Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VANA - KREEKA (0)

1 Hindamata
Punktid
VANA - KREEKA
Antiik-Kreeka/Kreeka/ Hellas
ISELOOMUSTUS
➳ Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, 
mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid . Maa hõlmas Balkani 
poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja 
Väike- Aasia lääneranniku.
Vana-Kreeka ajaloos eristatakse viit perioodi:
●  Kreeta -Mükeene periood, umbes 2000 eKr – 1000 eKr.
● Tume ajajärk, umbes 1100 eKr – 800 eKr
● Tsivilisatsiooni uus tõus aastatel 800 eKr – 500 eKr
● Kreeka klassikaline ajajärk, umbes 500 eKr – 338 eKr
●  Hellenismiperiood , 338 eKr – 30 eKr.
ISELOOMUSTUS
 Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele
 Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunstiosas
  Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega
 Kreeka kunst on seotud usuga jumalatesse ja mütoloogiasse
 Jumalaid oli palju. Jumalate üle valitses taeva- , tormi- ja äikesejumal Zeus
Lisaks olid jumalad pea iga eluala ja muidugi loodusjõudude jaoks 

RIIETUS NAISED
➳ Kreeka naised olid võluvad: 150- 160 cm pikad, poisikeselikult  saledad , kitsaste 
puusade 

ja 
ilusa 
rühiga
➳  Nad  püüdsid  igati  saavutada   heledat   nahavärvust.  Juuksed  olid  loomulikult 
tumedad ja neidki püüti pleegitada
Kreeklaste arusaama järgi pidi inimese  hingeline  ilu olema kooskõlas välise iluga, 
harmoonilise  kehaga.  Selle  saavutamiseks  tuli  hoolitseda  oma  keha  eest,  mida 
õpetasid nn kosmeedid
➳  Kudumiskunsti  pidid  oskama  kõik  naised.  Kõikide  pealmiste  rõivaste  jaoks 
kasutati villast, alumiste ja koduste riiete jaoks linast riiet
➳   Linane    riie   oli  pleegitatud,   villane   tavaliselt  värvitud.  Peale  sissekootud 
ornamendi osati tekstiili kaunistada nii tikkimise kui trükkimise abil

RIIETUS NAISED
700 


168 
eKr
➳  Kandsid  lihtsaid  kehakatteid,  milleks  oli  enamasti   nelinurkne   kangatükk. 
Õmblustööd polnud peaaegu üldse, sest rüü vajas vaid mähkimist ja drapeerimist. Viisi, 
kuidas  kangas  endale ümber seada ja voltida, määras traditsioon. Ideaalis pidi kehakate 
olema nii märkamatu, et keha ja rõivas muutusid nagu üheks tervikuks
➳  Kanti  peplost või kitooni ja ülerõivana himationi. Peplos oli villane kangatükk, mille 
laius oli 180 cm ja pikkus umbes pool kandja kasvusl. Riidetükk keerati ümber keha ja 
kinnitati  õlal   fibula   abil.  Riidetüki  üleliigne  laius  volditi  ülaservas  kokku  ning 
moodustati sellest lühikest peleriini  meenutav  detail. Peplost  kanti  peamiselt vöötatult
➳  Kitoon  oli  palju  avaram,  laius  ulatus  kuni  2,5  m.  Kitoon  valmistati  kahest 
kangatükist, mille küljed õmmeldi kokku, õla- ja varrukaõmblusi asendas fibulate rida. 
Kitooni  kanti  vööga,  kuna  ta  oli  väga  lai,  jättis  ta  varrukatega  rõiva  mulje.  Pikema 
kitooni üleliigne pikkus tõsteti vöö abil ülesse ning siis jättis ta kaheosalise rõiva mulje

RIIETUS NAISED
➳  Peplost  kanti  hilisemal  ajajärgul  ka  nii,  et  üks  külg  oli  lahti.  Nimetati  seda   dooria  
peploseks.  Samaaegselt  dooria  peplosega  kanti  ka  linast   joonia   kitooni.  Vähehaaval 
nende erinevused vähenesid ja nimetused segunesid
➳  Kreeka  naistel  oli  mitmeid  rõivaid,  mis  kuulusid  üksnes  naissoole,  nt.  aluspesuna 
kandsid kreeklannad vöökohta ja kõhtu  toetavat  linast rätikut, mis mähiti rindade alt 
ümber keskkoha. Ka rindade ümber seati rätikutaoline kangatükk
➳ Dooria podere oli teine vaieldamatult  naiselik , sageli tikandiga ehitud kehakate, mille 
juurde kuulusid  ehted  ja kerge linane õlarätik  pharos
, mis kinnitati klambri või fibula 
abil. Pharos teenis ühtaegu nii dekoratiivset kui ka praktilist eesmärki
➳ Ülerõivana kanti kitooni meenutavat pallat. Varrukateta  palla  kinnitati õlgadele ning 
tõmmati  vööga  ümber  puusade  kinni.  Pealisrõivana  kanti  ka  meeste  himationi
.  See 
mähiti ümber keha ja vajadusel kaeti ka pea.  Himation  oli tavaliselt villane ja  tumedam  
kui alusriietus, harilikult lambavalge

RIIETUS MEHED
➳  Meeste  rõivastusesemeteks  olid  eksomis,  kitoon,  himation  ja  hlamis.  Algne  rõivas 
eksomis  oli  nelinurkne  villane  kangas,  mis  kinnitati  vasakul  õlal  paeltega  või  kanga 
enda nurkadega. Seda kanti vööga. Öösiti kasutati eksomist tekina
➳ Meeste kitoone oli mitmesuguseid. Esialgu oli õmmeldud külg, ülalt kinnitati kas ühe 
fibulaga - vasakult õlalt või kahega - mõlemalt õlalt. Hiljem olid õmblused külgedel ja 
õlgadel. Kitooni kanti ühe või kahe vööga. Kahe vööga  kandmisel  jäi teine vöö nähtavale, 
kahe  vöö  vahele   moodustus   kangavolt.  Põhiliselt  kanti  lühikest  kitooni.  Pikka  kitooni 
kandsid tähtsad isikud, vanad mehed ja sõjavankrite juhid
➳ Himation oli suur - kuni 2,5 m laiune kangatükk, mida kanti ümber keha mähituna 
nii paljal kehal kui ka kitooni peal. Ka himationi kasutati öösel tekina
➳  Hlamisl  kanti  ülerõivana  reisidel  ja  ratsutamisel.  See  oli  samuti  nelinurkne 
riidetükk, mis kattis vasakut õlga ja oli kinnitatud paremalt õlalt

KITOON                                         TOOGA                            PEPLOS                                                                     
FIBULA
➳ Fibula ehk rõivanõelaga, kinnitati rõivaid 
EHTED
JUUKSED
➳ Muistse Kreeka ajastul oli juuksurikunst juba kõrgel tasemel. Kammimine , juuste 
värvimine ja lokkimine oli hästi väljaõpetatud orjade tööks. Juuksuriorjad pidid jälgima 
harmoonia ja esteetika nõudeid
➳ Juuste seadmine soengusse oli kreeklastel omaette tseremoonia ja soengud olid nagu 
kunstiteosed
 
➳ Loodus oli andnud kreeklastele tihedad , sirged , mustad juuksed. Blondid kiharad 
olid Muistses Kreekas haruldased ning, et sellist väljanägemist saavutada pleegitati 
juukseid kaaliumkloriidi, vee -ja kummelitõmmise seguga . Sel eesmärgil kasutati ka 
peenestatud riisi ja jahu. Eriti pidulikel sündmustel kaunistati juukseid kuldpulbriga
➳ Kreeka ühiskonna arenedes hakati ka inimeste sotsiaalset kuuluvust määrama 
soengute järgi

