Esimene maailmasõda

A, A

Esimene maailmasõda (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esimene maailmasõda

Sõjategevuse algus.
Läänerinne. 1914. aasta.

augustil 1914. aastal okupeerisid Saksa väed Luxemburgi.

augustil tungisid Saksa väed Belgiasse. Belgia Liege´i kindlus pidas ligi 2 nädalat vastu. Oli esimeseks signaaliks, et sõda võib venida pikale. Järgnesid ägedad piirilahingud kuni 25. augustini 250 km pikkusel rindel. Saksa väed võitsid. Prantsuse väed taganesid, kuid säilisid.
27. aug anti Saksa vägedele korraldus liikuda Pariisi peale. Otsustaval momendil aga nõrgendas Moltke sakslaste paremat tiiba, võttis mõned korpused ära ja saatis Ida-Preisimaale Vene vägesid tagasi tõrjuma. See oli strateegiline viga!
2. sept Prantsuse valitsus lahkus Pariisist, kolis Bordeaux ´sse (Biskaia lahe ääres).
Prantsuse väed alustasid vasturünnakut. Kuni 9. sept kestis Marne ´i lahing (lahingute nimed on sageli jõgede nime järgi). See lahing otsustas ette sõja saatuse . Saksa sõjaplaan nurjus.
13-15. sept lahing Aisne´i jõel. Mõlemad pooled kaevusid nüüd maasse, algas positsioonisõda ehk kaevikusõda.
14. sept saadeti Moltke erru . Süüks pandi kaotust Marne´i all. Asemele määrati kindral Falkenhayn.

Idarinne. (Vene rinne) 1914. a

Jagunes Looderindeks (Saksamaa vastu) ja Edelarindeks (Austria-Ungari vastu, Bugi alamjooksust Rumeenia piirini ).
Looderinne.
14. aug tungisid Vene väed Ida-Preisimaale. 1. armee Rennenkampfi, 2. armee Samsonovi juhtimisel. Vene vägedes kasutati šifreerimata raadiosidet. Sakslased kuulasid pealt. Samsonovi armee piirati sisse. Lahing toimus Masuuria järvede piirkonnas. Seal hukkus ka palju eestlasi. Samsonov lasi enda maha.
Edelarinne. Vene väed tungisid Galiitsiasse. Vene vägesid juhtis Brussilov . Võitlus Vene vägedele edukas. Massiline vangiandmine (eriti tšehhide poolt, kes ei tahtnud Austria-Ungari eest sõdida).
Balkani rinne 1914. a.
Austria-Ungari pealetung Serbiale. Mitu vastastikust pealetungi vahelduva eduga. Dets 1914 olid Austria-Ungari väed Serbiast välja löödud.

Sõjategevus merel

Peamiselt Põhjamerel.Helgolandi lahing augusti lõpus 1914. a. Sakslased kaotasid.
Sakslased hakkasid kasutama allveelaevu. Kuulsamad U-21 ja U-9.
Riikide sõttaastumised 1914. aastal:
28. juuli – Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja

aug – Saksamaa kuulutas Venemaale sõja
4. aug – Inglismaa kuulutas Saksamaale sõja
6. aug – Austria-Ungari kuulutas Venemaale sõja
23. aug – Jaapan kuulutas Saksamaale sõja
Tähtsamad lahingud.
Läänerindel:
Marne´i lahing sept algus –sellega nurjus Saksa Schlieffeni plaan
Aisne´i lahing sept keskel – kujunes positsioonisõda. Mõlemad pooled kaevusid maassa
Idarindel:
Lahingud Ida- Preisimaal
1914. aasta tulemus Läänerindel. Manöövrisõda asendus positsioonisõjaga. Kujunes stabiilne rinne.
Idarindel jätkub manöövrisõda.
1915. aasta
Saksamaa muudab oma plaane . Otsustatakse: Läänerindel pidada positsioonisõda ja Idarindel anda pealöök.
Venemaa otsustab pealetunge teostada nii Saksamaa kui ka Austria-Ungari vastu. Nii ulatuslikuks pealetungiks poldud aga ette valmistatud, ei jätkunud ka jõuda. Veebr-märtsis 1915 Vene vägede suur pealetung Ida-Preisi ja Karpaatia aladel. Ida-Preisis Augustowo metsades hävitati suur Vene väegrupp. Venemaa kaotas ka Galiitsia alad. Rinne jäi pidama Riia- Daugavpilsi -Pinski-Tšernovtsõ joonel.

Läänerinne

22. apr 1915 kasutasid sakslased Ypres´i all gaasi. Oli paigutatud 6000 ballooni, mis sisaldasid 160 tonni gaasi ( kloor ). Palju hukkunuid . Hiljem hakati kaitseks kasutama märga riidetükki, mis seoti suu ette (kloor lahustub vees). Hiljem töötati välja gaasitorbikud.
Gaasi hakkasid kasutama mõlemad pooled.
Mais 1915 astus Entente´i poolel sõtta Itaalia. Võitles peamiselt Austria–Ungari vägede vastu.
Okt 1915 astus Bulgaaria sõtta Keskriikide (Kolmikliidu) poolel. Tungis kallale Serbiale, Serbia armee purustati. Serblased põgenesid Korfu saarele , kuhu oli juba varem asunud Serbia valitsus. Serbia vastu võitles ka Austria-Ungari.
Sõjategevus merel 1915. a
1915. a kuulutas Saksamaa välja piiramatu allveesõja. Inglismaa ümbrus kuulutati sakslaste poolt sõjatsooniks, plaanis oli blokaadiga Inglismaa murda.
1915. a mais uputasid sakslased Inglise reisiauriku Lusitania. Hukkus üle 1000 i, sealhulgas ka ameeriklasi. (Tänapäeval vaidlused, kas laeval oli sõjalist varustust või ei, arvatakse, et olevat olnud/olevat midagi leitud). Järgnes rahvusvaheline hukkamõist, seda sündmust kasutati ära Saksamaa vastases propagandas.
Sõjatehnika osas: loodi pommitusvägesid. Lennukitele paigutati spetsiaalsed pommihoidjad. (Varem visati pomm käsitsi alla objektile ).
1916. aasta
Läänerinne.
Saksamaa plaanid. Pealöök anda Prantsusmaale, hävitada prantslaste elavjõud. Kaaluti pealöögi andmist Verduni või Belforte´i kindluste suunas ja sealt edasi Pariisi tungimist. Valiti välja Verduni suund.
Verduni lahing (veebr – dets 1916)
Lahing algas Saksa vägede 9-tunnise suurtükitulega. 4 päevaga vallutati siiski vaid prantslaste 1. ja 2 kaitseliin.
Prantsusmaa organiseeris nn Püha tee vägede juurdetoimetamiseks. Vägede kohalevedu organiseeris Petain . Hiljem hakati teda nimetama Verduni kangelaseks. (Kahe maailmasõja vahelisel ajal aga hakkasid Petainile meeldima natsionaalsotsialistlikud ideed. Kui Saksamaa alistas 1940. a Prantsusmaa, pandi ta Prantsusmaa Vichy valitsuse etteotsa . See valitsus allus Hitlerile. Hiljem toimus Petaini üle kohtuprotsess , ta mõisteti reeturina süüdi. Suri vanglas 1951. a.).
Verduni lahing lõppes Saksa vägedele edutult, strateegiline ülesanne jäi täitmata. Falkenhayn võeti kohalt maha ja tema asemele määrati Saksa vägede ülemjuhatajaks Hindenburg .
Somme´i lahing (juuli – nov 1916)
Inglise ja Prantsuse väed võtsid selle ette eesmärgiga kergendada olukorda Verduni all. Lahingu nimi Somme´i jõe järgi. Lahingus etendasid peaosa Inglise väed. Rünnak oli Saksa vägedele ootamatu .
15. sept 1916. a kasutati Somme´i lahingus esmakordselt uut relva – tanki .
(1915. a dets oli Inglismaal välja töötatud tank “ Little Willie”. 1916. a jaanuaris valmis suurem, kahuriga varustatud mudel “ Mother ” (Ema) ning sept oli Prantsusmaale jõudnud juba 49 ühesugust Mark I tanki. (M I). “Tank” – “vedelikumahuti”. Nimi tuleneb sellest, et need toimetati mandrile vedelikumahuti nime all, et sakslased ei saaks teada, et saabub täiesti uus relv . Lahingus saavutati kohaliku tähtsusega võit. Lahingu lõpuks olid tankid rivist välja langenud peamiselt tehniliste põhjustel.
Idarindel toimus Vene vägede poolt edukas pealetung Austria-Ungari vastu. Ajaloos tuntud Brussilovi läbimurdena. Saksamaa pidi Austria-Ungarile appi saatma oma vägesid, need võeti Verduni alt ära.
Rumeenia sõttaastumine. Astus sõtta aug 1916 Entente´i poolel. Sõjaline panus kesine, jäid peagi hätta ja selle tõttu pidid Vene väed appi minema. See pikendas Vene rinnet .
1917. aasta
Prantsusmaal vahetati välja ülemjuhataja Joffre, asemele Nivelle. Aprillis alustas ta pealetungi Reimse´i – Soissons´i lõigus. Kestis 3 nädalat. Edu ei saavutatud, lahing oli strateegilises mõttes kasutu. Seda lahingut hakati nimetama Nivelle´i tapatalguteks. Nivelle asendati ülemjuhataja kohal kindral Petain´iga.
Nov – det toimus Cambrai juures esimene tankilahing . U 400 tanki. Inglased erilist edu ei saavutanud.
Kujunes jälle positsioonisõda.
Itaalia rindel 1917. a okt Caporetto katastroof. Itaalia väed said seal Saksa vägedelt rängalt lüüa. See sai ränga kaotuse sümboliks.
Idarinne . Venemaa
1917. a veebr puhkes Venemaal Veebruarirev . Tsaar Nikolai II kukutati troonilt, kehtestati kaksikvõim. Vene rinne jäi nõrgaks. Sakslased tungivad peale. Sept vallutasid Saksa väed Riia, jõudsid Eesti saartele. Okt (uue kalendri järgi nov ) toimus Venemaal oktoobripööre, võimule tulid bolševikud. Võeti vastu rahudekreet sõja lõpetamiseks. Algasid rahuläbirääkimised Saksamaaga.
USA sõttaastumine
Astusid sõtta 6. apr 1917. aastal
1918. aasta
Läänerinne.
Saksamaa püüab sõda lõpetada enne, kui USA jõuab aktiivset sõjategevust alustada. Võetakse ette mitu pealetungi. Nurjuvad.
8. aug toimus Prantsuse vägede pealetung Saksa vägede vastu. Edukas Prantsuse vägedele. Seda päeva hakati nimetama Saksa armee mustaks päevaks.
Sõjategevuse lõpp Idarindel: 3. märtsil 1918. a sõlmiti Bresti rahu Nõukogude Venemaa ja Nelikliidu vahel (Kui Bulgaaria ja Türgi olid astunud sõtta Saksamaa ja Austria-Ungari poolel, hakati liitu nimetama Nelikliiduks). Kirjutati alla Brest -Litovskis (tänapäeva Brest Valgevenes). Sellega väljus Venemaa Esimesest maailmasõjast.
Oli koostatud järgmistes keeltes: saksa, ungari, bulgaaria, türgi ja vene.
Baltikum , Valgevene ja Ukraina alad ja veel mõned alad läksid Saksamaa võimu alla.
Sealt algab Eestis Saksa okupatsioon . Sõja ajal, 24. veebr 1918. a. oli välja kuulutatud Eesti Vabariik).
Sõjategevuse lõpp Läänes (Läänerindel)
Saksamaal puhkes Novembrirevolutsioon 1918. a nov algul. Keiser Wilhelm II kukutati.
11. nov 1918. kirjutas Saksamaa Compiegne´is alla vaherahule. Allakirjutamine toimus Prantsuse marssali Fochi vagunis (Retondi raudteejamas).
Sõjategevus Läänerindel lõpetati (st kõik relvad pidid vaikima) 11. nov 1918. a kell 11.
Saksamaa liitlased olid juba varem sõjategevuse lõpetanud (sept-nov 1918).
28. juunil 1919 kirjutas Saksamaa alla Versailles ´rahulepingule.
Infoks. Compiegne´is on 2 korda toimunud vaherahu sõlmimine: mõlema maailmasõja ajal. I ms ajal oli kaotajaks pooleks Saksamaa, II ms ajal toimus seal Prantsusmaa alandamine, Prantsusmaa kapituleerus Saksamaa ees.
4

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

A A Õppematerjali autor

Sõjategevuse algus Läänerinne Idarinne Balkani rinne Tähtsamad lahingud Verduni lahing Somme´i lahing

Sarnased õppematerjalid

docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus: I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Sellega avati Balkani rinne, sest Serbia seljataga seisis Venemaa ja Austria-Ungari seljataga Saksamaa. 29. Juuli Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni (reservväelaste tegevteenistusse kutsumine). Saksamaa nõudis mobilisatsiooni peatamist, lubades seejuures mõjutada Austria-Ungarit mitte alustama sõda Serbia vastu. Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni ja 1

Ajalugu

doc

I maailmasõda

Prantsus- Itaalia maa 1915 1893 I MAAILMASÕJA VALLAPÄÄSTMINE Algas kõik püssirohukeldrist Serbia ja Austria-Ungari suhete teravnemisest. Bosnia kriis 1908-1909. Austria-Ungari keiser oli Franz Joseph I (sünd. 1830, troonile asunud 1848), kes oli juba tudisev vanake. Franz Ferdinand juhtis riigiasju. Atentaat Sarajevos. Esimene atentaat 28. juuni hommikul ebaõnnestus. Teda oli tapma saadetud 3 meest. Troonipärija Franz Ferdinand tapeti "Mlada Bosna" ja "Must käsi" poolt 1914 28. juunil. Suurriikide reageeringud. Austria kindralstaabi ülem Franz Conrad v. Hötzendorff nõudis sõja alustamist Serbia vastu. Oli vaja küsida Saksamaa kui liitlaste arvamust. Saksamaal peeti sõja alustamist sobivaks. Venemaa pidi sõja ettevalmistustega valmis jõudma alles 1917. a. Venemaa otsustas siiski toetada Serbiat.

Ajalugu

pptx

Esimene maailmasõda 1914-1918

rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria- Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 21-25 augustil 1914.a

Maailmasõjad

pptx

Esimene-maailmasõda

seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, IdaPreisimaa ning AustriaUngari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök AustriaUngarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 21-25 augustil 1914.a

Ajalugu

docx

I Maailmasõda

I Maailmasõda Referaat Tanel-Mairo Sildnik 11LJ Eesti Mereakadeemia Merekool Õpetaja: Tarmo Tulgiste 2012 SISSEJUHATUS: Esimene maailmasõda sai alguse Austria-Ungari troonipärija tapmisega ning kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Kaasas 38 riiki ehk 75% rahvastikust. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antaanti kuulusid:Venemaa,Prantsusmaa,Itaalia ja Inglismaa. Keskriigid:Austria-Ungari,Saksamaa,Itaalia.Itaalia läks hiljem Antaandi riikide poolele üle.Üheski? varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid,inimkaotused ulatusid miljonitesse,kõigem enam kannatasid tsiviilisikud.Mida 2

Ajalugu

doc

I maailmasõda

ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: · Alahinnati ohtu, kriise. (Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse). · Sõda romantiseeriti (oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus A-U-le kuuluvas Bosnias, kus atendaadi sooritas Serbia terrorist. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Pr-le ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsiooni tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale ka Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis s?

Ajalugu

docx

I MAAILMASÕDA

 Foch- Prantsusmaa kindral, kelle staabivagunis Compiegne’i metsas kirjutati alla rahule, millega sõda lõppes  Lawrence- see kes ässitas araablased .. mdea kelle vastu ja oli kõrbesõda  Kemal- Türgi president  Wilson- USA president MÕISTED  Manöövrisõda- pole kindlat rinnet, liigutakse palju, mobilisatsioon, idarindel  Positsioonisõda- mehed on kaevikud, suurt liikumist ei toimu  Big Willie- inglaste esimene tank  Dickie Bertha- Sakslaste suurtükk  Mobilisatsioon- varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine  Neutraliteet- on neutraalne, pole kellegi poolt  Separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest liitlastest eraldi  Kapitulatsioon- allaandmine  Veebruarirevolutsioon Venemaal- märtsis 1917, troonist loobus keiser Nikolai II ja moodustus Venemaa Vabariik- novembris 1917, oktoobrirevolutsiion, millega

Ajalugu

docx

I MAAILMASÕDA

Petain- Nivelle- Prantsusmaa sarmee ülemjuhataja Foch- Prantsusmaa kindral, kelle staabivagunis Compiegne'i metsas kirjutati alla rahule, millega sõda lõppes Lawrence- see kes ässitas araablased .. mdea kelle vastu ja oli kõrbesõda Kemal- Türgi president Wilson- USA president MÕISTED Manöövrisõda- pole kindlat rinnet, liigutakse palju, mobilisatsioon, idarindel Positsioonisõda- mehed on kaevikud, suurt liikumist ei toimu Big Willie- inglaste esimene tank Dickie Bertha- Sakslaste suurtükk Mobilisatsioon- varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine Neutraliteet- on neutraalne, pole kellegi poolt Separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest liitlastest eraldi Kapitulatsioon- allaandmine Veebruarirevolutsioon Venemaal- märtsis 1917, troonist loobus keiser Nikolai II ja moodustus Venemaa Vabariik- novembris 1917, oktoobrirevolutsiion, millega

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk