Rokokoo (0)

ROKOKOO
Referaat

Sisukord

Sissejuhatus...................................................................................................
Arhitektuur ......................................................................................................
Maalikunst ......................................................................................................
Skulptuur ........................................................................................................
Tarbekunst .....................................................................................................
Muusika ..........................................................................................................
Mood..............................................................................................................
Kokkuvõte......................................................................................................
Pilte................................................................................................................
Kasutatud kirjandus........................................................................................

Sissejuhatus

Annan ülevaate rokokooajastu ahitektuurist, skulptuurist, tarbekunstist, muusikast ja riietumisest. Valisin selle teema, sest tundus, et sellest võiks rohkem teada saada ja infot on selle kohta palju leida. Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi 20-ndate aastate paiku, püsis umbes poolsada aastat (u aastail 1720-1780), ta kasvas välja barokist , oli aga kergem ja mänglevam. Kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeleti Louis XV valitsusajal. Nimetus rokokoo on tuletatud prantsuse keelsest sõnast rocaille - mis tähendab merekarpi. Rokokookunst tekkis Prantsusmaal ja omandas seal ka kõige selgema kuju. Ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses , kostüümides ja maalikunstis, vähem skulptuuris. Rokokoo tähendab prantsuse keeles „veider“ ja „ koomiline “. See tekkis prantsuse aadliühiskonnas, kelle elu põhisisuks oli vaba aja võimalikult lõbusam veetmine . Tõsiste probleemidega tegelev kunst ei sobinud kokku ajaviitekunstiga. Kujutavas kunstis loodi seina-ja tahvelmaale, eelistati pastelseid värvitoone.

Arhitektuur

Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Välditi sambaid, poolsambaid ja karniise, seinad kaunistati nõtkelt väänduvad naturalistliku taimornamendiga. Rokokoostiilis ruume täiendasid erinevad luksusesemed ja iluasjakesed. Euraaplastele uudsest materjalis – portselanist valmistati ka uusi esemeid – serviise tee ja kohvi jaoks, sest need joogid olid Euroopas just poolehoidu võitmas. Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti sel ajal läänemaailmas lähemalt tundma. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Saksa rokokookunsti tippsaavutuseks on sisekujundus Sanssouci (tõlkes “muretu”) lossis Potsdamis Berliini lähedal.

Maalikunst

Maalis armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval kasutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud . Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunemaaadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst .

Kunstnikke

Maalikunsti kõige tüüpilisemaks esindajaks võib pidada Francois Boucher `d (1703-1770). Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. Tema maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod (tiivulise alasti poisi kujutised) ja väikesed Erosed.
Antoine Watteau (1684-1721) maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on Watteau töödes tihti segunenud lüürilisuse ja melanhooliaga. Kuigi ka tema piltide peategelased on peamiselt pidutsejad, ei samastu ta nendega, vaid vaatleb neid nagu nukralt kõrvalt. ("Palverännak Kythera saarele ")
Pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske on Jean Honore Fragonard`i ( 1732 -1806) looming. ("Kiik")
Kuulus, suuremõõtmeliste, õhuliste ja valgusküllaste dekoratiiv -maalide looja oli itaalia kunstnik Giovanni Battista Tiepolo (1696-1770) .
18. sajandi keskpaiku hakkasid Prantsusmaal välja kujunema kaks erinevat kultuuri - aadellik ja rahvalik. Eriti paistis demokraatlik kunst silma maalikunstis ja graafikas. Tüüpiline selle seisuse kunstnik oli Jean Baptiste Simeon Chardin (1699-1779). Tema maalidel näeme motiive igapäevaelust.
Skulptuur
Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli Edme Bouchardon ( 1698 -1762), kelle teos "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" väljendab täpselt rokokoolikku vaimulaadi. Näeme kavalalt naeratavat poisikest, kes erilise füüsilise pingutuseta teeb endale vibu, väikese armastusjumala atribuuti. Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat (eriti portselanist), mis on enamasti koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst.
Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas Clodion (1738- 1814 ). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür".
Tarbekunst
Rokokoo ajal kasvas tarbekunsti osatähtsus: ruumide kujundus, gobeläänid, mööbel, lauanõud, riietus jne. kõikidel tarbekunsti aladel saavutasid käsitöömeistrid kõrge professionaalsuse. Nende töö oli peen ja maitsekas. Tarbekunstis oli 18. sajand portselani õitseaeg. Portselan oli keraamika liik. Portselan leiutamine Euroopas sattus igati sobivasse aega. Rokokoo armastas väikseid esemeid ja kaunistuseks motiive, lilledest, lintidest, väänlevatest taimedest , luikedest, linnukestest jne. Portselani põhiväärtus seisneb selles, et ta on kõva ja temast saab vormida kõiki neid asjakesi, rääkimata inimeste kätest ja jalgadest. Samuti sobib rokokoovaimuga portselani õrnus ja läbipaistvus ning portselanivärvide erksus ja puhtus . Rokokooaegsed toad olid täis toredaid portselanist esemeid, näiteks küünlajalgu, vaase ja lihtsalt kujukesi. Lauanõud olid sageli kaunite naiste, laste ja lilledega nõnda üle kuhjatud, et ei aimugi näiteks temas peituvat supitirinat. Küünlajalg aga võis olla puu kujuline, mille otsast kenad noored inimesed vilju korjavad. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus . Seinu katavad õhukesed liistudega ,õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid . Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall -lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament , millega liitus merekarbimotiiv. Väga sagedaseks motiiviks oli ka orvand , mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. Seinapinnad värviti heledates toonides, eelistatud olid valge, kuld ja muud pastelltoonid. Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. Ka mööblikunstis kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga.
Muusika
Rokokoomuusikaks peetakse prantsuse klavessinistide loomingut.
Muusikuid
Jean Philippe Rameau – üks tähtsam prantsuse heliloojatest ja muusikateoreetikutest barokk - ja rokokooajastul.
Louis- Claude Daquin - prantsuse organist, klavessinist ja helilooja .
Mood
Muutusid inimesed ja nendega seoses ka kostüümid. 18.sajand muutis mehed naiselikeks, naised aga hakkasid sarnanema mukitud nukkudega, kelle riietust iseloomustas kõikvõimalike detailide rohkus . Puuder juustel, mink näol, kaelakortse kattev rüüs – see kõik aitas varjata prantsuse daamide tegelikku vanust , mistõttu nad näisid kõik ühtviis inoortena. Seltskonnadaamist sai omamoodi kunstiteos. Moodi läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees. Riidematerjalidest eelistati õrnades pastelltoonides siidi . Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil kõrgeks seatud soenguid täiendati lintide ja sulgedega. Selliseid kunstipäraseid soenguid uuendati harva, ka pesemine ning sagedane pesu vahetamine ei kuulunud hea tooni juurde. See-eest mingiti ja puuderdati hoolsasti ning tarvitati tugevaid lõhnaõlisid.
Kõrged soengud , mis põhjustasid daamidele ebamugavusi tõllas istudes , innustasid leidureid välja mõtlema parukasse peidetavat mehhanismi, mis võimaldas soengu vajadusel madalamaks lasta, pärast agakerge nupulevajutusega taas kõrgemaks muuta.
Pikantse välimuse saavutamiseks pöördusid prantslased uudsele rajale – algas meestemoe kopeerimine. Kõige moodsam oli ilmuda jahile kuninganna Marie- Antoinette 'i eeskujul meestekostüümis, mille moodustasid redingot, seemisnahksed põlvpüksid ja suur meestekübar.
Naistekübarad olid 18. sajandi viimasel veerandil mõeldud eeskätt ehteks . 70. aastatel tõi kõige inglispärase kummardamine moodi laiaäärelise õlgkübara.
Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikuga harmoneeruvat siluetti. Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitsžaboo. Lehvivad allonžparukad asendusid pehmema ja madalama parukaga. Kuklasse seoti lai siidlint. Soenguid kattis paks puudrikiht.
Mõnevõrra lühema riietuse ilmumine tegi erilise tähelepanu objektiks jalanõud. Kanti iseloomulikult kõvera kontsaga ja enamasti ilma kannata kingi , et jalg tunduks võimalikult väike. Ülikõrgeks muutunud kingakontsade tõttu pidid peened daamid nüüd toetuma kõndides jalutuskepile.
Kokkuvõte
Rokokoo oli 18. saj Prantsusmaal ja ka Saksamaal valitsenud stiil. Rokokoo kasvas välja barokk-kunstist, sellel oli lühike kuid hiilgav õitseaeg. Põhilisi muutusi tõi see kaasa sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis, vähem skulptuuris. Rokokoo arenes barokist, edasi tuli vararokokoo, seejärel kõrgrokokoo ja jõudis välja varaklassitsismi.
Pilte
Rokokoo arhitektuur
1. Versailles 'i loss 2.
Maale
3.Watteau. „Reis Kythera saarele.“ 4. Boucher. „ Diana pärast suplust.“
Skulptuur
5.Edme Bouchardon. „Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb“ 6.Clodion, “Zephyrus and Flora ”
Tarbekunst
7. Rokokoostiilis sohva 8. Rokokoostiilis peegel .
9. Rokokoostiilis laud.
Muusikud
10. Romeau 11. Daquin
Mood
12. Rokokoostiilis naine 13. Rokokoo naine
14. Rokokoostiilis soeng 15. Mees 1779. aastal
Kasutatud allikad
http://translate.google.ee/translate?hl=et&sl=en&tl=et&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Rococo&anno=2
http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rokokoo.ht m
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/rokokoo.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/rokokoo_liina.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Rokokoo#Arhitektuur
Pildid.
http://www.baroquelife.org/baroque-fashion/acconciatura-con-nave.jpg
http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://s.bourdreux.free.fr/cabinet_Sigaud/chronologie/rameau.jpg&imgrefurl=http://s.bourdreux.free.fr/cabinet_Sigaud/chronologie/rameau.htm&usg=__5q9oIvGzOEklyKH8HtGJ7csiCqk=&h=500&w=357&sz=38&hl=et&start=3&itbs=1&tbnid=iNsdrZONbRhq4M:&tbnh=130&tbnw=93&prev=/images%3Fq%3DJean%2BPhilippe%2BRameau%26hl%3Det%26sa%3DG%26gbv%3D2%26tbs%3Disch:1
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/38/Louvre_amour_arc_mr1761.jpg
http://www.costumes.org/history/18thcent/men/1779man.jpg
http://images.quickblogcast.com/114196-106548/marie_antoinette_gravure.jpg
http://fc00.deviantart.net/fs34/f/2008/310/9/9/Lolita_Rococo_Dress_by_sakurafairy.png
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/watteau/pildileht/pilt1.html
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/rokokoo_prantsuse/pildileht/pilt2.html
http://everynote.com/goods.comp/Daquin.jpg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/98/Rameau_par_Aved.jpg
Kirjandus.
Pilvi Blankin-Salmin, Aleksander Salmin „Mood läbi aegade“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998, lk 120-128.
Tõnu annberg, Mati Laur , Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline „ Uusaeg “ õpik 8. klassile, I osa, Avita , lk 70, 71.
Inna Tarmak „Peeglike, peeglike seina peal“, „Valgus“ Tallinn 1976, lk 8.