JUUKSED NAISED
➳ Kreeka naiste soengud olid varasemal perioodil lihtsad. Ajapikku läks soeng  
keerukamaks, hakati lokkima, karkasse kasutama, juukseid kinnitati ka 
juuksesidemetega
➳  Sparta naised kandsid seljal patsi, ateenlannad seadsid juuksed kuklale sõlme
➳  Klassikalisel ajajärgul kammiti juuksed keskelt lahku, seati lainetesse ja keerati 
kuklas sõlme. Sõlm meenutas koonust. Periooditi muutus selle asukoht, kord oli ta 
kinnitatud kukla keskele , teinekord langes kaelale
➳ Kasutati erinevaid lokkimise tehnikaid. Laubaäärsed juuksed sätiti paksudeks 
rõngakujulisteks lokkideks. Et juuksed kaunilt läigiksid ja hästi lõhnaksid, võeti 
appi õlid, vahad ja pumatid. Kreeklannad pesid juukseid lõhnaveega

 
JUUKSED MEHED
➳ Varasemal perioodil kandsid mehed pikki juukseid ja pikka habet. Juustest 
moodustati mitmesuguseid jäiku kompositsioone. Näiteks punuti kõrvade taga 
kaks tugevat juuksepalmikut ja keerati nad ümber pea. Laubaäärsed juuksed 
sätiti paksudeks rõngakujulisteks lokkidenks. Teine põhiline soeng oli 
tihedatest lokitud salkudest. See oli jumal Zeusi soeng, millel lokid langesid  
ilusate vertikaalsete ridadena
➳ V – IV at. e.m.a. kadusid need soengud ajapikku ja nende asemele tulid 
lühikesed ja tugevasti lokitud soengud. Suurt tähelepanu pöörati juuste 
lokkimisele, mida teostati nii külmal ku kuumal moel. Soengutes esinesid 
erinevad lokkide vormid: rõngakujulised, spiraalsed, torukujulised

JUUKSED MEHED
➳ Kõik mehed, väljaarvatud sõdurid, lõikasid oma juuksed lühikeseks ja 
kandsid habet. Meeste juuksurisalongid olid populaarsed ja tähtis osa 
ühiskondlikust elust. Seal arutasid mehed poliitikat, uudiseid, filosoofiat ja 
rääkisid kuulujutte
➳   Ateena riigi õitsengu ajal muutusid soengud naiselikumateks. Üks nendest  
sai nimetuse ”Apollo seos”. Pikkad lokkis salgud seoti lipsukujuliselt pealaele. 
Suurt populaarsust omas ka lühike sportlik soeng ”Aleksander Makedoonia ”. 
Juuksed lõigati järku, lokiti vabalt ja kujundati kaunilt
➳ Hiljem kasutati juuste kooshoidmiseks ja kaunistamiseks peavõrusid, 
lilledest ja lehtedest punutud pärgi

KOSMEETIKA
➳ Kosmeetikat kasutati kergelt, naised soovisid näha välja kahvatud
➳ Iluetaloniks oli Aphrodite
➳  Nahka niisutati meega, kaitsti ja jumestati st  löödi läikima, oliiviõli abil. 
Viimasesse segati ka lõhnastamiseks aineid. Oliiviõlisse segatud süsi abil saadi 
lauvärv ning purustatud rauaoksiidist ruuž. Viimast segati ka mesilasvahaga, 
et saada pasta huulte kaunistamiseks 
➳ Mõlemad – mehed ja naised – lõhnastasid ennast. Parfüümi tehti lilli ja 
taimi keetes

MUSTRID
VÄRVID
TÜPOGRAAFIA
MÖÖBEL
TEMPLID
➳ Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala on templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse - linnade 
akropolidele ( akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus ), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel 
oli pühendatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said 
käia ainult preestrid . Ohverdused jumalatele viidi läbi templi ees asuva altari juures
➳ Templite mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid 
inimese keha mõõtudel
➳ Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas
➳ Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus
➳ Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon , mis kaunistati skulptuuride ja reljeefidega
➳ Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks
➳ Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega
SAMBAD
➳ Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail
➳ Sammas jaguneb järgmiselt: 

baas e. alumine osa

tüves e. keskmine osa

kapiteel e. ülemine osa.
➳ Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia, korintose
DOORIA                               JOONIA                             KORINTOSE
SKULPTUUR ARHAILINE AJAJÄRK
Arhailine ajajärk:
➳ Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri
➳ Peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks
➳ Kujud on võrreldes hilisema ajaga algelised ja kohmakad
➳ Kehad on sirged ja justkui tardunud olekus
➳ Nagu Egiptuseski tehti Kreekas kujud algselt nn. egiptuse poosis, kus vasak jalg on pisut 
eespool , käed sirgelt kõrval, kergelt naeratavatena
➳ Mehi kujutati enamasti alasti ja naisi maaniulatuvates rõivastes
➳ Võib oletada, et mehe ideaaliks oli hästi arenenud, treenitud keha, naise ilu seostus riietuse
ehete ja soenguga
➳  Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid figuure. Kujud ei ole enam 
seotud tausta või mingi "kivitükiga". Nad seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud

SKULPTUUR KLASSIKALINE AJAJÄRK
Klassikaline ajajärk:
➳  Kreeka klassikaline ajajärk (480-323 eKr) tähistab kunsti ja kultuuri õitseaega
➳  Klassikalisel ajajärgul toimus suur muudatus figuuride kujutamises. Inimkeha  
realistlikus ja samas idealiseeritud kujutamises jõuti täiuseni. Skulptoreid huvitas 
anatoomiline täpsus, kuid samas võis täiusliku keha kujutamiseks tegelikke proportsioone 
muuta. Kujude näod on rahulikud ja tõsised
➳  Sageli toetuvad skulptuurid keharaskusega ühele jalale, teine jalg on vabalt kõrval. Sellise 
asendi nimi on kontrapost

SKULPTUUR HELLENISTLIK AJAJÄRK
Hellenistlik ajajärk:
➳ Hellenistlik ajajärgul (323 - 27 eKr) levis kreeka kultuur Egiptusesse ja Lääne- Aasiasse ning 
kultuurikeskuseks sai Ateena asemel pigem Aleksandria linn Egiptuses

➳ Hellenistliku ajajärgu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid ja liikumist. Selle 
edasiandmiseks pandi kujutatav väändunud poosi ja teda katvad kangad lendlema

KUNST
➳ Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalid
➳ Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja 
loomade siluetid . Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste 
punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja 
vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega
➳ Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed , arvukad müüdid jumalatest ja 
kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad 
selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, 
rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui 
skulptuurid
➳ Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel  
on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Tuntuim neist on 
meander , mis oma nime on saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt

Vasakule Paremale
VANA - KREEKA #1 VANA - KREEKA #2 VANA - KREEKA #3 VANA - KREEKA #4 VANA - KREEKA #5 VANA - KREEKA #6 VANA - KREEKA #7 VANA - KREEKA #8 VANA - KREEKA #9 VANA - KREEKA #10 VANA - KREEKA #11 VANA - KREEKA #12 VANA - KREEKA #13 VANA - KREEKA #14 VANA - KREEKA #15 VANA - KREEKA #16 VANA - KREEKA #17 VANA - KREEKA #18 VANA - KREEKA #19 VANA - KREEKA #20 VANA - KREEKA #21 VANA - KREEKA #22 VANA - KREEKA #23 VANA - KREEKA #24 VANA - KREEKA #25 VANA - KREEKA #26 VANA - KREEKA #27 VANA - KREEKA #28 VANA - KREEKA #29 VANA - KREEKA #30 VANA - KREEKA #31 VANA - KREEKA #32 VANA - KREEKA #33 VANA - KREEKA #34 VANA - KREEKA #35 VANA - KREEKA #36 VANA - KREEKA #37 VANA - KREEKA #38 VANA - KREEKA #39 VANA - KREEKA #40 VANA - KREEKA #41 VANA - KREEKA #42 VANA - KREEKA #43 VANA - KREEKA #44 VANA - KREEKA #45 VANA - KREEKA #46 VANA - KREEKA #47 VANA - KREEKA #48 VANA - KREEKA #49 VANA - KREEKA #50 VANA - KREEKA #51 VANA - KREEKA #52 VANA - KREEKA #53 VANA - KREEKA #54 VANA - KREEKA #55 VANA - KREEKA #56 VANA - KREEKA #57 VANA - KREEKA #58 VANA - KREEKA #59 VANA - KREEKA #60 VANA - KREEKA #61 VANA - KREEKA #62 VANA - KREEKA #63 VANA - KREEKA #64 VANA - KREEKA #65 VANA - KREEKA #66 VANA - KREEKA #67 VANA - KREEKA #68 VANA - KREEKA #69 VANA - KREEKA #70 VANA - KREEKA #71 VANA - KREEKA #72 VANA - KREEKA #73
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 73 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor luuavarrevabrik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Uurimistöö-Ilu-rõivastus ja mood läbi aegade
53
doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

7.sajandil eKr kantud nõndanimetatud joonia kitoon oli hilisemast napima laiusega ja ulatus pahkluuni. 5.sajandil eKr vahetas selle välja põlveni ulatuv variant, mis oli eelnevast 14 avarama ja pehmema joonega, rüü rikkalikud voldid olid vöökohal vööga kokku tõmmatud. Materjaliks oli endise villase asemel enamasti pehme linane, mis varrukate moodustamiseks kinniatati õlgadel väikeste pannaldega. Teine Kreeka meeste asendamatu rõivatükk oli himation. Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul (7.ja 6.sajand eKr) oli himation lühike, õlgadel kantav nelinurkne riidetükk. See keerati vasaku kaenla alt ümber ülakeha ning viidi mõlemad servad üles paremale õlale. Seal moodustati kanga laisusest varrukas ning kinnitati see piki paremat õlavart terve hulga klambrite abil. Veelgi hõlpsam viis oli kanda riidetükki ümber keha

Rõiva ajalugu
Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE-
53
doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

7.sajandil eKr kantud nõndanimetatud joonia kitoon oli hilisemast napima laiusega ja ulatus pahkluuni. 5.sajandil eKr vahetas selle välja põlveni ulatuv variant, mis oli eelnevast 14 avarama ja pehmema joonega, rüü rikkalikud voldid olid vöökohal vööga kokku tõmmatud. Materjaliks oli endise villase asemel enamasti pehme linane, mis varrukate moodustamiseks kinniatati õlgadel väikeste pannaldega. Teine Kreeka meeste asendamatu rõivatükk oli himation. Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul (7.ja 6.sajand eKr) oli himation lühike, õlgadel kantav nelinurkne riidetükk. See keerati vasaku kaenla alt ümber ülakeha ning viidi mõlemad servad üles paremale õlale. Seal moodustati kanga laisusest varrukas ning kinnitati see piki paremat õlavart terve hulga klambrite abil. Veelgi hõlpsam viis oli kanda riidetükki ümber keha

Kirjandus
Rõivastiilise kronoloogiline ülevaatetabel
18
docx

Rõivastiilise kronoloogiline ülevaatetabel

Tallinn 2014 eKr ÜRGAEG Ürdaeg Rõivastus: loomanahad, erinevad taimsed kiud Ehted: luudest-, teokarpidest keed 2778. a eKr MUINAS-EGIPTUS Vana riigi periood Vana riigi periood (2778-2263 a eKr) - rõivad on hästi tugevast ja paksust linast - proportsioonid olid mõlema soo puhul ühesugused - palju ehteid, kontrastsed värvid Mehed ­ looma nahast või riidetükist niudevöö, põll Naised ­ särgitaoline rüü, trapeeringud; plissee 2263. a eKr Lapsed ja orjad käisid paljalt. Keskmise riigi periood

Kostüümiajalugu
Juuksurite ajalooline kujunemine
36
odt

Juuksurite ajalooline kujunemine

IDA VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS nimi 1 PJUE JUUKSURI AJALOOLINE KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: SISIUKORD 1.Sissejuhatus 2.Muistne Rooma 3.Muistne Egiptus 4.Muistne Kreeka 5.Keskaeg 6.Renessanss 7.Barokk 8.Rokokoo 9.19. sajand 10.20. sajand 11. 21. sajand 12.Kokkuvõte 13.Kasutatud kirjandus 1.SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on „Juuksurite ajalooline kujunemine“ , milles toon välja erinevate riikide ilu- ja moevoolu ajaloo, räägin ka sellest kuidas keskajal tekkis juuksuri amet ning kes ta oli. Iga teema kohta lisan ka mõne pildi. 2.Muistne Rooma

Juuksur
Soengukunsti ajalugu konspekt
62
doc

Soengukunsti ajalugu konspekt

Näod olid ruuged, huuled ja küüned värvitud ning juuksed ja jalad õlitatud. Isegi naist kujutavatel skulptuuridel olid silmad värvitud. Kellel oli see võimalik, lasi endale ka kirstu kaasa panna seitset sorti kreemi ja kahte sorti ruuži. Mõned kasutusel olnud õlid on leidnud oma koha ka tänapäeva kosmeetikas. 4 Muistne Kreeka Juuksurikunst kõrgel tasemel, juuste kammimine oli kreeklastel omaette tseremoonia. Juuksurorjad pidid kiiresti kammima ja sättima juukseid arvestades harmoonia ja esteetika nõudeid. Kammimine, lokkimine ja juuste värvimine oli koolitatud orjade töö. Moes olid kuldkiharad. Värviti juukseid taimejuurtega, riisi, jahuga, kuldpulbriga. Lokiti juukseid metallpulgaga mida nimetati KALAMIS. Muistses Kreekas olid ESIMESED JUUKSURID KEDA KUTSUTI JUUKSETANGIDE JÄRGI KALAMISTRITEKS. Neid hinnati

Ajalugu
Vana-kreeka kokkuvõte
3
docx

Vana-kreeka kokkuvõte

tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased kandsid korraga vaid 1-2 riideeset. Selleks oli alusrõivas e. kitoon, mis mässiti ümber keha, kinnitati vasaku õla pealt omapäraste õlanõeltega ja kinnitati keskelt vööga. Talvel kanti kitooni peal üleriidena suurt ristkülikukujulist kangatükki

Ajalugu
GOOTIKA 12 - 16-sajand
50
pdf

GOOTIKA 12 - 16. sajand

GOOTIKA 12 - 16. sajand ISELOOMUSTUS Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. Sajandil. Levis Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal ja esimese suurema stiilina ka Eestisse. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootikat (u 1140­1200) kõrggootikat (u 1200­1350) hilisgootikat (u 1350­1525). RIIETUS Ilmuvad esimesed raudrüüd. Raudrüü on ka see, mille põhjal pärast arendatakse välja varuka lõige. Siiani on varukas endiselt neljakandiline tükk riiet 13 sajandi kleit ja vammus e. tuunika lõigatakse taljest läbi ja lõigatakse ka varukas otsast. Samas käeaugu ja õlakaare konstruktsioon tuleb hi

Ajalugu
Kübarad
39
doc

Kübarad

Minevikus olid kübarad ja mütsid sotsiaalse staatuse näitajad. Lahingutes eraldasid need rahvuseid ja auasteid. Kübarad ja muud peakatted on olnud meie ümber väga pikka aega. On raske öelda millal tõmmati esimene loomanahk üle pea kaitsmaks ilmastiku ja loodusjõudude eest ning olgugi et tegu ei olnud kübaraga selle tavapärases tähenduses, oli selge et kaetud pea annab nii mõnelgi juhul eelise. Üks esimesi tõendeid kübarast on leitud Teeba hauamaalilt Kreekas, Kesk- Kreeka piirkonnas Biootia maakonnas. Samanimeline linn oli ka Egiptuses ning et eristada Kreeka Teebat Egiptuses asuvast Teebast, hüüti seda ka Seitsmeväravaseks Teebaks. Hauamaalil kujutatakse meest kandmas kuli stiilis õlgkübarat. See on koonusekujuline müts, mis on lihtsas stiilis kõrkjatest valmistatud peakate. Tema päritolumaaks peetakse Ida-ja Kagu-Aasiat, eriti Vietnami, Hiinat ja Jaapanit. Peamiselt kasutati neid kaitseks päikese ja vihma eest.

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun