Rokokoo (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Rokokoo ülevaade

Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIVl 1730­1780 Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine. Rokokoo nimi tuli tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistusest ja kujunes välja barokkist. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus, sest hoonete välisilmes jäi püsima barokk. Prantsusmaalt levis rokokoo Saksamaale, kus teda rakendati ka välisarhitektuuris, ning Itaaliasse, Inglismaale ja Kesk-Euroopasse. Sisekujundus Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt

10.klassi ajalugu

4

docx

Rokokoo materjal

seinamaalinguid. Kuulsaid rokokookunstnikke Antonie Watteau François Boucher Jean Baptiste Simeon Chardin Thomas Gainsborough (1727­1788) Joshua Reynolds (1723­1792) William Hogarth (1697­1764) Jean Honoré Fragonard (1732-1806) "Palverännak Kythera saarele", Antoine Watteau Rokokoomööbel ARHITEKTUUR ja SISEKUJUNDUS Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Välditi sambaid, poolsambaid ja karniise, seinad kaunistati nõtkelt väänduvad naturalistliku taimornamendiga. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Seinu katavad õhukesed liistudega , õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti

Kunstiajalugu

3

docx

Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18.sajandil.

Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. Sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamentide motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed. Tihti kujutati poolikut merekarpi (nn.orvand) ­ selle prantsuse keelsest nimetusest, rocaille, tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. Seinad värviti heledates toonides (eelistatud valge, kuld ja nn pastelltoonid), sageli kasutati suuri peegleid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv.

Kunstiajalugu

3

doc

Rokokoo

ROKOKOO Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille ­ see tähendab sel ajal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent imeline õitseaeg valitses Euroopas aastatel 1730­1780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja see võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Prantsuse õukonnas oli see enim levinud. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo ajal ehitati suhteliselt tavalisi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt

Ajalugu

5

docx

Rokokoo

Tootsi Lasteaed- Põhikool ROKOKOO Airiki Rebane 9.klass Tootsi 2013 Sisukord Mis on rokokoo....................................................................................... ......lk3 Rokokoo arhitektuur.................................................................................... lk3 Rokokoo maalikunst..........

Ajalugu

3

docx

Kunst - Arhitektuur

Arhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks

Antiikarhitektuur

2

docx

Rokokoo ja klassitsismi kunst

Rokokoo Barokk- kunstist kasvas välja uus stiil- rokokoo, mille lühike, ent hiilgav õitseaeg haaras umbkaudu aastad 1730- 1780. Erinevalt baroki raskepärasest toredusest oli rokokookunst kergem, õrnem, mänglevam. Stiili nimetus tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähistab rokokoo- kunstis armastatud merekarpi meenutavat kaunistust. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid,

Kunst

26

pptx

Rokokoo

Fifth level Germain Boffrand Hotel Soubise Pariisis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid Väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega Raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)