Uurimistöö Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 ........................................................................................ 13 3.1. Krooni taassünd ........................................
kaotasid peatselt kehtivuse, siis Vene rubla jäi siiski veel tükiks ajaks käibele. Oma osa selles oli nii 6 pikaajalisel harjumusel kui ka Eesti marga väärtuse kiirel langusel. Vene raha väärtus siiski langes samuti pidevalt ja see minetas oma tähtsuse 1921. aasta jooksul.5 2.2. Kuldkroon 1924-1928 1920. aastate esimesel poolel oli Eesti marga väärtus tunduvalt langenud. Eesti panga valuutatagavarad olid väikesed. Vajalik oli kiiresti läbi viia rahareform, kuna Eesti mark kujunes kindlaks rahaks siseriigis, ent rahvusvaheliselt seda maksevahendina ei tunnustatudki. 20. juunil 1924.a. kehtestati seadus, mille kohaselt Eesti vääring seati kulla alusele. Kuldraha ühikuks kinnitati kroon. Krooni nimetus tulenes sellest, et 100 Eesti marka vastasid enam-vähem ühele Rootsi kroonile, see pidi sisaldama 0,403226 grammi puhast väärismetalli ehk kulda. Kuldkroon kehtis kuni 1928
See tekitas hinnatõusu kartuses rahva seas paanika: poodidest hakati ostma suurtes kogustes kõikvõimalikke kaupu. Hiljem selgus, et krooni devalveerimine oli olnud Eesti majandusele igati kasulik. 1940 Seoses Nõukogude okupatsiooniga jäi Eesti kroon neljaks kuuks kõrvuti kehtima rublaga. Kroon oli hinnatud alla, et esile kutsuda inflatsioon, misjuures väheneks krooni ja rubla väärtuse erinevus. 1947 Nõukogude Liidus kuulutati 16. detsembril välja rahareform, mille eesmärgiks oli rubla väärtuse tõstmine. Rahvale anti 4 päeva aega kogu raha suhtega 1:10 1947. aasta kupüüride vastu vahetada. 1961 1. jaanuaril viidi NSV Liidus läbi teine sõjajärgne rahareform. Taoline kiire raha väärtuse kaotus vähendas enamiku inimeste säästud praktiliselt olematuks. 1992 20. juunil sai Eesti Vabariigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Kasutuses olnud rublad vahetati kroonideks kursiga 1 kroon 10 rubla vastu. 2011
....................................................................4 1.2. Kvaliteetne raha.......................................................................................................6 1.3. Raha funktsioonid....................................................................................................8 2. EESTI RAHA..............................................................................................................11 2.1. Eesti rahareform....................................................................................................11 2.2 Valuutakomitee seosed Eesti rahasüsteemiga.......................................................13 2.3. Eesti Pank..............................................................................................................16 3. EESTI RAHAPOLIITIKA..........................................................................................19 3.1. Rahapoliitika eesmärgid...............
lähtudes, siis tegutseb ta ühiskondliku institutsioonina, isegi siis kui aktsionärid formaalselt valivad kõik tema juhtivad ametnikud. [1] 2.2 Keskpankade majanduslik roll Keskpanga olulisemate tegevusvaldkondadena tuuakse välja järgmisi funktsioone: · raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja avaluutakursi juhtimine · finants- ja pangandusjäreslvalve · arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine · rularaharingluse korraldamine [2] 3. EESTI PANK ROLL JA OLEMUS 3.1. Eesti Panga õiguslikud alused Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. Eesti Pank on 1919. aastal Eesti Vabariigi keskpangana asutatud Eesti Panga õigusjärglane.[3] Eesti Pank on juriidiline isik, tal on oma põhikiri, pitsat, vapp ja muu seadusega lubatud atribuutika. [3] Eesti Pank juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadusest, Euroopa Ühenduse asutamislepingust, Euroopa
Eesti tegi pikka ja järjepidevat tööd euroalaga ühinemiseks. Toimus majanduspoliitika alustalade tugevdamine ja ebapopulaarsete reformide elluviimine. ,, Usaldusväärse ning jätkusuutliku majandus - ja eelarvepoliitika elluviimine ei lõpe aga ühisraha kasutuselevõtuga, vaid pigem vastupidi see on majandus ja rahaliidu üks võtmeküsimusi."(A.Hanson,2013) 6 KASUTATUD ALLIKAD ,,Eesti rahareform 1992" AS Postimees, Tartu 1997; ajaleht Postimees http://www.domuskinnisvara.ee/blogi/2010/01/mida-toob-kaasa-euro-tulek-kinnisvaraturule/ http://www.euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/Vasakmenueue/Eurole_ueleminek_Eestis /index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Euro http://majandus24.postimees.ee/1147030/hansson-euro-moju-eestile-on-raske-arvutada 7
8. mai 1992 Eesti kroon otsustatakse siduda Saksa margaga. 25. mai 1992 Eesti võeti Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks. 11. juuni 1992 Ardo Hansson nimetati Rahareformi Komitee asendusliikmeks (R.Jalaka asemel). 15. juuni 1992 Taastati Eesti Vabariigi liikmestaatus Rahvusvahelises Arvelduspangas. 17. juuni 1992 Rahareformi Komitee võttis vastu dekreedi nr. 030, millega määrati rahareformi läbiviimise kuupäevaks 20. Juuni 1992. 19. juuni 1992 Kell 21.00 kuulutati välja rahareform. 20. juuni 1992 Hakkasid kehtima välisvaluutaseadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes kinnitatakse 8 EEK = 1 DEM. EESTI VABARIIGI RAHASEADUS § 1 sätestab, et Eesti Vabariigi rahaühik on Eesti kroon, mis jaguneb sajaks sendiks. Eesti Vabariigi sularaha käibib paberrahana
EESTI KROONI LUGU JARMO LIUKANEN ANNELIIS AETTIK ÜLEMINEK UUELE VALUUTALE(1) • Marga kiire inflatsioon • Riigi kullavarude kahanemine • Olukorra parandamiseks vajalik rahareform ÜLEMINEK UUELE VALUUTALE(2) • Kehtestati vääring- kroon, sellele vastas 100 marka • 1924 hakati kasutama väliskaubanduses • 1. jaanuarist 1928 kasutati igapäevastes tehingutes • Välislaenu abil võrdsustati Eesti krooni väärtus 100/248g puhta kullaga • Seoti jäigalt inglise naelaga • Kurss lasti vabaks 1933 üleilmse majanduskriisi ajal RAHATÄHED • Pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, 1928 ringluses 100-margased
Kõik kommentaarid