Pulmad (0)

Kuressaare Ametikool
Tehniliste erialade osakond
nimi
Pealkiri: Pulmad
Referaat
Juhendaja: Urmas Lehtsalu
Kuressaare 2009
Sissejuhatus: Tänapäevapulmad kestavad vaevu kaks päeva ja on traditsiooni vaesed. Valisime selle teema selle pärast, et selle kohta on materjali ja selle töö tegemine tuleb meile kunagi kasuks, selle pärast kunagi peame ise abielluma ja siis on umbkaudu teada mis sugune eelarve peaks olema ja kuidas pulm korralikult käima tõmmata ning lõbusalt ära lõpetada ning, et see pulm oleks mitmekümneks aastatks meeldejääv.
Pulma eelarveks on 60 500 kr.
Külalisi on kokku 60.
Pulmakleit ja ülikond läheb maksma umbes 2000- 3000 krooni.
Kutsed teen ja saadan ise laiali.
Koht on kas minu või naise kodukohatalus.
Fotograafi saab odavamalt , sest ta on tuttav (600- 1000kr).
Vanasti oli pulmas pulmalaulik , pulma lauliku asemel mängib mõni hea bänd.
Mõni hea bänd maksab 10 000-20 000 kr.
Pulmalaulik kauaaegne sõber.
Pulmavana mängib onu või sõber (1000-2000kr).
Söögid on kokku 5000 jookide peale läheb 1000 kr, alkoholi peale läheb 3000kr (šhampus, viin ja veinid).
Pisiasjad on kokku 2000kr
Hobuvankri saab tuttavalt, saan on omal olemas, hobused saab tuttavalt (kokku 1500kr).
Limusiinid 3tk kolmeks tunniks maksab umbes 10 500kr.
Pulmad tulevad vanaaegse kommete järgi kuid väliselt on täna päevased.
Nagu vanasti siis ma peaksin pulmad hilissügisel või talvel, sest hilissügisel või talvel pole mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid ja talviti olid talud jõukamal järjel, sest siis jätkus vara, et pulmi pidada.
Pulmad pean noorel kuul ja kestavad kolm kuni neli päeva. Pulma algus päev oleks näljapäeval ja lõpupäev pühapäeval.
Pulmas on õed, vennad, vanemad, sugulased ja kaua aegsed tuttavad.
Pulmade tunnus joon on olnud ikka laulmine.
Vanasti oli pulmas pulmalaulik. Pulma lauliku asemel mängib vahepeal mõni hea bänd, et pulma laulik saaks puhata.
Pulmad algavad ikka pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunevad peiu koju , mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu toob kaasa:
leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru.
Esimesel pulmapäeval valmistutakse peiukodus sõiduks mõrsja koju. Sõiduvahendiks on hobune kelle järel on vanker . Hiljem liituvad ka teised pulmalised (autodega) pulmarongiga ainult pulmavanemad jäävad kindlasti koju. Pulmarong läheb suure müra ja käraga, hõisatakse ja helistati kelli . Peiupoiss ratsutab aeg-ajalt ümber pulmarongi.
Kui pulmarong jõuab mõrsja maja lähedusse siis tehakse peatus ja peiupoiss jookseb saaja lähenemisest teatama. Peiupoisile pakutakse õlut ja anti kannuga kaasagi, saajarahva kostitamiseks.
Kui kõik olid joonud, algas saajarahva sissesõit.
Õue värav peab olema suletud ja värava taga ootab vakarahvas . Algab vastastikune laulmine ning esitatakse küsimusi nagu: kes on tulijad ja miks nad nii hilja tulevad. Teiselt poolt õigustatakse tulemist või siis vabandatakse hilinemist tõkkega teel. Peale seda algab sissesõiduloa kauplemine . Luba saadakse pärast lunaraha maksmist või passi ettenäitamist. Lunaks on suur rahapung ( seal on mõni münt, lisaks klaasikilde või raua tükke, et pung oleks suur ja kõliseks ).
Enne tuppa astumist lööb peiupoiss mõõgaga uksele risti. Toas kutsutakse saajarahvas kohe lauda sööma. Mõni suutäis maitstakse, kuid sööma ei asuta ja nõutakse mõrsjat näha.
Mõrsja nõudmine, otsimine ja väljatoomine on pulma rituaali teine järk ja samuti väga laulurohke. Mõõgaema toob mõrsjakoos pruuttüdrukutega mõnest kõrvalhoonest välja. algab mõrsja mõistatamine – mõrsja ja pruuttüdrukud istuvad kõrvuti, ujuga kaetud ning saaja esindaja ( isamees , peig) peab mõrsja ära tundma. Peiule pakutakse mõrsja pähe naiseks riietatud vanameest või vananaist ( ebamõrsja ) keda peig tantsitab ja leiab, et mõrsja ei ole õige. Seejärel hakkab mõrsja otsimine. Kui mõrsja on leitud ja peiu kõrvale toodud algab söömine. Pulmapäeva hilisõhtul või varahommikul toimub pulmade esimese poole tähtsaim sündmus: mõrsja lahkumine vanemate kodust. Mõrsja viiakse alati pimedas . Mõrsja asub teele, nägu kinni kaetult, et ta tagasi ei oskaks tulla. Isamees või peiupoiss viib mõrsja süles saani .
Mõrsjaga koos lähevad kaasanaine, pruuttüdrukud ja pruudi vennad.
Pulmarongiga on seoses mitmesuguseid uskumusi: mõrsja ei tohi tagasi vaadata, sest muidu sünnivad lapsed tema nägu, ristteest üle sõites peab mõrsja poetama säärepaela või sõrmuse, et loomadele kahju ei sünniks, jõest üle sõites viskab mõrsja vette säärepaela või sõrmuse, et lastel ei oleks veesurma karta.
Kui jõutakse peiu koju siis jookseb peiu poiss teavitama ,et nüüd tullakse, ta sai kaasa õllekannu kostitamaks saajalisi. Kannu tuleb hoida nii, et kannust piiskagi maha ei kukuks ja kui kukub siis jääb pruutpaar lasteta. Kui kõik joonud siis visatakse üle jäänud õlu nelja tuule poole või valatakse mõrsjat vedanud hobusele pähe aga seda ei saa teha, sest mõni loomakaitsja võib trahvi kaela tuua.
Saaja rong ei sõida sisse väravast (selle kaudu viidi surnuid) vaid lõhutakse osa aiast maha või kasutatakse mõnd muud ebatavalist õuelepääsu.
Kui pulmarong peatub õues tõmbab peiu isa hobuselt looga ühe korraga maha ja viskab katusele. Peiu ema laotab saani ette kasuka või siis villase vaiba , millele mõrsja astub või tõsteti., Sellest loodetakse head lambaõnne või mõrsja lepliku südant või üksmeelset elu. Mõrsja heidab kas vaibale või kasukale vöö. Majja mõrsja kas talutatakse (talutajaks isamees või peiu ema) või kantakse (kandjaks peiupoiss või peiu). Mõrsja ees astub isamees või peiupoiss ja lõi mõõgaga riste ukselävele ja igasse nurka, et peletada kurja. Oma uude kodusse ei tohi mõrsja astuda vasaku jalaga. Mõrsja majja astudes peavad kõik tuled põlema (tuli on kurja tõrje). Mõrsja asetatakse laua taha istuma ning siis viis isamees mõrsja taas õue ja võttis mõõga otsaga uju (pruudi pärg) ja keerutas seda kolm korda ning viskas katusele.
Toas mõrsja sülle pannakse rüpepoiss kes on peiu kõige noorem meessugulane, kellele mõrsja andis sukad või kindad . Sellele järgneb söömine, ka seekord on noorpaari söömine tagasihoidlik. Enamasti on nende söögiks või ja soolaga leivaviil , mis murti pooleks.
Söömisele järgneb pulmarituaalis uue kodu tutvustamine mõrsjale. Peiu ema viib minia läbi talu maja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Kindlasti minnakse kaevule.
Mõrsja peab andeid andma igale poole, kindlasti aga koldele, kaevule ja igale näidatud loomale (see on selle jaoks, et lepitada majahaldjat uue elanikuga. Anded korjab üles peiu ema.
Teine pulmapäev.
Teine pulmapäev algab vakarahva saabumisega peiu koju. Ka nüüd küsitakse saabumise põhjust. Lauldakse vastastikku ja peetakse sõnasõda, kuini tulijad sisse lastakse.
Mõrsja oli peidetud. Vakarahvas nõuab mõrsjat näha. Ka vakarahvale pakutakse ebamõrsjat näha. Kui mõrsja lõpuks esile toodi, hakatakse sööma. Mõrsjat tanutatakse(linutamine – talle naise peakatte pähe panemine), kas söögi ajal või pärast söömist. Selle toiminguga muutub neiu abielunaiseks ja teda hakatakse hüüdma noorikuks (abielunaise juuksed olid vanasti lühikesed, kuid me ei lõika juukseid lühemaks kui ta ise nõus ei ole).
Tanutamist tehakse pool salaja ainult tähtsamate pulmategelaste juuresolekul.
Tanutajaks on peiu ema või mõõgaema. Tanutamise ajal istub noorpaar kõrvuti laua ees, millel on leivapäts, õllekann ja lihavaagen. Tanutaja võtab tanu ja lööb sellega vastu mõrsja põski ja lausub käsu “pea mees meeles“ ja siis pandi tanu pähe ja nõnda moodi kolm korda. Kahel esimesel korral pannakse tanu viltu pähe ja mõrsja raputab selle maha.
Tanutamise ajal peab noorik nutma, et mitte nutta hilisemas eas. Tanutamise asemel võib mängida pruudipärja mängu. Mirtidest või loorberitest pruudipärg mängitakse maha, selle uuest omanikust saab järgmine pruut . Pruudipärja asemel on maha mängitud ka peiu müts.
Tanutamisele järgneb põlletamine. Põlle etteseadja ehk põlletaja on peiupoiss, põll seatakse ette naljatuste saatel. Peale mitmeid katsetusi leitakse põlle õige koht ja seoti noorikule ette.
Põlletamisega on ka põllelappimine, mille algatab pruudivend. Pruudivend peab kurtma, et peigmees on ostnud katkise põlle ja ta kutsub pulmalisi põlle lappima. Põlle lapitakse rahaga. Esimese mündi heidab peig, järgnevad peiupoisid ja teised pulmalised. Pruudi vend näitab piitsavarrega: siin on auk! Peiu poisid tõid pulmalisi ükshaaval põlle lappima, vastu hakkajad ka vägisi (kogutud raha jääb mõrsjale).
Teine pulmapäev lõpeb noorpaari rituaalse magamaviimisega. Noorpaar läheb esimeseks ööks magama lambalauta (ase on lakas või aidas). Aseme teeb peig heintest mille ta on ise niitnud.
Noorpaari juhivad aseme juurde peiu ema ja kaasanaine. Asemele jätab noorik vöö ( või sukad või kingad ).
Hommikul äratatakse noorpaar laulu, pillimängu või huikamisega. Pesuvee toomine on peiupoisi või pruuttüdruku ülesanne. Pesuvette viskab noorpaar raha, mis jäi vee välja viiale.
Kolmas pulmapäev.
Kolmandal pulmapäeval on veimevaka jagamine. Veimekirst tuuakse koos vakarahvaga. Kirstu lahti laulmise algatab saaja rahvas. Vakarahvas nõuab kirstu launastamist. Isamees või peiupoiss peab panema kirstu keskele ja igale nurgale mündi, peale seda avatakse kirst. Raha saab noorik endale
Veimed on kirstus veimevaka sees. Pruudivend toob veimevaka pea peal lauale, mille taga istub noorpaar ning isamees ja kaasanaine. Isamees kutsub veimede saajad ükshaaval nimepidi „pulma“. Veimed ulatab saajale pruudivend mõõga otsas. Paeltega kokkuseotud suka ja kindapaar on täiend anded. Vasakul olev pruut annab kas sukad või kindad, need on pooled anded. Pulma ametimehed saavad suured kimbud, kus on särk, sall , sukad ja kindad. Esimesena antakse veimed ämmale ja äiale, siis saavad pulma ametimehed, seejärel teised pulmalised. Iga veimekimbu saaja peab kaasanaisega või kirstu kohaletoojaga tantsima.
Ka pulmade lõpetamine on traditsiooniline.
Pulmad lõpetatakse nooriku tantsimisega („pulmade lõhki tantsimine “). Kõige tavalisem pulmade lõpetamise märguanne on lõputoit kas kapsad või kapsasupp või siis liha puudumine laualt. Lõputoiduga kaasnevad mitmesugused märgu anded, näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui neist ei aita, toob noorik voki keset tuba ja hakkab ketrama siis peavad kõik aru saama, et pulmad on läbi. Kui lõpumärgid antud, on kombeks lahkuda.
Finantsid tulevad aastaaegse kogumisega. Kui abiellujad iga kuu kahepeale kümme tuhat kõrvale panevad või natuke vähem siis ei mõju pulmad eriti rahakotile.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks ma sain teada, et pulmade korraldamine on üpris aega ja raha nõudev ning pole see nii lihtne midagi nagu arvatakse. Kui pulmi korraldama hakata siis vähemalt üks aasta varem.
Eestvedaja Martin Kanemägi
Martin tegeles kirjutamisega ja vanaaegsete pulmade toimumise kohta materjali. Eeskujuks kasutati raamatut „Eesti rahvakultuur “ autorid: Erki Berg, Mall Hiiemäe, Ea Jansen , Ulla Johansen, Ott Kurs , Arved Luts , Ene Mäsak, Heldur Palli, Heiki Pärdi, Ülo Tedre , Gea Troska, Igor Tõnurist, Ülo Valk, Ants Vares, Ants Viires, Elle Vunder, Ellen Värv.
Sten Bõstrov tegeles illustreerimisega ja pulma eelarvega , et kui palju midagi maksta võiks ning, et pulmad saaks saaks võimalikult odavalt ära korraldada. Kasutatud allikad: Pulmad.ee foorum , Pulmad.ee/eelarvekalk.
Kokku saadi üks kord, peeti nõu meili ja telefoni kaudu.