Mukri Raba

Aru, Ramon

Mukri Raba (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
Ramon Aru
MUKRI RABA
Referaat
Juhendaja: Tarmo Oidekivi
Pärnu 2017

Sisukord

Sissejuhatus.......................................................................................................................3

Mukri raba tekkeloost...................................................................................................4
2. Mukri raba taimestik ......................................................................................................6
3. Mukri raba loomastik .....................................................................................................8
4. Turvas - raba rikkus.....................................................................................................10
5. Inimese jäetud jäljed....................................................................................................11
6. Mukri ootab matkajaid.................................................................................................12
Kokkuvõte.......................................................................................................................13
Kasutatud allikad............................................................................................................14

Sissejuhatus

22% Eesti pindalast moodustavad sood . Soostumuselt asub Eesti maailmas Soome järel teisel kohal.
Rapla maakonnas Kehtna vallas Eidapere lähedal Mukri maastikukaitsealal asub Mukri raba ( ka Mukri soo ), mida peetakse üheks Eesti vanimaks sooks. Kaitseala pindala on 2147 ha, raba hõlmab sellest 2095 ha.
Referaadis käsitlen lähemalt Mukri raba tekkelugu , taimestikku, loomastikku, loodusvara turvast , inimtegevuse jälgi ja matkaradu.

Mukri raba tekkeloost

Mukri raba on tekkinud järve soostumisel umbes 10000-9000 aastat tagasi. Mukri raba on nime saanud Mukre küla ( varasemalt ka Mukro ) nime järgi. Raba lõunapoolset osa nimetatakse ka Ellamaa rabaks. Mukri on terviklik rabalaam, mille poolitab 1920. aastal ehitatud tee, mis lõi Mukre küla elanikele ühenduse Eidaperega. Üle raba viiv tee on ehitatud puunottidele ja haokubudele ning on seega ajalooliselt väärtuslik.
Mukri raba on kujunema hakanud järve soostumisega preboriaalse kliimastaadiumi lõpul. Raba ehk kõrgsoo on soo arengu viimane etapp. Seega on kõik rabad sood, aga kõik sood pole rabad.
Raba on küll liigivaene, kuid väga püsiva kooslusega. Raba on suur veereservuaar. Enamik veest on seisev ja sisaldab vähe mineraalaineid ning hapnikku. Rabavesi on pruunikas ja happelise reaktsiooniga, kuna sisaldab humiinaineid. Rabavesi on puhas ja seda võib juua, kuid ta ei kustuta hästi janu, kuna sisaldab vähe mineraalaineid. ( Kristian , Tihkan, 2011, lk 40 - 41 ).
Raba kummub ümbrusest kõrgemale nagu kummuli keeratud kauss . Mukri rabas paistab see eriti hästi Vändra -poolsest otsast.
Raba saab kogu vee ainult sademetest. Väiksemaid rabaveekogusid nimetatakse älvesteks, suuremaid laugasteks. Mõlemad on pikliku kujuga. Laukad võivad olla ühe kuni kolme meetri sügavused ja kõva põhjata, sest põhjas on turvas. ( Kristian jt, 2011, lk 41 ).
Mukri rabas leidub suurel hulgal älveid ja laukaid. Raba keskosas on puisraba, äärealadel aga kasvab siirde- ja madalsoomets. Eidapere järve pindala on 2,2 ha. Järvel asub kolm turbasaart.

Mukri Raba Taimestik

Rabas kasvav jändrik mänd on tegelikult harilik mänd, mille juurestik on mandunud . Rabakeskkonnas on ta jäänud väga kiduraks, sest siin on seisev toitainetevaene vesi. Samas näitab see aga tema visadust ja võimet kasvada väga kehvades oludes. Puudest suudavad sellistes oludes kasvada veel vaid sookask ja vaevakask ( kasvavad vaid põlvepikkuseks ).
Sellised kääbuspuud meenutavad bonsaisid. Jaapani turistid olevat kunagi imestanud, kes küll nii suure pargi hooldamisega toime tuleb. ( wher2go, 2017 ).
Kõrgemad männid ja kaskede rohkus rabas viitavad parematele kasvutingimustele: sissetulev oja, kust lisandub toitaineid, kuivenduskraav, mineraalmaa lähedus jne.
“ Kui liikluses kehtib reegel, et punane tuli keelab ja roheline lubab, siis rabas on vastupidi: rohelist värvi turbasamblad kasvavad vesisemates kasvukohtades ning neile astudes leiate end üsna kindlalt veest. Punased turbasamblad kasvavad kuivemates kohtades ning kannavad pisut, kuid ka neile astudes tuleb olla väga ettevaatlik. ” ( Kristian, 2011, lk 42 ).
Taim, kellele rabas liikudes alati võib toetuda, on tupp - villpea ja ka teised sama perekonna liigid. “ Nimetus Kalevipoja juuksed on pärit muistendist, kus tupp-villpead tekkisid puhkava Kalevipoja maaga kokku puutunud juustest. “ ( Kuresoo, Relve , Rohtmets, 2001, lk 26 ).
Villpea hakkab õitsema paarikümneaastasena ning parimasse ikka jõuab umbes viiekümneselt. Nagu inimene!
Juulis - augustis saab imetleda kümneid väikesi ja valgeid vesiroose, mis on kaitse all, samuti soopihla ja rabakat.
Väikesekasvuline ümaraleheline huulhein on putuktoiduline taim, kes näärmekarvakestega lehtede abil püüab väikeseid putukaid, et leevendada toitainetevaegust. “ Taimede loomtoidulisus on omane just sootaimedele, rabades huulheintele ja madalsoodes võipätakutele. Selline eriskummaline lisatoit on neile taimedele vajalik toitevaeses kasvukohas lämmastiku ja fosfori saamiseks. ” ( Masing , 1997, lk 62 ).
Huulheina lehti on kasutatud tuulest ja külmast pragunenud huulte raviks. Samuti aitab taim ravida mitmeid nahahaigusi: ohatist, soolatüükaid jne. Huulheinal on tugev bakterivastane toime.
Üle ega ümber ei saa sookailust - tugevalt ning uimastavalt lõhnavast rabataimest.
“ Vanarahvas on sookailu tarvitanud üsna mitmekesiselt. Tema suitsuga tõrjuti majast kirpe ja teisi parasiite. Sookailu vartega saadi lõngadele rohelist ja pruuni värvi. Õlleteol oli sookail humala asendajaks. ” ( Kuresoo jt, 2001, lk 22 ).
Sookailu tugev lõhn peletab putukaid. Taime pungad on toiduks rabapüüle.
Rabamätastelt saab marju korjata: murakaid, mustikaid, sinikaid, pohli, jõhvikaid. Seeni leidub siin samuti.

Mukri Raba loomastik

Mukri raba pakub toitumis-, puhke - ja pesitsuspaiku mitut liiki lindudele. Kõige arvukam liik on metskiur . Eelkõige lagerabadel pesitseb rüüt. Mukri rabas pesitseb umbes 10 - 15 rüüdipaari. Siin võib kohata tetre, sookurge , mudatildrit, heletildrit, hallõgijat, koovitajat. Et need linnuliigid säiliks, tuleb tagada nende pesade ohutus ja selleks on vajalikud just varjulised sood ning rabad.
Laugaste arvukaim veelind on sõtkas. Rohkesti on laugastes ka kalakajakaid, linavästrikke, sinikael -parte. Märjemates paikades toimetavad kiivitaja, sookiur , punajalg-tilder. Puisrabas võib kohata kägu , metsvinti, punaselgõgijat, öösorri ja teisi liike. “ Kogu Euroopas oli laialt levinud uskumus , et öösorr käib öösiti kitsi lüpsmas ( ladinakeelne nimi caprimulgus tähendabki kitselüpsjat ). Eestis pajatati veel, et kui linnud Vanemuiselt laulu õppisid, jäi laiskkull magama ning jättis hiljem laulu pähe meelde hobuse sorina. Öösorri hääle kohta oli levinud ka arvamus, et rabamännikutes lööb öösiti nurru rästik . ” ( Kuresoo jt, 2001, lk 224 ).
Haruldasematest liikidest võib veel mainida must-toonekurge ja männi-käbilindu. Rände ajal peatuvad rabas ka rabahaned ja suur-laukhaned. Kui rabamaastik on muidu vaikne, siis kevaditi toimub siin tõeline linnukontsert. “ Paljuhäälsest esitusest tõusevad omapärasena esile üksikud sooloettekanded: põldrüüdi flöödipalad, suure koovitaja ja mudatildri meloodiline helirida nagu vilepillil ja sookure kaugele kostev trompetihüüd. ” ( Masing, 1997, lk 81 ).
Mukri rabas elutsevad ka põder ja metssiga. Suviti kaitseb raba põtru parmude eest. Laugastest, älvestest ja järvest leiab ta ka toitu, näiteks erinevaid veetaimi ja eriti maitsevad talle vesiroosi lehed. Metssead tuhnivad taimede maa- alustes osades.
Selgrootute uuringuid pole Mukri rabas veel tehtud.

Turvas - raba rikkus

Turvas on taastuv loodusvara. Turba moodustavad veerohkes ja hapnikuvaeses keskkonnas osaliselt lagunenud taimejäänused, rabas eelkõige turbasamblad. “ Eestis kasvab 37 liiki turbasamblaid. Turbasammaldel on varred, oksad ja lehed, kuid puuduvad juured. Taim kasvab ladvaosast juurde ja samal ajal alumine ots kõduneb, moodustades turba. ” ( Kristian jt, 2011, lk 41 ).
Turbasamblavaip kasvab aastas umbes ühe cm võrra ülaltpoolt paksemaks ja alaosas tekib üks mm turvast juurde. Meetripaksuse turbakihi tekkeks kulub seega umbes tuhat aastat. Turbasambla lehtedes on rakud , mis kuival ajal on täidetud õhuga, veerohkel ajal aga veega.
Turbasammal on peaaegu steriilne. “ Looduslikus soos ei kaitse turbasammal bakterite eest mite ainult ennast. Turbasambla nakkusevastane toime oli tuntud ammu enne seda, kui avastati nakkuse kandjad - pisikud. Turbasamblaga seoti ja ravitseti haavu. Sõdade ajal on põhjamail ikka uuesti avastatud seda sambla kasutusviisi ning hädaabinõu on osutunud mõnigi kord elupäästjaks. Nii oli ka Teises maailmasõjas. ” ( Masing, 1997, lk 24 ).
Mukri rabas on turbalasundi paksus 5,7 - 8,5 m. Turvast on siin varutud 1920 - 1950. Siiani on säilinud väikesed turbaaugud ja -aunad laudtee kõrval, samuti mõned kraavid . Siinset turvast kasutati põhiliselt kütteks ja loomadele asemete tegemiseks.

Inimese jäetud jäljed

Mukri rabas on nii mõnedki pärandkultuuri objektid.
“ Rabalaama lõunapoolses osas on koht, mida teatakse ka Krõõda soo nime all. Legendi järgi olevat sinna uppunud Krõõda-nimeline naisterahvas ning sellest ajast olevat Mukri raba männid punase koorega . ” ( Kristian jt, 2011, lk 42 ).
Raba läänepoolses osas asuvas Reonda küla ümbruses on mitmeid murru-lõpulisi kohanimesid: Tagamurru, Mikumurru, Mesimurru, Matsimurru, Oinamurru jt. Nimed on seotud siinkandis kasutatud omapärase aletamisviisiga: “ ... oja kaldamail otsiti valgelepik, raiuti see karusekuus ( 15. juuli - 15. august ) rinnakõrguselt maha ja jäeti siis aastaks seisma. Selle ajaga mädanesid lepad niivõrd, et maharaiumisega sai algust teha. Sellist raadamisviisi nimetati murruks. Et valge lepp kasvab viljakal pinnasel ja raiumisaeg oli valitud selline, et puu ei annaks juurevõsusid, peegeldab see kohalike inimeste head loodusetundmist. ” ( Kristian jt, 2011, lk 42 ).
Ka mitmed metsavahikohad raba ümbruses väärtustavad ja mäletavad möödunut: Rukkimäe, Aaso ja Tipassilla.

Mukri ootab matkajaid

Mukri õpperajale saab minna kolmest kohast: mõlemalt poolt raja otsast ja ka vaatetorni juurest. Rabasse viib laudtee, matkaraja pikkus on umbes 2,3 km ja ta on ka lastega läbimiseks igati sobilik.
Rabas asuv Mukri järv on saarekeste ja vesiroosidega 2,2 ha suurune veesilm . Kes tumedat vett ei pelga, saab siin ujuda.
Kalamehed võivad kalugi leida. Rabamätastelt saab suvest sügiseni marju korjata: murakaid, sinikaid, pohli, jõhvikaid. ( Tang , RMK Mukri raba loodusrada, “ s.a. “ ).
Mukri raba on üks väheseid märgalasid, mida saab läbida kuiva jalaga. Raja peal asub ka 18 m kõrgune vastvalminud uus vaatetorn, kust avaneb imeline vaade kogu rabale. ( ERR / Kenk , Mukri raba vaatetorn, “ s.a. “ ).
Kui laudtee liiga mugav tundub, saab soovi korral ka räätsamatkale minna.
Mukri rabarada jääb RMK Oandu - Ikla matkateele ( 370 km ). Raja lõpus on katusealune koos piknikukohaga: lauad - pingid , kuivkäimla, lõkkekoht, telkimisvõimalus. Piknikupaiga kõrvale on kaevatud tiik, kus saab jälgida põnevat vee-elu.

