50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Cesseline
Õppematerjali autor
Sisukord Sisukord...............................................................................................................................1 1970-ndate mood.............................................................................................................2 Glam-rock stiil.................................................................................................................4 Punk.................................................................................................................................6 Disko..................................................................................................................
Moeleksikon Kärt Reedi 9b 2009 1950ndad - Glamuuriajastu See oli aeg, kui juba 18-aastased tüdrukud lõid end üles, et näha välja nagu oma ema. Moes toimusid võrreldes sõjaajaga dramaatilised muutused. Christian Dior tuli lagedale pihta rõhutavate jakikeste ning puhvis seelikutega. Dior võimutses moemaailma kõrgeimal positsioonil, seda tublisti tänu õigele ajastusele ja vapustavatele ideedele. Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad: * Jacques Fath’i suured mantlid, mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (peeptoe shoes) ning stiletod
palgad olid madalad ning kellele juhtivad töökohad jäid peaaegu kättesaamatuks. Naised töötasid vabrikutes, kauplustes ja kontorites ning pidid leidma rõiva, mis oleks samaaegselt ilus, mugav ja väljaskäimiseks piisavalt sikk. Moodi tulid särkpluuskleidid, kampsunid, põlvini ulatuvad volditud seelikud, bürookostüüm ning mehelikkus. Enimkasutatud kangas oli siid ning põhivärvideks said hall, beez ning valge. Kahanes ka kleidi alumise ääre pikkus 6 (vt joonis 5). Joonis 5. Mood 1920. aasta tänaval Allikas: http://www.gorodmod.com/1920s-womens-fashion/ (15.05.17) 5 Kättesaadav raamatust:Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak 6 Kättesaadav raamatust:Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluiseaalid. Tallinn: Varrak 7 Vabalt langeval särkkleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht. Esmakordselt ajaloos paljastati naiste jalad
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. KUUEKÜMNENDATE MOOD...........................................................................................4 1.1. Riided kuuekümnendatel..........................................................................................4 1.2. Soengud kuuekümnendatel.......................................................................................4 1.3. Kosmeetika kuuekümnendatel.................................................................................5 1.4
Tohutu suured õlad rõhutasid puusade kitsust, seelik oli lühike ja liibuv, sageli stretch-kangast. Selline peen ja sikk kostüüm oli universaalne rõivastus ning populaarsem isegi väikesest mustast kleidist. Seda kanti kontoris, laulatusel ja isegi kohtamisel. Valentino- tegi ülimalt naiseliku napi väikese kostüümi; tema kostüümid, kokteilikleidid ja kleidid on kuidagi elegantsemad, seksikamad ja napimad kui teistel. Ameerika moed pakkusid nappi joont. Briti mood oli detailidesse uppunud ja peaaegu viktoriaanlik, mõjus ülepakutuna. Chaneli kostüüm nautis taassündi, seda kandsid kõik. Giorsio Armani oli üks esimesi tõeliselt kalleid disainereid, tema loomingul oli peakollektsioonide iseloomulik lõige ja lihtsus, mida täiendasid huvitavad etnilised detailid. Briti mood jõudis taas tunnustuse tippu. Marearet Howell tegi traditsioonilisi mehelikke rõivaid mingi kiiksuga, näiteks
Gerili Praks 11.klass Juhendaja:Leina Sipelgas Karksi-Nuia 2013 SISSEJUHATUS Mood on väga lai valdkond,edastades teavet inimeste või inimgruppide elukutse, sotsiaalse positsiooni, soo, päritolu, seksuaalse valmisoleku, jõukuse ja muude kuuluvusnäitajate kohta.Lisaks riietusele saame moevaldkonda lisada ka aksessuaarid, ehted, soengud ja kehamaalingud. Mood väljendab inimeste stiili ja maitsetunnetust. Minu uurimustöö käsitleb moodi.Teemat piiritledes valisin uurimisalaks 60-nendate aastate naiste-moe Eestis.Idee sain ma läbi enda hobi, milleks on modellindus. Peale Tallinna Fashion Weeki üritust, teadsin, et mood on mulle südamesse pugenud ning tahan ka ise midagi oma kätega luua. Antud töö eesmärgiks on tutvustada 60-nendate aastate moodi,anda ülevaate sellest aastakümnest. Töö koosneb 2 osast- teoreetilisest ja praktilisest
.....................................................................37 LISA 20 ELSA SCHIAPARELLI..............................................................................................................................38 3 Sissejuhatus Aastatöö teemaks on naistemood kahe maailmasõja vahelisel ajajärgul. Uurimiseks on valitud just see ajastu, kuna tegemist on väga muutusterohke ajaga. Ning maailma tabasid taolised katastroofid, nagu näiteks Esimene, Teine maailmasõda ning Suur Majanduskriis. Just sel ajal muutus naise koht ühiskonnas ning naisest sai valimisõigusega, mehest sõltumatu inimene. Aastatöö on jagatud seitsmesse suuremasse peatükki ning ajastute järgi veel alapeatükkideks. Esimeses peatükis on kirjeldatud naiste kleidimoe muudatusi läbi aja. Teises on välja toodud aluspesu areng, kolmandas soengu, neljandas kingade ning viiendas kübarate areng. Kuuendas
nööbitavad jakid, mida kanti kleidi peal, kleidist erinevates värvitoonides. Talvejakid karusnahaga äärestatud. Külmade ilmadega palju karusnahku. Karusnahast mantlid tavaliselt kapuutsiga. Moes ungari, poola ja vene stiilis mantlid. Tihti kaeti karusnahk tumeda sameti või kerge siidiga. Soengud ja peakatted Umbes 1800. a Vana-Kreeka stiilis soengud. Otsmikujuuksed lokiti, tagumised juuksed põimiti patsi ja kinnitati kammi abil suurde kuhilasse. Selline mood ei kestnud kaua ning naised hakkasid meestemoe eeskujul tegema Titus-stiilis soenguid. 1812. aastaks levis soeng, millel eespoolsed juuksed lokitud ja hoolikalt külgedele kammitud, tagumised juuksed ümbritseti rõngaga. Sellise soenguga kanti tavaliselt turbanit. Umbes 1806. a hakati soengut kaunistama püsti juustesse torgatud jaanalinnusulega, ka pärlikeede, kuldnoolte ja lillevanikutega. Sageli sõlmiti juustesse siidpael, soenguid toetati kammide, pannalde ja diadeemidega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid