Vana-Kreeka kunst. (0)

Vana-Kreeka  kunst
Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale 
tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku 
turvalisuse tagasid kreeka linnri gid ehk polised.
Vana-Kreeka tähtsus.
Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks 
erakordselt kõrgele  tasemele .
Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused 
tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates,  Platon , Aristoteles, 
Pythagoras, Hippokrates,  Herodotos ).
Kreeka kirjanduse (Homerose  eeposed  “ Ilias ” ja “Odüsseia”)
ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa 
kultuurile .
Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr.
Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava 
kunsti osas.
Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja 
müütidega.
Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks 
perioodideks:
1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr.                      
(ca 600-480 eKr.);
2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 
480-323 eKr.);
3) Hel enistlik ehk  hiline  periood 3-1. saj. eKr.
(ca 323 eKr.- 30 pKr.).
Kunstili kidest on olulisimal kohal  arhitektuur , 
märkimisväärsed on veel  skulptuur  ja 
vaasimaal.
Vana-Kreeka arhitektuur.
Kreeka kunsti tähtsaim ala on 
templiehitus. Paremal eri tüüpi 
templite põhiplaanid, al  
rekonstruktsioon Zeusi  templist  Olümpias.
Kreeka templi – peripteeri (rida sambaid ümber templi)
põhiplaan (Pildil  Hera  templi põhiplaan Paestumis).
Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 sti li:
dooria ,  joonia  ja korintose.
Dooria sti l on vanim. 
(pildil rekonstruktsioon Theseuse templist Ateenas)
Dooria sti li 
iseloomulikud 
tunnused.
Dooria sti li sammas (kannelüürid),
kapiteel  ja fri s .
Joonia sti li 
iseloomulikud 
tunnused.
Joonia templi fri s (dekoreeritud hammaslõikega) ja kapiteel. 
Ehhi n on kõige sagedamini kaunistatud nn. munavöödiga (al ).
Vana-Kreeka enamlevinud ornamendid:
1-2. meander
3. Munavööt
4. Hammaslõige
5. Lainevööt
Ornamendid, vasakul palmett.
Joonia samba kapiteel ja baas 
(samba alus). Sambakivid seoti 
metal ist klambritega (paremal).
Erechtheioni templi joonia sti lis sambad.
Dooria ja joonia sti lide võrdlus.
Korintose sti li 
iseloomulikud tunnused.
Korintose samba 
kapiteeli ehhi n on 
kaetud 
akantuselehtede ja 
lil eõitega, abakus on 
neljakandiline.
Zeusi tempel Ateenas.
Leia, mil iseid kreeka 
kunstisti le on 
kasutatud Sul e 
tuttavatel ehitistel?
Üks paremini säilinud  arhailise  p. templitest on Hera
tempel Paestumis (kreeklaste koloonia Lõuna-Itaalias) 550 eKr.
Peajumal Zeusile rajatud  Olümpia   pühamu  
rekonstruktsioon.
Olümpia pühamu plaan.
Hera tempel Olümpias 7. 
saj. eKr.,
olümpiatule süütamine  kaasajal .
Olümpia 
pühamu:
palestra
(atleetide maadluse 
poksi ja hüpete 
harjutusväljak) .
gymnasium
(odaviske ja 
kettaheite 
harjutusruum 
koos aiaga).
Olümpia pühamu. Zeusi
templi varemed 5. saj. eKr.
Olümpia Zeusi  templis  asus Pheidiase
krüselefanti n-tehnikas loodud 12 m kõrgune istuva 
Zeusi kuju (kuulus vana-aja 7  maailmaime  hulka, Zeusi kujutati 
tavaliselt  kotka , valitsuskepi ja välgukimbuga).
Klassikalise perioodi (5.saj. eKr.) kõige olulisemaks 
ehituskompleksiks 
oli Ateenas kõrgel kaljul 
asuv akropolis.
Ateena  vaade koos linna keskel asuva 
kaljukindluse ehk akropoliga.
Akropol koosnes: ti badega  väravaehitisest – propüleest, 
väikesest  Nike  templist, peajumal  Athenale  pühendatud 
Parthenoni  templist ja heeros Erechtheioni templist.
Müüriga ümbritsetud Ateena akropoli 
rekonstruktsioon.
Ateena akropoli plaan ja rekonstruktsioon, 5. saj. eKr.
Vaated Ateena akropolist.
Tee akropolile läks künka 
lääneküljelt marmorist 
paraadväravate – Propüleede
kaudu. Sisenedes tuli läbida 
mitmerealised marmorsammastest 
portikused, mil e väljaspoolsed 
sambad olid dooria, seespoolsed 
joonia sti lis.
Sissekäigust paremal, akropoli müüridest veidi väljaulatuval 
tornil, seisis väike joonia sti lis võidujumalanna Nike tempel. 
(Tavaliselt kujutati Niket ti badega, kuid sealne Nike kuju oli ti badeta, et ta ei 
saaks ära lennata).
Sandaali siduv 
Nike.
Marmorreljeef 
Athena  Nike
templilt Ateena 
akropolil.
5. saj. eKr.
Akropoli peatempel –
valgest  marmorist 
PARTHENON , 5.saj. 
eKr.. 
(Hoone ehitasid arhitektid 
Iktinos ja Kal ikrates Pheidiase
juhatusel. Tempel oli 70 m 
pikkune  ja 31 m laiune dooria 
peripteer, mida ümbritses 8x17 
peaaegu 10 m kõrgust 
sammast. 1803-12  laskis   lord  
Elgin enamuse  kujusid  
Inglismaale vi a ja müüs need 
Briti Muuseumile. Parthenoni on 
kasutatud kirikuna, türgi 
mošeena, 17. saj. sai hoone 
tugevasti kannatada, sest seal 
asus püssirohuladu).
Parthenoni läänepoolse 
tümpanoni 
reljeefkaunistuste 
rekonstruktsioon (Võitlus 
Athena ja Poseidoni vahel  Atika  
pärast).
Rekonstruktsioon idapoolsest tümpanonist, mil el 
kujutatakse Athena sündi Zeusi  peast  (al  vasakul 
Dionysos ?, Demeter ja Kore, paremal kolm saatusejumalannat).
Parthenoni lõunap. fri si 
metoopide reljeefid: 
kentauride ja lapi dide
võitlus (lapi did on kr. müt-s hi glaste 
hõim , kes võitsid oma kuninga pulmas 
kentaure; al  olevad reljeefid asuvad 
Briti  Muuseumis ).
Parthenoni idafri s: 
istuvad jumalad 
Poseidon, Apol o ja 
Artemis (ülal moodne 
rekonstrutsioon).
Parthenoni fri s Briti Muuseumist. Ratsanikud 
panatenaiade (Ateena  tähtsaimad  pidustused) rongkäigult.
Pheidiase loodud Athena
kuju rekonstruktsioonid 
Parthenonis (Athenat
kujutatakse ki vri, oda, kilbi ja 
aigisega, tema pühadeks olenditeks 
peeti öökul i ja  madu .
Vi mase  klassikalises  joonia sti lis ehitisena (5. saj. 
lõpul eKr.) lisati akropolile  keeruka  põhiplaaniga 
Erechtheioni tempel.
Erechtheioni tempel on 
joonia sti lis, aga ühe 
eeskoja talastikku 
kannavad sammaste 
asemel noorte naiste 
marmorkujud – karüati did.
Erechtheioni templi 
karüati did.
Dionysose teatri 
varemed Ateenas (4.saj. 
eKr., vanim näidendite esitamise 
koht, mil e esialgsed, 6. saj. 
lavaehitised ja pealtvaatajate 
pingid  olid puidust).
Dionysose
teater mahutas 
14000 
istekohta.
Vana-Kreeka teatri põhiplaan ( Epidauros , 3. saj. eKr.) 
Skeene – lavaehitis, kus asusid rõivistu ja rekvisi tide ruum; 
proskenion - esinemiskoht.
Epidaurose teater (3.saj.eKr.) on kõige paremini 
säilinud Vana-Kreeka teater (nüüdisajal taas kasutusel, 
mahutas 12000 pealtvaatajat).
Epidaurose teater.
Terrakotast teatrimaskid 2.-1. saj. eKr.
Kreekas esitati alates 6. saj. 
lõpust eKr. tragöödiaid, 
komöödiaid ja saatüridraamasid 
kõigist ühiskonnakihtidest 
vaatajaile. Vaesemate piletiraha 
tasus ri k. Näitlejad kandsid 
maski, kostüümid vastasid 
näidendi laadile. Etenduse mõju 
suurendamiseks  kasutas 
lavastaja mitmesuguseid 
teatrimasinaid.
Arhailise perioodi
Vana-Kreeka 
skulptuurid mõjuvad veel 
skulptuur
ebaloomulike ja 
egiptusepärastena. Neid 
iseloomustab sirge, 
tardunud seisang, 
tihedalt vastu külgi 
surutud käed ja 
grimassitaoline naeratus.
Arhailisel  ajal loodud kujud 
on alasti meesfiguurid –
kouros -ed ja ri etatud 
naisfiguurid – kore-d
Paremal kouros Meloselt, 
550 eKr.  marmor , 2,14 m
Vasakul kaksik-kourosed Kleobis ja Biton (Akropoli muuseumist 
u 590 eKr. 2,70 m), paremal kouros (u 600 eKr.).
Vasakul kore Peploselt (polükroomne 
marmor, u 530 eKr., 1,20 m), 
paremal kore u 674-500 eKr.
Kored Akropoli muuseumist.
Athenale ohvrit toov 
Vasikakandja Ateena 
Akropoli muuseumist.
4-hobuselise kaariku 
Vankrijuht Delfist. (478 eKr., 
pronks), vasakul 
rekonstruktsioon.
Delfi vankrijuhti loetakse üleminekutööks arhailisest 
perioodist klassikalisse.
Klassikalisel  perioodil (5. saj. 
eKr.) toimus skulptuuris 
murrang –  inimkeha  
kujutamises saavutati täielik 
kindlus  ja vabadus. 
Tulemuseks oli 
ennenägematu 
looduslähedus ja väljenduse 
veenvus. 
Pildil  Polykleitose  “Odakandja”.
Polykleitos  “Odakandja” Pompeijst 550-40 eKr., 2,12 m, marmor. 
Kõigile Polykleitose töödele on iseloomulik, et ta  laseb  figuuri kogu 
raskusega toetuda ühele jalale, kuna teine jalg asetseb vabalt (kontrapost 
– tasakaal tugijala ja nõjajala vahel).
Polykleitos “Odakandja” (“Doryphoros”),  parempoolne 
pronksist   Rooma  koopia.
Myroni
Myron “Kettaheitja” 
pronkskujud 
(“Diskobolos”) 5. saj. eKr. 
on säilinud 
üksnes rooma 
marmorkoo-
piatena.
Skopas “Märatsev menaad” 
(menaadid – Dionysose austajannad).
4. saj. eKr. skulptuur 
muutub li kuvamaks, 
enam pannakse 
rõhku tunnete ja 
emotsioonide 
väljendusele. 
4.saj. esimene 
suurmeister oli Skopas, 
kes materjalina kasutas 
marmorit. 
Skopas. Reljeef Halikarnassose mausoleumi idafri silt 
(kreeklaste ja amatsoonide võitlus, amatsoonid – kreeka müt-s
sõjakad, val utushimulised naised).
Praxiteles
Hermes Dionysoslapsega.
Praxiteles. Hermes
Dionysoslapsega, 4. saj. eKr.
Polykleitose koolkonna 
jätkaja 4. saj. eKr. oli 
Lysippos. Pildil 
Lysippose “Kaapija”,
roomaaegne koopia.
Vana-Kreeka vaasimaal 6-5. saj. eKr.
Kreekas oli 
kasutusel palju 
erinevaid 
vaasivorme. 
Nendest  
tuntuimad olid:
1)veini 
hoidmiseks 
mõeldud, kahe 
sangaga 
amfora;
2) kolme käepidemega veenõu hüdria;
3) lai vee ja veini segamisnõu krateer.
Kõige varasemad, 8. saj. eKr. pärinevad vaasid, 
on kaetud geomeetriliste ornamendiribadega.
6. saj. eKr. kujunes 
kõikides Kreeka 
vaasivalmistamis-
keskustes lõplikult välja 
nn. mustafiguuriline sti l. 
Figuurid  maalitakse 
musta läikiva värviga 
heledale savipinnale, 
detailid kraabitakse sisse. 
Pildil hüdria 6. saj. eKr.
Mustafiguuriline amfora 
täringumängijatega. 
Exekias. Aias ja Achil eus
(kaks  Trooja  sõja 
vapraimat kangelast).
Hüdria 6.saj. eKr. 
Kerberos (verejanuline, 
metalse häälega koer, 
al maailma valvur, keda 
kujutati 3,5 või100 peaga ja 
väänlevatest madudest 
ümbritsetuna) ja 
Herakles (tõi korraks 
Kerberose maa peale) 
Eurystheuse ees.
Jooginõu kyliks, mil el kujutatud Dionysost merd 
ületamas 6. saj. eKr.  
Jooginõu kyliks, 
mil el on kujutatud 
Atlast (oma õlgadel 
taevavõlvi kandmas) ja 
Prometheust ( Zeus
laskis karistuseks 
Prometheuse kalju 
külge aheldada, seal 
nokkis kotkas iga päev 
tema maksa, mis öösel 
tagasi kasvas, kuni 
Herakles lõpuks kotka 
tappis).
5. saj. eKr hakkas 
vaasimaalis valitsema 
uus, nn.
punasefiguuriline vaas. 
Uuendus seisnes sel es, 
et kujutiste tagapind 
kaeti musta värviga, 
figuurid jäeti katmata 
(esinevad punastena mustal 
foonil). Uus tehnika 
võimaldas detailsed jooned 
peene pintsliga peale 
maalida.
Pildil niobi dide (Niobe laste) 
tapmist kujutav krateer.
Zeus ja Ganymedes, Europe röövimine, maalid 
5.saj. eKr. punasefiguurilistelt vaasidelt.
Hellenistlik kunst.
4. saj. II p. eKr. Makedoonia Aleksander alistas Kreeka 
linnri gid ning jõudis oma sõjakäikudega idas – Indiani, 
põhjas – Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni.
Makedoonia Aleksandri val utuste 
tulemusena levis kreeka kunst 
enneolematult kaugele, rajati uusi 
linnu (Aleksandria, Pergamon). 
Kreeka kunst ja kultuur segunevad 
kohalike, idamaiste traditsioonidega 
- ehitised muutuvad toretsevaiks, 
kaob kreeka mõõdukus ja 
harmooniatunne, ühe ehitise juures 
kasutati mitut, vahel kõiki kunstisti le 
(joonia, korintose) läbisegi.
Kaaria kuningas 
Mausolos laskis 4.saj. 
rajada uude pealinna 
Halikarnassosesse
endale 
hauamonumendi –
kuulsa vana-aja 7 
maailmaime hulka 
kuulunud
Halikarnassose
mausoleumi
(tänapäeval Bodrum
Türgis).
Halikarnassose mausoleumi rekonstruktsioon (kõrgus 
42,6 m,  alusehitis 38,4 x 32 m). Mausoleum oli kavandatud valgest 
marmorist ni , et ta oleks ni  tempel kui hauakamber (I k).
Mausolose kuju triumfivankrilt ja hauakambrit 
valvav lõvi (Briti  Muuseum ).
Halikarnassose mausoleum püsis sajandeid ja vi maks 
lagunes  varemeiks. 1581. a. hakati varemeist võtma kive 
kindluse ehitamiseks.
Aleksandria  tuletorn  sai oma nime Pharose saarelt, kuhu ta
3. saj. eKr. 20 a-ga ehitati (kuulub 7 maailmaime hulka).
Valgest marmorist tuletornil oli 
3 järku: alumine korrus oli 
ristkülikukujuline, keskosa oli 
kaheksanurkne ja ülaosa 
silindriline, tuletorni  tipus  
seisis kreeka merejumala 
Poseidoni kuju. 
Aleksandria tuletorn oli 122 m kõrgune, tuletorni tipus põles tuli 
ni  päeval kui öösel. Valgus oli ni  ere, et ta  paistis  merele 56 
km kaugusele (tulesammas öösel, suitsusammas päeval). Tulevalgust 
peegeldati merele tohutu suure nõguspeegliga.
Aastal 1326 sai tuletorn maavärina 
tagajärjel tugevasti kannatada ning 
1480. a. ehitati sel e varemeile 
kindlus. Praegu seisab seal Quait
Bay kindlus (pildil).
Artemise templi rekonstuktsioon  Efesoses . (U 550 eKr. 
laskis Lüüdia kuningas ehitada Kreeka linna Efesosesse
jumalanna Artemise auks uhke templi, mida tunti Artemisionina, 
kuid 356 eKr. süütas Herostratose nimeline hul umeelne templi 
põlema. Kui Aleksander Suur Efesose val utas, otsustas ta 
Artemise templi üles ehitada. 250 eKr. oli tempel taastatud 
endises hi lguses ja kuulutati üheks 7-st maailmaimest.
Artemise templi rekonstuktsioon Efesoses. (Tempel oli 52 m lai 
ja 112 m pikk, tal oli 127 keeruliste skulptuuridega sammast).
Artemise templi interjööri 
rekonstruktsioon. 
Artemis oli kreeka mütoloogias jahi- ja 
viljakusjumalanna. Artemise kuju Efesoses oli kul ast, 
hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Artemise kuju 
arvukad rinnad sümboliseerisid tema viljakust.
Templi varemed vajusid aegapidi pinnasesse, sajandeid ei 
teadnud keegi, kus tempel asus. 1863.a. avastas inglise 
insener Wood templi asukoha Türgis.
Hellenistlikul perioodil skulptuur muutub 
realistlikumaks, rahutumaks, tundekül asemaks. 
Peatähelepanu inimlikel kirgedel, kannatuste ja 
pi  nade  kujutamisel. 
Pildil  Surev  gal ialane, rooma marmorkoopia, 3 saj.eKr.
U. 160 eKr. rajati suur 
Zeusile ja Athenale
pühendatud  altar  -
Pergamoni altar. Vaated 
altarile ja sel e maketile 
(üleval) Berli ni Pergamoni
muuseumis.
Pergamoni altari 
reljeeffri sil on kujutatud 
jumalate ja gigantide 
võitlust. (Omaaegne 
Pergamoni linn kannab nüüd 
nime Bergama ja asub Türgis).
Laokooni grupp. Arvatavateks autoriteks Agesandros, 
Athenodoros ja Polydoros Rhodosest, 1.saj. eKr..
Samothrake saarelt leitud, “Samothrake Nike”,
190 eKr.
Samothrake Nike asetses pühamu laevaninakujulisel 
alusel, tänapäeval asub Louvre´is.
1820.a. leiti Küklaadide saarestiku 
Melose saarelt Aphrodite marmorkuju, 
mis sai nimeks
“Milose Venus”, 150 eKr.
Tänapäeval on Milose Venus üks Louvre´i olulisemaid 
vaatamisväärsusi.
304. eKr. püstitasid rhodoslased Lindosesse,  Rhodose
peamisesse sadamalinna 37 m kõrguse pronksist 
päikesejumal Heliose kuju – Rhodose kolossi.
Kõigest 66 a 
pärast kuju 
valmimist 
paiskas tugev 
maavärin ta 
merepõhja. 
Pildil Rhodose
kolossi kõige 
tõenäolisem 
rekonstruktsioon.
Paremal rekonstruktsioonid Rhodose kolossist, vasakul
New Yorgi Vabadussammas, mil e Prantsusmaa 
rahvas kinkis 1886.a. Ühendri kidele Ameerika 
Iseseisvumise 100-ndaks aastapäevaks (kõrgus samba 
alusest tõrvikuni 93 m).