Kokkuvõte

Mukri rabast polnud mõni aasta tagasi enamus inimesi kuulnudki. Nüüd on see aga üks romantilisemaid rabaradasid, mille keskel õitsevad vesiroosid .
Väärtuslikku teavet ja silmailu pakub just õpilastele Mukri õpperada. Siin on kaitsealad ohustatud linnu- ja taimeliikidele. Siin on otsekui avatud looduslooraamat või vabaõhumuuseum.
Mukri on tõeline looduse monument.

Kasutatud allikad

Raamat:

Kuresoo R., Relve, H., Rohtmets, I. 2001. Eesti elusloodus . Kodumaa looduse teejuht. Tallinn. Varrak.
Masing, V. 1997. Ürgsed sood kui loodusmälestised. Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Artikkel ajakirjast:

Kristian, R., Tihkan, K. 2011. On maa, aga ei kanna, on vesi, aga sõuda ei saa. Eesti loodus, nr 6 / 7.

Internetimaterjal:

Kenk, O. Mukri raba vaatetorn. https://www.reisijutud.com/Mukri.raba 01.10.2017
Tang, K. RMK Mukri raba loodusrada. https://www.puhkaeestis.ee/et/rmk-mukri-raba-loodusrada 01.10.2017
Wher2go Matk Mukri raba vesiroosi järve äärde. https://www.reisijutud.com/Mukri-raba 01.10.2017
15

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ramon Aru Õppematerjali autor

raba mukri raba matk sood rabad sookail turbasamblad

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Sooteadus

Bode 1837.a. ilmunud töö. Kuigi peamine tähelepanu oli selles pööratud kütteturbale, toodi andmeid ka soode põllu- ja metsamajandusliku kasutamise kohta, kirjeldati turba liike, turba juurdekasvu, klassifitseeriti soid ja turbaid jne. Alates 1860.aastatest hakkab soode kohta ilmuma rohkem uurimistöid just Tartu Ülikooli professorite sulest (C. Schmidt, A. Petzholdt, E. Russow). Huvitav on märkida, et nendes saksakeelsetes kirjatöödes kasutati selliseid eestikeelseid nimetusi nagu raba ja laugas . Esimene eestikeelne kirjutis soode kohta ilmus 1861.a. Fr. R. Kreutzwaldi poolt välja antud ajakirjas "Sippelgas". Esimene eestikeelne soid käsitlev metsanduslik kirjeldus ilmus 1896.a. J. Sõggeli sulest. Esimesena Tsaari-Venemaal alustas 1885.a. sooteaduse õpetamist J. Klinge Tartu Ülikoolis. Tema andis ka sooteadusele rahvusvahelise nimetuse - telmatoloogia. Seega soode uurimise vajadus kasvas välja majanduslikust tegevusest ja kuivendustööde baasil

Geoloogia

docx

Eluslooduse eksami kordamine

turbasamblad,hea jõhvikasoo). RABAD Iseloomulik vähemalt üle 30 cm tüsedune happeline sfagnumiturvas. Reeglina soostumisprotsessi lõppetapp, kui soo toitub sademete veest. Kõik taimed kasutavad sademeid ja õhuniiskust, sest turbakihi vesi on külm, hapniku- ja toitainevaene, happeline. Seetõttu esinevad rabas mitmed kserofiilsete kohastumustega taimeliigid ja puud on jändrikud. Rabad Rabasid ohustab kuivendamine-kaevandamine. Kui ei taastata liigveelist olukorda, siis raba ei taastu. Sel põhjusel paljud Eesti rabad enam ei kasva tegelikult (piirdekraavid!). Sisuliselt on turvas taastumatu loodusvara (inimtegevuse jätkudes). Rabasid ohustab ka lubjarikas õhusaaste muutub turbasammalde liigiline koosseis raba pinnal ja raba ei kasva kõrgemaks. 11 Soode loodusväärtused: · süsiniku eemaldaja atmosfäärist; · veemahuti ja vee puhastaja; · elustik. Soode elustikku iseloomustab:

Bioloogia

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk