
1704. aastal kui venevägi piiras Narvat, läks Peetril Narva all igavaks ja ta otsustas minna appi Seremetevile kes piiras Tartut. Rootsi sõjalaevad ei lasknud kahe aastajooksul Peipsi järvele ühtegi veesõidukit. Rootsi laevastik oli koondunud Emajõe suudmesse. Venelaevadel õnnestus Rootslased märkamatult ümber piirata ja vene jalavägi vahistas rootslaste eskaadri. Venelaste kätte langes 12 meeskonda ja laeva.
F. Seremetiev ei oodanud tsaari külaskäiku. Ta lootis Tartut Vallutada linna näljutamisega. Linna piiras ta ida poolt, kus müürid olid hästi kindlustatud ja kõrged. Põhjast kaitses linna emajõgi, loodest oli müür vilets, kuid sealt kaitses linna soo. Mitu päeva jätkati piiramistöid idapoolsest küljest, samal ajal veeti suurtükke öösiti uutele kohtadele üle jõe ja söö äärde. Mitu päeva tulistati vahetpidamata, venelased ei pannud tähele alistussignaali ja jätkasid pommitamist. Mille taga järjeks oli linn enam-vähem purustatud . Tartu linna täpne Vallutamise kuupäev oli 13.juuli 1704. aasta. Peeter I otsustas hävitada rootslaste võimalikud tugipunktid Baltikumis, selle otsuse tulemusena saksa soost elanikond saadeti Vologdasse ja Taani kindlused hävitati täielikult.
Kogu sõjategevuse ajal jätkati Narva piiramist, linn oli muust maailmast täielikult eraldatud. Narvas valitses nälg ja vaesus. Peeter I oli kohale palganud sõjaväe asjatundja , kes pidi tegema Narva vallutamise plaani. Plaani järgi Narva vallutamine oleks võtnud aega veel mitu kuud, selline lahendus Peeter I ei meeldinud. Tema nõudis, et linn tuleb vallutada vähemalt nädalaga. Narva vallutadi vanade Honori ja Victoria bastioni poolsest küljest. Mõlema bastioni müürid langesid
5
peadselt suurtükki tule all kokku ja venelased alustasid tormijooksu linnale . Narva vastupanu oli muutnud Vene soldartid vihaseks ja see tõi kaasa mõtetu vere valamise, selle suutis peatada ainult Peeter I isiklikult. 1708. aastal algas sõjakäigus murrang Venemaa kasuks. Poltaavia lahingus, mis toimus 1709. aastal, purustas Vene vägi Karl XII eliitväe. Venema positsioon muutus kindlamaks ja Peeter I sai kindlaks, et võib Baltimaad täielikult endaga ühendada. Pärast Riia langemist 4 juulil 1710 aastal, alistus Venemaale ka Riia aadel . Selleks, et Venemaa saaks ühineda Baltimaadega, oli vaja võita kohalik balti aadel, kellele lubati säilitada kõik privileegid . Aadel muutus tsaarivõimu ustavaks käsilaseks, sest ta sai aru, et Venevõim tagab nendele endiselt puhtapositsiooni Baltikumis.
Peeter I tegevusest Eestis
Talupoegade olukord pärast sõda halvenes. Maaelanikkond oli vähenenud, see tõi kaasa mõisa –ja talumajanduse laostumise. Pärast sõda säilis orjuslik kord, mis olukorra veel halvemaks. Maa aadel säilitas võimuõigused, tema kätte jäi politsei ja kohtu õigused. Aadlikele tagastati isegi nende mõisad, mis Rootsivalitsus neilt ära võttis. Rootsi ei olnud täielikult kadunud ja seepärast pidi Venemaa mõtlema oma positsioonile. Venemaal oli juba küllalt suur sõjalaevastik, mis vajas sadamate ja paaside rajamist rannikule . Peeter I sai vägahea sadamakoha tänu Tallinna vallutamisele. 1714. aastal alustas Peeter I Tallinnas uue sõjasadama rajamist, viibides ka ise sageli kohal ja juhatanud ehitustöid. Uue sadama rajamine sundis arendama tööstust, rajati manufaktuure, rahavabrikuid, söögikodasid, saeveskeid Tallinna, Narva ja Pärnu. Tallinna sadama ainsaks miinuseks oli see, et sadam külmus talveks kinni. Peeter I tahtis, aga sadamat mis ei külmuks, sellise koha leidis ta praeguse Paldiski kohal, kuhu Peeter I kavandi järgi hakati sõjasadamat ehitama. Kuigi Eesti üldine majanduslik areng elavnes , takistas arengut, see et Eesti talupojad olid sunnismaised ja neid ei saanud vast rajatud manufaktuurides ega ehitustöödel kasutada. Meistrid tuli tuua Venemaalt ja abitöölistena kasutada soldateid ja Rootsi sõjavange.
Peeter I tegevust ja mõju Eestile ei saa ala hinnata. Eesti alaühendamisel Venemaaga olid nii häid kui ka halbu tagajärgi.
6
Peeter I tegevus elavdas mõneti Eesti majanduselu. Kaua aega lubati Tallinna kaudu Eesti põlluteravilju välja vedada. Eesti sai endale küllalt tähtsa koha Venemaal eriti Peterburi muunduva transiit kaubanduse alal. Tallinn vabanes linna kindlustus kuludest. Tallinnas jäi kehtima endised traditsioonid ja õigusnormid käsitöö alal. Koos Vene võimuga Eestis tekkima suuremad ettevõtted. Tallinna sadama juurde rajati admiraliteede töökojad, mille ülesanne oli remontida ja korras hoida purjekaid ja sõja laevu. Tallinnasse tekkis Köiemue manufaktuur , saeveski, sõjaväe varustamine ja ehitus korras hoid ettevõtteid metsa-, paberi-, siidi - ja jalatsi vabrikuid, neid tekkis ka mujal Eestis. Peeter I toetas väga haridust ja kinnitas, et kõik kirikud ja koolid säilitavad oma vara ja sissetulekud, ta tegi koolidele ka soodustusi. 1710.a. kui katk lakkas alustas Tallinnas taas tööd gümnaasium. Gümnaasiumis hakati õppima ainult Venekeelt.
Peeter I keisri tiitel ja Vene impeerium 18. sajandil
Venemaa tsaar Peeter I taipas , et Venemaa saab maailma asjades kaasa rääkida ainult siis, kui sellele tundmatule ja kaugele maale antakse eroopalik nägu. Inimesed mäletavad küll rohkem seda, et Peeter I keelas venemaalastel habeme kandmise, kuid Peeter I muutis Venemaa valitsemisviisilt ja üldiselt lähedaseks Euroopa riikidele. Euroopalike kommete, eluviisi ja riietuse sundkorras sisse viimine oli vaid selle asja väline külg. Organisatsioonilised ja haldusalased ümberkorraldused puudutasid vaid ühiskonna eliiti. Sellepärast süvenesid vastuolud ja talupoegade ja aadlike vahel veel enamgi.
Peeter I lõpetas Bojaaride Duuma tegevuse, selle asemele loodi 1711 . aastal Senat , millele usaldati asjade ajamine 17. sajandil alanud protsess, mil kirik seoti tugevasti riigiga, viidi lõpule Püha Sinodi loomisega , see koosnes kõrgematest vaimulikest ja see juhtis vaimuelu, patriarhi ametikoht kaotati.
Kolleegimuid kontrollisid seda, kuidas aadlikud valitsesid maad ja pärisoriseid talupoegi.
Peeter I reformidega tugevnes aadliriik, moodustati kubermangud. Iga kubermangu eesotsas valitses kuberner .
Neeva jõe suudme lähedale hakati ehitama linna ja rajati Peeter-Pauli kindlus.
7
Linna ehitati väga rasketes tingimustes: külmas, poolenisti vees ja poris, võideldes pidevalt soise pinnasega. 1703. aastal nimetati linn Peeter I järgi Peterburiks. Hiljem sai sellest Venemaa uus pealinn.
1721. aastal Peeter I endale imperaatori ehk keisri tiitli . Venemaa sai impeeriumiks.
Peeter I kehtestas troonipärimise korra, mille kohaselt läks võim edasi ka naisliinis.
Peeter I surm
Peeter I haigestus väga kergesti. Ta oli peaegu igal aastal raskelt haige. Tal oli ka näolihaste krampe mida põhjustas lapsepõlves pealtnähtud mass Kremlis. Peeter I haigestus 1725. aastal mil ta oli 52 aastane ja suri. Peale tema surma sai Venemaa valitsejaks tema teine naine Katariina I.
8
Pildid:
Peeter I
Peeter I noorus aastatel
9
Peeter I teine naine Katariina I
10
Kasutatud kirjandus:

A. Tolstoi „ Peeter I” Tallinn: Eesti Riiklik kirjastus 1952

Sulev Mäeväli „Ajaloo- ja ehitusmälestusi Tallinnas” Tallinn 1981

Helmut Priimäe Uusaeg 2 8.klassile Tallinn 1995

Mart Laar, Maria Tilk Ajalugu 5. klassile Tallinn 1997

Helmut Piirmäe „Maailma ajalugu 1600 – 1918” Tallinn 1995
11