menukaks. Broadway muusikali produtsent Harold Prince tegeles näidendi ,,Cabaret" lavale toomisega. Algselt oli kavas draamaversioon, millel pidid olema muusikaline proloog ning numbrid stseenide vahel 1930ndate Berliini atmosfääri saavutamiseks. Peagi aga leiti, et lugu saab jutustada paremini traditsioonilise muusikale struktuuri järgides, algsest proloogist jäi alles vaid avalaul ,,Willkommen" ning muusikalised numbrid seoti otsesemalt tegevusega. Muutusid ka Isherwoodi tegelased: meespeaosalisest sai ameerika kirjanik, kes õpetab Berliinis inglise keelt, juudivastaste vaadetega majaprouast aga hoopis märksa sallivam naine, kel juudisoost austaja härra Schultz. Keeleõpilased kadusid, nende asemele ilmusid prostituut preili Kost ja nats Ernst Ludwig. Viimaks ühendas muusikal kaks lugu: ühe, mis toimus Kit-Kat-Klubis ja teise reaalses maailmas selle ümber. Esietendus toimus Broadwayl 20
mustade vastu. Ordu nägi selles autoriteedi õõnestamisest ja okupeeris piiskopide mõisad. Nimetatakse rõivastustülideks. 14. sajandi teisel poolel jäi Liivi ordust sõltumatuks vaid Tartu piiskopkond, mille eesotsas oli Dietrich Damerow. Hakkas organiseerima sõjakäiku ordu vastu, vahendeid ei talitud. 1396. ordu vastu sõjakäik, Tartu piiskopkonna maa rüüstati. 1397 ordu ja piiskopkonna tüli lahendamiseks Danzigi kongress. · Riia peapiiskop seoti tihedalt orduga peab olema Liivi ordu liige. · ordu ei võinud enam nõuda peapiiskopkondade ja vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. · Harju-Viru vasallid said privileegi - Juningeni armukirja tugevdati vasallide seisundit, suurendati kohtuõigust ja laiendati pärimisõigust läänidele (lubati pärandada nii nais- kui meesliinis viienda suguluse astmeni). Selle tulemusel Liivi ordu poliitiline mõju kahanes tunduvalt. Olukorda halvendas veel 1410.
ja alati õiguse saada. Veel keerati pihlakaokstest kaar ja aeti loomad ning mõnel puhul ka inimesed sealt alt läbi kõndima. Mõnedes paikades oli kombeks ühiselt valmistada Metsik õlgedest inimesekuju, millele riided (vaheldumisi üks aasta naise-, teine aasta meheriided) selga pandi. Metsiku sisse peideti ja mõeldi kõik halvad asjad, mis siis erilise loitsuvööga õlenuku sisse hoolsasti kinni seoti. Pärast viidi see kuju külast suure kisaga välja metsaveerde või selleks püsti aetud posti otsa ja pandi põlema. Hiljem püüti põlenud jäänuste järgi vaadata, millest lahti saadi ja mis uuesti välja pääses või siis hävimata jäi. Kui vastlapäev sattus hästi noorde kuusse, siis öeldi, et see on "nõrk vastel". See lubas varajast kevadet. Kui kuu juhtus olema veel noorem kui kolm päeva, siis pidi eriti hea vilja-aasta tulema.
Tamm said vihaseks, sest tundsid lapsed ära. Puud olid vihased just sellepärast, et lapsed on puuraiduri perest, ning, et nende isa on nii palju hävitanud nende puude sugulasi ja sõpru, samuti olid ka loomad vihased, sest ka nende sõpru ja sugulasi oli tapetud inimeste poolt. Kaua arutlesid metsaelanikud mida teha, lastega ja lõpuks leidisid ühise otsuse, et nad ära tappa. Nad kargasid kõik kallale lastele aga koer Tylo tuli appi lastele, kuid ta seoti puujuure külge kinni. Õnneks oli Tytylil nuga, millega ta sai ennast niivõrd-kuivõrd kaitsta. Kass oli aga selleks ajaks kadunud sealt, kui kõik toimus, sest ta viis ju lapsed teadlikult halva kätte. Õnneks viimasel hetkel jõudis valgus metsa ja päärtis lapsed. Lõpuks olid möödunud nädalad ja kuud selles ajast, mil lapsed kodust laghkusid. Aeg oli tagasi minna. Toimus hüvasti jätmine aga kõik toiduained, loomad
Euroopalike kommete, eluviisi ja riietusesundkorras sisse viimine oli vaid selle asja väline külg. Haldusalased ja organisitsioonilised ümberkorraldused puudutasid vaid ühiskonna eliiti. Sellepärast süvenesid vastuolud talupoegade ja aadlike vahel veel enamgi. Peeter I lõpetas Bojaaride Duuma tegevuse (see oli riiki valitsenud nõukogu). Selle asemele loodi 1711. aastal Senat, millele usaldati asjade ajamine. 17. sajandil alanud protsess, millega kirik seoti tugevasti riigiga, viidi lõpule Püha Sinodi loomisega. Püha Sinod koosnes kõrgematest vaimulikest ja see juhtis vaimuelu. Patriarhi ametikoht kaotati. Erilised kolleegiumid kontrollisid seda, kuidas aadlikud valitsesid maad ja pärisoriseid talupoegi. Peeter I reformidega tugevnes aadliriik. Riigi administreerimiseks moodustati kubermangud. Iga kubermangu eesotsas valitses kuberner. Neeva jõe suudme lähedale rajati PeeterPauli kindlus. Hakati ehitama linna. Seda ehitati väga
Nägu Aristokraatidest egiptlannad tarvitasid näo värvimiseks puudrisarnaseid kollasest ookrist tehtud segusid, mehed aga tegid end tumedamaks oranzika värvi abil. Ilu soovi kõrval kanti puudrit näole ka kaitseks kuuma ning päikese vastu. Põsepuna leidis kasutamist ka nahadefektide varjamisel. Ravitsemine ja maagia Muistses Egiptuses panid arstid luumurdudele puust lahased, mis seoti kinni taimekiududega. Samuti puhastasid arstid haavu õli ja meega. Nad kasutasid opereerimisel nuge, tange ja metall- või puusonde. Kui ravi ei andnud soovitatud tulemusi, pöörduti maagia poole. Inimesed kandsid amulette, et hoida eemal haigusi ja õnnetusi. Mõnikord sõi ema ära hiire, et ravida haiget last. Hiire luud pani ta kotikesse, sidus kotile sõlme peale ja riputas lapsele kaela. Ehted ja kaunistused
talupoegade ja vasallkonna erinevused suurenesid ning vastastikusest võitlusest sündinud umbusk suurendas lõhet veelgi. PILET 4 1) Muinasaja matmisviisid Kammkeraamika – maeti asula territooriumile, põranda alla. Anti kaasa nuga, merevaik, ehted jm. Nöörkeraamika – surnud maeti kõrgemale künkale, nad pandi maa sisse kaevatud hauda külili ja kägarasse, mõned seoti nööriga kinni. Surnuid hakati kartma. Noorem pronksiaeg – kivikirstkalmed – 5-8 m läbimõõduga ringikujuliselt laotud suuremad kivid, mille keskel oli kirst. Eelrooma rauaaeg – tarandkalmed – nelinurksed kiviridadest laotud kõrvuti asetsevad hauad. Rooma rauaaeg – tüüpilised tarandkalmed – sama nagu tavaline, aga surnuid maeti põletatult.
10 Kas pangalaenude oluline intressimäära tõus suurendab elamuehituse kasvu? Vali üks: Correct Answer Unknown Tõene Väär 11 Mida tähendab mõiste spekulatiivne rahandus? Vali üks: a. firma põhitulud saadakse börsitehingutega b. firma jooksvad sissetulekud on väiksemad kui laenud c. firma laenud on väiksemad kui jooksvad sissetulekud d. firma omavahendid on väiksemad kui aktsiakapital 12 Kas väide, et Bretton Woodsi kokkuleppega seoti kõik maailma valuutad USA dollariga on: Vali üks: Tõene Väär 13 Eelarve defitsiidiga võib kaasneda: Vali üks: a. töötuse kasv b. probleemid efektiivse monetaarpoliitika kasutamisel c. välisinvesteeringute väljatõrjumine d. kommertspankade laenude intressimäärade tõus 14 Heidutatud töötaja on: Vali üks: a. isik, keda on mingi asi töö juures nii kohutanud, et ta põgeneb tagasi vaatamata b
Tamm said vihaseks, sest tundsid lapsed ära. Puud olid vihased just sellepärast, et lapsed on puuraiduri perest, ning, et nende isa on nii palju hävitanud nende puude sugulasi ja sõpru, samuti olid ka loomad vihased, sest ka nende sõpru ja sugulasi oli tapetud inimeste poolt. Kaua arutlesid metsaelanikud mida teha, lastega ja lõpuks leidsid ühise otsuse, et nad ära tappa. Nad kargasid kõik kallale lastele aga koer Tylo tuli appi lastele, kuid ta seoti puujuure külge kinni. Õnneks oli Tytylil nuga, millega ta sai ennast niivõrd-kuivõrd kaitsta. Kass oli aga selleks ajaks kadunud sealt, kui kõik toimus, sest ta viis ju lapsed teadlikult halva kätte. Õnneks viimasel hetkel jõudis valgus metsa ja päästis lapsed. Lõpuks olid möödunud nädalad ja kuud selles ajast, mil lapsed kodust lahkusid. Aeg oli tagasi minna. Toimus hüvasti jätmine aga kõik toiduained, loomad ja olendid andsid sõna, et nad ei
oli Académie de Poésie ey de Musique. Erinevalt firenzelastest polnud tulemuseks mitte ooper, vaid õukonnabalett (ballet de cour). Erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkesti vokaalnumbreid kõnelähedasi soololaule ja koore, milles esitatakse balletisseenide sisu. Tantsijateks olid õukondlased, teada on ka Louis XIV balletiharrastus. 1650.aastal lisandus tõsisele õukonnaballetile balllettkomöödia (comédie-ballet). Selle aluseks on sõnaline komöödilavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. Prantsusmaa ooperiheliloojaks number üks oli tol ajal Jean-Baptiste Lully. JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Pärit Itaaliast, Firenzest. Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Andeka viiuldajana võeti ta varsti majakapelli ja 1653.aastal nimetati juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga
võis ülejääke vabalt turustada taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive) kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks) rahareform (uus raha tservoonets seoti kullastandardiga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks) · NEP-i tingimustes säilitas riik kontrolli ja reguleeriva osa majanduses. Peep Reimer 1 1.3. Sisepoliitilised reformid: (Vt.ka õpik lk.110-112) · justiitsreformiga: ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn
aitamisega. Tavalistes kongides said vangid magada puidust platede peal, pimedates kongides pidid vangid magama palja põranda peal. Vangistus pimedates kongides kestis mõnendest päevadest mõne nädalani. Siin viibisid vangid, kes oli mõistetus süüdi nälgimise teel või kes üritasid põgeneda. "Post" "Post" oli üks piinavamaid karistusmeetodeid. Karistusi viidi täide tavaliselt kas 11 osakonnas või selle hoovis. Ohvri käed seoti tihedalt seljataha ja ta riputati posti otsa nii, et ta jalad maapinda ei puudutanud. Karistust viidi täide mitu tundi ja tund aega järjest. Vangid kaotasid tihti valust teadvuse. Hukkamised Mahalaskmine Auschwitzi algus aastatel viidi mahalaskmisi läbi laagri läheduses, kruusa aukudes. Alates 1941 aasta sügisest kuni 1943 aasta sügiseni viidi enamus hukkamisi läbi 11 osakonna hoovis. Hukkamine toimus spetsiaalselt ehitatud " Surma seina" ees.
osutuvad. Kassandra oli sõjaväe kingitus Agamemnonile, kuna neiu oli ilusaim õis vangi võetud naiste hulgas. Kassandra suri täpselt nagu Agamemnongi. Kassiopeia Kassiopeia oli Aethiopia kuninga naine. Ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nad kaebasid merejumalale ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni. Õnnekombel sattus parajal ajal sinna Perseus, kes armus neiusse otsekohe. Tappis koletise ja palus vanematelt tütre kätt. Iphigenia Ta oli Agamemnoni tütar. Agamemnon sai hakkama koleda looga, sest ohverdas Iphigenia, kui Trooja poole teeleasuval Kreeka laevastikul tuli kaua pärituult oodata. Seda ei suutnud ta naine kunagi andestada ja lasi Agamemnoni hiljem tappa. Tütre ohverdamisele
akte, et paremini keha esile tuua.), kasutati kontraposti, liikuvad ja loomulikud kujud, ilmekamad, keerukamad liigutused Polykleitose "Odakandja" Myroni "Kettaheitja" HELLENISTLIK AJASTU emotsionaalne, sageli erootilise alatooniga, rahutum, tundeküllasem; kirgede, kannatuste, piinade kujutamine Kontrapost raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabalt Arhitektuur: Ehitusmaterjalina esialgu puud ja savi hiljem kiviv (lubjakivi ja marmorit), kive seoti metallist klambritega. TEMPLID: Kreeka arhitektuuri tähtsamaks ülesandeks oli ehitada templeid. Templid olid jumalate elukohaks, templitel polnud aknaid ning kõige tähtsam oli templite välisilme, põhiplaanilit ristkülikukujulised. Tempel on igast küljest ümbritsetud sammastega. Samba kolm põhiosa: baas, tüves ja kapiteel. STIILID E. ORDENID: Dooria: madalad, jässakad sambad, mõjub raskepäraselt, kuid on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik
mida Ida-Euroopas kasutati laialdaselt kuni 20.sajandi alguseni. Eestis kanti neid hiljemalt II aastatuhande algusest alates. Pastlad tehti pargitud, tööpastlad parkimata veisenahast, Kihnus ka hülgenahast ja loibadest. Vormsi ja Pakri rootslaste alal, Muhus ning paiguti mujalgi kanti kroogitud pastlaid( nt. Kuusalu kerikingad). Pastlapaelad keerutati linadest, Kihnus punasest villasest lõngast; kohati kasutati nahkrihmu. Paelu seoti mitmel viisil ümber sääre kuni põlveni või kinnitati pahkluu kohal. Veel 20.sajandi algupoolel olid pastlad Mandri-Eesti tööjalatsitena üldised. Saaremaal olid need juba kasutuselt kadunud 18.sajandi lõpul. Kirde- Eestis ja Hiiumaal lõpetati kandmine 19.sajandi jooksul. Kuivõrd hinnalised ja lugupeetud jalanõud pastlad meie esivanematel on olnud, tõendab ilmekalt P.Johannsoni kirjapanek Suure-Jaanist: Kirikupastlad olid parknahast, mida kõige
välisväärtuse lähenemist. (Eesti Pank). Eesti kroon Suur osa Eesti tööstuses kasutatavatest toormaterjalidest imporditi Venemaalt ning seepärast tõi sealne hinnatõus Eestis kaasa hindade sunnitud liberaliseerimise ja järsu hinnatõusu (1992. aastal oli inflatsioon 1076%). 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon, Loodi valuutakomitee institutsioon ja pandi paika Eesti krooni konverteeritavus. Krooni vahetuskurss seoti Saksa margaga, kus üks Saksa mark võrdus kaheksa Eesti krooni ja vahetuskursid teistesse omavääringutesse arvutati Saksa marga põhjal. Nii üksikisikud kui ka ettevõtted võisid vahetada kroone muudesse valuutadesse ilma piiranguteta. Eesti majanduse areng toimus fikseeritud vahetuskursi tingimustes ja sellest tulenes kohaliku panuse hinna pidev kallinemine. Samas olid Eesti ettevõtjad hoolimata kasvavatest tootmiskuludest jätkuvalt konkurentsivõimelised tänu suurenenud
· talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejäägid turustada · taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtted, kooperatiivid) · kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) · väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks) · rahareform (uus raha - tservoonets - seoti kullastandardiga) lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks NB! Riik säilitas kontrolli ja reguleeriva osa majanduses III Sisepoliitilised reformid Reformid majanduses nõudsid reforme ka sisepoliitikas: 1. Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid
Näide: $ kursi tõus rekordilisele tasemele põhjustas paljude USA kaupade kadumise rahvusvahelistelt turgudelt (kõrge hind). Sama probleem oli Leedul, kui LIT oli seotud $. 22 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Vahetuskursi kujunemise ajalugu 1. Kuni II Maailmasõjani fikseeriti vahetuskursid kullastandardi alusel. 2. Pärast II Maailmasõda Bretton Woodsi kokkulepe, mille põhjal seoti dollar kullaga ja määrati rahvusvaheliseks reservvaluutaks. Kõik teised valuutad fikseeriti dollari suhtes. Kindlad vahetuskursid pole alati maksebilansi tasakaalustajad. Seetõttu loodi süsteem tekkida võiva tasakaalutuse korrastamiseks: ·lühiajalise maksebilansi defitsiidi korral võisid riigid võtta laenu IMF-lt, et toetada oma valuutat. ·"fundamentaalse tasakaalutuse" korral loodeti, et defitsiidis olevad maad devalveerivad oma valuuta. 3
Neid lapsi õpetati ladina keeles lugema ja kirjutama, sest paljudest neist pidid saama ümberkirjutajad. Õpetati ka arvutamist, et kloostri majapidamisega toime tulla. Õpiti psalme laulma ja teenistuskorda tundma. Kloostritesse õppima antud laste elu oli troostitu. Karmid ettekirjutised hoidsid lapsi pidevalt hirmul, nad ei tohtinud jääda hetkekski üksi. Karistused eksimuste vastu olid rängad iga väiksemagi vallatuse eest olid ette nähtud piitsahoobid, korduva eksimise korral seoti laps kinni, jäeti söömata või pandi kartserisse luku taha. Õppimine ja õpetamine toimus õpipoisi meetodil. Kloostris oli noviitsil alati eeskuju ning õppimine oli praktiliselt individuaalne. Vaimulikuks õppimine algas noviitsiajaga s.t. perioodiga, mis pidi näitama, kas poiss on üldse võimeline teadmisi omandama, distsipliinile alluma, vastavate reeglite järgi elama ja ilmalikest lõbudest lahti ütlema. Tulevast vaimulikku harjutati kasinusega. Noviitsi
Norra meres, mis takistas pealvee laevastikul ilma kontakti astumata pääseda Atlandi ookeanisse. Suure Laevastiku eesmärgiks oli lüüa sakslaste Avamerelaevastikku otsustavas merelahingus, mis jäi täitmata. Sakslased kasutasid brittide mere valdamise takistamiseks kaapersõda ning redulaevastikku. Kaapersõjaks kasutati peamiselt allveelaevu, sest neil oli pääs Atlandi ookeanisse. Redulaevastikku kasutati brittide merepatrullide vastu Põhjameres, millega seoti Suure Laevastiku jõudusid. 12 Kokkuvõte Lahing ei muutnud strateegiliste jõudude tasakaalu, ehkki brittide kaotused olid sakslaste omadest kaks korda suuremad. Briti merevägi parandas signaliseerimissüsteemi, ohutusabinõusid ning suurtükikäsitsemise ja öölahingu pidamise oskusi. Jüüti lahing jäi viimaseks merelahinguks, kus vastaspoolte laevad olid üksteise nägemisulatuses.16
2.2 Algkooliõpikud Eesti autorite õpikud olid venestamise ajal rahvakoolidest välja tõrjutud. Riigi iseseisvumisega suurenes kiiresti uue õppekirjanduse väljaandmine. Ühes aines tulid käibele erinevad õpikud. 1924. Aastal moodustas haridusministeerium õpperaamatute komisjoni, mille ülesandeks jäi õpikute retsenseerimise korraldamine ja soovitamine koolidele. Algkooli esimestes klassides hakkas peagi juurduma üldõpetus. Aabitsakursusega seoti kodulugu ja kõlblusõpetus, tundide läbiviimisel võeti aluseks laste kogemuste, elamuste ja huvide maailm. Kukeaabitsa ja ABD-raamatute kõrvale tulid uue sisu ja ülesehitusega aabits- lugemikud. 1920.aastal ilmus M.Nurmiku ,,Eesti kooli esimene lugemik", mille ülesanne oli autori sõnul õpilaste mõtlemise arendamine ja armastuse kasvatamine oma emakeele vastu. Nurmik kirjutas kokku viis lugemikku, neist viimane ilmus aastal 1925 ja kandis pealkirja ,,Viies lugemik"
Taavet laulis, nagu ei teaks ta varitsusest midagi. Järsku keegi, võtab ta keegi ta hobusest kinni. seejärel tuli Taavet hobuse seljast maha ja andis ühele vargale hoobi pähe, varas kukkus pikali. Teised kaks varast tulid ka välja ja peksid Taavetit, mis peale ka Taavet pikali kukkus. Seepeale karjus keegi metsast ja kõik metsas olnud mehed jooksid kohale. vargad hakkasid ära jooksma, kuid mehed jooksid järele, nad võitlesid kaua, kuni lõpuks vargad kinni seoti ja tehti kindlaks, et kes need olid. Üks oli Soldati-Juhan, teine oli Kadaka-Jüts ja see, kes pikali lamas oli Karusta Hinn. Nemad kolmekesti olidki need, keda peeti veski tontideks. Vallavaem ja Üleoja Enn andsid varastele veidi õpetust. Miina aga istus verise Hinnu lähedal, Taaveti pea süles. Poiss ei liigutanud ennast. Vallavanem otsustas, et kaks maas lamajat tuleb viia vee juurde ja seda tehaksegi. taavet teeb korraks silmad lahti ja vallavanem arvas,
Pikemaaegsemal laagrissejäämisel ähvardas sõjaväge nälg. Ellujäämiseks pidi olema pidevas liikumises. Alles raudtee kasuuselevõtuga sõjaväe varustamiseks vabaneti niisugusest logistikasõltuvusest ja oli võimalik keskenduda strateegilistele eesmärkidele. Tänu tõsistele väljakutsetele, mis olid seotud kümnete tuhandete sõdalaste ellujäämisega, arenes pikkamööda väejuhtide logistiline mõtlemine. Kui esimesel aastatuhandel seoti mõistet ,,logistika" väekoondiste toidu- ja hobumoonaga varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga, siis varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimist. See hõlmas ka muid küsimusi planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokatsioon, väeosade 4
senise positsiooni või sulandus uude valitsevasse kihti. Maa saatuse üle otsustajateks ei olnud enam vanemad, vaid Saksamaalt tulnud isandad. Eestlased ei saanud kaubelda kaugete maadega, otsustada linnade ja kloostrite rajamise üle, ei saanud areneda kõrgkultuur ei võrsunud kirjanikke, advokaate, piiskoppe. Eestlaste kultuuriloome muutus sajanditeks ühekülgseks, talupoeglikuks. Eestlaste lüüasaamise tagajärjed Positiivsed Eesti ala seoti Lääne-Euroopa kristliku kultuuriruumiga - tutvuti ja järkjärgult omandati sellele iseloomulikud väärtushinnangud, traditsioonid ja normid Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir jooksis nüüd mööda Narva jõge ja Peipsi järve. See võimaldas meil rahvana püsima jääda. Jüriöö ülestõus Ülestõusu põhjused Eestlaste eriti raske olukord Taani valduses Taani plaan müüa Harju-Viru valdused Saksa ordule, kohalike
Joachim Jhering töötas välja lisaks aabitsa tegemisele ka range ning ajastule iseloomulike kirikukaristuste süsteemi (mitmesugused rahatrahvid, häbipingil põlvitamine ja kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine). Hermann Samsonist sai aga luterliku fundamentalismi silmapaistvaim esindaja. Tema poolt välja antud nõidade ära tundmise juhend andis hoogu juurde uutele nõia protsessidele. Kaebealuste suhtes rakendati esiteks ,,veeproovi" : jalad ja käed seoti kinni ning lasti vette (usuti, et nõid jääb pinnale). Kui veeproov näitas, et tegemist on nõiaga, pidi kaebealune jõhkra piinamisega omaks võtma lausa absurdseid süüdistusi. Lisaks karistati inimesi ka libahunti jooksmise ja kuradiga suhtlemise eest. Levinuim karistuse nõidumise eest oli põletamine (viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus Eestis 1699). 15. Pühajõe mäss. 1642.aastal leidis Urvaste kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntud sündmus,
Pikemaaegsemal laagrissejäämisel ähvardas sõjaväge nälg. Ellujäämiseks pidi olema pidevas liikumises. Alles raudtee kasuuselevõtuga sõjaväe varustamiseks vabaneti niisugusest logistikasõltuvusest ja oli võimalik keskenduda strateegilistele eesmärkidele. Tänu tõsistele väljakutsetele, mis olid seotud kümnete tuhandete sõdalaste ellujäämisega, arenes pikkamööda väejuhtide logistiline mõtlemine. Kui esimesel aastatuhandel seoti mõistet ,,logistika" väekoondiste toidu- ja hobumoonaga varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga, siis varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimist. See hõlmas ka muid küsimusi planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokatsioon, väeosade 4
osutuva laulu. Terava kuulmisega Butes aga kuulis Orpheusest hoolimata sireenide laulu ning hüppas üle parda. Aphrodite suutis viimase siiski päästa. Mõningate lugude järgi hakkasid sireenid pärast Orpheusele alla jäämist sooritama enesetappe, ent siiski - põlvkond hiljem kimbutasid nad ka Odysseust. Sireenid võinuks lõpetada ka Odysseuse rännaku, ent tema laeva meeskonna kõrvad täideti tänu Kirke nõuandele vaiguga ning mees ise seoti kätt- ja jalgupidi masti külge, pääsemaks surmast vetevoos või sireenide laulu kuulates surnuks nälgimisest. Tänapäeval tähendab väljend ,,sireenide laul" kiusatusele, millele on raske vastu panna, ent sellele järeleandmine viib paratamatult hävinguni. Muusad Zeusi sigitas Mnemosynega üheksa päeva jooksul üheksa tütart, kes said tuntuks muusadena. Nad sündisid neljal mäel Helikonil, Pieros, Parnassosel ja Olümposel. Need kohad olidki
Mõisas kasvatati rohkesti nuumhärgi viinapõletamise praagal, mõisapõllud asusid aga tihti kaugel. Sageli nõuti talust ka teist rakendit. Enamus töid tegid mehed, va käsitsi sõnnikulaotamine, mis oli laste töö. Heinategu. Peale jaanipäeva algas niitmine, mida tegid teomehed, ja loovõtmine, mis oli vaimude töö. Heinaajal tuli tihti terveks nädalaks mõisa jääda. Lõikus. Lõikusaeg kestis 4 nädalat ja tihti kattus ajaliselt heinatööga. Vilja lõigati sirbiga ja seoti vihku. Seda tegid naised ja lapsed. Lapsed korjasid ka mahavarisenud viljapäid. Vihkude kokkutassimine ja aunadesse panek oli enamasti meeste töö. Kui lõikusele nõuti abiteolisi, oli talust väljas korraga 4 inimest. Rehepeks. Seda peeti kõige raskemaks tööks, sest toimus umbses ja tolmuses ruumis ning enamasti öösiti. Ainult üksikutes mõisates peksti reht päeval. Rehepeksumasinaid kasutati väga vähe.
Eesti Pank, millest sai kaasaja nõuetele vastav iseseisev keskpank. 1928. aastal läbi viidud rahareformiga rajati Eestisse ajakohane rahasüsteem. Uue rahaseadusega kehtestati maksevahendiks Eesti Panga rahatäht Eesti kroon, millel oli nüüdsest olemas ka reaalne tagatis. Kroon (0,403226 gr. kulda) võrdsustati ühe Rootsi krooniga. 1929. aasta oktoobris New Yorgi börsilt alguse saanud majanduskriis avaldas aga peatset mõju ka Eestile. Eesti kroon devalveeriti 1933. aastal 35%. Kroon seoti Inglise naela kursiga 1 GBP = 18,35 EKR. See suhe säilis praktiliselt stabiilsena kuni iseseisvusaja lõpuni. Kroonid ja kroonihoiused vahetati 1940. aastal rubladeks kursiga 1 kroon = 1,25 rbl (Eesti majandus 90 2009). 1.2 Eesti kroon aastast 1992 1.1 Inflatsioon ja sularahakriis Eesti majanduslik olukord oli 1990. aastate alguses vilets. 1992. aasta majandusnäitajad olid kehvad. Igapäevaelus tunti puudust peaaegu kõigest.
huvides. · Richelieu asus hugenottide õigusi piirama ja vallutas nende tähtsama keskuse La Rochelle 1628. aastal. Tühistati hugenottide poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused. · 1629. aasta Armuediktiga jäi usuvabadus Prantsusmaal siiski kehtima, kuid kaotati hugenottide eriõigused. · 1626. a. lõhuti maha vana feodaalaadli tugipunktid ja valitsemine maapiirkondades läks riigiametnikest intendantide kätte. · Enamus alamaadlist seoti riigiteenistusega, kas sõjaväes ohvitseridena, või büroodes ametnikena, muutes nad nii valitsejale kuulekaks teenistusaadliks. · Keelati duellid. Richelieu leidis, et kirjandus ja kultuur võib toetada riiki a valitsejat, sest aitab kujundada inimeste mõttemaailma soovitud suunas. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks sai klassitsism. · 1635. aastal asutas Richelieu Prantsuse Akadeemia, mille eesmärgiks sai
luule, muus., tants, maali- ja kostüümikunst. Erinevalt firenzelastest polnud aga tulemuseks ooper vaid mütoloogiaaineline õukonnaballett, kus erinevalt klassikalisest balletist on rohkesti ka vokaalnumbreid. Algul ei kasutatud kutselisi tantsijaid vaid esinesid õukondlased ise (Louis XIV). 1650ndatel lisandus tõsisele õukonnaballetile ballettkomöödia, mille aluseks on sõnaline komöödialavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. Esimeseks tõsiseks prantsuse stiilis ooperiks võib pidada lüürilist tragöödiat mille eeskujuks oli prantsuse näitekirjanduse klassitsistlik tragöödia, ning omapäraks itaalia ooperiga võrreldes on rohked balleti- ja kooristseenid. Lully,Charpentier, Rameau Jean-Baptiste Lully 1632-1687, Itaaliast pärit prantsuse barokkmuus. suurkuju. Oli kuningaperekonna muus.õpetaja ja talle allus ka kogu õukonnamuus
lavaka katsetele ning ta sinna sisse sai. Kuid oma näitlejaoskusi sai Jaan näidata juba üheksa aastaselt, kui toimus tema esimene käik Vilsandile. ,,See oli teatraalne käik" iseloomustab näitleja seda ise. Jaan läks Vilsandile koos oma tädi, onu ja onupojaga. Kuna sel ajal oli saarel Vene piirivalve, pidi Tätte saarele pääsemiseks mängima oma täditütart Kadrianni. Talle pandi seelik selga ning seoti rätik pähe. Nii tegi Jaan oma esimese näitlejameisterlikkuse eksami, mis tal hästi õnnestus. Kirjutada meeldis Jaanile juba lapsena. Kui oli teada, et täna kirjutatakse koolis klassikirjandit, oli see tema õnnepäev. Kui koduseks tööks jäi kirjutada kodukirjand, läks Tätte koju lausa joostes, juba tee peal tuli tal mitu mõtet, millest kirjutada. Tema kirjandid olid vahepeal 12 lehekülge pikad ja seetõttu on ta öelnud, et ei tea kas õpetajad neid üldse algusest
oli Académie de Poésie ey de Musique. Erinevalt firenzelastest polnud tulemuseks mitte ooper, vaid õukonnabalett (ballet de cour). Erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkesti vokaalnumbreid kõnelähedasi soololaule ja koore, milles esitatakse balletisseenide sisu. Tantsijateks olid õukondlased, teada on ka Louis XIV balletiharrastus. 1650.aastal lisandus tõsisele õukonnaballetile balllettkomöödia (comédie-ballet). Selle aluseks on sõnaline komöödilavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. Prantsusmaa ooperiheliloojaks number üks oli tol ajal Jean-Baptiste Lully. JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Pärit Itaaliast, Firenzest. Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Andeka viiuldajana võeti ta varsti majakapelli ja 1653.aastal nimetati juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga
Põhiplaanidele olid omased eenduvad risaliidid ja hoonetiivad, sageli kõverjoonelised seinad, paraadsed sisetrepid. Fassaadide kujundus oli sügavalt reljeefne, rahutu liigendusega, dekooriga üle kuhjatud; kasutati kolossaalorderit, raskeid murdkarniise, paarissambaid ja sammaskäike, frontoone ja voluute, eriti rohkelt skulptuure. Rikkaliku dekooriga interjööridele andis fantastilise mõjukuse seina- ja plafoonimaal, mis illusionistlikult sidus siseruumi välismaailmaga. Kirikuehituses seoti kuppelkirikutüüp atraktiivselt salaruumiga ja anti ilmalikult pillav kujundus. Baroki nimetus tuleneb itaalia keelest, milles barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokk-kunst ongi tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist. Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Kui renessansiajastu arhitektuuur oli ülevaatlik ja harmooniline, siis barokki on võrreldud tuule ja mässava merega. Barokk esines eelkõige sakraalehitistel
1224 alistati Tartu vene vürst Vjatško abiga. 1227 alistati lõpuks Saaremaa. Mõju/tulemused: Halb- hukkus 1/3 elanikkonnast; eesti eliidi hävimine (hukkusid, läksid minema, sulandusid); aadekonna kujunemine ((balti)sakslased); maarahvas alistati lepingutega→ koormised, sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine; ristiusu pealesurumine. Eesti jagunes 4 osaks ( Eestimaa Hertsogkond (Taani), Liivimaa Ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Hea: Eesti seoti Lääne- Euroopa kultuuriga (kirikud, koolid, euroopalik ühiskonnastruktuur, hansaaeg (13-16 saj.) Jüriöö ülestõus (1343- 1345) Põhjused: eestlaste olukord halb, olid kuuldused Eestimaa müügist, Eestimaa Hertsogkonnas aadlikel suured õigused. Sõja käik: Algus 23. aprillil 1343. Esimesed 2 nädalat edukad, kuid siis tapeti 4 eestlaste kuningat Paides. Kutsuti rootslased appi- jäid hiljaks. Ordu palus Saksa ordult abi. Juulis jõudis ülestõus Saaremaale, seal alistuti alles 1345
kuuldagi ei tahtnud. · Poliitilised intriigid ja kodusõjad, kus vahendajals sageli Rooma paavst. b. Piiskopid kui sõjaliselt nõrgem pool palus ordu vastu abi Euroopa teistelt valitsejatelt või Liivimaa välisvaenlastelt (nt Leedu): · Vaatamata välisabile pidi Tartu piiskop Damerow alistuma orduvägedele 1396, kui linn vallutati. · Tüli lõpetati Danzigi kongressil kompromissiga Riia peapiiskopkond seoti tihedalt orduga (kõrgvaimulikud pidid olema ordu liikmed), vastutasuks olid ordu järeleandmised piiskoppidele ja vasallidele (kodus(?) piiskopi vasallide kohustus osaleda ordu sõjakäikudel ja maakaitsel). 4. Seisused ja maapäevad a. Maaisandad nõrgenev võim: · Sisepoliitilises heitluses vajati sõjalist tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks järeleandmisi. b. Vasallidest läänimehed:
Teada on, et 1210. a. toimunud Ümera lahingust saadi palju rõngassärke, kuid needki pandi selga ülikutele jm. tähtsamatele meestele. Levinumadd olid 4/1 koega rõngassärgid, s.t. 4 rõngast olid ühenduses ühe rõngaga. 4/1 koe lähivaade Käe- ja jalakaitsmed olid ka tähtsal kohal. Teada on, et eestlased kasutasid Muistses vabadusvõitluses nahast käekaitsmeid. Käekaitsmete alla seoti alati linased sidemed, et pehmendada kätte löödavaid hoope. Nahast jalakaitsmeid Vabdusvõitluse ajal eestlased ei kasutanud, jalgade ümber olid lihtsalt paksud sidemed seotud. Mõned mehed panid nende sidemete vahele puidu- ja isegi metallitükke, et jalad paremini kaitstud oleksid. Ristirüütlite poolel oli ka nahast ja isegi metallist jalakaitsmeid, mida eestlased ka võidetud lahingutest vähesel määral endale said. Kiiver
ööbimis tasu maksama. Kõrtsmiku omanik hakkas kriiskama , et see on vale raha. Athos käskis d'Artagnanil oma ratsu võtta ja teekonda jätkata. Sadamas oli vaja eriluba, sest kardinal oli keelanud Prantsusmaalt lahkumise. Eriloale oli vaja ka sadamaülema juures viseerida. Teekonnal sadamaülema suvemajja kohtas d'Artagnan krahv de Wardesi koos teernri Lubiniga. Noormees võttis mõõga tuppest ja asus võitlusesse krahviga ja Planchet Lubiniga. Krahv surmati ja lubin seoti puu külge. Võttes läbipääsuluba de Wardesi taskus sai ka d'Artagnan mõõga hoobi kõhtu. Õnneks polnud see surmav .Sadamaülema juures tutvustas d'Artagnan ennast kui krahv de Wardesit ja jutustas, et oli kohanud niinimetatud d'Artagnani. Järgmisel päeval saabus isand koos Planchetiga Inglismaa pinnale. Buckingham oli nõus teemandkeed kuninganna Annale tagasi loovutama. Õnnetuseks olid kadunud kaks teemanti, millega kaotati
haamrikujulist nuia mõrrakurikat. Sel ajal kasutati kuni 5 m pikkusega paate ja sellelt oli vaiade sisselöömine väga kipakas asi. Pidi ju lööja, et saavutadasuuremat kõrgust, ronima paadi ninas olevale sanddekile, kust ulatus lööma vaia otsale. Et kui 14- meetrine kuusevai ei kerkiks oma kandejõu mõjul põhjast üles, kinnitati vaia alumise otsa külge, umbes 1--1,5 m merepõhjast (nii sügavale löödi vai) köiest või vaierist aasaabil vabalt liikuv 20 30 kg raskune kivi, mis seoti vaiapikkuse köie abil ka vaia ülemise otsa külge. Pärst vaia sisselöömist tõmmati kivi selle köie abil paati tagasi. Sisselöömise ajal hoidis üks kalur kätega 10 vaia löögiks vajalikul kaugusel, teine põrutas kurkaga vaia otsa pihta. Kui üks mees oli oma 20 25 hoopi ära põrutanud, vahetati osad."
8.2 NEP NEP oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja järgnevale üleminekule sotsialismile. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele, maal seati sisse põllumajandusmaks, taastati eraettevõtlus ja soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut, kasutati riigikapitalismi vorme (südikaadid isemajandavad ettevõtted), kaasati väliskapitali ettevõtlusesse (Saksa, USA, GB kapital), rahareform (uus raha seoti kullastandardiga). 8.3 Nõukogude Liidu moodustamine NSVL moodustamisele eelnesid mitmed koostöö etapid sotsialistlike nõukogude vabariikide vahel, kus kõrgema võimu juhtimist teostas Kommunistlik Partei. NSVL moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid Vene, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. 8
Mõnel juhul tehti labajala kulunud osale nahast lapp mis ühtlasi parendas veekindlust. Odavama jalavarju kõrval jääb kohalik mõõdu järgi valmistatud (kingad eritellimisel) nahast jalanõu ikka au sisse. Nii nagu Inglise vill märgib ka kingsepa poolt valmistatud king kvaliteeti. 1800-50 naiste jalatsid 19. saj alguses olid naiste jalanõudeks õrnad sussid ja sandaal-sussid mille paelad Kreeka-Rooma sandaalide ja koturnide eeskujul ümber jala seoti. Tolle ajastu kõige elegantsemaks naiseks peetakse Napoleoni abikaasat keisrinna Joséphine´i. Napoleoni pompöössus pidi väljenduma ka tema abikaasa garderoobis. Ühe legendi järgi olla Joséphine kurtnud õukonna kingameistrile, et kingadesse tekkinud augud peale päevapikkust ringi kõndimist. Millepeale oli meister suurte silmadega imestanud: ,,Teie kõrgeausus suvatses nendega käia!?" Naiste kerged jalanõud olid tehtud nii õhukesed, et nende kasutamine oli mõeldav
net) Christo ja Jeanne-Claude, elu ja looming 7 5. 1968-1969 Little Bay ranniku pakkimisega tegeles paar 1968-1969, Sydneys, Austraalias. Vaikse ookeani ranniku kaldapiirkond, mis sai pakitud, oli ligikaudu 2,4 kilomeetrit pikk, 46 kuni 244 meetrit lai ja 26 meetrit kõrge. Ranniku pakkimiseks kasutati million ruutmeetrit erosioonikindlat kangast ja 56,3 kilomeetrit polüpropeen köit, 1,5 sentimeetrise diameetriga, millega seoti kangas kivide külge. Nelja nädala ja 17 000 töötunni vältel kasutati 15 professionaalset mägironijat, 110 töölist--arhitektuuri ja kunsti tudengeid, paljusid kunstnikke ja õpetajaid Sydney ülikoolist ja Ida Sydney Tehnikaülikoolist. Kõik mägironijad ja töötajad said tehtud töö eest palka, välja arvatud üksteist arhitektuuritudengit, kes keeldusid töötasust. Projekti finantseerisid täielikult Christo ja Jeanne-Claude ise, müües maha Christo
Ristist sai 11 tropaion, võidumärk, mille sõnum pidi kiirgama maailma äärteni. (Onasch, Schnieper 1995) 12 Kokkuvõte Algne kristlik kunst oli eelkõige tarbekunst. See sai alguse vajadusest kaunistada kirste ja hauakambreid, ilmselt ka muid (tarbe)esemeid. Tollane kunstnik oli käsitööline. Kunsti areng sai hoo sisse 4. sajandil, mil ristiusk tunnistati legaalseks. Usk seoti riigivõimuga ja nii sai ka kristlikust kunstist kaudselt ka võimu tööriist. 4. sajandist algas ka väga kiire areng kirikute projekteerimises, just sel perioodil pandi alused kristlike kirikute ehitustraditsioonidele. Nii olid viis esimest sajandit pärast kristust kristluse tekke kui läbilöömise ja massilise leviku aeg. Samuti tekkis, arenes ja sai oma põhivormid sel perioodil kristlik kunst – üks Lääne kultuuri olulisemaid osi.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond … Carl Gottlieb Rücker ja Johann Heinrich Schmidti kaardid Referaat Kartograafia MI. 0208 Juhendaja lektor … Tartu 2014 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................
Smith , 2001). Gentrifikatsiooni soodustamiseks rakendati kaugeleulatuvaid poliitikaid ka linnades kus seda varasemalt ei toimunud. Gentrifikatsiooni soodustasid ka Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse programmid. Hoolimata aeglasest majanduskasvust perioodil 1979-1983 jäi gentrifikatsioon sellest suuresti mõjutamata. Gentrifikatsioon seati küll kahtluse alla New-Yorgis ( ja mujal ) , kus kodutute arvu kasv ,elanike ümberpaiknemine ja vaeste elanike üha suurem haavatavus seoti otseselt gentrifikatsiooniga (Smith,Hackworth 2001).1987.a. toimunud aktsiaturu krahh, viitas järgmise kriisile, kuid siselinna elamumaid mõjutas see alles 1989-ndal, kui toimus elamumaa turgude krahh USA-s . Erinevalt teistest majandussurutistest, mis olid toimunud varem, peatus1990-ndate alguses gentrifikatsioon USA osades piirkondades täielikult ning oli tugevalt piiratud teistes (Hackworth ja Smith 2001)
Tellisest kergseinad 15 Tellisest kergseinad 16 8 Vanemaid tellisseinu 17 Vanemaid tellisseina tüüpe Gerardi sein laoti tavaliselt kahest lapiti tellisekihist ja nende vahel olevast soojapidavat tä täidisest. Seinakihid seoti omavahel püpüstsideseintega (vahekaugus 1.5… 1.5…2.0m) või tsingitud traatsidemetega (Ø(Ø4…6mm vahekaugus 1.0… 1.0…1.5m, igas neljandas kivireas). Kivisidemed annavad seinale suurema jäjäikuse, kuid traatsidemetega sein on soojapidavam. 18 9 Vanemaid tellisseina tüüpe
Kuna tulekivi ei leidunud Eestis igal pool, kasutati selle kõrval ka kvartsi. Tulekivist ja kvartsist valmistati suhteliselt väikeseid tööriistu. Vastavalt kujule tarvitati neid kas lõikumiseks, kraapimiseks või puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Kivikirved olid ebakorrapäase kuju ja konarliku pinnaga, lihvitud oli neil vaid tera. Silmaauke neil ei olnud ja kirves seoti puuvarrse külge nahkrihmaga. Luudest ja sarvedest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms. Elatuslaad: Kalastamine- ahingutega oli võimalik kätte saada suuremaid kalu. Kalapüügiks kasutati ka luust õngekonkse. Tähtis oli jaht. Asulapaikadest saadud luud näitavad, et enamasti kütiti põtru ja püris palju ka kopraid. Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede osa jahisaagis oli tagasihoidlikum. Peale metsloomade kütiti kalinde, enamsjaos veelinde
eraldus gaas. Kogus seda ning avastas, et see soodustas ainete põlemist. Nimetas selle tuliõhuks (hapnik). Ta tegi seda varem kui Pristley! 1772. a (samal aastal, kui Rutherford!) leidis, et õhus on veel üks gaas lämmatav gaas (milles ei põle miski, loomad surevad). 1774. a sai ta esimesena gaasi, mis on väga aktiivne. Vees lahustudes annab happelise keskkonna Cl2. Ta arvas, et see on hapniku ühend (happelisust seoti hapnikuga). Avastas, et see omab pleegitavat toimet. Metalliliste ühendite juures oli ta kõige enam seotud Mn, Mo, W avastamisega. Ühenditest veel: HCN, HF, H2S. Talle oli iseloomulik aineid kindlaks teha maitsmise teel. Arvatavasti mürgistusega ongi seotud tema lühike eluiga. Tema avastas õige palju orgaanilisi happeid: viinhape, sidrunhape, oblikhape, piimhape, bensoehape jpt. Ning mitmeid anorgaanilisi happeid: molubdeenhape, arseenhape.
Võeti vastu nn uus vaesteseadus (Poor Law Amendment Act). Leiti, et vallad olid liiga väikesed üksused ning moodustati nende liidud, unioonid (Poor Lam Unions). Nende tööd asusid juhtima vaestemaksu maksjate valitud hooldajate komiteed (Board of Guardians). Varasemad linnades olnud ametnikud (Oiverseers) muutusid sisuliselt arveametnikeks. Unioonide ülesannete ring kasvas kiiresti, sest need olid mõnda aega ainsad kohalikud riigivõimu teostavad institutsioonid. Nii seoti vaeste-maksuga sanitaar- ja kooliolud, mis tähendas, et selleks minevad väljaminekud tehti vaestemaksust kogutud tuludest. Riik omalt poolt hakkas maksma vaestekoolide õpetajatele, vaestearstidele, hoolekandeasutuste töötajatele palka. Peale organisatsioonilise poole revideeriti abisaajate ringi. Riigi abi muutus paindlikumaks ning töömajade kõrval hakati praktiseerima rohkem avahooldust. Nenditi, et pärast uue
kuuletuma vanematele, naised meestele. See kajastus seadustes. Poeg, kes oli löönud isa, võis ähvardada surmanuhtlus. Kui naine lõi meest, karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi. Üldiselt kehtis paarabielu, st ühel mehel üks naine. Ainult keisrid olid abielus mitme naisega. Naine siirdus abielludes mehe majja ja tema peamine ül poegade sünnitamine. Poegi hinnati kõrgemalt kui tütreid. Naistel seoti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni, et jala loomulik areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga. See pärssis naiste liikumisvõimet ja aktiivset elulaadi. 4. RELIGIOON JA KULTUUR Jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa suurest kolmainsusest: taevas, maa, inimene. Taevas oli kõrgeim jumalus. Keiser kui taevapoeg oli tähtsaim vahendaja taeva ja inimkonna vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
