7.sajandil eKr kantud nõndanimetatud joonia kitoon oli hilisemast napima laiusega ja ulatus pahkluuni. 5.sajandil eKr vahetas selle välja põlveni ulatuv variant, mis oli eelnevast 14 avarama ja pehmema joonega, rüü rikkalikud voldid olid vöökohal vööga kokku tõmmatud. Materjaliks oli endise villase asemel enamasti pehme linane, mis varrukate moodustamiseks kinniatati õlgadel väikeste pannaldega. Teine Kreeka meeste asendamatu rõivatükk oli himation. Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul (7.ja 6.sajand eKr) oli himation lühike, õlgadel kantav nelinurkne riidetükk. See keerati vasaku kaenla alt ümber ülakeha ning viidi mõlemad servad üles paremale õlale. Seal moodustati kanga laisusest varrukas ning kinnitati see piki paremat õlavart terve hulga klambrite abil. Veelgi hõlpsam viis oli kanda riidetükki ümber keha
7.sajandil eKr kantud nõndanimetatud joonia kitoon oli hilisemast napima laiusega ja ulatus pahkluuni. 5.sajandil eKr vahetas selle välja põlveni ulatuv variant, mis oli eelnevast 14 avarama ja pehmema joonega, rüü rikkalikud voldid olid vöökohal vööga kokku tõmmatud. Materjaliks oli endise villase asemel enamasti pehme linane, mis varrukate moodustamiseks kinniatati õlgadel väikeste pannaldega. Teine Kreeka meeste asendamatu rõivatükk oli himation. Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul (7.ja 6.sajand eKr) oli himation lühike, õlgadel kantav nelinurkne riidetükk. See keerati vasaku kaenla alt ümber ülakeha ning viidi mõlemad servad üles paremale õlale. Seal moodustati kanga laisusest varrukas ning kinnitati see piki paremat õlavart terve hulga klambrite abil. Veelgi hõlpsam viis oli kanda riidetükki ümber keha
Tallinn 2014 eKr ÜRGAEG Ürdaeg Rõivastus: loomanahad, erinevad taimsed kiud Ehted: luudest-, teokarpidest keed 2778. a eKr MUINAS-EGIPTUS Vana riigi periood Vana riigi periood (2778-2263 a eKr) - rõivad on hästi tugevast ja paksust linast - proportsioonid olid mõlema soo puhul ühesugused - palju ehteid, kontrastsed värvid Mehed looma nahast või riidetükist niudevöö, põll Naised särgitaoline rüü, trapeeringud; plissee 2263. a eKr Lapsed ja orjad käisid paljalt. Keskmise riigi periood
IDA VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS nimi 1 PJUE JUUKSURI AJALOOLINE KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: SISIUKORD 1.Sissejuhatus 2.Muistne Rooma 3.Muistne Egiptus 4.Muistne Kreeka 5.Keskaeg 6.Renessanss 7.Barokk 8.Rokokoo 9.19. sajand 10.20. sajand 11. 21. sajand 12.Kokkuvõte 13.Kasutatud kirjandus 1.SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on „Juuksurite ajalooline kujunemine“ , milles toon välja erinevate riikide ilu- ja moevoolu ajaloo, räägin ka sellest kuidas keskajal tekkis juuksuri amet ning kes ta oli. Iga teema kohta lisan ka mõne pildi. 2.Muistne Rooma
Näod olid ruuged, huuled ja küüned värvitud ning juuksed ja jalad õlitatud. Isegi naist kujutavatel skulptuuridel olid silmad värvitud. Kellel oli see võimalik, lasi endale ka kirstu kaasa panna seitset sorti kreemi ja kahte sorti ruuži. Mõned kasutusel olnud õlid on leidnud oma koha ka tänapäeva kosmeetikas. 4 Muistne Kreeka Juuksurikunst kõrgel tasemel, juuste kammimine oli kreeklastel omaette tseremoonia. Juuksurorjad pidid kiiresti kammima ja sättima juukseid arvestades harmoonia ja esteetika nõudeid. Kammimine, lokkimine ja juuste värvimine oli koolitatud orjade töö. Moes olid kuldkiharad. Värviti juukseid taimejuurtega, riisi, jahuga, kuldpulbriga. Lokiti juukseid metallpulgaga mida nimetati KALAMIS. Muistses Kreekas olid ESIMESED JUUKSURID KEDA KUTSUTI JUUKSETANGIDE JÄRGI KALAMISTRITEKS. Neid hinnati
tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased kandsid korraga vaid 1-2 riideeset. Selleks oli alusrõivas e. kitoon, mis mässiti ümber keha, kinnitati vasaku õla pealt omapäraste õlanõeltega ja kinnitati keskelt vööga. Talvel kanti kitooni peal üleriidena suurt ristkülikukujulist kangatükki
GOOTIKA 12 - 16. sajand ISELOOMUSTUS Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. Sajandil. Levis Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal ja esimese suurema stiilina ka Eestisse. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootikat (u 11401200) kõrggootikat (u 12001350) hilisgootikat (u 13501525). RIIETUS Ilmuvad esimesed raudrüüd. Raudrüü on ka see, mille põhjal pärast arendatakse välja varuka lõige. Siiani on varukas endiselt neljakandiline tükk riiet 13 sajandi kleit ja vammus e. tuunika lõigatakse taljest läbi ja lõigatakse ka varukas otsast. Samas käeaugu ja õlakaare konstruktsioon tuleb hi
Minevikus olid kübarad ja mütsid sotsiaalse staatuse näitajad. Lahingutes eraldasid need rahvuseid ja auasteid. Kübarad ja muud peakatted on olnud meie ümber väga pikka aega. On raske öelda millal tõmmati esimene loomanahk üle pea kaitsmaks ilmastiku ja loodusjõudude eest ning olgugi et tegu ei olnud kübaraga selle tavapärases tähenduses, oli selge et kaetud pea annab nii mõnelgi juhul eelise. Üks esimesi tõendeid kübarast on leitud Teeba hauamaalilt Kreekas, Kesk- Kreeka piirkonnas Biootia maakonnas. Samanimeline linn oli ka Egiptuses ning et eristada Kreeka Teebat Egiptuses asuvast Teebast, hüüti seda ka Seitsmeväravaseks Teebaks. Hauamaalil kujutatakse meest kandmas kuli stiilis õlgkübarat. See on koonusekujuline müts, mis on lihtsas stiilis kõrkjatest valmistatud peakate. Tema päritolumaaks peetakse Ida-ja Kagu-Aasiat, eriti Vietnami, Hiinat ja Jaapanit. Peamiselt kasutati neid kaitseks päikese ja vihma eest.
Kõik kommentaarid