Mukri Raba (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

37

pdf

Sooteadus

Bode 1837.a. ilmunud töö. Kuigi peamine tähelepanu oli selles pööratud kütteturbale, toodi andmeid ka soode põllu- ja metsamajandusliku kasutamise kohta, kirjeldati turba liike, turba juurdekasvu, klassifitseeriti soid ja turbaid jne. Alates 1860.aastatest hakkab soode kohta ilmuma rohkem uurimistöid just Tartu Ülikooli professorite sulest (C. Schmidt, A. Petzholdt, E. Russow). Huvitav on märkida, et nendes saksakeelsetes kirjatöödes kasutati selliseid eestikeelseid nimetusi nagu raba ja laugas . Esimene eestikeelne kirjutis soode kohta ilmus 1861.a. Fr. R. Kreutzwaldi poolt välja antud ajakirjas "Sippelgas". Esimene eestikeelne soid käsitlev metsanduslik kirjeldus ilmus 1896.a. J. Sõggeli sulest. Esimesena Tsaari-Venemaal alustas 1885.a. sooteaduse õpetamist J. Klinge Tartu Ülikoolis. Tema andis ka sooteadusele rahvusvahelise nimetuse - telmatoloogia. Seega soode uurimise vajadus kasvas välja majanduslikust tegevusest ja kuivendustööde baasil

Geoloogia

40

docx

Eluslooduse eksami kordamine

turbasamblad,hea jõhvikasoo). RABAD Iseloomulik vähemalt üle 30 cm tüsedune happeline sfagnumiturvas. Reeglina soostumisprotsessi lõppetapp, kui soo toitub sademete veest. Kõik taimed kasutavad sademeid ja õhuniiskust, sest turbakihi vesi on külm, hapniku- ja toitainevaene, happeline. Seetõttu esinevad rabas mitmed kserofiilsete kohastumustega taimeliigid ja puud on jändrikud. Rabad Rabasid ohustab kuivendamine-kaevandamine. Kui ei taastata liigveelist olukorda, siis raba ei taastu. Sel põhjusel paljud Eesti rabad enam ei kasva tegelikult (piirdekraavid!). Sisuliselt on turvas taastumatu loodusvara (inimtegevuse jätkudes). Rabasid ohustab ka lubjarikas õhusaaste ­ muutub turbasammalde liigiline koosseis raba pinnal ja raba ei kasva kõrgemaks. 11 Soode loodusväärtused: · süsiniku eemaldaja atmosfäärist; · veemahuti ja vee puhastaja; · elustik. Soode elustikku iseloomustab:

Bioloogia

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kommentaarid (0)